Leidsid 27 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia KT õpikuga". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ökosüsteem, soojuskiirgus, kooseluvorm, populatsioonid, suremus, sündimus, bioloogia, abiootiline, ökoloogiliste, ökotoop, kommensalism, kiskjad, tipus, taluvusläve, konkureerima, herbivoorid, puuhalul, seen, tarbia, kahanevas, lünk, isereguleeruv, kasulikku, elusosa, taimedest, parasitism, toiduvõrk, pikemalt, olemasolul, soojendada, peituÖkoloogia ja keskkonnakaitse Tõene/väär 1. Ökoloogilised tegurid MÕJUTAVAD organismi arengut. 2. Õhuhapniku kontsentratsioon on abiootiline tegur. Tõene 3. Organism areneb kõige PAREMINI siis kui ökoloogiliste tegurite toime on optimumis. 4. ORGAANILISE AINE TOOTJAD on iga toiduahela esimeseks lüliks. 5. Ökotoop on BIOTSÖNOOSI elupaik. 6. Kommensialism on eri liiki organismide kooseluvorm, MIS ON ÜHELE POOLELE KASULIK JA TEISELE KAHJUTU. 7. Ökoloogilise tasakaalu korral enamiku populatsioonide arvukus EI MUUTU. 8. Tipp kiskjad paiknevad alati ökoloogilise püramiidi tipus. Õige vastusevariant 1. Lindude ränded on eelkõige tingitud: d)toidupuudusest 2. Kui ökoloogilise teguri intensiivsuse aste ületab ülemise taluvusläve, siis liigi isendid hakkavad: d)hukkuma 3
Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Eri taimeliikidel on erinev nõudlus. Näiteks valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju taluvad taimed kasvavad tavaliselt täisvalguses kuid võivad elada ka varjus(mustikad) ning varjulembesed taimed tahavad elada varjus(sinilill, jänesekapsas) 6. Selgitage temperatuuri osa loomade elus. Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va imetajad ja linnud), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel jäävad kõigusoojased taimed varjunult soojemaisse kohtadesse talveunne, sest magavatena on nende energiavajadus minimaalne, sest ainevahetus on aeglustunud. 7. Tooge näiteid abiootiliste ökoloogiliste tegurite toimest eri taimeliikidele. Valguskiirgust vajavad taimed erinevalt, sõltuvalt kas nad on valguslembesed(niidutaimed),
Abiootilised tegurid on pärit organismi eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid (niiskus, tuul, temp). Biootilised tegurid tulenevad organismide nendevaheliste suhete kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Antropogeenne inimtegur. 2. Ultravalgus, infravalgus, nähtav valgus. Ultravalgus lõhilainelisem. Nähtav valgus vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, nägemismeelega seotud. Infravalgus soojuskiirgus, eelkõige läheb vaja kõigusoojastele (kalad, kahepaiksed, roomajad). Ultravalgus päikeseenergia nahale. Bioeetilised keskkonnategurid ehk organismide vahelised seosed Selgita milles see suhe seisneb ja too näiteid. · Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu (puu ja seen) o eksosümbioos organismide vaba kooseluvorm (sipelgad ja lehetäid) o endosümbioos üks organism elab teise kehas (sisemuses) (bakterid)
Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju taluvad taimed kasvavad tavaliselt täisvalguses, kuid võivad elada ka varjus(mustikad) ning varjulembesed taimed tahavad elada varjus(sinilill, jänesekapsas)]. 6. Selgitage temperatuuri osa loomade elus. Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va. imetajad ja linnud), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel jäävad kõigusoojased taimed varjunult talveunne, sest magavatena on nende energiavajadus minimaalne, siis on ainevahetus aeglustunud. 7. Tooge näiteid abiootiliste ökoloogiliste tegurite toimest eri taimeliikidele. Valguskiirgust vajavad taimed erinevalt, sõltuvalt kas nad on valguslembesed(niidutaimed), varju taluvad(mustikad) või varjulembesed(sinilill,
Ülemine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase , mille tõustes organismi areng seiskub. Antropoloogne tegur - Inimmõju keskkonnale ( Keskkonna reostus , liigne küttimine ... ) Sümbioos- Eri liiki organismide vasastikku kasulik kooselu vorm. Kommensalism - Eri liiki organismide kooselu vorm mis on ühele kasulik teisele kahjutu. Konkurents - Sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. Parasitism - Eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Kisklus Röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Herbivooria Taimtoidulise looma toitumissuhe taimega Areaal(leviala)- Ühe süstemaatikaüksuse ( nt. populatsioon , liik , perekond) asula. Populatsioon- Ühist territooriumi (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. Ökosüsteem- Isereguleeruv tervik, milles biotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe kaudu,
muundub soojuskiirguseks. See võimaldab kõigusoojastel organismidel oma kehatemperatuuri tõsta. Ultravalgus on suures koguses kahjulik kõigile organismidele rakkude sisemusse tungides põhjustab see DNA mutatsioone ning denatureerib valke. Mõõdukas koguses on ultravalgus aga kasulik, sest soodustab naharakkudes D-vitamiini sünteesi. Enamik Maal elavatest organismidest on kõigusoojased. Nende ainevahetus ei ole piisavalt intensiivne ja seetõttu sõltub kehatemperatuur otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Üksnes imetajad ja linnud on püsisoojased. Talvel on meie piirkonna taimedel puhkeperiood. Enamik kõigusoojaseid loomi elab talveperioodi üle soojematesse paikadesse varjunult või langeb talveunne. Magavate loomade ainevahetus aeglustub ning nende energiavajadus on minimaalne. 3. Ökoloogilise teguri toime, ökoloogiline amplituud (graafik).
Kokkuvõte prima esimesest bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2007-2010) * 1. Osa Mõisted (1p) -) Areaal levila ehk maa ala, kus võib antud liigi isendeid leida. -) Bentos põhjaelustik veekogus, enamjaolt järvedes. -) Bioindikatsioon keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide järgi. -) Biotsönoos ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. -) Eurüfaag liik, kes on toidu suhtes laia ökoloogilise amplituudiga. -) Eurühaliin liik, kes on soolsuse suhtes laia ökoloogilise emplituudiga. -) Eurüterm liik, kes on temteratuuri suhtes laia ökoloogilise amplituudiga. -) Eurütoop laia ökoloogilise amplituudiga liik. -) Eutrofeerumine veekogude muutumine rohketoiduliseks, lämmastiku- ja fosforühendite mõjul. -) Keskkonnategur nii biootilised kui ka abiootlised keskkonna komponendid, mis mõjuvad
t tõsta temp. *kui aga intensiivsus muutub suureks ja tekib ülekuumenemine,siis püüab ta varju leida. *taimsed ei saa kohta muuta,sp esineb neil kaitsekohastumisi *õistaimsed keeravad oma lehed vastavalt valguse suunale ning osa on kaetud valgust hajuvate karvadega. *ülemäärane päevitamine kahjulik,põhjustab DNA mutatsioone ja vähki nakatumist Ultavalgus on meile kasulik,kuna aitab sünteesida D-vitamiini meie naharakkudes Temperatuuri mõju organismidele: *kõigusoojaste org. ainevahetus pole nii intensiivne, st sõltub nende kehatemp. Väliskeskkonna temperatuurist *püsisoojased org. suudavad säilitada sise temp. isegi kui välistemp. on madal *taimedel on talvel puhkeperiood *kõigusoojased loomad lähevad soojematesse paikadesse talveunne-ainevahetus aeglustub ja energiavajadus on minimaalne *taliuinakus on karu ja mäger-juhuslike asjaolude tõttu võib see katkeda Ökoloogilise teguri toime organismidele: *sõltub teguri intensiivsusest ja org. omadustest
Organismide omavahelised suhted · Organismide omavahelisi suhteid jaotatakse vastasmõju kasulikkusest ja kahjulikkusest lähtuvalt · Organisme mõjutavad tegurid ongi biootilise ökoloogilised tegurid · Biootlistest teguritest võib erladi välja tuua antropogeensed tegurid, mis on inimtegevuse mõju · Antropogeensed ttegurid mõjutavad meid ümbritsevat keskkonda üha enam (86 Tsernobõl) · Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm · Sümbioosis osalevad osapooled on sümbiondid o Nt seeneniidistik ja taimejuures. Taim saab seenelt vett ja mineraalaineid ja seeneniidistik taimelt orgaanilisi aineid o Nt üherakulised rohevetikad ja seened. Vetikad saavad seenelt vett ja mineraalaineid ja seen vetikatelt orgaanilisi aineid. · Sümbioosis eristatakse o Eksosümbioos- organismide vaba kooselu vorm, kus mõlemad saavad elada ka teineteisest sõltumata.
varjulembesed. o Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. o Lühipäevataimed: riis, kanep, tubakas ja daalia. (päevaperiood ei ületa 12 tundi) o Pikapäevataimed: jänesekapsas, nisu-, odra-, herne- ja kartulisordid. (päevapikkus enam kui 12 tundi) Infra- ja ultravalguse toime o Pikalaineline infravalgus soojuskiirgus. o Soojuskiirgus aitab kõigusoojastel organismidel tõsta oma kehatemperatuuri. o Taimed kaitsevad end valguse eest: *õistaimed pööravad oma lehti vastavalt valguse intensiivsusele *osad taimede lehed on kaetud hajuvate heledate karvadega. o Suures koguses ultravalgus põhjustab rakkude sisemusse tungides DNA mutatsioone. o Mõõdukas koguses on ultravalgus kasulik, see soodustab naharakkudes D- vitamiini sünteesi.
niiskus, tuul jt. osapooletele kasulik või kahjulik. Lisaks keskkonna happesusereaktsioon, raskemetallide ühendid, radioaktiivne kiirgus jm. Antropogeenne tegur inimtegevusest tulenev mõju keskkonnale. Valguskiirguse mõju Valgus jaotatakse vastavalt lainepikkusele kolmeks vahemikuks: a) ultraviolettvalgus - alla 380 nm b) nähtav valgus - 380-750 nm c) infrapunakiirgus ehk soojuskiirgus üle 750 nm Taimerakkude kloroplastides saab fotosüntees toimuda vaid nähtava valguse olemasolul glükoosi sünteesimiseks. Fotosünteesi intensiivsus on otseses seoses valguskiirgusest. 15 Taimi liigitatakse ka vastavalt eluks kohastunud valgustingimustele: a) valguslembesed nt. niidutaimed b) varjutaluvad c) varjulembesed nt. alusmetsa taimestikus Organismi reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele nimetatakse fotoperiodismiks.
Territoriaalsest aspektist on p. ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Eristatakse geneetilist (genotüüp), fenotüübilist (fenotüüp), vanuselist (elutabel, vanuskoosseis), soolist (sugude suhe), seisundilist e. füsioloogilist (seisund, vitaalsus), ruumilist (territoriaalset) ja sesoonset populatsioonistruktuuri, loomadel ka etoloogilist e. sotsiaalstruktuuri (hierarhia) 22. Populatsiooni arvukus, tihedus. Sündimus ja immigratsioon. Suremus ja emigratsioon. Populatsiooni tihedus populatsiooni suurus teatud maa-alal. Harilikult väljendatakse seda isendite arvuna, aga võib väljendada ka biomassina või mahuna (näit. 500 puud/ha). Populatsiooni tiheduse väljaselgitamiseks kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid: 1) kõikide isendite loendus mõeldav ühes kohas elavate loomade ja suurekasvuliste taimede puhul (põdrad, hundid, karud, puud).
kasvavad puud) Ökosüsteem *Populatsioon- ühel ajal ühes paigas elavat ühte liiki isendite rühma. Igal liigil on oma levila ehk areaal. Looduslikud takistused on sageli leviku piiriks ja üks liik moodustab palju erinevaid populatsioone. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda ja on osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. Populatsiooni iseloomustavad isendite arvukus, asutustihedus ning konkurents. Kasvava populatsiooni puhul on sündimus suurem kui suremus (rotid) Kahaneva populatsiooni puhul on suremus suurem kui sündimus (euroopa naarits) Stabiilse populatsiooni puhul on sündimus ja suremus tasakaalus (ahvenad). Populatsioon on isereguleeruv süsteem. *Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse muutused periooditi (ajas). Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses (saaklooma arvukuse suurenedes kasvab mõne aja pärast toidu külluse tõttu ka kiskja arvukus).
nim. kommensaaliks. nt. Inimese sees on bakterid, mis toituvad soolesisust. Nad saavad sellest kasu kuid inimest see ei puuduta. Konkurents Sama või eriliiki organismide vastastikku piiav kooselu. Nt. tihedasti istutatud mannitaimed. Herbivooria see on taimetoidulisus. Suhe looma ja taimeliigi vahel. Sppakse puukoort/vilju/lehti. Karnivoorid e. kisklus on suhe kiskja ja saaklooma vahel. Parasitism eriliigi organismide kooseluvorm, mis ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Suhe parasiidi ja peremehe vahel. Parasiit on seda kõrgem, kui ta jätab järgi peremehe ja madalam kui ta peremehe ka hävitab. Parasiite on mitmesuguseid. POPULATSIOONI MÕISTE, STRUKTUUR JA NÄITAJAD/ MUUTUSED POPULATSIOONI LAINED Populatsioon ühisel territoorjumil samalajal elavad, üheliigi isendid. Populatsiooni saab iseloomustada järgmiste näitajatega: Arvukus st. selle populatsiooni isendite
ÖKOLOOGIA · Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. · Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused · Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat · Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III · Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa · Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities · Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel.
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon.
ÖKOLOOGIA Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel.
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v
Biogeenid biogeensed ühendid, taimede toiteelementide mineraalsed ühendid, mis on sattunud keskkonda. Tähtsaimad b-d on fosfori- ja lämmastikuühendid. Nende ühendite tavalisest suurem kogus põhjustab veekogude eutrofeerumist, selle tagajärjel hakkavad veetaimed vohama, tekib hapnikupuudus, kalad surevad; laguproduktid tekitavad teisest veereostust. B-d satuvad veekogudesse tööstuse heitvetega, asulate heitmeveega ja põllumajandus reoainetega. Biogeograafia on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide uurimine. Biogeokeemiline tsükkel osa looduse aineringest, ainete (peamiselt keemiliste elementide) liikumine anorgaanilisest loodusest läbi organismide tagasi anorgaanilisse loodusesse. Eristatakse kahte põhilist aineringet: suurt ja väikest.
Biomeditsiin - bioloogiaga läbipõimunud arstiteaduse haru, mis keskendub molekulaar ja rakubioloogilistele alusuuringutele ja biotehnoloogilistele eksperimentidele eesmärgiga selgitada eri haiguste olemust ja nende ravimeetodeid. Biomolekul - orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt.). Bioom - on ühe taimekattevööndi elustik. Bioonika - bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi. Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped jt.). Biosfäär - Maa pinnakihtide (litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid. Biosfäär - maad ümbritsev elu sisaldav kiht (atmosfäär, hüdrosfäär ja litosfäär).
a) laiad: lehma aastane väljalüps b) kitsas: piima rasvasusprotsent 2. Kasulikud ja kahjulikud tunnused. a) kasulikud: varjevärvus, tingitud refleksid (elu jooksul omandataud kogemused). b) kahjulikud: arenguhäired, jäävad vigastused. 3. Pöörduvad ja pöördumatud tunnused. a) pöörduvad: päevitus, mälu, treenitus. b) pöördumatu: omandatud lihasvilumus käimine püsivigastustused (luumurrud) plombeeritud hambad BIOLOOGIA JA MEDITSIIN lk 176-179 Haigused jagunevad tekkepõhjustelt kolme rühma : 1.Pärilikud haigused määratakse viljastatud munaraku genotüübi poolt. Genotüüp tekib: · kombinatiivse muutlikkuse tagajärjel lapse vanematel esinevaid haigusi põhjustavad retsessiivsed alleelid võivad lapsel genotüübis kokku sattuda (aa) ja määravad päriliku haiguse tekke. · mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel vanemate
Kultuurmaistus on ökotonid liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. 3 Biosfäär 1) Maa sfääriline kest, mille koostis, struktuur ja energeetiline seisund on valdavalt möödunud aegne ja nüüdisaegsete organismide tegevuse tagajärg. 2) Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. Biogeograafia bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e areaalide uurimine. Integratsioon liitumine, terviku moodustamine. Süsteem omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Süsteem moodustub elementidest, mida võib käsitada kui tema ehituse (struktuuri) terviklikke algosi. Süstemaatikas on süsteem orgaanilise looduse klassifikatsioon.
Mainida võiks näiteks õhusaaste suurt kasvu (Londoni sudud, mis nõudsid tuhandeid inimelusid ja on kordunud Tokis, Mehhikos), happesademete suurenev mõju kooslustele, pinnasesaaste, veekogude reotus, millele järgneb teatud looma ja taime liikide hävimine või muutus jne. 1 Ökoloogia uurimisvaldkonnad Ökoloogias on kaks tähtsat osapoolt organismid ja nende keskkond. Elusorganisme on väga palju erinevaid. Sellepärast ongi ökoloogia lähedalt seotud bioloogia ja selle sõsarteadustega. Elusolendeid saab uurida rakutasandil (nt. biokeemia, molekulaarbioloogia, rakubioloogia), üksiku organismi kaupa (nt. botaanika, zooloogia), populatsioonide, ökosüsteemide või kogu biosfääri tasandil. Viimased nimetatud tasandid kuuluvad ökoloogia valdkonda. Konkreetse uuritava objekti järgi jagatakse ökoloogia: 1. Autoökoloogia uurimisobjektiks on üksikorganismid. 2. Demökoloogia uurimisobjektiks on populatsioonid. 3
a) Keskkonnakaitse on meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks keskkonnakaitse on seotud teadusharudega, mis aitavad meil neid meetmeid ellu viia; b) Keskkonnakaitse on meetmete kompleks loodusobjektide säilitamiseks keskkonnakaitse on seotud teadusharudega, millel baseerub loodusobjektide tundmaõppimine. ÖKOLOOGIA BIOGEOGRAAFIA LOODUSKAITSE MULLATEADUS BIOLOOGIA KESKKONNAKAITSE KEEMIA KLIMATOLOOGIA ÖKONOOMIKA PÕLLUMAJANDUS- TEHNOLOOGIA TEADUSED Keskkonnakaitse hõlmab: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Miks kaitsta loodust:
Neist on pandud kokku kõik aatomid, aatomitest molekulid jne. Kuni elundkonna tasandini. 3. Eluslooduse organisatsioonitasemed, milliste tasemetega tegeleb ökoloogia? Eluslooduse organisatsoonitasemed on: Ökosfäär Ökosüsteem Eluskooslus Populatsioon Organism (isend) Klassikaliseks ökoloogia uurimisobjektiks on organism e. isend ja sellest kõrgemal olevad tasemed (vt. joonis 2). Biosfäär on teadaolevatest elussüsteemidest suurim. 4. Mis on ökosüsteem, tema piirid (teoorias ja praktikas)?Ökosüsteem on süsteem, mis liidab koosluse (kõik elusorganismid) üheks selle poolt kasutatava eluta keskkonnaga. Tingimusel, et teda varustatakse energiaga on ökosüsteem väikseim jätkusuutlik elussüsteem. Ökosüsteemide piiritlemine on, sarnaselt populatsioonide ja kooslustega, sageli meelevaldne. Ökosüsteemil ei ole teravaid piire. 5. Eluslooduse evolutsiooniteooria kujunemine, usulised dogmad
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka
Metsatööstuse ja metsakaubanduse globaliseerumine. Intensiivpõllumajanduse kasv ja surve maastikele põhjustab jätkuvalt elupaikade hävimist ja maastike fragmenteerumist, tuues kaasa ka liigirikkuse vähenemise. Biotehnoloogia areneb kiiresti ja geneetiliselt muundatud organismidest (edaspidi GMO) tingitud võimalikke riske tuntakse vähe. Suureneb päikeseenergia kasutamine. Reostust mahendavad meetmed: arengute pikaajaline kavandamine ökoloogiliste, sotsiaalsete ja majanduslike aspektide osas; Soodustused arendamise ja rakendamise ning jätkusuutlikkuse osas; Koolitamine ja teabe levitamine; Seire ja järelevalve intensiivistamine; Tegevuskavade koostamine hädaolukorra ennetamiseks ja lahendamiseks; Teadaolevate jääkreostuskollete korrastamise kavade väljatöötamine ja elluviimine; Soodustuste, toetuste süsteemi arendamine ja rakendamine inimmõju vähendamiseks
annaabi.ee 
