temporaalse fovea kiud, ristudes vastaspoolsel nägemiskoorel. Nägemiskoores liitub aferentne nägemisjuhtetee binokulaarsete kortikaalsete rakkudega, millised reageerivad kummagi silma stimulatsioonile ja monokulaarsete kortikaalsete rakkudega, millised reageerivad ainult ühe silma stimulatsioonile. Inimestel ja enamikul loomadel, kellel on binokulaarne nägemine, on umbes 70% nägemiskoore rakkudest binokulaarsed. Binokulaarsed kortikaalsed rakud koos neuronitega nägemiskoores tekitavad ühekordse binokulaarse nägemise koos stereopsisega. Peenete neuroanatoomiliste seoste ja normaalse binokulaarse nägemise areng sõltub õigest binokulaarse nägemise stimulatsioonist. Normaalseks binokulaarse nägemise arengu eelduseks on mõlema silma reetinate võrdne reageering ärritusele ja silmade õige kooskõlastatud töö. Silmade koostöö on muutuv esimeste elunädalate jooksul
kaitseb neid. 3. Lihaskude - rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi osakesi, mis võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. 4. Närvikude - rakud on varustatud pikkade jätketega. Nt. pea- ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. Närvikoele on omane erutuvus ja erutuse juhtimine. Närvisüsteem ühendabki organismi ühtseks tervikuks. Mikroskoobid XVII saj leiutati valgusmikroskoop, esimesed primitiivsed mikroskoobidd olid olemas juba XV saj. Tänapäeval binokulaarsed mikroskoobid (saab vaadata kahe silmaga), stereomikroskoobid, uuemad on elektronmikroskoobid, mis võimaldavad avastada uusi rakustruktuure ja vaadelda nende siseehitust.
Raku ehitus ja talitlus · Rakuteadus e. Tsütoloogia. Uurib rakkude ehitust ja talitlust. · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. · Binokulaarsed mikroskoobid, stereomikroskoobid, valgusmikroskoobid, elektronmikroskoobid. · Neli põhilist koe tüüpi: o Epiteelkude o Lihaskode o Närvikude o Sidekude · Kogu eluslooduse võib jagada kaheks: o Üherakulised organismid o Hulkraksed organismid · Bakterid on kas kerakujulised, pulkjad, niitjad või mõned ka kruvikujulised. · Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse rakud: o Eeltuumsed e prokarüoodid (bakterid)
Hans ja Zacharias Janssen esimene mikroskoop Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku Anton van Leeuwenhoek avastas ainuraksed ja bakterid ; spermid Theodor Schwann kõik loomorganismid on rakulise ehitusega RAKUTEOORIA PÕHISESIUKOHAD: · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakks saab aluse olemasolevast rakust · Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas UURIMISMEETODID: Binokulaarsed mikroskoobid võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga Stereomikroskoobid suuremate objektide uurimiseks Elekrtonmikroskoop objekti muudab nähtavaks elektronvoog;elus objekte ei saa Mikrotoom valmistatakse uuritavast objektist üliõhuke lõik RAKKUDE MITMEKESISUS: I Tuuma sisalduse alusel : Prokarüoodid ehk eeltuumsed puudub piiritletud tuum, vähe organelle ( bakterid) Eukarüoodid ehk päristuumsed tuum on olemas ; (ainu- ja hulkraksed) II Rakkude arvu järgi :
- korrastatud tervikkujundite roll tajumises ja teistes psüühilistes protsessides VORMITAJU - joontunnustest geoonideni (geomeetrilised ioonid) – närvirakud reageerivad primitiivsetele ioontunnustele - Irving Biedermann *Läheduse printsiip *Sarnasuse printsiip *Lõpetatuse printsiip (kui on mõned osad puudu, võime ikka aru saada, millega on tegemist) *Selge jätkuvuse printsiip *Lihtsuse printsiip (taju üritab stiimulitest leida lihtsaima struktuuri) SÜGAVUSTAJU - monokulaarsed vs binokulaarsed tunnused - monokulaarsed tunnused - kattuvuse mõtestamine – meil on arusaam sellest, kui üks objekt jääb teise taha, mida lähemal objekt on meile, seda suurem see tundub - tuttav suurus – lähemalt tunduvalt suurem, kaugemalt väiksem, kuid teame ikka, kui suured nad tegelikult on - liikumisparallaks – kui kuskile sõidame, on mõned objektid nägemisväljas suuremad, mõned väiksemad, mõned objektid sõidavad kaasa, lähedal asuvad objektid sõidavad vastu
tausta ja objekti eristamine -- esimene samm kujutise nägemise protsessis sageli selle eristamine taustast. Oluline on tajuja roll, mismoodi ta visuaalset pilti tõlgendab (mis on taust, mis mitte). 6. Millistest seaduspärasustest lähtub tajusüsteem nähtava sisendi korrastamisel (sõelumisel)? Seleta lahti tajulise grupeerimise printsiibid (geštaltpsühholoogiast!). 7. Sügavustaju (kaugustaju) monokulaarsed ja binokulaarsed tunnused. 1) binokulaarsed sügavustunnused ● binokulaarne disparaatsus -- silmad asuvad objekti suhtes erinevatel positsioonidel, kummalegi avaneb erinev vaade → tekitab sügavustaju. Toimib ainult lähedalasuvate objektide puhul . 2) monokulaarsed sügavustunnused -- visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad kaugust ka ühe silmaga vaadates ● silma kohanemine -- silm kohaneb, et maailma näha, kohandumise hulk sõltub
· Õhuperspektiiv · Tekstuurigradiendid · Tuttav suurus · Suhteline suurus + lineaarne perspektiiv + tekstuurigradient · Liikumistunnused Kuidas toimub sügavuse tajumine liikumise abil? Silma läätse kumeruse muutumine ehk akkomodatsioon. Silma jõudvas optilises voos on eristav parameeter, mis määrab kujutise suurenemise kiiruse alusel, kui palju on aega kokkupuuteni veepinnaga. Sügavustaju tunnused võivad olla: · Okulomotoorsed · Monokulaarsed · Binokulaarsed sügavuse tajumisel on väga tähtis osa meie endi pea ja keha liikumisel ning teiste objektide liikumisel. Need liikumised tekitavad fenomeni nimega liikumisparallaks -lähedasemad objektid näivad "liikuvat" kiiremini, seejuures vaatleja liikumisele vastassuunas. Millise kahe tunnuse kombineerimisel saadakse tekstuurigradient ning mida see kirjeldab? Suhteline suurus (eespool ja tagapool olevad asjad, kui asi on väiksem siis arvad, et see on kaugemal)
Sügavusteravus - kui üks pildi regioon on terava tekstuuriga ja teine regioon on hägusa tekstuuriga, siis tunduvad need regioonid erineva sügavusega. Liikumisparallaks - objekti pildi liikumine üle reetina vaatleja pea liikumise tõttu. Näiteks: vaatlejast on erinevatel kaugustel kaks paigalolevat objekti. Pea liigub! Lähemal oleva objekti pilt läbib reetinal suurema vahemaa. (autosõit) (https://quizlet.com/250491575/taju-flash-cards/) Binokulaarsed ja okulomotoorsed vihjed (kaugus): Konvergents - silmad pöörduvad sissepoole fokuseerimaks lähemal olevat objekti. Akommodatsioon - silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. See toimub silmaläätse kumeruse muutmise teel. Lähemal asuvate esemete vaatlemisel on lääts suurema kumerusega kui kaugemal asuvate esemete vaatlemisel. Stereopsia - sügavustunnetus, kui ümbrust vaadatakse mõlema silmaga. Binokulaarne
* Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas * Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel Tänapäeval kasutatakse rakkude uurimiseks elektronmikroskoope. Elektronmikroskoop: Transmissioon tasapinnaline. Skaneeriv ruumiline. Rakubioloogia uurimismeetodid tänapäeval. Erinevad mikroskoobid objektide vaatlemiseks ja fotografeerimiseks (binokulaarsed, stereo-, valgus- ja elektronmikroskoobid). Mikrotoom võimalikult õhukeste preparaadilõikude saamiseks. Värvimine väiksemate rakustruktuuride ja makromolekulide eraldamiseks. Tsentrifuugimine erineva raskusega (tihedusega) komponendid jäävad erinevatesse fraktsioonidesse Radioaktiivsete isotoopide meetod rakus toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks. Arvutid andmete töötlemine, modelleerimine, aparaatide juhtimine. Rakkude mitmekesisus. Rakkude suurus:
oleks paigas, liiga väikese suhte korral häiruvad kõik eelmainitud protsessid. Kujult on rakud erinevad bakterid on ümara, pulkja või kruvikujulise vormiga üherakulised on iseloomuliku välimusega hulkraksete puhul sõltub raku kuju ja ehitus sellest, mis koest ta pärineb Uurimismeetodid Mikroskoobid valgusmikroskoobid, elektronmikroskoobid, stereomikroskoobid võivad olla nii monokulaarsed kui ka binokulaarsed Mikrotoom õhukeste preparaadilõikude saamiseks parem saada taimerakust lõiku kui loomarakust Värvimine väiksemate rakustruktuuride ja makromolekulide eraldamiseks Rakk päristuumsed e. eukarüoodid ja eeltuumsed ehk prokarüoodid(bakterid) Tsütoplasma 60-90% veest lahustunud anorgaanilised(tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH ja orgaanilised ained katiooide ja anioonide kujul
· Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. See avaldub selles, et teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus. · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Hans ja Zacharias Janssen leiutasid liitmikroskoobi. · Anton van Leeuwenhoek mikroskoobimeister. Nägi esimesena baktereid. · Tänapäeval on binokulaarsed mikroskoobid (preparaati saab vaadata kahe silmaga). · Stereomikroskoop on suuremate objektide vaatlemiseks. · Mikrotoom masin, mis lõikab uuritava objekti üliõhukeseks ühe raku paksuseks preparaadiks. · Elektronmikroskoobiga saab vaadata imepisikesi objekti. Leiutati 1931. aastal. · Rakus toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks kasutatakse radioaktiivseid isotoope. · Ganglion närvisõlm.
Lihaskoe ülesandeks on tagada organismi enda liikumine ja ka organismi sees toimuvad liikumised. Närvikude närvikoe rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega. Närvikoest on moodustunud pea- ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed (ganglionid). Närvikoele on omane erutuvus ja erutuse (närviimpulsi) juhtimine. Närvisüsteem ühendab neuraalse regulatsiooni teel organismi ühtseks tervikuks. Tänapäeval binokulaarsed mikroskoobid (saab vaadata kahe silmaga), stereomikroskoobid, uuemad on elektronmikroskoobid (elektronvoog), mis võimaldavad avastada uusi rakustruktuure ja vaadelda nende siseehitust. Mikrotoom - et lõigata võimalikult õhukesed lõigud. II PT. Üldise ehitusplaani alusel võime kogu eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks (erinevus rakkude arvus ja organismi suuruses). Üherakulistel organismidel toimub
· Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. (nt. Rakkude kuju on kooskõlas nende ülesandega-kattekude tihe=mitte aineid läbi lasta) · Rakud on sarnased ehituse, keemiliselt koostise ja ainevahetuse poolest. Rakubioloogia uurimismeetodid *Valgusmikroskoobi maksimaalne suurendus on 1300 korda, elektronmikroskoobiga saame suurendada 200 000 - 300 000 korda · Erinevad mikroskoobid o Binokulaarsed mikroskoobid- võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga. (valgusmikroskoobid) o Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. (5-60 kordne suurendus, üldiselt 2 okulaari) o Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. (2 okulaari) -Transmissioon- -Skanneeriv- tasapinnaline ruumiline
Ülalt alla tähendab kui võtame suurema objekti ja hakkame süvenema järjest detailidele ja alt üles tähendab et enne vaatame detaile ja paneme nendest kokku terviku. Selgitage tajulise grupeerimise printsiipe Tajulise grupeerimise puhul vaatleme, sarnasusi, ühist tausta, lähedust, suletust kõiki omadusi mida suudame näha ja märgata erinevate meelte abil. Kuidas toimub kauguste ja kiiruse tajumine? Kaugust tajutakse sügavustunnuste kaudu: binokulaarsed sügavustunnused: silmad asuvad objekti suhtes erinevatel positsioonidel, kummalegi avaneb erinev vaade tekitab sügavustaju. Toimib ainult lähedalasuvate objektide puhul . Monokulaarsed sügavustunnused: visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad kaugust ka ühe silmaga vaadates. Ehk siis kas silma kohanemine - silm kohaneb, et maailma näha, kohandumise hulk sõltub objekti kaugusest (mida lähemal, seda vähem vaja kohaneda) või
Gibson): Organismil on kaasasündinud tundlikkus kõrgemat järku stimulatsioonimustrite suhtes. Näiteks objekti ja tema lähedalolevate foonielementide suuruse suhe võrkkestal on sõltumatu nende kaugusest. Gibsoni arvates tunnetavad elusolendid seda suhet automaatselt, ilma õppimist vajamata. Mis eristab monokulaarseid, binokulaarseid ja okulomotoorseid sügavustaju tunnused? Monokulaarseid tunnuseid eristab see, et vajalik on ühe silma nägemisväli. Binokulaarsed tunnused vajavad mõlema silma tööd. Okolumotoorsed sõltuvad silmalihaste tööst. Kuidas aitavad sügavust tajuda varjutus, kattumine, sügavusteravus, objekti identiteet, lineaarne perspektiiv, õhuperspektiiv, tekstuurigradient, liikumisparallaks, akommodatsioon, konvergents ning stereopsia? Varjutus: 2D kujutistel varjud puuduvad, mistõttu varjude olemasolu annab tunnistust kujutise kolmemõõtmelisusest. Kattumine: lähem kujutis varjab kaugemal oleva kujutise
kauguse muutudes – aju võtab kaugust arvesse, st arvutab teadvusväliselt (1909). Kaugusvihjed: Monokulaarsed (ühe silma põhised): o Ülekattumine (interpositsioon) – üks objekt on teise peal o Silmalihaste abil – akommodatsioon o Tekstuurigradient o Lineaarperspektiiv (kaugustunnus) o Valgus ja vari o Liikumisparallaks (s[gavustunnus) Binokulaarsed (kahel silmal põhinevad): o Binokulaarne disparaatsus - erineval kaugusel paiknevad stiimulid tekitavad erineva kujutise vasaku ja parema silma reetinale. o Silmalihastest tulenev kohandumine (vergents) – divergents ja konvergents. Info liigub samal ajal mitmes suunas – ei saa eristada selgeid “töötlusfaase”. Nägemisinfo töötlusega tegelevad mitmed alad – väga spetsiifilised.
Brown rakk ei saa elada ilma tuumata Schleiden (taimerakk) ja Schwann (loomarakk) ° uurisid ° sõnastasid rakuteooria 3 esimest teesi R.Virchow rakuteooria 4. tees ° uuris kudesid Rakuteooria 4 teesi: ° Kõik organismid koosnevad rakkudest ° Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. (MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope: ° binokulaarsed mikroskoobid kasutatakse tänapäeval tihti, saab vaadelda kahe silmaga ° stereomikroskoop kaks okulaaride ja objektiividega tuubust, suuremate objektide vaatlemiseks (5-60 korda suurendab) ° Valgusmikroskoobiga (eelnevad kaks) ei õnnestu vaadelda väga väikesi struktuure. ° Elektronmikroskoobiga saab vaadelda palju väiksemaid objekte. Mikrotoom aitab rakke lõigata üliõhukeseks, et neid mikroskoobis vaadelda saaks (eriti oluline elekton-)
Need liikumised tekitavad fenomeni nimega liikumisparallaks -lähedasemad objektid näivad "liikuvat" kiiremini, seejuures vaatleja liikumisele vastassuunas · nähtavat maailma tajume me kolmemõõtmelisena, vaatamata sellele et võrkkestale langev kujutis on kahemõõtmeline. On olemas teatavad sügavustunnused ja sügavust peab olema võimalik tajuda mitmel viisil. Sügavustaju tunnusteks on okulomotoorsed, monokulaarsed ja binokulaarsed. Liikumise abil pea ja keha liimumisel ja teiste objektide liikumisel on oluline osa. Need liikumised tekitavad liikumisparalla. Lähedasemad esemed näivad liikuvat kiiremini seejuures vaatleja liikumisele vastassuunas. Samuti tekitab liikumine nn optilise voolu mustreid · tekstuurigradient 2. Tervikliku vormi tajumine. Tajulise grupeerimise printsiibid. Kuidas seostub maksimaalse sarnasuse/tõenäosuse printsiip tajulise grupeerimisega?
kujutise vahel on pöördseos: kui objekt vaatajast kaugeneb, siis kujutis võrkkestal väheneb. 2. Suhe: Kujutise seos teiste struktuuriüksustega jääb kauguse muutudes samaks. Tajuline püsivus saavutatakse, keskendudes muutumatutele seostele. Kuidas toimub kauguste ja kiiruse tajumine? Kaugust tajutakse sügavustunnuste kaudu (stiimuli joontunnused, mis näitavad objekti asendit) 1) binokulaarsed sügavustunnused ● binokulaarne disparaatsus -- silmad asuvad objekti suhtes erinevatel positsioonidel, kummalegi avaneb erinev vaade → tekitab sügavustaju. Toimib ainult lähedalasuvate objektide puhul . 2) monokulaarsed sügavustunnused -- visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad kaugust ka ühe silmaga vaadates ● silma kohanemine -- silm kohaneb, et maailma näha, kohandumise hulk sõltub objekti kaugusest (mida lähemal, seda vähem vaja kohaneda)
lihtsa ja korrapärase mustri. mineviku kogemus – objekte tajutakse tervikuna, kui neid esitatakse näiteks väga lühikese ajalise järgnevusega. Maksimaalse tõenäosuse või sarnasuse printsiip: tendents interpreteerida proksimaalset stiimulit vastavalt sellele välismaailma stiimulile, mis kõige suurema tõenäosusega sellise kujutise tekitab (nt subjektiivsete kontuuride tajumine: Kanizsa kolmnurk). (Wikipedia) Sügavustaju Monokulaarsed vs binokulaarsed tunnused Monokulaarsed tunnused- Visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad kaugust, isegi kui stiimulit vaatab ainult üks silm. Kattuvuse mõttestamine- Kui üks objekt jääb teise taha, siis ta pole kadunud Tuttav suurus- Tuttava suuruse arvestamine. Lähedal suurem, kaugel tundub väiksem. Liikumisparallaks- Sügavustunnus, mis põhineb asjaolul, et kui vaatleja
- Objekt on domineerivam ja jääb paremini meelde. 2,5D visand ehk sügavustaju Millist objektitaju probleemi lahendatakse sügavustaju faas? 2D reetina pildist luuakse 3D taju maailmast Mis eristab monokulaarseid, binokulaarseid ja okulomotoorseid sügavustaju tunnused? - Monokulaarsed tunnused – need mis vajavad ainult ühte silma, aga saab kasutada ka siis kui mõlemad silmad on avatud. Maailmatunnetuses säilib sügavustaju kui panna üks silm kinni - Binokulaarsed tunnused – nõuavad mõlemat silma - Okulomotoorsed tunnused – kinesteetilised, sõltuvad silma lähedal paiknevate musklite kokkutõmbe tunnetamisest Kuidas aitavad sügavust tajuda varjutus, kattumine, sügavusteravus, objekti identiteet, lineaarne perspektiiv, õhuperspektiiv, tekstuurigradient, liikumisparallaks, akommodatsioon, konvergents ning stereopsia? - Varjutus – 2D pinnad ei jäta varje, 3D jätab
õige mõistmine. Ruumisuhete taju põhineb 3D- ehk sügavustunnustele. Okulomotoorsed (silm+liigutuslik): akommodatsioon, konvergents. Katame ühe silma kinni, objekte näeme ühe silmaga, tunneme et silma pinge muutub silmas. Lääts kohandub vastavalt vaadeldavate asjade kaugusele, silmade optiliste telgede nurk on erinev eemal ja lähedal asuvate objekte vaadeldes. saab kaugustunnuseid tõlgendada. Silmade optilised teljed ristuvad vaadataval objektil- ei soovitada kõõritada. Binokulaarsed tunnused on tähtsad- stereo-optilise nägemise mehhanismide töö alus; monokulaarsed tunnused- staatilised (kattuvus- lähemaolev katab kaugema, suurus- eemalolev väiksem, perspektiiv) ja dünaamilised (liikumisparallaks). Distants- lühemaid vahemaid ülehinnatakse, pikemaid alahinnatakse, avaruses ülehinnatakse. Absoluutne ja suhteline liikumine. Liikumismulje tekkimine- *objekti reaalne liikumine, *storoskoopiline esitlus-
Monolukaarsed ja binolukaarsed sügavustunnused Tajukujundi tekkimisel on nii psühholoogilised kui ka füsioloogilised piirangud. Keerlevate madude illusioon – seotud hele ja tumeduse tajumise (mustrite kontrastid) ja silma liikumisega mis annavad liikumise mulje. Mitu mehhanismi koos. - Illusioonide puhul on kognitsioonide osa suht väike, sest teame, et see ei liigu aga silm ütleb et nägin ja tean et see on nii. Sügavustaju vihjed: monokulaarsed ja binokulaarsed - Kattumine – kui asi on millegi taga siis on taga - Suhteline suurus – väiksem asi tundub kaugemal - Absoluutne suurus – kogemuse käigus õpitakse - Lineaarperspektiiv – paralleelsed jooned lähevad kauguses lähemale - Asukoht (kõrgus) - Õhuperspektiiv – kõrged asjad on udusemad - Tekstuuri gradient – tekstuur kaob ära - Liikumisparallaks – lähedal olevad asjad liiguvad kiiremini eest ära kui kaugemal (rongi aknast vaatamine)
4. Ruumitaju/sügavuse taju 2D > 3D – annab meile pildi kolmemõõtmelisest ruumist, näitab kaugusi ja ruumisuhteid. Eseme kaugust hindab inimene selle järgi, kui suur kujutus tekib silma võrkkestal. 13 Monokulaarsed märgid: *Lineaarne perspektiiv, *Tekstuuri gradient, *Suhteline paiknemine, *Varjutus, *Tutta suurus. *Õhuperspektiiv, *Liikumisparallaks Binokulaarsed ja okulomotoorsed märgid: 1. Konvergentsus (koondumine) 2. Akkomodatsioon 3. Stereonägemine: 3.1. Sisendi tunnuste identifitseerimine 3.2. Retinaalse disparaatsuse arvutamine binokulaarsete neuronite abil Erinevate märkide kombineerimine ruumitajus: Bruno & Cutting (1988): 1. Summeerimine, kaalutud summeerimine 2. Valimine 3. Paljundamine Suuruse konstantsus - Suuruse täpne tajumine vaatamata retinaalse kujutise suurusele Suuruse-kauguse suhe, Objekti tuttavus 3.5
Ruumisuhete taju põhineb 3D- ehk sügavustunnustele. Okulomotoorsed (silm+liigutuslik): akommodatsioon, konvergents. Katame ühe silma kinni, objekte näeme ühe silmaga, tunneme et silma pinge muutub silmas. Lääts kohandub vastavalt vaadeldavate asjade kaugusele, silmade optiliste telgede nurk on erinev eemal ja lähedal asuvate objekte vaadeldes. saab kaugustunnuseid tõlgendada. Silmade optilised teljed ristuvad vaadataval objektil- ei soovitada kõõritada. Binokulaarsed tunnused on tähtsad- stereo-optilise nägemise mehhanismide töö alus; monokulaarsed tunnused- staatilised (kattuvus- lähemaolev katab kaugema, suurus- eemalolev väiksem, perspektiiv) ja dünaamilised (liikumisparallaks). Distants- lühemaid vahemaid ülehinnatakse, pikemaid alahinnatakse, avaruses ülehinnatakse. Absoluutne ja suhteline liikumine. Liikumismulje tekkimine- *objekti reaalne liikumine,
annaabi.ee 
