Bioloogia KT õpikuga (0)

Bioloogia KT õpikuga Tõene või väär?
Tõese jätan parandamata, väära lause parandan rohelise tooniga. 1. Ökoloogilised tegurid mõjutavad organismi arengut. 2. Õhuhapniku kontsenteatsioon on abiootiline tegur. 3. Organism areneb kõige paremini siis, kui ökoloogiliste tegurite  toime on optimumis. 4. Orgaanilise aine tootjad on iga toiduaehal esimeseks lüliks. 5. Ökotoop on ökosüsteemi elupaik. 6. Kommensalism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele  osapoolele kasulik ja teisele kahjulik. 7. Ökoloogilise tasakaalu korral enamiku populatsiooni arvukus ei  muutu. 8. Tipp kiskjad paiknevad alati ökoloogilise püramiidi tipus. Õige vastusevariant 9. Lindude ränded on eelkõige tingitud: d) toidupuudusest 10. Kui ökoloogilise teguri intensiivsuse aste ületab ülemise  taluvusläve, siis liigi isendid hakkavad:
c) konkureerima teiste liikidega 11. Samal territooriumil elavad kõigi liikide populatsioonid  moodustavad:
d) biotsönoosi 12. Herbivoorid on alati toiduahela: b) esimese astme tarbijaks 13. Puuhalul kasvav seen on: d) tarbia 14. Populatsiooni arvukus näitab: c) ühe populatsiooni isendite arvu


15. Ökosüsteemiiseregulatsioon tuleneb peamiselt: d) toitumissuhtest 16. Kahanevas populatsioonis on: b) suremus suurem kui sündimus Täitke lünk sobiva sõnaga 17. Ökoloogilise teguri intensiivsust, mis avaldab organismi  arengule kõige soodsamat toimet, nimetatakse optimumiks. 18. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate  populatsioonide koosseis ja arvukus säilivad pikema aja jooksul 
stabiilsena. 19. Organismide vaastastikku kasulikku kooselu nimetatakse  sümbioosiks. 20. Ökosüsteemi elusosa nimetatakse biotsöoos     ja eluta osa  ökotoobiks.’ 21. Nii taimedest kui ka loomadest toituvaid organisme  nimetatakse omnivoorideks. 22. Parasitism on organismide kooseluvorm, mille üht osapoolt  nimetatakse parasiidiks ja teist peremeheks. 23. Ühe ökosüsteemi toiduahelatest moodustub toiduvõrk. 24. Kui suremus on väiksem kui sündimus, siis nimetatakse seda  populatsiooni kasvavaks. Selgita pikemalt ja too näiteid 25.  Milles seisneb soojuskiirguse mõju püsi- ja kõigusoojastele  loomadele? Soojuskiirgus ehk infrapunavalgus lubab soojaverelistel organismidel 
valguse olemasolul end soojendada, ehk tõsta kehatemperatuuri. Kui 
valguse intensiivsus muutub organismi jaoks liiga intensiivseks ja tal on 
oht ülekuumenemiseks, püüab ta selle eest peitu minna. Termotermiliste 
loomade hulka kuuluvad nt kõik selgrootud loomad, selgroogsed kalad, 
roomajad ja kahepaiksed. Konstantse kehatemperatuuriga loomad ei vaja 
kehatemperatuuri säilitamiseks soojuskiirgust, sest neil on tavaliselt paks 
talvine karvkate, nahaalune rasvakiht, lühikesed kõrvad ja nina ning tuule 


eest kaitstud pesakoht. Kui temperatuur langeb, toimib nende 
ainevahetus kiiremini. 26. Miks on ökoloogilise teguri amplituudid eri liikide puhul  erinev? Enamus liikidel on välja kujunenud mitmesuguseid kasulike reaktsioone 
igale ökoloogilisele tegurile. See vahemik võib paikneda intensiivsusskaala
eri piirkondades - näiteks mõned liigid eelistavad madalamaid, teised 
kõrgemaid temperatuure.