Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia uurib elu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
molekul, ökosüsteem, elusorganismid, rakk, populatsioon, biosfäär, regulatsioon, organsüsteem, bioloogia, rakulise, energiavahetus, sisekeskkond, paljunemisvõime, tasemed, organell, sahhariide, lipiide, struktuurilt, talituse, organid, homöostaas, neuraalne, humoraalne, tiigis, ujuvad, karpkalad, koduhobuneElu omadused. Bioloogia on teadus mis uurib elu. Elu määratlemine on võimalik mitme tunnuse koos eksisteerimisel. 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Rakk on kõige väiksem üksus millel esinevad kõik elu tunnused. Organismid: ainuraksed ja hulkraksed. Ainuraksed on bakterid, protistid, pärmseened, koppvetikad. Hulkraksed on taimed, loomad ja seened. 2. Kõik elusorganismid on keerukama ehitusega kui eluta objektid. 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus. Taimed vajavad anorgaanilisi ained:CO2; H2O, valgus Loomad Vajavad toitu. Kõikidele organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Kõikidele organismidele on omane paljunemisvõime. Paljunemine: 1. Suguline 2. Mittesuguline. Kõik organismid arenevad. Areng lõppeb surmaga. Kõik organismid reageerivad ärritustele. Eluslooduse organiseerituse tasemed. 1
· Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest Elusloodusele omane veel mitmetasemeline organiseeritus · Väljendub nii raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil · Ühtegi võrdväärset eluta süsteemi ei leidu · Ka protsessid, mis tasanditel toimuvad, on tunduvalt keerulisemad kui eluta looduses · Pole tegu juhuslike protsesside summaga kõikil tasanditel toimub nende regulatsioon ! Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil Molekul aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused ! Biomolekulide esinemist loetakse üheks elu tunnuseks Kõik organismid on rakulise ehitusega · Rakkudest eraldatud organellidel või molekulidel enamik elu tunnuseid puudub ei saa rääkida elusatest rakustruktuuridest või molekulidest
1 Bioloogia uurib elu. 1.1 Elu olemus Mis on elu? Reageerimine ärritustele. Elu olemus on muutumine. Elu toob kaasa riske, millestki loobumist, aga ka uusi võimalusi. Elu on kirev segu arengust ja hääbumisest, mis tundub sageli kaosena. Elu on ovulatsioon, areng viia edasi elu tekitada uusi liike ja kohaneda vastavalt keskonnale. 1.2 Eluslooduse tunnused Järgnevat loetelu peaks võtma komplektina, s.t. üks allpool toodud tunnustest ja määratle veel eluslooduse mõistet.
Bioloogia Kontrolltöö ! 1. Biomolekulid- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid 2. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul ja regulatoorsel tasandil 3. Molekul on kõige väiksem üksus millel on kõik elu tunnused ( keemikute uurimis objekt) 4. Biomolekul on elu üheks tunnuseks 5. Rakk on kõige lihtsama ehitusliku ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused 6. Kõik elusorganismid vajavad elutegevuseks energiat 7. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus , mis esineb kõigil organismidel 8. Püsisoojased organismid on kõik linnud ja imetajad 9. Kõigusoojased on kõik selgroogsed ( kalad, kahepaiksed, roomajad ) 10. Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus Kuidas organismid paljunevad: 1. Organismid paljunevad kas sugulisel või mittesuguliselt 2. Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid 3
Elu tunnused Rakuline ehitus: · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. · Elusorganisme jaotatakse: 1. Ainuraksed, 2. Hulkraksed Biomolekulide esinemine: · Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid Aine- ja energiavahetus: · Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. · Autotroofid- sünteesivad ise
8. Miks reageerivad organismid välisärritajale? Et kaitsta organismi välisohtude eest. (info võib olla ka positiive). 1.2 1. Miks eristatakse eluslooduse organiseerituse tasemeid? Molekulaarset taset loetakse elu esimeseks organiseerituse tasemeks. Bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, nim molekulaarbioloogiaks. Pärilikke molekulaarseid mehhanisme uurib molekulaargeneetika. 2. Nimetage eluslooduse põhilised organiseerituse tasemed. Molekul, rakk, organism, liik, ökosüsteem. 3. Millised hulkraksete elutegevuse iseärasused üherakulistel organismidel puuduvad? Üherakulistel puudub ehituslik talitlus kudede ja organite vahel. Elu funktsioonid on kudede ja rakkude vahel jaotunud. 4. Nimetage raku tasemel uuritavad elu tunnused. Toitumine, paljunemine, reageerimine ärritustele, arenemine, kohanemine. 5. Kuidas tagatakse loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus? Siseraku stabiilsus kindlustatakse neuraalse ja humoraalse regulatsiooniga. 6
Muutuja- Tegur, mille mõju uuritakse. Niiskus, temperatuur, toitainete kontsentratsioon, valgus jms. Teaduslik fakt- Kui püstitatud hüpotees peab paika saadakse uus teaduslik fakt. Loodusseadus- Teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt seletada mitmeid loodusnähtusi. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUS MOLEKULAARNE TASAND- Biomolekulid nt sahhariidid. Elu molekulaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia. RAKULINE TASAND- Kõige väiksem elusüksus on rakk. N: eukarüootne rakk, prokarüootne rakk. Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia. KUDE- Rakud moodustavad kudesid. N: närvikude, sidekude, epiteelkude, lihaskude. Kudesid uurib histoloogia. ELUND EHK ORGAN- Koed moodustavad organeid, mis täidavad kindlat funktsiooni. Erinevaid organeid uurivad erinevad teadusharud nt neuroloogia. ELUNDKOND EHK ORGANSÜSTEEM- Elundid moodustavad elundkondi. Nt.hingamiselundkond. Taimedel elundkonna tasand puudub.
Püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase(pH) Kõigusoojased püsisoojased 7. reageerimine ärritusele Hulkraksed meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 8. pärilikkus Järglased sarnanevad oma vanematele. Vanematele sarnased geenid. 9.kindel eluiga, mis lõppeb surmaga Erinevatel liikidel on erinev eluiga, mis lõppeb alati surmaga 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. tõene 2. Molekulide esinemine on elu tunnus. Väär biomolekulide esimenmine on elu tunnus. 3. Organell on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused väär Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. Väär Biosfäär on kõrgeim eluslooduse organiseerituse tase. 5. Organismide siskeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest.
- Biomolekulid sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Väljaspool organisme ei moodustu!! Elusolendite keerukam organiseeritus algab biomolekulidest. - Elusloodusele omane mitmetasemeline organiseeritus väljendub raku, organismi, liigi, ökosüsteemi tasandil. - Väljendub protsessides, mis kõigil nimetatud tasanditel toimuvad. - Kõigil tasanditel toimub protsesside regulatsioon. Biomolekulide esinemine on üks elu tunnus. · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. - Kõik organismid on rakulise ehitusega. - Rakkudest eraldatud organellidel või molekulidel enamik elu tunnuseid puudub. · Aine- ja energiavahetus on elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel. - Valgud, lipiidid, sahhariidid tuleb organismidel ise sünteesida.
valgusenergia abil (fotosüntees) Biomolekulid – ained, mis ei moodustu väljaspool organismi heterotroofid – vajavad energiaks orgaanilist ainet Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped : DNA, RNA 4) 3. punkt -> stabiilne sisekeskkond 2) Rakuline tase – TSÜTOLOOGIA püsiv temperatuur (imetajad ja linnud on ainsad püsisoojased Rakk – kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu organismid, teised on kõigusoojased) omadused. püsiv happesusreaktsioon e. pH ainuraksed – bakterid, protistid püsiv aineline koostis tagatakse ainevahetuslike protsesside hulkraksed – taimed, loomad, seened
1 ELU OLEMUS Elu tunnused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid nii ehituslikul, talituslikul kui ka regulatoorsel tasandil 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus Ükski organism ei saa kohe väliskeskkonnast rakkude ehitamiseks kõlbulikke valke, lipiide jne need tuleb sünteesida. Organismi lagundamis-ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond
Mida uurib bioloogia?-on teadus, mis uurib elu ja nende vorme. Millised elu omadused on rakul?- rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus. Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase?- kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, aine- ja energia vahetus, püsisoojad organismid, pärilikkus, paljunemine, areng. Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks?-paljud ained ei teki väljaspool organismi, nad on palju keerulisema ehitusega ja mitmekesisemate omadustega, kui eluta keskkonnas esinevad ühendid.
8.Miks reageerivad organismid välidärritajale?et kaitsad organism välisohtude eest. (info võib olla ka positiive). Küsimused lk.17 1.Miks eristatakse eluslooduse organiseerituse tasemeid?Molekulaarset taset loetakse elu esimeseks organiseeriue tasemeks. Bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, nim mlekulaarbioloogiaks. Pärilikke molekulaarseid mehhanisme uurib molekulaargeneetika. 2.Nimetage eluslooduse põhilised organiseerituse tasemed. Molekul, rakk, organism, liik, ökosüsteem. 3.Millised hulkraksete elutegevuse iseärasused üherakulistel organismidel puuduvad? 4.Nim raku tasemel uuritavad elu tunnused.füsioloogia, anatoomia, neuraalne regulatsioon, humoraalne regulatsioon. 5.Kuidas tagatakse loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus?Siseraku stabiilsus kindlustatakse nuraalse ja homoraalse regulatsiooniga. 6.Milliseid eluslooduse omadusi saame uurida alles liigilisel tasemel? 7.Tooge populatsioonide ja ökosüsteemide näiteid. NT. Tammed rkv'e Tammikus. 8
anatoomia--uurib organismi ehitust. bioloogia--uurib elu. biosfäär--kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht. etoloogia--uurib loomade käitumist. füsioloogia--uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. humoraalne regulatsioon--organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel. loodusseadus--teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. molekulaarbioloogia--bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. neuraalne regulatsioon--närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. populatsioon--samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda.
Kohanemine öökulli silmad jahti pidades Kohastumine mesilase mürgiastel, talveuni, hoiatusvärvus, ränne jne. Mitmekesisus Bioloogiline mitmekesisus tähendab nii geenide, organismide kui ka ökosüsteemide mitmekesisust paljusid nende erinevaid variante looduses. Mitmekesisus a)Rakuline ehitus 1.Biomolekulid, rakud, koed, elundid, organismid, liigid ökosüsteemid, biosfäär b)Organisatoorne keerukus 2.Ainuraksed ja hulkraksed c)Aine-ja energiavahetus 3.Reageerimine keskkonna muutustele d)Stabiilne sisekeskkond 4.Otsene ja moondega e)Paljunemisvõime 5.Järglased on vanematega sarnased f)Pärilikkus 6.Suguline ja mittesuguline g)Arenemine ja kasvamine 7.Püsiv keemiline koostis, pH, temperatuur. Kõigusoojased, püsisoojased
Ökosüsteemi tasand- Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud (Peipsi järv).Ökosüsteemide uurimisega tegeleb ökoloogia . Biosfääri tasand- Kõrgeim eluslooduse organiseerituse tasand. Kogu Maa elusosa. 3. Teadusliku uurimismeetodi põhietapid 1) Probleemi püstitamine 2) Taustinformatsiooni kogumine 3) Hüpoteesi püstitamine 4) Katse planeerimine ja läbiviimine 5) Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine. 4. Millega tegelevad järgnevad bioloogia teadusharud: Etoloogia - Teadusharu, mis uurib loomade käitumist. Ökoloogia Teadusharu, mis tegeleb Ökosüsteemide uurimisega. Anatoomia - uurib inimese elundkondi ja elundeid. Füsioloogia - Teadusharu, mis uurib organismi talitlust Molekulaarbioloogia - Elu molekulaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia . Histoloogia - Kudede ehitust ja talitlust uurib histoloogia Tsütoloogia -Uurib rakkude ehitust ja talitlust Ornitoloogia - zooloogia haru, mis uurib linde.
moodustavad mille talitlusi närvirakk elundkondi reguleerivad keeru- . ad mehhanismid 3.ORGANISMI TASE Iga organismi talitlused sõltuvad tema elundite ja elundkondade koostööst. Sellega tagatakse ka organismi sisekeskkonna stabiilsus ehk HOMÖOSTAAS.Võrdle homöostaasi kindlustamisel osalevaid regulatsioonimehhanisme. NEURAALNE HOMORAALNE REGULATSIOON REGULATSIOON Millise elundkonna Närvisüsteemi vahendusel Vere vahendusel vahendusel toimub? Regulatsiooni kiirus Kiire Aeglane (kiire/aeglane) 4.LIIGI TASE Erinevad liigid esinevad looduses oma levila ehk areaali piires populatsioonidena. Populatsiooni moodustavad ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid, nt hundid, tammed jne.Populatsioonisiseselt võib uurida mitmeid eluavaldusi, näiteks paljunemist. 5.ÖKOSÜSTEEMI TASE
Bioloogia - Elu Kõige üldisemas käsitluses on bioloogia teadus, mis uurib elu. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekulideks (sahhariidid, valgud, vitamiinid, lipiidid) nimetatakse aineid, mis väljaspool organismi ei moodustu ning nendest algab elu keerukam organiseeritus. Biomolekulide olemasolu on elu üheks tunnuseks. Elule iseloomulik mitmetasemeline organiseeritus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Kõik organismid on rakulise ehitusega
Bioloogia I kursus 1. peatükk 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit looduse elusast osast. 2. Biomolekulide esinemine on elutunnus. 3. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. 5. Organismide sisekeskonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest., neuraalsest ja humoraalsest organiseeritusest. 6. Hüpotees on teadusliku probleemi eeldatav vastus. 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud, kuid nad on teaduslikud seni kui keegi need ümberlükkab. 8. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. 9. Iga isend toitub. 10
Bioloogia uurib elu; organismide koostis. anatoomia--uurib organismi ehitust. bioloogia--uurib elu. biosfäär--kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht. etoloogia--uurib loomade käitumist. füsioloogia--uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. humoraalne regulatsioon--organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel. loodusseadus--teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. molekulaarbioloogia--bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. neuraalne regulatsioon--närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. populatsioon--samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda.
Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. - Tõene 2. Molekulide esinemine on elu tunnus. Väär Biomolekulide esinemine on elutunnus. 3. Organell on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. Väär Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. - Väär Biosfäär on kõrgeim eluslooduse organiseerituse tase. 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest. Väär Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende elundite ja elundkondade koostööst. 6. Hüpotees on teaduslikult kontrollitud oletus. - Tõene 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud. - Tõene 8. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. - Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9
loomorganismide sisekretsiooninäärmetes AIDSi e immuunpuudulikkuse sündroomi põhjustav HIV- viirus Kontraktsioonvalgud- valgus, mis on võimelised muutma oma struktuuri (lihasvalgud) Homöostaas- püsiv ehk stabiilne sisekeskkond (kõigusoojased ja püsisoojased) Organsüsteem- elundkond Etoloogia- loomade käitumist uuriv teadus Biosfäär- kogu Maad ümbritsev elu sisaldav kiht, suurim ökosüsteem 2. Rakulise ehituse järgi organismide liigitus (ühe- ja hulkraksed) Üherakulised organismid Hulkraksed organismid (ainuraksed) (heterotroof) Bakterid loomad Kingloom, amööb inimesed Pärmseened taimed algloomad enamik seeni
Liigi määratlemine toimub paljude tunnuste abil. Näiteks on igal liigil iseloomulik sise ja välisehitus, talitluse eripära, kromosoomides paiknev sptesiifiline geenide kogum ja kindlal nõudmised elukeskkonnale. Liik on üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid. Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbristeva eluta keskkonnaga. Selle tasandiga tegeleb ökoloogia. Biosfäär on kõige suurem ökosüsteem. See on ka kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed on molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline ja ökosüsteemne. 1.3 Teaduslik uurimismeetod Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid.
11. Mis tähtsus on rakutuumal ja milline on ta ehitus (3 ehituslikku iseärasust)? Rakutuum sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni, reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse ja juhib raku elutegevust. Rakutuuma ehituslikud iseärasused: on täidetud karüoplasmaga (1), tuumas asuvad kromosoomid, mis on pärilikkusekandjad (2) ja tuuma ümbritseb topeltmembraan (3). 12. Millised organismirühmad kuuluvad eukarüootide hulka? (4) Eukarüootne rakk on päristuumne rakk, mis esineb päristuumsetel organismidel. Järelikult kuuluvad eukarüootide hulka loomad, taimed, seened ja protistid. 13. Tähtsamad organiseerituse tasandid bioloogias on: ökosüsteem, populatsioon, isend, organ, elundkond, kude, rakk, organell, kooslus, molekul, biosfäär Seosta antud sõnad organiseerituse tasanditega. KIRJUTA eluslooduse organiseerituse tasemed õiges järjekorras ja leia sobiv näide!
● kloroplastid taimerakus ● kobarloode 3. KOE TASE- uuritakse kudesid Kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud koos vaheainega. histoloogia- koeteadus 4.ORGANI E ELUNDI TASE Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet. ● Taimede organid- juur, vars, leht,pung, õis 5. ELUNDKONNA TASE (pole taimedel, ainult loomariigis) 6. ORGANISMI TASE Ainurakne on ka organism ● homöostaas- sisekeskkonna stabiilne seisund ● närvid- neuraalne regulatsioon ● hormoonid - hurmaalne regulatsioon teadused- anatoomia, füsioloogia 7. LIIGI TASE Liigi moodustavad organismid, kellel on sarnane sise- ja välisehitus, sarnased geenid, kindel levila, kelle isendid annavad omavahel järglasi. populatsioon- ühe liigi isendid teatud territooriumil ja teatud ajal. teadus: ökoloogia 8. ÖKOSÜSTEEMNE TASE (isereguleeriv) Ökosüsteemi moodstavad ühel territooriumil elavad kõik organismid koos eluta keskkonnaga. 9. BIOSFÄÄRI TASE
Aine- ja energiavahetus on 1 elu tunnus, mis esineb kõikidel organismidel. Elu tunnused: Paljunemine ja areng, sisekeskonna stabiilsus, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, pärilikkus, reageerimine ärritusele. 1.2 elu organiseerituse tasemed Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. Bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, nimetatakse molekulaarbioloogiaks. Rakk. Kude on elu üks organiseerituse tase. Teadusharu, mis uurib kudesid nimetatakse histoloogiaks. Inimese siseehituses on eristatavad 4 põhilist koe tüüpi: epiteel-, lihas-, närvi-, ja sidekude. Ka organit võib lugeda elu üheks organiseerituse tasemeks. Elundkonnad organisüsteemid, Elundkond on samuti 1 elu organiseerituse tase. Organism rakust järgmine oluliseim eluslooduse organiseerituse tase. Sisekeskkonna stabiilsus Elundite ja elundkondade koostöö
BIOLOOGIA 1 1.1 Elu omadused · Mis on elu? Mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada Valgud töötavad selle nimel. (Põhiosa moodustavad valgud, praktiliselt kõik reaktsioonid toimuvad ensüümide (valkude) osalusel). Valkude töös seisneb elu. Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. · Bioloogia on teadus, mis uurib elu · Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. · Biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksis, millel on kõik elu omadused. · Ükski organism ei saa väliskeskkonnast otse rakkude ülesehituseks sobivaid valke, lipiide või sahhariide, need tuleb kõigil ise sünteesida.
*soojusmahtuvus on suur, hoiab rakkudes püsivat temperatuuri *kindlustab rakkude sisepinge ehk turgori *osaleb ainevahetuses, reaktsioonides, nt. fotosüntees *kaitse 5. Peamiste mineraalainete ülesanded organismides Na, K- osalevad närviimpulsi moodustamises Ca- annab luudele tugevuse Mg- on seotud DNA ja RNA-ga; taimedel klorofülliga Fe- verekoostises annab punase värvi verele, hemoglobiini koostises I- on vajalik kilpnäärmehormoonide sünteesiks 6. Organiseerituse tasemed 1. molekul 4. kude 7. organism 10. ökosüsteem 2. organell 5. elund 8. populatsioon 3. rakk 6. elundkond 9. kooslus 7. Orgaaniliste ainete klassid 8. Orgaaniliste ainete molekuli ehitus 9. Erinevate orgaaniliste ainete ülesanded organismis 10. Bioaktiivsed ained (vitamiinid) Milleks on vaja? Mis ained on vitamiinid?
Populatsiooni tasand Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. Teadus : ökoloogia. Ökosüsteemi tasand Eluskeskond pluss elutakeskkond.(Läänemeri) Ökosüsteem on isereguleeriv. (Jõgi, järv) Biosfääri tasand Kogu maad ümbritsev eluslooduse kiht. Kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. ELU OMADUSED Rakuline ehitus- kõikides elus organismides on rakud. Viirused ei ole elus organismid, kunas neil puudub rakk. Kõrge organiseerituse tase · Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid, nii ehitus, kui ka reguleerituses. Aine- ja energiavahetus · Toitainete saamine keskkonnast ja nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldumine. Stabiilne sisekeskkond · Püsiv keemiline koostis · Püsiv happelisusereakstioon · Püsiv temeratuur · Kõigusoojased(kalad) · Püsisoojased(imetajad)-hoiavad enda temp
anatoomia bio. teadus, uurib organismide ehitust. Bioloogia uurib elu kõiki ilminguid(elusolendite ehitus, talitus, suhted keskkonnaga). Biosfäär maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia loomade käitumist uuriv bioloogia teadus. Füsioloogia uurib organismide talitusi ja nende regulatsiooni(elundite, elundkondade talitust). Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitsuste regulatsioon(toimub veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite abil, on aeglane). Loodusseadus teaduslike faktide üldistus, võimaldab selgitada loodusnähtusi, kehtivad ühte moodi nii elusas kui ka eluta looduses. Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel ja uurimisobjektiks on biomolekulid(nt
"rasvkude" siis viin selle kokku koe tasemega jne.) 2. Tean mõistet hüpotees, oskan etteantud näite varal õigesse järjekorda panna teadusliku uurimistöö etappidena (nagu me tunnis Maardu järve vee reostuse kohta tegime). Oskad ka etteantud probleemi kohta hüpoteesi esitada 3. Tead, mida tähendavad mõisted: botaanika, zoloogia, mikrobioloogia, etoloogia, füsioloogia, ökoloogia, histoloogia ja antoomia, neuraalne regulatsioon, muutuja, biomolekul, teaduslik fakt. 4. Tean elu tunnuseid 5. Tean erinevusi mõistetel ja oskan iga juurde tuua ühe näite!!: autotroof ja heterotroof; suguline ja mittesuguline paljunemine; otsene ja moondega areng; populatsioon ja liik Vastused: 1) 1. Molekukaarne tasand (biomolekulid sahhariidid, lipiidid e. rasvad, valgud,fruktoos, nukleiinhapped) 2. Organelli tasand (enamik elu tunnuseid puudub, raku ehituslikud üksused)
eostega(seened).2)suguline-uus organism saab alguse kahe raku ühinemisest. ARENG:-sugulisel paljunemisel-algab areng viljastumisega -mittesugulisel paljunemisel-eraldumine vanemorganismist -arengu käigus omandatakse kohanemist keskkonnaga -reageerimine ärritusele Elu organiseerituse tasandid: I TASAND-molekulaarne tasand(biomolekulid nt. Sahhariid)Elu molekulaarset tasandit uurib molekulaarbioloogia. II tasand-rakuline tasand.Kõige väiksem eluüksus on rakk.Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia. KUDE-Rakud moodustavad kudesid. Loomadel-närvikude, sidekude, epiteelkude, lihaskude. Kudesid uurib histoloogia. Taimsed koed-kattekude, tugikude, juhtkude ja põhikude. Elu ehk organ-Koed moodustavad organeid, mis täidavad kindlat funktsiooni. Elundid moodustavad elundkondi(nt.hingamiselundkond). Taimedel elundkonnad puuduvad(juur, õis, leht). Organismi tasand-1)neuraalne regulatsioon(närvisüsteem), humoraalne regulatsioon(hormoonid)
Bioloogia KT Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Valgud on väga vajalikud eluks. 1. ELU TUNNUSED 1.1. Rakuline ehitus Jaguneb ainurakseteks ja hulkrakseteks. Rakk on väikseim üksus eluomadustega. Igal rakul on oma kindel ülesanne, millel on selle jaoks oma kindel ehitus. Algselt olid rakud vaid eeltuumsed ning hiljem ka päristuumsed. Näiteks: Bakterid (eeltuumsed), kingloom, amööb, koppvetikas jt vetikad, roheline silmviburlane. 1.2. Kõrge organiseerituse tase Elundid koonduvad elunkondadeks, millest moodustub terve inimene, mida juhib närvisüsteem ja hormoonid, see väljendub ehituses ja talitluses.
annaabi.ee 
