Bioloogia (0)

bio



1. Mis on kohastumuste tekke eelduseks ja kinnistavaks teguriks? ● Muutused peavad tekkima geneetilises materjalis ja kanduma edasi järglastele(mutatsiooniline muutlikus+kombinatiivne muutlikkus) 2. Mis on liik? ● Sarnaste tunnustega organismide rühm, kellel on kindel levila ja annavad potentsiaalselt ristuvaid järglasi 3. Mis takistab liikide omavahelist ristumist? ● Paljunemisbarjäär ehk ristumisbarjäär 4. Mis on geograafiline isolatsioon? Too näiteid. ● Sama liigi populatsioonide eraldatus geograafiliste tõkete tõttu.
● Nt Läänemeri on olnud kord meri ja siis jälle järv. Selletõttu kujunes atlandi heeringast räim jne 5. Mis on bioloogiline isolatsioon? Too näiteid. ● So ristumisbarjäär, mille tõttu populatsioonide isendid omavahel enam ei ristu (vt õ lk.40 kärnkonnade näidet) 6. Selgita erimaise ehk geograafilise liigitekke olemust. ● Populatsioonide isoleeritus võib viia uute liikide tekkele. Et uus liik püsima jääks peab ta kohanema, kohastuma, järglaste arvukus peab tõusma, et oleks valiku
võimalus(mutatsioonid, edukamad isendid jäävad ellu ja annavad uusi järglasi), tekib
ristumisbarjäär algse populatsiooniga 7. Miks on liigiteke oluline? ● Tagab bioloogilise mitmekesisuse, endeemid kohalikku päritolu liigid, keda kuskil mujal maailmas ei leidu 8. Mis on mikroevolutsioon? ● Populatsioonide geneetilise struktuuri muutused ajas, kohastumine uute tingimustega, viib uue liigi tekkeni 9. Mis on makroevolutsioon? ● Liigist kõrgemat järku taksonite teke 10. Mille poolest sarnanevad mikroevolutsioon ja makroevolutsioon? ● Mutatsioonid, geenitriiv, looduslik valik 11. Mille poolest erinevad mikroevolutsioon ja makroevolutsioon? ● Mikro- viib liigitekkeni, makro- perekondade, klasside jne tekkeni 12. Nimeta väljasuremise põhjuseid ja tähtsust. ● Tähtsus: vabanevad ökoniššid uute liikide tekkeks. Fooniline väljasuremine ehk tasapisi hääbumine, st liik on oma evolutioonilise ea realiseerinud; massiline, mis on
põhjustatud katastroofidest; inimtegevus


13. Mis on evolutsiooniline regress? Too näide. ● Organismi rühma lihtsustumine.
● Nt parasiitussidel seedeelundkonda, hingamselundkonda ei ole, sest elavad toidu sees. 14. Nimeta makroevolutsiooni 3 vormi (protsessi). ● Mitmekesistumine, täiustumine, väljasuremine 15. Selgita progressi(täiustumine) olemust ja tähtsust. Too näiteid. ● Senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismide teke ja areng, võimaldab levida ja kohastuda uute elukeskkondadega. ● Nt šaakal-levis Kaukaasiast meile ja asustab ranniku piirkondi(toitu palju, elupaik, konkurents väiksem kui võsastikes) 16. Selgita divergentsi(mitmekesistumine) olemust ja tähtsust. Too näiteid. ● Mitmekesistumine kohastumine uute elutingimustega, adaptiivne radiatsioon- suhteliselt kiiresti kujunes lähteliigist palju uusi liike(nn Darwini vindid) 17. Selgita konvergentsi(sarnastumine) olemust ja tähtsust. Too näiteid. ● Erinevate organismirühmade sarnastumine samades keskkonna tingimustes.
● Nt vaalal kalale sarnane kehakuju, sest asustab vet(tekkelt erinevad organismide rühmad) 18. Mis on kombinatiivne muutlikkus? ● Suguliselt sigivatel organismidel alleelide ja geenide kombineerumine(meisoosi I profaas ristsiire-pole ühetgi identset sugurakku, viljastumine juhuslik, pooled geenid
ühelt vanemalt pooled teiselt) 19. Mis on mutatsiooniline muutlikkus? ● Geneetilise materjali muutus keemiliste, füüsikaliste, bioloogiliste tegurite tõttu. Muutus peab tekkima sugurakkudes ja päranduma edasi(keharakkude muutused ei
pärandu edasi) 20. Millised mutatsioonid enamasti fenotüübis avalduvad? ● Geenmutatsioonid, kindlasti kahjulikud, need praagitakse välja loodusliku valiku teel. Kasulikud mutatsioonid võivad viia uue liigi tekkele. 21. Mis on geenisiire ehk geenivool? Kuidas see toimib? ● Geneetilise materjali vahetus sama liigi populatsioonide vahel, popultatsiooni genofondi võivad sattuda uued alleelid(geenid). Viimased mitmekesistavad
populatsiooni ning on loodusliku valiku materjaliks. 22. Mis on geenitriiv? Too kaks näidet geenitriivi põhjustest. ● Populatsiooni järjestikuste põlvkondade genofondi muutumine juhuslike tegurite toimel. Juhuslikkus viljastumisel, kus edasi läheb vaid osa geenifondist;
loodusõnnetused - allesjäänud isendite geneetiline struktuur on erinev eelnenud
terve  populatsiooni geneetilisest struktuurist.


● Vt õ lk.37 põdrad, sigade katk-viirushaigus metssigadel, alles jaäänud isendite geneetiline struktuur erineb enne katku elanud isendite struktuurist 23. Selgita, mis on pudelikaelaefekt. ● Mingi populatsiooni isendite hulk langeb katastroofiliselt. Alles jäänud isendid paljunevad ja suurendavad arvukust, aga geneetiliselt erinvad algsest
populatsioonist. ● Näide: Põhjasõda ja 1710.–1711. aasta katku¬epideemia põhjustasid Eestis demograafilise katastroofi: sõja eel siin elanud 450 000 inimesest jäi alles vaid 170
000. 24. Selgita, mis on rajajaefekt ehk asutajaefekt. ● Uue populatsiooni asustab mõnest suuremast populatsioonist eraldunud rühm isendeid, nt šaakal Eestis(pole küll eraldi liik), meres olevate saarte asustamine