Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mutatsioonid, makroevolutsioon, mikro, ristumisbarjäär, mikroevolutsioon, geenitriiv, mitmekesistumine, geenid, tekkima, kombinatiivne, isolatsioon, kohastumine, täiustumine, šaakal, sarnastumine, sugurakku, alleelid, eelduseks, teguriks, materjalis, muutlikus, potentsiaalselt, ristuvaid, geograafiliste, läänemeri, räim, isoleeritus, jääksKohastumus on populatsiooni või liigi isendite ühine pärilik omadus või tunnus, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes. 7. Selgita kohastumuste suhtelisust. Looduslik valik loob, muudab ja säilitab kohastumusi 8. Selgita liigi mõistet Liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest. 9. Milles seisneb bioloogiline isolatsioon? Ristumisbarjäär e bioloogiline isolatsioon – liigi bioloogilised iseärasused (ökoloogilised, käitumuslikud, biokeemilised, geneetilised), mis takistavad edukat ristamist teiste liikidega. 10. Milles seisneb geograafiline isolatsioon? Geograafiline isolatsioon – kui levilad on üksteisest ruumiliselt eraldatud kas suure vahemaaga või mingite ökoloogiliste tõketega (mäestik,veekogu,maismaa,kõrb), siis liigid ei satu kokku. 11. Kuidas tekib hübriid, too näiteid hübriididest?
selles on väga palju sigivaid isendeid); · kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud s.t. nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest; · mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone; · populatsioon on isoleeritud puudub geenivool (immigratsioon) teistest populatsioonidest; · puudub looduslik valik, s.t. kõik genotüübid on võrdsed kohasusega ehk valikuväärtusega. 3. Mis on mikroevolutsioon? Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi nimetatakse mikroevolutsiooniks. 4. Milline osa on evolutsioonis mutatsioonidel? Kui mutatsioon avaldub, siis võib ta olla indiviidi eluvõime ja sigivuse suhtes kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Kui mutatsioon pole dominantselt lekatiivne (s.t. seda kandva indiviidi surma põhjustav), siis pärandub see põlvest põlve ja moodustab koos teiste mutatsioonidega populatsiooni mutatsioonilise muutlikuse varu
EVOLUTSIOONIIÕPETUS, 12.KLASS 1. Mis on: Populatsioon rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas ja on võimelised saama arenemisvõimelisi järglasi Looduslik valik seisneb isendite erinevas ellujäämises ja paljunemises. Individuaalsetest geneetilistest erinevustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses Olelusvõitlus organismide reageerimine nende ellujäämis ja paljunemist takistavatele teguritele Kohastumine organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu muutumine 2. Olelusvõitlus (mõistete liigid, näited) Otsene olelusvõitlus organismid reaalselt võitlevad omavahel. Näiteks võivad kakupojad üksteist pesast välja nügida, isased hirved võivad emase pärast üksteist surmavalt haavata Kaudne olelusvõitlus isendid üksteist otseselt ei mõjuta, kuid konkureerivad sama ressursi nimel. Kokku ei puutu, kuid ärasöödud toit võib
13.5. Esimesed maismaaloomad olid a) ussid b) kahepaiksed c) kalad d) lülijalgsed e) molluskid 14. Võrdle mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse osa evolutsiooni materjalina? Tunnus Mutatsiooniline muutlikkus Kombinatiivne muutlikkus Milles seisneb muutus Muutused geenide Ei teki uusi geene ega alleele, päriliku materjaliga paiknemises või kordsuses- geenide struktuur ei muutu. tekivad uued geenid ja alleelid Mis on aluseks antud Mutageenid keskkonnast Olemasolevate geenide ja muutlikkusele? nende alleelide ümberkombineerumine Roll evolutsiooniliste Kahjulikkus- nt põhjustavad Segunevad võrdselt muutuste seisukohalt hukkumist, viljatust, vanematelt saadud geenid
näiteks hoiatusvärvus, varjevärvus või -kuju; lindude ränne KOHASTUMUSED EI OLE TÄIUSLIKUD Kohastumus võib olla ebatäiuslik 1. arenguliste piirangute tõttu. 2. sp, et on vastandliku toimega ökoloogilised tegurid kaelkirjaku pikad jalad ja pikk kael, kuid tal on raske vett juua. 3. ajalise kauguse tõttu keskkonnatingimused muutuvad kiiremini, kui looduslik valik jõuab tunnuseid muuta. MUUTUMISVÕIME ON EVOLUTSIOONI EELDUSEKS populatsiooni genofond populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid ning muud geneetilised elemendid mikroevolutsioon populatsiooni geneetilise struktuuri muutused ajas, enamasti kohastumise suurenemise suunas kombinatiivne muutlikkus muutlikkus, mis tuleneb alleelide omavahelisest kombineerumisest sugulisel paljunemisel geenivool e geenisiire - migratsioonist tingitud geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel geneetiline triiv e. geenitriiv geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni
katteseemnetaimed(õistaimed). Taimestiku areng ja levik muutis oluliselt elukeskkonda. Esimesteks loomadeks lülijalgsed, siis kahepaiksed, siis roomajad, siis imetajadja linnud. Bioloogilise evlutsiooni viimaseks suursündmuseks oli inimese ilmumine maale( umbes 2 mln a tagasi) Evolutsiooni geneetilised alused: väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon( liigisisene rüh, mis kestvalt asustab teatud piiratud osa liigi levilast). Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nim populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. Geneetilise muutlikkuse esmaseks allikaks on mutatsioonid. Mutatsioonide tulemusena tekib populatsioonis mutatsiooniline muutlikkus. Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud, põhjustavad organismide hukkumist, alandavad elujõudu, takistavad või piiravad järglaste saamist. Kasulikud
2) viib optimaalse genofondi säilimisele 3) Kinnistab, kaitseb väljakujunenud kohastumisi 4) Viib täislikumale kohastumisele 5) Säilivad organimid, kes vähem sõltuvad keskkkonnast, Näide: Latimeeria(kala), hõlmikpuu, sipelgad · Suunav valik 1)Org-d satuvad uude keskkonda 2)Keskk. Tingimused muutuvad-> ümberkohastumine 3)Ümber kohastumine -> viib liikide täiuslikumale kehastumisele · Lõhestav valik 1) kujuneb 2 äärmuslikku fenotüüpi 2) viib uue liigi eristumiseni algses Organismi kohastumine Looduslik valik Kohastumine Kohanemine 1. Pikaajaline protsess, pöördumatu 1. Lühoajaline protsess 2
Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse) muutumine. · Sotsiaalne: inimühiskonna areng (kultuur, tsivilisatsioon). Esimesed ideed elu ajaloolisest muutumisest: 1. Erasmus Darwin: avaldas esimesena, et liigid pole loodud muutumatuks. 2. Georges Cuvier: eri maakihtides on erinevate loomade kihistised. Mida sügavamad on kihid,
Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi nim. mikroevolutsiooniks. Geneetilise muutlikkuse allikad Populatsiooni geneetilise muutlikkuse esmaseks põhjuseks on mutatsioonid. Geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene. Kromosoommutatsioonid põhjustavad muutusi geenie paiknemises ja kordsuses. See võib muuta geenide avaldumist ja ühtlasi põhjustada uute geenide teket (kordistunud geenid võivad eristuda erineva funktsiooniga geenideks). Genoommutatsioonide tagajärjel muutub kromosoomide ja nendes asuvate geenide kordsus ja sellega kaaasneb ka uute geenide eristumise võimalus. Kui mutatsioon avaldub, võib olla isendi eluvõime ja sigivuse suhtes kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Kui mutatsioon ei põhjusta seda kandva indiviidi surma, siis kandub see ka põlvest põlve edasi ja moodustab koos teiste mutatsioonidega populatsiooni mutatsioonilise muutlikkuse kasvu.
algelised elusolendid. 3. bioloogiline evolutsioon- Elu areng esimestest elusolenditest kuni inimeseni. 4. sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu areng Maal: loe õpikust Evolutsiooni mehhanismid Evolutsioon toimub ainult organismi rühmades. Üksik indiviid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumis võimeline organismide rühm on populatsioon. Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustuvad selle populatsiooni geenifondi ehk genofondi. Alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. Evolutsiooniks vajalikku geneetilise muutlikuse allikad: 1)Mutatsioonid... geenmutatsioonid (uued alleelid geenid). kromosoommutatsioonid (muutused geenide paiknemises ja kordustes). Genoommutatsioonid (muutub kromosoomide ja nendes olevate geenide kordus).
*Kivistised e fossiilid *Organite homoloogsus e organite põhiehituse sarnasus *Rudimendid inimesel esinevad jäänukelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele (näiteks kolmas silmalaug) *Biogeneetiline reegel isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolised ehk fülogeneetilise arengu etapid (näiteks on kõikidel selgroogsete loodetel lõpusepilud ja saba) *Pseudogeenid on organismides vanad geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. 15. Nimeta inimesel esinevaid rudimente ning iga rudimendi kohta mõni loom kellele see vajalik on. karvkate vajalik loomadel sooja hoidmiseks silmahambad ja tarkusehambad vajalik loomadel, toidu paremaks peenestamiseks. kõrvalihased vajalik näiteks koertel et paremini aru saada, kust suunast heli tuleb ja seda paremini kuulda kolmas silmalaug kaitseb silma näiteks öökullil
organismid ühel maa-alal) Geenil võib olla üks, kaks või mitu alleeli. Võimalike genotüüpde arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geenialleelide arvust. Tavaliselt on osad alleelid tavalised, teised mitte. Seega on osad genotüüpid sagedasemad kui teised. Geneetiline struktuur- alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikuse allikad: - Mutatsioonid - Kombinatiivne muutus - Geenivool=Geenisiire-ühe populatsiooni geenid satuvad teise - Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine.(mõjutab väiksemaid populatsioone) Mutatsioonid - Geenimutatsioonid (uued alleelid, geenid) - Kromosoommutatsioonid (muutused geenide paiknemises ja korduses) - Genoommutatsioonid (muutub kromosoomide ja nendes olevate geenide kordsus) Kui mutatsioonid avaluvad, võivad nad olla kahjulikud, neutraalsed või kasulikud. Kui
Populatsioon Väikseim evolutsioonivõimeline organismide rühm Populatsiooni moodustavad ühisel territooriumil elavad samaliigilised isendid Populatsiooni iseloomustab 1. Oma genofond (geenide ja alleelide kogum) 2. Populatsiooni isendite sarnasus võrreldes teiste sama liiki populatsioonidega. 3. Oma geneetiline struktuur – põlvkondade jooksul püsiv geenide ja alleelide esinemissagedus. Individuaalse muutlikkuse tekkepõhjused 1. Mutatsiooniline muutlikkus 2. Kombinatiivne muutlikkus Mutatsiooniline muutlikkus* On põhjustatud mutatsioonidest. Mutatsioonid on pärilukkusekandja (DNA, RNA) püsivad edasikanduvad muutused. Mutatsioonid võivad põhjustada teatud geenide avaldumist ja põhjustada ka uute geenide teket. Võib toimuda geenide kordsus ja see põhjustab kaasasündinud haruldasi haiguseid. Kombinatiivne muutlikkus*
4)indiviid kohaneb, populatsioon kohastub Mimikri mittesuguluses olevate loomade kaitsekohastumuse tüüp, mis väljendub nende sarnanemises üksteisele, s.t. ühe looma mingi kohastumus (näiteks mürgise looma hoiatusvärvus) on "üle kandunud" teisele loomale, kes aga tegelikult pole mürgine. Liik populatsioon/populatsioonide rühm, mille isendid on sarnased ja annavad viljakaid järglasi. Bioloogiline isolatsioon ristumisbarjäär. Mistahes bioloogilised omadused takistavad ristumist ühel alal elavate isendite vahel. Geograafiline isolatsioon isendite ristumist takistab ruumiline eraldatus. Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass) Divergents mitmekesistumine. Kaasneb uute ja erinevate elupaikade asustamisega. Nt: eukarüoodid > seened, taimed, loomad Imetajad > kohastumine vee, maismaa jm eluks Konvergents sarnastumine
Mõisted: Populatsioon väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm. Ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas mingil ajal, ühise genofondiga isendite kogum. N: Haugid Saadjärves Populatsiooni geenifond selle moodustavad populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid. Geneetiline struktuur erinevate alleelide ja genotüüpide arvuline suhe (sagedus) Mutatsioon muutus raku geneetilises materjalis - geneetilise muutlikkuse allikas (kasulikud ja kahjulikud) tekivad uued geenid või alleelid. Vastavalt muutuste ulatusele jaotatakse: * geenmutatsioonid väikesed muutused DNA primaarstruktuuris. * kromosoommutatsioonid muutused kromosoomi pikkuses ja struktuuris * genoommutatsioonid- muutub kromosoomide kordsus (Downi sündroom 21 kromosoom kolmekordne)) Geenisiire erinevatesse populatsioonidesse kuuluvate isendite ristumine Geenitriiv juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris (muutub geneetiline struktuur).
Organismide (nende elundite ja elundkondade )arengut otseste jarglaste reas nimetatakse fulogeneesiks.Liigisiseste uksuste evolutsiooni nimetatakse mikroevolutsiooniks,liigist korgemate uksuste (perekondade, sugukondade, seltside,hoimkondade)evolutsiooni makroevolutsiooniks. Laiemas tahenduses kasitatakse evolutsioonina koosluste ja okosusteemide tuupide poordumatut vahetumist pika aja jooksul. Mikroevolutsioon Populatsiooni geneetilise struktuuri pusiva suunaga muutusi nimetatakse mikroevolutsiooniks. Peamised protsessid ,mis pohjustavad populatsioonide geneetilist muutlikust on KOMBINATIIVNE MUUTLIKKUS,MUTATSIOONILINE MUUTLIKKUS,GEENIVOOL(geenisiire),GENEETILINE TRIIV.Muutused peavad tekkima geneetilises materjalis ja kanduma edasi jarglastele. · Kombinatiivne muutlikkus e suguliselt paljunevate organismide populatsioonides
geoloogilised või ökoloogilised muutused, mis lõhestavad liigi eraldatud populatsioonideks (joon. 2.38 õp lk 81). Enamasti algab uue liigi teke suhteliselt väikese isendirühma eraldumisest ning arvukuse muutumine arvukuse tõusu perioodil rändab osa isendeist väljapoole leviala piire ning võibki püsima jääda eraldatud populatsioonina ehk isolaadina. Peamisteks teguriteks on : mutatsioonid, geenitriiv, looduslik valik. Geograafiline isolatsioon - Erinevate populatsioonide ja liikide levilad on üksteisest eraldatud veekogude, mägede, asulate või kauguse tõttu. Bioloogiline isolatsioon ristumisbarjäär. Võib seisneda sigimisaegade või paikade erinevuses. 17. Võrdle mikro- ja makroevolutsiooni. Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele.
mandunud elundid ehk vestiigiumid - oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnase ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad olelusvõitlus - organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavate teguritele kohanemine - organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv muutumine kohastumine - organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu muutumine populatsiooni genofond - populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid ning muud geneetilised elemendid mikroevolutsioon - populatsiooni geneetilise struktuuri muutused ajas, enamasti kohastumise suurenemise suunas kombinatiivne muutlikkus - muutlikkus, mis tuleneb alleelide omavahelisest kombineerumisest sugulisel paljunemisel geenivool - migratsioonist tingitud geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel geneetiline triiv ehk geenitriiv - geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades
talvel hea saakloom - Organismirühmale kasulik, aga üksikisendile mitte - Putukad, nt mesilased: salvab ründajat → nõel jääb kinni → rebib oma kere puruks → sureb Mikroevolutsioon, selle protsessid ja evolutsiooni tegurid Mikroevolutsiooni põhiprotsessiks on kohastumine, teiseks liigiteke Evolutsiooni tegurid: 1. Mutatsioonid - võimaldavad uute tunnuste tekkimise 2. Geenivool 3. Geenitriiv 4. Olelusvõitlus 5. Looduslik valik - peamine evolutsiooni tegur ja evolutsiooni suunav jõud Geenivool, geenitriiv (lk. 36) ÕPIKUST: Geenivool - Migratsioonist tingitud geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel Geneetiline triiv ehk geenitriiv - Geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades KONSPEKTIST: - Geenivool (geenisiire) - Geenide või alleelide sattumine populatsiooni, kus neid
soodustavad ellujäämist ja paljunemist antud tingimustes Konvergents – erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega Biosfäär – Maa pinnakihtide ruumisosa, mida asustavad elusorganismid Kohastumused – populatsioonile või liigile ühised pärilikud omadused, tunnused või tunnustesüsteemid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist Bioloogiline isolatsioon e. ristumisbarjäär – mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel Geograafiline eraldatus – eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu Tööstusmelanism – loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud keskkonnamuutustega Divergents – liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist
Vahel võib üks lähteliik panna aluse mitmele uuele liigile kui uues elupaigas ökoloogilised tingimused mitmekesised ning konkurentsi survel hõivavad eri pop eri ökonišše ja eristuvad iseseisvateks liikideks – adaptiivne radiatsioon . Nt Darwini vindid. Mõnikord võivad liigitekke käigus uue liigi genofondis kinnistuda mutatsioonid, mis muudavad olulisel määral organismi ehitusplaani ja eluviisi ning avavad täiesti uut laadi kohastumisvõimalused. Selline liik võib panna aluse uuele evolutsioonisuunale ja olla rajajaks uuele kõrgtaksonile – sugukonnale, seltsile, klassile, hõimkonnale. Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisusest
Populatsioonide geneetiline struktuur võib muutuda: 1)geenide ja kromosoomide struktuur ning arv 2) olemasolevate alleelide ja seega genotüüpide sagedus Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi nimetatakse mikroevolutsiooniks. Hardy-Weinbergi seaduse järgi saab hinnata mikroevolutsiooni tegurite toime suunda ja intensiivsust populatsioonides. Nendeks teguriteks on mutagenees, geenivool, geneetiline triiv ja looduslik valik. Esmane põhjus: mutatsioonid geenmutatsioonid tekitavad uusi geene ja alleele. Kromosoommutatsioonid põhjustavad muutusi geenide paiknemises ja kordsuses võib muuta geenide avaldumist ja ühtlasi põhjustada uute geenide teket (kordistunud geenid võivad eristuda erineva funktsiooniga geenideks). Genoommutatsioonide tagajärjel muutub kromosoomide ja nendes asuvate geenide kordsus ning sellega kaasneb ka uute geenide eristumise võimalus. Mutatsioon on kas neutraalne, kahjulik või kasulik
võrreldes nende hübriididega. Saab toimuda juhul kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Võib põhjustada uue liigi eristumise algsest liigist. 4.Kohastumine- populatsioonija liigi isenditele ühiseid pärilikke omadusi ja tunnuseid , mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist nimetatakse kohastumuseks e. Adaptsiooniks. Kohastumusi loob muudab ja säilitab looduslik valik. Kohastumine toimub organismirühmades põlvkondade vahetumise käigus ja viib kindlasuunaliste pöördumatute muutusteni genofondis. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises jms. Näited kohastumustest: *kõrbetaimed on kohastununud kuivuse talumiseks. Neil on sügav juurestik vee hankimiseks. *liblikõielistel on kujunenud sümbiooos lämmastikku siduvate mügarbakteritega.
I Selgita mõiste ja lisa näide! 1. Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. (nt inimese areng ahvist. Inimese ja ahvi DNA on hinnanguliselt 99% sarnased.) 2. mikroevolutsioon haarab liigi ja populatsioonisiseseid muutusi. (nt. metskitse tekkimine) 3. populatsiooni geneetiline struktuur - alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. 4. looduslik valik ebavõrdne ellujäämine, paljunemine. (nt. stabiliseeriv valik, suunav valik) 5. geenitriiv alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades. (näiteks looduskatastroofi puhul.
jääkmoodustis (pimesool, õndraluu, silmhammas) Paleontoloogia - teadus möödunud aegade organismidest, uuritakse fossiile Pseudogeen - geen mis mingi struktuurivea tõttu ei avaldu Ribosüüm - ensümaatilise aktiivsusega RNA- molekul RNA-maailm - elutekke arvatav etapp, kus eksisteerisid vaid ribosüümid Bioloogiline isolatsioon - Ökoloogiline eraldatus (must ja valge toonekurg), ajaline isolatsioon (tolknemisaeg) Geograafiline isolatsioon - Ruumiline eraldumine, ristumisbarjäär Erimaine liigiteke - protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest ja geograafilises isolatsioonis Geenivool - geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel Geneetiline triiv - alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine põlvkondades Isolaat - liigi põhilevialast geograafiliste tegurite poolt eraldatud väike populatsioon Kohanemine - isendi muutumine vastusena keskkonnategurite toimele
konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms. tingimuste talumises. Populatsiooni genofond (genofond) populatsiooni (liigi) kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum. Pudelikaelaefekt geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutises olulisest vähenemisest. Mutatsioonid geneetilise muutlikkuse peamine allikas (enamasti kahjulikud) *geenmutatsioonid uued alleelid, geenid *kromosoommutatsioonid uued geenid, muutused avaldumises *genoommutatsioonid uute geenide eristumise võimalus Mutatsioonide ... *tagajärg annab evolutsiooniks lähtematerjali *sagedus väike *iseloom enamus ei avaldu fenotüübis, enamus kahjulikud! *sagedust tõstab populatsioonide geenide koguarv ja isendite arv populatsioonis Geenivool(geenisiire) *Eri populatsioonide isendite ristumine *alus: eoste,viljade,seemnete,vastsete levik,organismide ränne
(umbes 4,5 mld. a. tagasi - Maa) 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfäärigaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariidi, aminohapped) ja keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine (Maal umbes 4-3,5 mld. a. tagasi) 2 milj aastat tagasi- tekkis inimene 4. Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng - Umbes 2 milj. a. tagasi inimese teke Evolutsiooniteooria väljakujunemine Veidi peale keskaega (enne ristiusk) I evolutsiooni õpetus Jean Baptiste Lamarck (prants.) 19. saj. - Väitis, et elu on ise maale tekkinud, mitte jumala loodud - Keerulisemad organismid on lihtsamatest arenenud
katkestaks kudemise. Nii on varase ja hilise kudemiskalduvusega räimede ristumine piiratud. Stabiliseeriv valik — stabiliseeriv hek säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumisi. Tavaliselt mõistetakse seda valikut kui keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemist suhteliselt püsivates keskkonnatingimustes. Näiteks võib tuua organisme, mis on väga pikka aega muutumatutena püsinud, nt 14.Mis on kohastumus, kohanemine ja kohastumine? Too nende kohta näiteid. Kohastumusteks nimetatakse populatsiooni ja liigi isenditele ühiseid pärilikke omadusi ja tunnuseid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist. Nt lindudel tiibade areng ja suled, kõrbetaimedel on kohastumus kuumuse talumiseks. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Muutused võivad olla kiired ja lühiajalised või aeglased ja pikaajalised.Nt
· Ensüüm kinnitub promootorile -DNA nukleotiidne järjestus. · Kinnitumiseks vajalik aktivaatorvalgu eelnev kinnitumine. · DNA kaksikahel keeratakse lahti · Sünteesitakse ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul. · Süntees lõppeb kui DNA jõuab terminaatorini(nukl. järjestus) · Repressorvalgud võivad takistada ensüümi seostumist promootoriga. Kui geenilt toimub transkriptsioon, nim seda geeni avaldumiseks. Avaldumise järgi jaotatakse geenid 4 gruppi: 1. Samaaegselt kõigis rakkudes avalduvad geenid- rRNA, tRNA. 2. Kindla koe rakkudes avalduvad geenid- insuliini geen kõhunäärmerakkudes. 3. Rakkude mingil kindlal elutegevuse etapil avalduvad geenid. N: loote elundkondade väljaarenemine. 4. Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi evolutsioonis kaotanud oma tähtsuse. Geenide aktiivsust reguleerivad : 1. struktuurgeenid määravad raku ehituses ja ainevahetuses
Erimaine liigiteke- liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. Erimaise liigitekke teguriteks on populatsioonide geograafiline eraldatud, mutatsioonid, geneetiline triiv, looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega. Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Selle põhi protsessid: *mitmekesistumine-see on makroevolutsiooni peamine protsess;selle aluseks on kohastumine uute elupaikadega *täiustumine-uute senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja areng(fotosüntees,aeroobne metabolism, geneetiline kood, eukarüootse rakutüübi kujunemine) *väljasuremine- evolutsiooniprotsessi tähtis osa(pidevalt on toimunud foonilis väljasuremisi, mille puhul mõni liik on hääbunud konkurentsi või abiootiliste tegurite tõttu;on toimunud ka massilisi
Biogeograafilised võrdlused- organismirühma liigid, kes asustavad sarnaseid alasid, on omavahel tunduvalt sarnasemad, kui need liigid, kes asustavad kaugemaid erinevaid alasid.(kuigi nad kuuluvad samadesse organismi rühmadesse) Kultuurtaimede ja koduloomade aretus- oluline pärilik muutlikus ja kunstlik valik. Tänu sellele saadi looduslikest lähteliikidest erinevaid sorte ja tõuge. Liikide evolutsiooniline muutumine ja mitmekesistumine toimus loodusliku valiku toimel 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid elu tekke teooriaid. On toimunud elu algne loomine Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena 2. Esimesed organismid millal, kus, millised? Väidetavalt on tsüanobakterid Maal elanud juba ligi 3,5 miljardit aastat, olles seega ühed vanimad elusorganismid, kellest on jälgi leitud 3
EVOLUTSIOONILISED MUUTUSED Muutused toimuvad – populatsiooniga (väikseim rühm) -liigiga -klassid, riigid jne Kõik muutused toimuvad Väga kaua Geneetilise muutlikkuse allikad – MAKROEVOLUTSIOON 1) Mutatsioonid – seisneb muutustes geenide paiknemisel ja kordusel -enamasti on kahjulikud, aga on ka kasulikke -vastupidavus haigustele, suureneda retsistentsus antibiootikumidele või muuta tema suutlikkust leida toitu 2) Kombinatiivne muutlikkus . ei vii evolutsioonini, sest geenid, alleelid tulenevad varjust välja -alleelide, geenide ümberkombineerimises -esineb vaid suguliselt paljunevatel organismidel
EVOLUTSIOONILISED MUUTUSED Muutused toimuvad populatsiooniga (väikseim rühm) -liigiga -klassid, riigid jne Kõik muutused toimuvad Väga kaua Geneetilise muutlikkuse allikad MAKROEVOLUTSIOON 1) Mutatsioonid seisneb muutustes geenide paiknemisel ja kordusel -enamasti on kahjulikud, aga on ka kasulikke -vastupidavus haigustele, suureneda retsistentsus antibiootikumidele või muuta tema suutlikkust leida toitu 2) Kombinatiivne muutlikkus . ei vii evolutsioonini, sest geenid, alleelid tulenevad varjust välja -alleelide, geenide ümberkombineerimises -esineb vaid suguliselt paljunevatel organismidel
annaabi.ee 
