ELUND KEHAOSA, MIS KOOSNEB KUDEDEST JA TÄIDAB ORGANISMIS KINDLAT FUNKTSIOONI. ELUNDKOND ÜHTSET ÜLESANNET TÄITEV ELUNDITE SÜSTEEM. KATTEELUNDKOND KAITSEB ORGANISMI EBASOODSATE KESKONNAMÕJUDE EEST. INIMESE VÄLISKATTEKS ON NAHK, MIS KOOSNEB EPITEEL- JA SIDEKOEST KOOS NÄRVIRAKKUDEGA. NAHK KAITSEB ALUMISI KUDESID VIGASTUSTE, VÕÕRKEHADE SISSETUNGI JA VEEKAO EEST, NAHAS OLEVAD RETSEPTORID VÕIMALDAVAD TAJUDA PUUTEÄRRITUSI NING KUUMA JA KÜLMA. HIGINÄÄRMETE ABIL OSALEB NAHK TERMOREGULATSIOONIS JA ERITAMISES, PIGMENDIRAKUD VÄHENDAVAD UV-KIIRGUSE KAHJULIKKU TOIMET. TUGIELUNDKOND VÕIMALDAB LIIKUDA JA SÄILITADA KINDEL ASEND. LIHASED ON KINNITUNUD SKELETILE, MIS KOOSNEB LUUKOEST JA MILLE KÜLGE KINNITUVAD KÕÕLUSTE ABIL VÖÖTLIHASED. SKELETIS ON KA KÕHRKUDET. SEEDEELUNDKOND LAGUNDAB TOITU. SÖÖMINE AITAB SAADA TOITAINEID JA ENERGIAT ORGANISMI ÜLESEHITAMISEKS, ELUTEGEVUSE ALALHOIDMISEKS JA SIGIMISEKS. SÖÖDUD TOITU SAAB KASUTADA ALLES SIIS, KUI SE...
süda koed vererõhk kõige kõrgem, vere liikumiskiirus suur VEENID: keskmised, pehmed seinad koed süda vererõhk kõige madalam, liikumiskiirus aeglasem kui arterites KAPILLAARID: peened, õhukesed seinad elundite ja kudede vahele liikumiskiirus väga aeglane, toimub gaasivahetus & toit- ning jääkainete vahetus VERERINGE: kindlustab pideva ainevahetuse kannab laiali toitained ja eemaldab jääkaineid aitab ühtlustada kehatemp., seob tervikuks kõik organismiosad. Vereinge jaguneb suureks(kehavereringe) ja väikeseks(kopsuvereringe) KEHAVERERINGE: vasak vatsake vs parem koda KOPSUVERERINGE: parem vatsake vs vasak koda VERI on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. 5-6 liitrit. koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest VEREPLASMA on valkude vesilahus, sisaldab ka mineraalsooli, toitaineid ja hormoone. kannab laiali toitained & viib kudedes moodustunud CO2 kopsudesse VERE ÜLESANDED:
Kannatab aju: lapsed ei arene(nii füüsiliselt kui ka vaimselt). Esimestel eluaastatel ei talu laps suuri koormusi(vatsakeste muskulatuur on nõrgem). Kui lapse südamelihas on koormatud, siis ei suuda süda verd südamest välja paiskuda(dilatatsioon). *Südame kasv ja areng toimub 18.-20. eluaastani. Klapirikkeid ravitakse operatsiooni teel, ovaalaknale pannakse protees, botallo juha lõigatakse lahti. Suur ja väike vereinge *Suurt vereringet kutsutakse arteriaalseks vereringest. Algab vasakust vatsakesest, sealt läheb arteriaalne veri aorti. Aort hargneb omakorda peenemateks arteriteks-üks osa viib verd pea suunas; teine, ehk aordi alanev osa viib verd kehasse ja jalgadesse. Arterid hargnevad veelgi peenemateks arterioolideks. Arterioolid hargnevad omakorda aga kapillaarideks. *Kapillaarides toimub gaasivahetus. Hapnik läheb läbi kapillaari seina kudedesse ja asemele tuleb CO2
Ained liiguvad läbi seinte. Toitained ja hapnik lähevad kehasse ja jääkained siirduvad kudedest kapillaaridesse. Veri kannab need sealt veenidesse. Kapillaarivõrk on äärmiselt tihe. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Seda tekitab südame vatsakeste kokkutõmme, mis vere arteritesse surub. Sõltub: aorti paisatava vere hulgast, südame töö sagedusest ja muust. Normaalne vererõhk on 115-130/ 70-80 mm elavhõbedasammast. Suur vereinge on kudede varustamiseks toitainetega ja jääkainete väljutamiseks. See algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. Aort on suurim arter. Need jagunevad peenemateks soonteks, kuni lähevad üle kapillaarideks. Kapillaarid varustavad verega kõiki organeid ja kudesid. Läbi kappillaariseinte liiguvad hapnik ja toitained kudedesse, kudedest liiguvad jääkained verre. Arteriaalne hapnikurikas veri muutub venoosseks vereks. Kapillaare läbiv veri liigub edasi
Väljahingamaisel lihased lõtvuvad, tööd ei tee ja suruvad õhu välja kopsudest tegu on passiivse hingamisega Piklikaju hingamist kontrollida ei saa Hapniku transport lihastesse sõltub südame töö kiiruseset o Südametööd mõjutab CO2 tõus Pulss arteri seina (veresoone seina) võnge Suur (keha) ja väike (kopsude) vereinge Arterid viivad verd südamest välja Adrenaliin toodavad hormoonid, tõstab valmidust mingiks asjaks Jäsemete lihased Vererõhk - Veresuhkru kontroll o Energia allikas: Glükoos Toidust Glükogeeni varudest Glükoosi tootmine teistest orgaanilistest ainetest o Kõhunääre e pankreas
Selle märkamisel tuleks varssa hõõruda, et aktiviseerida tema temperatuuri kui ka hingamisprotsessi. Kindlasti tuleks vastsündinu jalad soojendava materjaliga kinni siduda, ainult keha peale pandavast tekist on vähe.Antud seisundit on illustreeritud eelmisel lehel. Südame-ja hingamiselundite töö2 Sünnimomendil kopsud laienevad ja kopsuvereringe ,,lülitub sisse". Veri suunatakse kopsudesse, kus ta rikastub sissehingatava õhu abil hapnikuga ja suunatakse südame vereinge abil Page 3 organitesse. Vastsündinu hingamine peab olema kiire ja pingutatud hingeldus, et täita kopse ja kindlustada hapnikuvahetus, mis oli sünnimomendil ebaühtlane. Pool tundi peale sündi on varsal südame rütmihäirete olemasolu normaalne. Hingamiselundite probleemina võib esineda hapnikuvaegust näiteks nabanööri pitsumisel või keerdumisel sünnituse käigus. Nabanööri pitsumine või keerdumine toimub siis, kui loode on vääras asendis. See tähendab, kui nabanöör
Kõigepealt 17. väli ja siis 18. ja 19. väljale. Nägemisväljadelt antakse informatsioon edasi nurkkäärdu. Informatsioon ei pea tingimata vernicke alale minema. Nurkkäärult antakse mööda kaarkimbu kiude broca alasse, seal formeerub taas vastuse neuraalne mudel. Keelele, kõrile, häälepaeltele, suulae lihastele, mälumislihastele. Broca alasse jõudes on informatsioon juba ühesugune. Aju talitluse uurimise meetodiks aju vereinge uurimine erinevate vaimsete protsesside all positronemissioontomograafia (PET) põhineb aju vereringe muutuste uurimisel teatud vaimsete/füüsiliste tegevuste korral. Lugedes jälgitakse aju vereringet ja jälgitakse, kus kohas ajus toimuvad kõige suuremad muutused nii ainevahetuses kui ka aju vereringes. Võimaldab teha järeldusi aju eri piirkondade funktsioonide kohta eri tegevuste korral. Häired, mis on seotud kõnekeskusega:
Treeningu- ja võistluspaikade turvalisuse tagamine arvestamine välitingimustega advekaatse toidu- ja joogireziimi jälgimine spordialade reeglite täitmine 2) Millised on tähtsamad ägedad haigestumised spordis? Palavikuga infektsioonhaigused, kroonilised koldeinfektsioonid, südame-vereringe haigused, hingamissüsteemi haigused, verehaigused, seedehaigused, ülekoormus jm. 3) Millised on tähtsamad südame-vereinge haigused? Südamelihasepõletik ning kõrgvererõhutõbi. 4) Millised on tähtsamad hingamissüsteemi haigused? Nakkused: külmetus, nohu, gripp või tatitõbi. (meditsiiniliselt ninaneelu, kõri, hingetoru või bronhide põletik) Ägedate hingamisteede nakkuste sagedasemad tüsistused on: keskkõrvapõletik, ninakõrvalkoobaste põletik, kopsupõletik ja südamekahjustus. Astma ja bronhiit. 5) Mida kujutab endast ülekoormus spordis?
Asukoht: reite vahele jääv piirkond vaagnaväljapääsu kohas Mehel läbivad seda: kusiti Naisel läbivad seda: kuisti ja tupp Rinnanääre ehk piimanääre (MAMMA): Erilaadselt arenenud nahanääre, mille talitlus on seotud suguelunditeha Areneb suguküpsusperioodil Näärme keskel rinnanibu Piimajuhad Urogenitaaldiafragma ehk kusesuguvahe on vaagnapõhja eesmine osa Vaagnadiafragma ehk vaagnavahe on vaagnapõhja tagumine osa FÜSIOLOOGIA Südame ja vereinge füsioloogia Südame ehitus: 4 kambriline Jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks - vasakuks (arteriaalne) ja paremaks (venoosne); pole omavahel ühendatud Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid Atrioventrikulaarklapid avanevad ainult ühtepidi - kodadelt vatsakeste suunas; kui klapid lasevad verd tagasi siis on tegemist klapipuudulikkusega Vasaku koja ja vatsakeste vahel on kahehõlmaline ehk bikuspidaal- ehk mitraalklapp (valva mitralis)
Juurdekasvutarve sea juurdekasvu erinevates faasides muutub 1 kg juurdekasvu keemiline koostis ja energiasisaldus. 24 KALAKASVATUSE ERIALA Aretusõpetus 1. Eri tootmistüübile omane kehaehitus Kulesovi klassifikatsioon: Piimaveis kuiva kolmnurkse kehaehitusega, õhukese nahaga, vähese nahaaluse rasvkoega ja hõreda karvkattega. Lihastik on tagasihoidlikult arenenud. Hästi on välja kujunenud seede-, vereinge- ja hingamisorganid, mis võimaldavad kiiret ainevahetust. Ka sigimis- ja piimaorganid on väljapaistvalt arenenud ning tagavad suure piimatoodangu paljude aastate jooksul. Lihaveis toore kehaehitusega, paksu tihke nahaga, massiivse tugeva lihastiku ja luustikuga, suure pea ning jämeate jalgadega. Nahk on kaetud tiheda pika karvaga. Kohati on see karv villa meenutav. Luustik on peen, roidekaar kumer. Kere sügav ja lai. Seede-, hingamis- ja vereingeorganid on
annaabi.ee 
