VIIRUSHAIGUSED Koostas: Kristel Mäekask Nakatumine viirushaigustesse piisknakkusega (gripp) toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) koevedelikega (AIDS, B hepatiit) haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) TUULERÕUGED Levikuviis: piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud: Sügelevad villid, palavik Peiteperiood: 10 – 20 päeva Vaktsiin: olemas, kuid kasutamisvajadus on küsitav LEETRID Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood: 10 – 15 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine PUNETISED Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, areneva loote kahjustused Peiteperiood: 10 – 28 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine MUMPS Levikuviis: piisknakkus Haigusnähud: kõrvasüljenäärmete põletik, palavik Peiteperiood: 16 – 18 päeva
1. Kuskohast ja mis ajast on pärit esimesed teated viirushaigustest? Teateid esimeste viirushaiguste kohta leidub Egiptusest u. 3500a tagasi. 2. Millal oli esimene vaktsineerimine, millise haiguse ennetamiseks? 1796 esimene vaktsineerimine, rõugete vastu 3. Mis on vaktsiin? Surmatud või nõrgestatud haigus 4. Kuidas on võimalik hoiduda viirushaigustest? Ennast vaktsineerites, viirusekandjatega otsest kontakti mitte luua. 5. Mis on viirus (viiruse mõiste)? Viirus on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta bioloogilised objektid. 7. Kuidas organism võitleb viirushaigustega (inimene ja taimed)? Inimene võitleb viirusega antikehi kasutades, taime kaitse viiruste eest vahakiht. 9. Millised on viiruste sarnasused elusorganismidega ja millised elutute objektidega? Elus Ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad ja muteeruvad. Eluta Puudub ainevahetus, ei paljune ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus 10
19. Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Viirused 1. Esimesed teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest ~3500a tagasi 2. Esimene vaktsineerimine 1796. Rõugete vastu 3. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. 4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. 6. Viirus ja viirushaigus – mille poolest erinevad? Viirus – bioloogiline objekt Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus 7. Organismi immuunsussüsteem võitleb viirushaigustega. Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. 8. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega 9
19. Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Viirused 1. Esimesed teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest ~3500a tagasi 2. Esimene vaktsineerimine 1796. Rõugete vastu 3. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. 4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. 6. Viirus ja viirushaigus – mille poolest erinevad? Viirus – bioloogiline objekt Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus 7. Organismi immuunsussüsteem võitleb viirushaigustega. Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. 8. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega 9
Evolutsioneeruvad Ei paljune ilma peremeesrakuta Muteeruvad Puudub rakuline ehitus Viiruste omadused: 1)viirused on nii väiksed, et ei ole nähtavad valgusmikroskoobis ja nad läbivad bakterifiltreid 2)viiruste genoom on elusrakkudes aktiivselt isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul 3)viirused on elusrakkude obligotaarsed parasiidid ei suuda ilma peremeesrakuta paljuneda 4)väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena Viiruse paljunemise kolm faasi: 1)peiteperiood genoomi paljunemiseks vajalike ensüümida tootmine 2)rakusisese paljunemise periood viirusosakeste tootmine 3)bakteriraku surm ja lagunemine viirusosakeste vabanemine keskkonda Viiruse paljunemise etapid: 1)viirusosakese seondumine raku pinnale antiretseptorite abil 2)viiruse sisenemine rakku ümbrisega viirused sulatavad oma ümbrise kokku raku membraaniga ning selle käigus sisestatakse
leida. Koodon--- mRNA molekuli 3 järjestikust nukleotiidi mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis Lüsogeenne tsükkel--- Rakku sisenenud viiruse genoom võib lülituda peremeesraku kromosoomi koostisse. Koos peremeesraku jagunemisega kanduvad viiruse geenid järgneva põlvkonna tütarrakkudesse. Tingimuste muutudes võib viiruse DNA aktiveeruda või peremeesraku koostisest väljuda ja järgneb uute viirusosakeste moodustamine. Lüütiline tsükkel--- Raku nakatumiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Sabandi koostises olevad valgud lagundavad rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Nakatumisele järgneval perioodil sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Nende valkude vahendusel pidurdub bakteriraku geenide transkriptsioon. See aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele.
Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem. Nakatmise viisid: · Piisknakkus(aerosoolid)-gripp ja nohu,mis levivad läbi õhu. · Kontaktnakkus-herpes,tulerõuged,leetrid. · Kehavedelikud(veri)-HIV(AIDS),hepatiidi teatud vormid. · Siirutajad-puuk(puukentsefaliit),imetajad(marutõbi). · Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). · Emalt lootele-punetised. Inimese organid ja neid kahjustavad viirused: · Nahk-papiloom(soolatüükad),leetrid,tuulerõged,herpes. · Närvisüsteem-entsefallit,marutõbi,lastehalvatus,viiruslik meningiit. · Hingamisteed-nohu,gripp,paragripp,adenoviirused. · Lihased,veresooned- sindbisviirus(lihased),tsütomegaloviirus(lihased),ebaolaviirus(veritsus),kollapalavik (veritsus). · Siseelundid-hepatiit(maks),enteroviirused(seedekulgla). · Sugelundid-herpes. · Imuunsüsteem-HIV. Organismi kaitse viirshaiguste eest:
Tallinna Õismäe Gümnaasium Viiruste mõjust inimesele Ainealane uurimistöö Johanna Oras 11a. Juhendaja õpetaja Inga Ehrpas Tallinn 2012 SISUKORD 2 1.SISSEJUHATUS Enamus viirused on inimkonda kimbutanud terve ajaloo vältel. Nad tegid seda märkamatult, kuni nende olemasolu paljastati 19. sajandil. Alates sellest ajast on inimesed püüdnud nendega võidelda ja päästa enda lähedaste elusid. Pingutused on kandnud vilja, sest paljudele haigustele on leitud ravi, kuid on veel neid, mis jätkavad inimeste tervisliku süsteemi kahjustamist. Oma uurimistöö teemaks valisin viirushaigused, sest lähen tulevikus kindlasti seda õppima ja tahan sellel alal töötada
Sisukord 1. Viiruste paljunemisest. 2. Kuidas viirused toimivad. 3. Viirustega nakatumise viisid. Organismi vastupanuvõime mikroorganismidele. 4. Nakkushaiguste liigid. 5. Viirustevastane ravi. Tuntumaid viirushaiguseid. 6. Tuntumaid viirushaiguseid. 7. Tuntumaid viirushaiguseid. 8. Kasutatud materjal. Viirustest Viiruse ehitus on korrapärane, ja enamasti sarnanevad nad kristallide, kerade või pulkadega.
Universaalne- ühesugune koodonite ja aminohapete järjestus kõigis rakkudes Sünonüümsus- 1 aminohappele võib vastata mitu koodonit Alguskoodon AUG (Met), stoppkoodonid UGA; UAA; UAG Viirused -koosnevad nukleiinhappest ja valkudest, puudub rakuline ehitus (rakkude vahel rändavad parasiitgeenid), väljaspool peremeesrakku elutunnused puuduvad, olemas DNA või RNA, seega ka pärilik muutlikus ja evolutsioonivõime, valgusmikroskoobis nähtamatud, läbivad bakterifilterid. Bakteriofaagid- viirused, mis nakatavad baktereid Kasutamine: geeniraviks, GMO'd Ehitus: Genoom- 1 nukleiinhappe molekul (jaotatakse DNA, RNA viirused) Viiruse genoom (3-300 geeni) Struktuurigeenid- info viirusosakese ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks Replikatsioonigeenid- kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise Regulatoorgeenid- korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse, see tagab uute viirusosakeste moodustumise Kapsiid- valkudest, ümbritseb genoomi, antiretseptorid- tunnevad ära peremeesorganismi,
halvatus, sülje vool ja surm. Inimestel: 1)kuru e „ naerev surm“- Uus Guinea paapuad, tänu liigikaaslaste ja surnute söömisele. (näolihaste kramp) Kolmekümne aastaga suri seal u. 2500 inimest. 2) „perekondlik unetus“ - kesknärvisüsteemi selline kahjustus, kus häirub magamine. Dementsus -> tugevad vaimsed häired -> surm. Viirused *Viirused asuvad eluta ja eluslooduse piirimail. *Klassikaline bioloogia loeb viiruse elutuks, viroloogid aga elusaks. Tunnused, mille poolest viirused on elutud: 1. puudub rakuline ehitus. 2. puudub iseseisev paljunemisvõime. 3. üliväikesed mõõtmed (nanomeetrites). 4. puudub väljaspool rakku iseseisev ainevahetus. Tunnused, mille poolest viirused on elusorganismid: 1. viirustes on erinevad valgud ja osades ka lipiidid, süsivesikud. 2. viiruste koostises alati nukleiinhape: DNA või RNA. 3. evolutsioneeruvad. 4. omane suur muutlikus. Viirusosakese ehitus : * keskel on nukleiinhape (RNA või DNA) * siis tuleb valguline kate e
Viirusnakkuse puhul hävitavad T-lümfotsüüdid nakatunud rakke ning sellega peatatakse organismi immuunsüsteemi poolt viiruse paljunemine. Paljudel juhtudel on immuunvastus pikaajaline ja annab organismile konkreetse viiruse suhtes eluaegse immuunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. Vaktsineerimisel viiakse organismi (süstides või suu kaudu manustades) nõrgestatud haigusttekitavate omadustega viirus, mis kutsub esile immunvastuse. Vastsündinud laps saab immuunkaitse emalt rinnapiimaga, mis sisaldab antikehi. Need hoiavad ära lapse nakatumise terve rea viirustega. Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse või bakteri neid antigeene, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb. Vaktsiinid on välja töötatud nii, et seal on ohutud antigeenid, mis nakkushaigust ei põhjusta. Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane
DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne
Varased geenid stimuleerivad rakukasvu, mis võimaldab viiruse genoomi replikatsiooni peremehe DNA polümeraasi poolt, kui rakud jagunevad. Viirus-indutseeritud rakkude arvukuse tõus põhjustab naha basaal- ja ogakihi (stratum spinosum) paksenemist. Basaalrakkude diferentseerudes põhjustavad erinevates nahakihtides ja –tüüpides ekspresseeritavad tuumafaktorid erinevate viirusegeenide transkriptsiooni. Hiliseid geene ekspresseeritakse ainult lõplikult diferentseerunud pealmises nahakihis, viirus pakitakse kokku tuumas. Kasutades naharakkude küpsemist, saab viirus naha pinnale ja eritatakse/irdub koos nahapinna surnud rakkudega. Patogenees. Infitseerivad ja paljunevad lameepiteelis, indutseerides epiteeli proliferatsiooni: nahas tüükad, limaskestadel genitaalsed, oraalsed, konjuktiivipapilloomid. Tüügas areneb viiruse poolt indutseeritud raku kasvu ja basaal-, granuloos- ja ogakihi paksenemise tõttu
SIGADE AAFRIKA KATK Põhjustaja: Asfarviridae Ikosaeedriline Asfivirus Lipiidse ümbrisega Sigade Aafrika katku viirus Genoom sisaldab kaheahelalist DNA-d Korjuses 2,5 kuud Replikatsioon toimub Väljaheites 5 kuud nakatunud raku tsütoplasmas Pinnases 6 kuud Viirus indutseerib komplementi siduvate-, pretsipiteerivate- ja
bakterite sademes ~ 1012 rakku/g. § Rakutuuma puudumine; § Monokromosomaalsus ja haploidsus; § DNA on kogu oma pikkuses funktsionaalne; § Prokarüootsed rakud poolduvad mitoosita Nukleiinhapped DNA info kandja, säilitaja ja vahendaja; (bakterites, seentes, algloomades, viirustes). DNA jaguneb: § kromosomaalne DNA obligatoorne; § ekstrakromosomaalne DNA pole obligatoorne. RNA info kandja ja säilitaja mõnes viiruses ja bakteriofaagis (onkogeensed viirused, HIV), universaalne info vahendaja (mRNA). Baketerite genoom § DNA kompaktne kogum - nukleoid § Üks kromosoom § Tsirkulaarne kaheahelaline helikaalne DNA § Kahesuunaline § Binaarne pooldumine § Geenid paiknevad üksteise lähedal § Funktsionaalselt seotud geenid grupeeritud operoni Kromosomaalne DNA Nimetatakse ka bakteri kromosoomiks. E. coli, genoom 4700 kbp pikk (umbes 1400 µm), mass on 4.4×10-15 g., sisaldab 3...6 × 106
Sagedaseim! Inkubatsioon 4h, kiire kuluga: oksendamine, kõhulahtisus, palavikuta. Ab ravi ei vaja. Enterokoliit on SA poolt väga harv. • TSS. Tampoone kasutatavatel naistel. Lokaalsele kasvule järgneb bakterieemia, lööve, hulgiorganpuudulikkus, šokk. Suremus 5%. 90% täiskasvanutest TSST-1 vastased antikehad. • Lokaalsed nahainfektsioonid (võib kahjustada kõiki naha kihte): impetiigo (epidermise kahjustus), follikuliit, furunkel (karvafolliikli põletik koos ümbritseva koe kahjustusega), karbunklid (mitmed karvafolliiklid + subkutaanne kude), haavainfektsioonid, hidradeniit (higinäärmete kahjustus), mastiit. • Bakterieemia, endokardiit. • Pneumoonia, empüeem. Hematogeenne pneumoonia endokardiidile kaasuvana; KOKi, tsüstilise fibroosi pt-del aspiratsioonipneumoonia sage tekitaja, esineb ka imikutel. • Osteomüeliidile eelneb trauma/nahainf. Sümptomid: valu, palavik, 50% (+) verekülv, abstsess. Septilise artriidi
nakatumisest. Oskan ... * võrrelda selgrootute toitumisviise; * selgitada lõpuste, kopsude ja trahheedega hingamise eripära ja seoseid elupaigaga; * võrrelda sugulist ja mittesugulist paljunemist ning selgitada sugulise paljunemise eeliseid; * analüüsida liit- ja lahksugulisuse eeliseid erinevate selgrootute rühmade näitel; * võrrelda otsest, täis- ja vaegmoondelist arengut; * selgitada, miks osa parasiite vajab vaheperemeest. --- 62 Peatükk: 31. Viirused Peatükist saad teada * Kas viirused on elus või elutud? * Milline on viiruste ehitus? * Kuidas viirused paljunevad? * Milliseid haigusi põhjustavad viirused inimesel? Olulised mõisted * Viirus. * antikehad * vaktsiin * peiteaeg Juba XIX sajandi keskel eeldati, et lisaks senituntud haigustekitajatele (bakterid, seened, algloomad) on olemas veel mingid väiksemad tõvestajad. Et nad põhjustasid inimestel raskeid, sageli surmaga lõppevaid haigusi, nimetati neid viirusteks. Nimetus
· Toit (priionhaige looma meeleelundite, aju või liha söömine) · Meditsiiniline (ajuop, mitmekordsete süsteemide kasutamine) · Elukutse risk (talunikud, lihunikud, neurokirurgid) Priionhaigused: · Hullulehmatõbi · "Naerev surm" Viirused ...bioobjektid, mis paiknevad elusa ja eluta looduse piirimail. Ei ole elus organismid Elusorganismidega seob: 1) Valkude ja nukleiinhappe olemasolu 2) Võime muteeruda (eriti kiire võime RNA-viirustel gripp, HIV) 3) Viirused evolutsioneeruvad (uute omadustega viirustüvede teke sars, linnugripp) 4) Viirustel parasiteeruvad viirused Elutuga seob: 1) Puudub rakuline ehitus 2) Puudub iseseisev paljunemine 3) Puudub iseseisev ainevahetus 4) Neil on kriitiliselt väiksed mõõtmed Viiruste ehitus ja elutegevus: Viiruse geenid esinevad DNA/RNA kujul. Mõlemad nukleiinhapped üksik- või kaksikahelas. Väikseim geenide arv 3, suurim üle 1000.
meditsiiniline(meditsiinivahendite mitme kordne kasutamine, silma sarvkesta siirdamine, rituaalne kannibalism(süüakse värsket inimest) ja nekrofaagia(süüakse surnud inimest) epideemia, kus 20.aastaga suri 2400 in. ja see toimus Uus Guineal, mida nimetasid KURU (haigus). Priion haigustesse surnud loomad ja inimesed tuleb tuvastada. Viirused on: a) Rakusisene parasiit b) ,,rändavad geenid" 8% geenitest pärinevad viirustest. c) Molekulkompleksid: lihtsamad on valgud+NH ja vel on +SV+ lipiidid d) Dioobjekt Viirused on elutu ja elusa piirimail. Sarnanevad elusorganismidega: · Kõikides viirustes nukleiinhape ja valgud · Muteerumine · Evolutsioneerumine: 1. alatasa teatud loomade viirused hakkavad avalduma inimestel. 2
3. Lahustuvus ja mittelahustuvus. Piim ja munavalge lahustuvad. Enamus lihasvalke ei lahustu. 4. Hüdrolüüs. Valkude hüdrolüüsil tekivad AH-d. (happeline keskkond ja ensüüm pepsiin põhjustavad). 5. DENATURATSIOON - Valgu kõrgemat sorti struktuuride (4-, 3- ja 2-ne struktuur) kadumine(toimub tugevate füüsikalis-keemiliste tegurite mõjul : muna praadimine, piim + mahl, muna vahustamine ja juuste lokkimine). Säilib vaid esmane struktuur. Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitaja valke. RENATURATSIOON - denaturatsiooni pöördprotsess(esialgse oleku taastamine). N : juuste esialgse kuju taastumine peale lokkimist. Valkude biofunktsioonid : 1. energeetiline - 1g valke annab lõhustudes reaalselt 4 kcal energiat. Annaks ka 6, kuid valgud ei lagune täielikult. Imetajates moodustub kusiaine e. Karbamiid e. uurea. Valkude liigkasutamine on tervisele ohtlik. Valkude arvelt tuleks katta 15% keha
ß-HEMOLÜÜTILISED STREPTOKOKID. Siia kuuluvad grupid A, B, C, D ja G. Osa B ja D grupi streptokokke ei põhjusta hemolüüsi , osa D grupi streptokokke on aga α-hemolüütilised. • Grupp A Streptococcus pyogenes, mis on enamuse ägedate streptokokiliste nakkuste põhjustaja inimestel. Umbes 5- 20% lastest on asümptomaatilised kandjad. Sagedasem nakkus on streptokokiline farüngiit e ülemiste hingamisteede limaskestade ja lümfiteede põletik. Baktereemia puhul võib tekitada sepsist, endokardiiti, septilist artriiti, osteomüeliiti, meningiiti jne. Kahjustatud naha kaudu organismi sisenemine põhjustab tselluliiti, flegmooni, nekrotiseerivat fastsiiti, haavainfektsiooni. Kui nakatumine toimub erütrogeenset toksiini produtseeriva tüvega (faagikonversioon), on tulemuseks sarlakid. A grupi streptokokknakkuse tagajärjeks võib olla autoimmuunse geneesiga reuma ja glomerulonefriit. Eksotoksiini (Spe) produtseerivad
3. lahustuvus - lahustuvad valgud on piimavalgud, munavalge, verevalgud. Lahustumatud valgud on villavalgud, justevalgud, lihasvalgud. 4. Koonsemine AH- jääkidest. Keskmises valgus on esindatud 12... 14 erinevat AH-jääki. Spetsiifilises valgus on neid veel vähemgi 5...8. 5. Denaturatsiooni käigus tugevatoimeliste mõjurite tõttu kaovad kõrgemat järku struktuurid, kuid säilub esmane. Organismide sisene: valkude kalgendamine maos. Palavik denatureerib haigustekitaja valke. Haavade puhastamine (denatureeritakse valke). Renaturatsioon on pöörduv denaturatsioon, ei esine alati. Teatud aja möödudes valgu esialgne olek taastub. Nt: aeglane renaturatsioon- juuste lokkikeeramiste järgsed muutused. Kiire renaturatsioon- keeles maitsepungade retseptorvalkude renaturatsioon. Denaturatsioonil kaotavad valgud ka seotud vett. 6. Hüdrolüüsuvus. Hüdrolüüsi tagajärjel tekivad vabad aminohapped
ei näe) on mitmeid kordi rohkem kui hulkrakseid. Miks väiksed? Üherakulistel organismidel toimub aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel, st on oluline raku välismembraani ja sisekeskkonna ruumala suhe. Bakterid on nt ümarad, pulkjad, kruvikujulised jne. hulkraksetes sõltub kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärit on. Päristuumne rakk LOOMARAKK !!!!!!!! Eukarioodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. ET VIIRUSED EI OLE RAKULISE EHITUSEGA, EI KUULU NAD EI EEL- EGA PÄRISTUUMSETE HULKA! Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Eukariootse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub organelle. Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust. Tsütoplasma. Rakus sisemus on täidetud poolvedela aine- tsütoplasmaga. Selles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Enamik anorgaanilistest ainetest on katioonide ja
........................................................... 331 23. Peavalu .................................................................................................................................... 340 24. Iiveldus, pearinglus, nõrkus ..................................................................................................... 347 25. Valu jäsemete piirkonnas ......................................................................................................... 354 26. Palavik ...................................................................................................................................... 361 27. Verejooks ninast või suust........................................................................................................ 368 28. Meelemürkide kasutamisega seotud probleemid ..................................................................... 376 29. Rasedus, sünnitusabi ja günekoloogilised probleemid .....................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
