Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia materjal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
molekul, lipiid, lipiidid, funk, rasvhapped, peptiid, polümeer, riboos, alkohol, struktuurid, rühmitamine, makroelemendid, mesoelemendid, mikroelemendid, mittemetallid, polaarne, vesiniksidemete, soojusmahtuvus, soojusjuhtivus, lähteaine, saadus, hüdrolüüs, luudele, pigmendi, hemoglobiini, puhverdusvõime, anioonide, hco3, kanduvad, vereringeMõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi 70-95% Orgaanilistest ainetest leidub kõige enam rakkudes valke. Valkude kõrval on esindatud ka lipiidid ja sahhariidid ja nukleiinhapped. 2. VEE TÄHTSUS Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojusmahtuvus, seetõttu aitab ta säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. * hea lahusti polaarsetele ainetele. * Vesi võtab osa elektrolüütide lagunemisest ioonideks. * Veel on suur soojusmahtuvus. * Vesi võtab osa hüdrolüüsist.
90%, loomorganismides kuni 2%. Koosnevad ainult C,H ja O-st; valgud ja sahhariidid annavad võrdselt energiat - 17,6Kj SAHHARIIDIDE MOLEKULI EHITUSE JÄRGI 3 GRUPPI: 1. MONOSAHHARIIDID GLÜKOOS o ehk viinamarjasuhkur. o C6H12O6 o rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine o kõikide polüsahhariidide esmane molekul o tekib fotosünteesis, vabaneb rakuhingamisel FRUKTOOS o ehk puuviljasuhkur o C6H12O6 o peamine energiaallikas o paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur RIBOOS o nukleiinhapete koostises o RNA ehituses o viiesüsinikuline lihtsuhkur o ehituslik ülesanne
2. Toitefunktsioon. Laktoos ehk piimasuhkur. 3. Varuaine. Tärklis on varuainena taimedes. Loomased ja seentes on varuaineks glükogeen. Inuliin- taimedes olev varuaine. 4. Ehituslik ehk struktuurne. Tselluloos taimeraku kestades. Kitiin- lülijalgsete koorikus. (seeneraku kestas). 5. Kaitsefunktsioon. Süsivesikud tagavad taimedel kaitse ärakülmumise eest. Ligimeelitav. Õienektar. 6. Bioregulatoorne. Kuuluvad hormoonide koostisesse. Riboos ja desoksüriboos. Kuuluvad pärilikusaine koostisesse. Lipiidid. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti mittelahustuvad ühendid. 1. Lihtlipiidid ehk rasvad. Propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estrid. 2. Lihtlipiidid moodustuvad, kui lihtlipiidid ühinevad teiste keemiliste ühenditega. 3. Steroidid on tsüklilised ühendid. Suguhormoonid, neerupealsete hormoonid, vitamiin D.
· Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis, energiaallikana. · Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid: · taimedes 75 - 90% · loomades 2% · seentes 3% · mikroorganismides 12 - 28% I MONOSAHHARIIDID ehk LIHTSUHKRUD Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised Pentoosid: · Riboos · Desoksüriboos Heksoosid: · Glükoos · Fruktoos Glükoos ehk viinamarjasuhkur Monosahhariid, mille molekulis on 6 süsiniku aatomit. C6H12O6 Tähtis energiallikas. · Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. · Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. Fruktoos ehk puuviljasuhkur Puuviljades ja mees esinev monosahhariid. C6H12O6 Riboos ja desoksüriboos Riboos
Kordamisküsimused: Organismide keemiline koostis 1. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? · Makro: C, H, O, N, P, S · Meso: Na, K, Mg, Ca, Cl · Mikro: Fe, As, Br, Sn, Si... 2. Milliseid orgaanilisis aineid leidub organismides? Süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. 3. Milliseid elemente nimetatakse makroelementideks, milliseid mikroelementideks (näited)? · Makro: 9899% · Meso: grammides · Mikro: väga vähe 4. Selgita erinevate keemiliste elementide (C; H; O; N; P; S; Na; K; Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis. · C: biomolekulid, moodustab keemilisi sidemeid · H: bimomolekulid, vee koostises, vesiniksidemed · O: hingamine, töö, toitainete lõhustamine.
11.Millised ühendid kuuluvad lipiidide hulka? Sinna kuuluvad õlid, vahad, steroidid ja teised enamasti vees mittelahustuvad ühendid. 12. Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused? Koosnevad glütseroolist ning rasvhappejääkidest 13.Too näiteid lipiidide energeetilisest, ehituslikust, varuainelisest, kaitselisest, bioregulatoorsest, ainevahetuslikust, lipiidide kui lahustite funktsioonidest. Energeetiline lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast 1g 38,9 kJ Ehituslik rakumembraani koostis, määrab kehakuju, mesilasvahast kärjed Varuaineline loomadel varurasv, taimedel õlid seemnetes ja viljades, pruun rasvkude, kuis toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine(imikutel) Kaitseline kaitsevad organeid teatud põrutuste eest, kaitseb keha mahajahtumise eest, veelindudel kaitseks märgumise eest Bioregulatoorne hormoonid
Vajab neid elutegevuseks. 6. Milline on anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete suhe rakkudes? - Anorgaanilisi aineid on kuskil 80% igas organismis ja ülejäänu on seega orgaaniline aine. 7. Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? - Vett (H2O) on kõige rohkem organismides. 8. Reastage protsentuaalse sisalduse alusel järgmised rakkudes esinevad orgaaniliste ühendite rühmad: nukleiinhapped, sahhariidid, lipiidid, valgud. - 1. Valgud 2. Lipiidid 3. Sahhariidid 4. Nukleiinhapped. 2.2 1. Millised on organismides enamlevinud keemilised elemendid? Milliste keemiliste ühendite koostistesse nad kuuluvad? - Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). Nad kuuluvad valkude, lipiidide, nukleiinhapete ja sahhariidide koostistesse. 2. Millises kaalulises vahekorras vajavad organismid mikro- ja makroelemente? - Mikroelemente vajatakse alla 0,5 mg ja makroelemente rohkem kui 0,5 mg. 3
mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidhapped on monomeerid. Valgud olunevad aminohapete järjekorrast ja oleneb lõpplikust kujust. Kui lipiididel on kaksikside siis on ta vedel (õli). Biopolümeerides esinevad molekulid, mis koosnevad paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Näiteks valgud, nukleiinhapped jne. Monomeer on väikese molekulaarmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega, moodustades pikki ahelaid.
3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi.- Tõene 4. Valkude lagunemise vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel.-Väär Valkude lagunemise vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur.-Tõene 6. Aminohape on DNA monomeer. -Väär Aminohape on valkude monomeer 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. -Tõene 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks.-Väär DNA molekul on kaheahelaline biheeliks Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam: a) vett b) glükoosi c) kolesterooli d) nukleiinhappeid 10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on: a) Fe b) Mg c) Zn d) Ca 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagunemisel vabaneb energiat kõige enam: a) valkudest b) nukleiinhapetest c) sahhariididest d) lipiididest 12
Ülivähe leidub Fe, Zn, Cu, I, F jt. Kokku on organismides avastatud 16 sellist keemilist elementi, mis esinevad küll väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud normaalseks elutegevuseks. Neid nimetatakse mikroelementideks. (Tabel 2) Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid (enamasti üle 80%). Nende põhiosa moodustab vesi(organismis 70-95%) Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Nende kõrval on enim esindatud lipiidid (rasvad, õlid, vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Ehkki nukleiinhapete (DNA pärilikkuse kandja ja RNA päriliku informatsiooni avaldamine) sisaldus on suhteliselt madal, on nad vajalikud kõigile rakkudele. Tabel 1: Keemiliste ühendite keskmine sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained % Orgaanilised ained % Valgud 14
vajaliku O2 sidumisel. Olulised anioonid on hüdroksüül (OH-), karbonaat(HCO3- ja CO32-), fosfaat, kloriid- ja jodiidioonid. Tänu karbonaatioonidele vabaneb organist CO2-st. Fosfaadid on kõigi nukleiinhapete ja fosroflipiidide põhi koostisosad. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks, joodi puudusel võib kujuneda struuma. 2.3 ORGAANILISED AINED Biomolekulid ained, mis ei moodustu väljaspool organismi, vaid organismis näiteks ensüümide abil. (Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped) Mõjutavad organismi elutalitust ka väikeses konsentratsioonis. (Ensüümid, vitamiinid, hormoonid) Sahhariidid e süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises on süsinik, vesinik ja hapnik. Organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid energiaallikana, näiteks tärklist. Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikud süsivesikud ise.
Organismide keemiline koostis Lühikonspekt XII klassile Keemilised elemendid rakus Makroelemendid neid on rakus üle 1% C, H, O, N Keskmise sisaldusega elemendid ehk mesoelemendid- 0,01-1% S, Fe,Ca,P jt Mikroelemendid alla 0,01 % I,F,Cu jt Keemilised ained rakus Anorgaanilised ained Orgaanilised ained Vesi ~80% Valgud ~14% Soolad (ioonidena) Süsivesikud Lipiidid Nukleiinhapped Vee ülesanded rakus Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides fotosüntees, hüdrolüüsireaktsioonid Vesi on lahustiks Vesi osaleb termoregulatsioonis tagab rakkude siserõhu ehk turgori kaitsefunktsioon(silmas hõõrdumine, loode jmt) Tähtsamad katioonid rakus Ca+2 luude koostises, hammaste koostises Mg+2 klorofülli koostises (fotosüntees), Fe+2 ja Fe+3 hemoglobiini koostises ( hapniku transport)
2. Struktuurne, ehituslik kitiin, tselluloos 3. Varuaine glükogeen, tärklis 4. Kaitsefunktsioon taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine kaitse ärakülmumise vastu 5. Toitefunktsioon piimasuhkur imetajate piimas 6. Ligimeelitav õistaimedel nektar putukate ligimeelitamiseks 7. Bioregulatoorne süsivesikud koos valkudega kuuluvad hormoonide koostisesse Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud süsinike arv on väike, C arv 3-6 Riboos C5H10O5 Riboos(ijäägid) on RNA koostises. RNA molekulid teevad valmis valgud. Desoksüriboos - C5H10O4 Desoksüriboos(ijäägid) on DNA koostises. Glükoos ehk viinamarjasuhkur C6H12O6 Rohelistes taimedes tekib glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda aga toidust. Glükoos in organismide põhiline energiaallikas. Rakuhingamisel vabaneb energiat 17,6 KJ/g. Leidub viinamarjades, veres. Fruktoos ehk puuviljasuhkur C6H12O6 Organismide põhiline energiaallikas
Mesoelemendid on elemendid, mida elusorganism vajab keskmistes kogustes (0,1-1%) väävel, kaltsium, raud, fosfor Mikroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad väikestes kogustes (alla 0,01%) magneesium, fluor, vask (Cu), tsink (Zn). 2. Teate anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete keskmist sisaldust rakkudes. V: Kõige enam on anorgaanilisi aineid (vesi ja soolad) enamasti üle 80%. Orgaanilisi aineid on ligi 19% (Valgud 14%, lipiidid 2%, süsivesikud, nukleiinhapped..). 3. Teate järgnevaid anorgaanilisaineid, nende funktsiooni organismis: Vesinik- luude koostises, hammaste koostises Ammoonium- energia tekkimine, väljutamine Kaalium- tsütoplasmas, veres, närviimpulsside ülekandmine Naatrium- tsütoplasmas, veres, närviimpulsside ülekandmine Kaltsium- luude tugevdamine, luukoes Magneesium- nukleiinhapped (DNA, RNA), taimedes klorofülli koostises Raud- esineb punaliblede valgu hemoglobiini koostises
3) Aine- ja energiavahetus autotroofid – organismid, kes toodavad orgaanilist ainet päikese 1) Molekulaarne tase – MOLEKULAARBIOLOOGIA JA -GENEETIKA valgusenergia abil (fotosüntees) Biomolekulid – ained, mis ei moodustu väljaspool organismi heterotroofid – vajavad energiaks orgaanilist ainet Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped : DNA, RNA 4) 3. punkt -> stabiilne sisekeskkond 2) Rakuline tase – TSÜTOLOOGIA püsiv temperatuur (imetajad ja linnud on ainsad püsisoojased Rakk – kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu organismid, teised on kõigusoojased) omadused. püsiv happesusreaktsioon e
SAHHARIIDID JA LIPIIDID Kõik organismid sisaldavad orgaanilisi ühendeid, mis koosnevad põhiliselt süsinikust,vesinikustja hapnikust. Need esinevad rakkude ehituses, aitavad reguleerida rakkude koostööd, osalevad aine ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulid on organismides moodustuvad orgaanilised ühendid sahhariidid, lipiidid, valgud, aminohapped ja vitamiinid. Bioaktiivsedainedon erinevatesse orgaaniliste ainete klassidesse kuuluvad ühendid, mis mõjutavad organismi ainevahetust ja reguleerivad elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Sahhariididehksüsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik vesinik ja hapnik. Sahhariidid jagunevad mono, oligo ja polüsahhariidideks:
Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mis moodustub organismide elutegevuse tulemusena (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid). Kuuluvad rakkude ehitusse, ning reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd. · Bioaktiivsed ained- orgaanilised ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi (ensüümid, vitamiinid, hormoonid). Orgaanilised ained organismides: 1
2. Mis tähtsus on anioonidel? Anioonidel (negatiivselt laetud ioonid): Karbonaatioonid (HCO3 ja CO3) Inimesel kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism CO2-st vabaneb.Fosfaatrühmad (H2PO4 ja HPO4) on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani ehitusse.Joodi (I) on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks 3. Missugune on lipiidide ehitus ja mis on nende ülesanded? Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees enamasti mittelahusutuvad ühendid. Lipiidid on organismi energiaallikaks. Nende oksüdeerumisel vabaneb 2x rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel 4. Kuidas muutub valkude struktuur? Valgulahust kuumutades, siis soojusenergia toimel nõrgad keemilised sidemed katkevad. Tulemus on see, et valk kaotab kolmandat ja teist järku struktuuri
Luukoe koostisesse kuulub Ca. Osaleb ka vere hüübimises, kindlustab lihaste tööd ja reguleerib vee hulka. Anioonid on neg laenguga (nt I (jood) vajalik kilpnäärme talitluseks). Anorg. ühendeid on rohkem, eriti just vett. ( pH7 neutraalne keskkond ; pH7< - aluseline ; >pH7 happeline. Orgaanilised ained. Elusorganismides on sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid, DNA, RNA. Süsivesikud : 1.) monosahhariidid. Tähtsamad on glükoos, riboos, früktoos .. ( valem C16H12O6) 2.) oligosahhariidid. Liitsuhkrud, lihtsuhkrujääke vähe. (maltoos, sahharoos, laktoos C12H22O11 koosnevad kahest lihtsuhkru jäägist.) Laktoos piimasuhkur. (paljud inimesed seda ei seedi puudub vajalik ensüüm.) 3.) polüsahhariidid tärklis, molekulmass 1 mln, koosneb alfa glükoosi jääkidest. Tselluloos, molekulid koosnevad beta glükoosi jääkidest. Glükogeen loomne tärklis Kitiin lämmastikku sisaldav suhkur.
makroelement 98-99% organismi elementidest; keemiline element, mida organismid vajavad suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul bioaktiivne aine momomeer lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste lõikamine, muna
Mikroelemendid 1. Raud seob hapnikku hemoglobiini koostises, leidub maasikates ja rosinates 2. Jood vaja kilpnäärme hormoonide sünteesiks, leidub lestas ja õunaseemnetes Orgaanilised ained Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku, hapnikku. Energiarikkad, loomad kasutavad toidus olevaid SV energiaallikana, taimed toodavad ise. 1. Monosahhariidid väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised Pentoosid riboos (C5H10O5) ja desoksüriboos (C5H10O4) Heksoosid: Glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6) moodustub FS käigus, energiarikkas, lagundatakse esimesena organismis, saadakse teiste süsivesikute lagundamisel Fruktoos ehk puuviljasuhkur (C6H12O6) 2. Oligosahhariidid (ka disahhariidid) Maltoos e linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist, moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades, on palju idanevates seemnetes
annab rakkudele kuju kapillaarsus tsütoplasma peamine koostisosa VALGUD 1 Inimese orgaanilistes ainetes kõige rohkem Valgud e. proteiinid – polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast Kahe aminohappe reageerimisel ribosoomis moodustub nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks Valgu struktuurid Primaarstruktuur – aminohappeline järjestus (küllalt stabiilne) Annab ülevaate kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse liitunud Sekundaarstruktuur – tekib polüpeptiidi keerdumisel või voltumisel kruvikujuliseks heeliksiks Struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed Tertsiaalstruktuur – keraja kujuga gloobulid või niitjad fibrillid Kvarternaarstruktuur – tekib mitme polüpeptiidi ühinemisel Valkude ülesanded
Rasvade ülesanded: Energeetiline ehituslik ülesanne kaitse ülesanne Valgud.. ..bioloogilised proteiinid. Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappedest. Kõik aminohapped sisaldavad NH2 s.o aminorüma(aluseline), ja COOH, s.o karboksüülrühma(happeline). R- radikaal on igal aminohappel erinev. Peptiidside moodustab kahe aminohappe ühinemisel ühhe karboksüülrühma ja teise aminorühma osalusel. Ühe peptiidsideme tekkel eraldub molekul vett. Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkude koostises võib esineda kuni 20 erinevat aminohapet. Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nende hulgast valgumolekulis. Inimene on evolutsiooni käigus kaotanud võime sünteesida mõningaid aminohappeid. Täiesti asendamatuid aminohappeid on 8, neid ei suuda organism ise valmistada ja neid saab ta vaid toiduga. Osaliselt asendatuid aminohappeid(3) sünteesib organism ise, kuid ebapiisavalt.
Ühtlasi ka kaitsefunktsioon. · Varufunktsioon,tärklise või glükogeeni lagundamisel saadud glükoos on taas energiaallikana kasutatav. · Kaitsefunktsioon,nt kaitse külmumise eest: suhkrustunud rakumahl külmub madalamal temperatuuril kui puhas vesi. Tselluloos taimeraku kesta moodustajana ja kitiin putukate koorikkesta moodustajana. · Ligimeelitav funktsioon: põhjustavad õite nektari lõhna ja magusa maitse, mille tõttu putukad õiele tulevad. 9. Mis on lipiidid? Selgita nende ülesandeid. · Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikaks. · Energeetiline funktsioon sahhariididest energiarikkamad. · Kaitsefunktsioon mehhaaniline kaitse põrutuste eest (rasvkude), kaitse liigse kuivuse ja külma eest. Mitmetel talveuneks valmistuvatel loomadel koguneb sügisel naha alla paks rasvakiht, mis kevadeks peaaegu kaob
koorikkesta moodustajana. Ühtlasi ka kaitsefunktsioon. • Varufunktsioon,tärklise või glükogeeni lagundamisel saadud glükoos on taas energiaallikana kasutatav. • Kaitsefunktsioon,nt kaitse külmumise eest: suhkrustunud rakumahl külmub madalamal temperatuuril kui puhas vesi. Tselluloos taimeraku kesta moodustajana ja kitiin putukate koorikkesta moodustajana. • Ligimeelitav funktsioon: põhjustavad õite nektari lõhna ja magusa maitse, mille tõttu putukad õiele tulevad. 9. Mis on lipiidid? Selgita nende ülesandeid. • Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikaks. • Energeetiline funktsioon – sahhariididest energiarikkamad. • Kaitsefunktsioon – mehhaaniline kaitse põrutuste eest (rasvkude), kaitse liigse kuivuse ja külma eest. Mitmetel talveuneks valmistuvatel loomadel koguneb sügisel naha alla paks rasvakiht, mis kevadeks peaaegu kaob
Bioloogia uurib elu Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Biomolekul on orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Vitamiinid jne. Molekulaarbioloogia on bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Elu tunnused 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega. 2. Organismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. Molekul rakk kude organ elundkond organism populatsioon liik erinevad liigid ökosüsteemid biosfäär. 1. Kõikidele organismidele on omane aine- ja energiavahetus. 2
suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement – keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul – bioaktiivne aine – momomeer – lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer – biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine – aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon – tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos – haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside – moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon – valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste
ühinemisel (sahharoos (roo-ja peedisuhkrus), maltoos e. linnasesuhkur, laktoos e. piimasuhkur; kasutatakse energia saamiseks). Polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid (tärklis (taimedel energia saamiseks), tselluloos (taimevarte tugevdamiseks), glükogeen, kitiin). Sahhariidide põhilised ülesanded on energeetiline ja ehituslik. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. enamasti vees lahustumatud ühendid, mis lahustuvad enamasti mitmetes orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter). Nad on organismide energiaallikaks. Lihtlipiidideks e. rasvadeks nimetatakse propaantriooli ja rasvhapete estreid. Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Rasvkude on energiavaruks ja kaitseb jahtumise eest. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste
Neutraalne regulatsioon- põhineb sisesekretsiooninäärmete tööl. Homöostaas- Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus. II Organismide keemiline koostis 1.Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? Anorgaanilised ained vett 80%, teised anorgaanilised ühendid (soolad) 1,5% 2.Milliseid orgaanilisis aineid leidub organismides? Orgaanilised ained: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. 3.Milliseid elemente nimetatakse makroelementideks, milliseid mikroelementideks (näited)? Mikroelemendid- keemilised elemendid, mida organismid vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes. (Ca, K, Na, Fe, I, Mg). Makroelemendid- keemilised elemendid, mida organismid vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes. (H, O, C, N) 4. Selgita erinevate keemiliste elementide (C; H; O; N; P; S; Na; K; Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis.
mis juba väikese konsentratsioonides mõjutavad org ainevahetust.(ensüümid,vitamiinid,horm) Sahhariidide ehitus ja ülesanne?- sahhariidid-ehk süsivesikud on orgaanilised ained mille koostises esinevad süsinik vesinik ja hapnik jaotus: mono,oligo ja polüsahhariidid. Mono ja oligo on valdavalt magusamaitselised siis nim neid ka suhkruteks. Monosahhariidid-ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed, süsiniku aatomite arv on enamasti 3-6. 5 süsinikulistest on riboos ja desoksüriboos. 6 süsinikulistest on looduses olulise tähtsus glükoos-viinamarjasuhkur ja fruktoos-puuviljasuhkur.-organismide põhilised energiallikad. Oligosahhariidid-madalmolekulaarsed ühendid. Organismis moodustunud 2,3 monosahhar omavahelisel ühinemisel. Glükoos+fruktoos=sahharoos. Laktoos-piimasuhkur koosneb glükoosist ja galaktoosist. Polüsahhariidid- kõrgmolekulaarsed org ühendid(polümeerid) mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid
milleta häirub organismi elutegevus, tekib millegi vaegus. 6. Milline on anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete suhe rakkudes? Anorgaanilisi 80%, orgaanilisi väiksemas koguses, aga palju esindatud. 7. Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? Valku. 8. Reastage protsentuaalse sisalduse alusel järgmised rakkudes esinevad orgaaniliste ühendite rühmad: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. 9. 10. ANORGAANILISED ained: vesi, soolad, soolhape, oksiidid ORGAANILISED ained: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped, makroenergilised ühendid Anorgaanilised ained. 1. Miks on vesi rakus tähtis? Ta on hea lahusti ja osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides, aitab säilitada kehasisest püsivat temperatuuri ja kaitseb. 2. Millest tuleneb vee hea lahustuvusvõime?
aitab vesi säilitada organismidel püsivat temperatuuri. 6. Vesi täidab kaitsefunktsiooni: pisarad vähendavad hõõrdumist ja kõrvaldavad võõrkeha silmast, liigesvõie ,,õlitab" liigeseid, imetajate loode areneb vesikestas ehk amnionis. Orgaanilised ained · Organismide koostises olevad põhilised org ained: valgud sahhariidid lipiidid nukleiinhapped. · Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid, hormoonid. - Bioaktiivsed ained väikestes kontsentratsioonides mõjutavad ainevahetust, reguleerivad elutalitlusi. - Enamik neist kuulub valkude ja lipiidide hulka. - Bioaktiivsed ained on ka antibiootikumid ja paljud mürkained. Sahhariidid e süsivesikud.
Mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada Valgud töötavad selle nimel. (Põhiosa moodustavad valgud, praktiliselt kõik reaktsioonid toimuvad ensüümide (valkude) osalusel). Valkude töös seisneb elu. Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. · Bioloogia on teadus, mis uurib elu · Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. · Biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksis, millel on kõik elu omadused. · Ükski organism ei saa väliskeskkonnast otse rakkude ülesehituseks sobivaid valke, lipiide või sahhariide, need tuleb kõigil ise sünteesida. neuro (närvisüsteem) humoraalne > annavad käsu hormoonidele Elu iseloomustavad tunnused, omadused · rakuline ehitus (biomolekulide esinemine)
annaabi.ee 
