Visnu(säilitaja); Siva(hävitaja) 11. Loomujooned Indias: 1)radzas-erutatus, ärevus ; 2)tamas-uimasus, tuimus; 3)satva- tasakaal, harmoonia Kastid indias: brahman(preester); ksatria(võitleja); vaisja(käsitööline, kaupmees); suudra(mustatööline) 12. Armastuse kolmnurk Vivekananda põhjal - Armastus ei tingi, võistle ega tunne hirmu. 13. Bhakta suhtumine jumalasse - "Annan sulle kõik mis mul on ega taha vastu midagi" 14. Bhagavadgita (isanda laul) - osa Inida suureeposest Mahabharata (Suur India) 15. Uusaja India filosoofe - Ramakrisna, Vivekananda, Sri Aurobindo, Rabindranath Tagore 16. Sufismi olemus ja selle esindajad - tekkis 7.saj. Mesopotaamias. Kujutab ekstaatilist ja praktikalist praktikat ja vabamõtlejalikku filosoofiat. Junus Emre "Lõpp ja algus"; Ibn Tufail Elav ärganu poeg"; Abu Ali Ibn (Ibn Tufaili õpetaja).
pannakse teistmoodi kokku · Karman seadus kõik mida me teeme mõjutab seda, mis hiljem toimub; eesmärk saavutada bilanss · Hindude jaoks on mõte, tegu ja sõna sama väärsed · Munkadele õpetatakse ükskõiksust · Asrama süsteem jagas aarialaste elu etappidesse o Õppimine ; verdad pähe o Naise võtt + lapsed o Lähed metsa elama, jagad vara laiali o Kõndimine kirdesse kuni kukud ja sured · Bhagavadgita oluline on vägivallatuse idee · Isiklik dharma on kõige olulisem · Krsha õpetab yogat ehk on tegude tee ja mõistmise tee, et pääseda moksa poole · Bhakti pühendumine ühele jumalale, uks temasse viib vabanamisele · Hindu kolmainsus o Brahma looja ( talle on 6 templit) o Siva hävitaja o Vismu säilitaja ·
Londonisse, kus omandas juristihariduse, tuli tagasi Indiasse ning töötas kolm aastat juristina. · Peagi sõitis ta Lõuna-Aafrikasse, kus hakkas osalema Indiast immigreerunud hindude vabadusvõitluses. Seal kasutas ta esimest korda vägivallata vastupanu meetodit. Filosoof Mahatma Gandhi tsitaate: · Suurimat mõju Gandhi kui · ,,Nõrk inimene ei suuda filosoofi väljakujunemisel andestada." avaldasid Bhagavadgita (hinduismi üks pühadest · "Meest õpetades õpetate tekstidest), aga ka ainult ühte inimest, naist õpetades aga kogu perekonda. " Lev Tolstoi ideed, kellega Gandhi oli · "Silm vastu silma, kirjavahetuses. muudab terve maailma pimedaks. " Gandhi pärand · Gandhi parandas
teostab. 27. Millal tekkis kaasaegne hinduism? XIX sajandist alates 28. Nimetage tähtsamad esindajad: Gadathara Chatterjee (1836-1886), ehk Ramakrisna; Narendranath Datta (1862-1902) ehk Vivekananda; 29. Kes pani aluse krisnaismile? Kuidas seda liikumist kutsutakse? Hare Krisna liikumine. Aluse panijaks A. C. Bhaktivedanta Swami Prabhupada??? 30. Nimetage õpetuse aluseks oleva raamatu pealkiri: Õpetuse aluseks on "Bhagavadgita" ja "Srimad Bhagavatam". 31. Kuidas nimetatakse hinduismis jumalikku loovat või maagilist väge? sakti Hinduism II 1. Kuidas nimetatakse hinduistlikku templit, seal asuvat jumaluse kuju ja jumalateenistust? Tempel - mandir on jumaluse kuju murti koduks. Hindude jumalateenistus ehk puudza. 2. Loetle kuus ortodoksset darsanat: 1. Karma-mimaansa ("Tegude sooritamise arutlus") 2. Vedanta ("Veedade lõpp") 3. Saankhja e
kus tõmmatakse parallel rituaali ja kosmose vahel. Upasandid on vanimates veedades ja braahmanates olevate mõtete kommentaarid ja arendused. Kõik pühad tekstid on kirjutatud sanskriti keeles. Hilisemaid üleskirjutusi ei peeta ilmutusteks, vaid pühade meeste kirjapanekuks. Sellesse rühma kuuluvad suured eeposed ,,Ramajana" ja India rahvuseepos ,,Mahabharata", mis on kujunenud aastatel 400 eKr- 400 pKr. ,,Mahabharatasse" kuulub iseseisva osana India usulise kirjanduse kuulsaim teos ,,Bhagavadgita" (jumalate laul). Hinduismi kultus Hinduistide jumalateenistus on väga individuaalne see toimub kodus, looduses või templis. Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab. Hinduistlik kunst Hinduistlik kunst peegeldab India kultuuris, ajaloos ja religioonis usu põhimõtteid. India kunsti saab mõista vaid hinduismi tundmise põhjal. Templite arhitektuur, skulptuurid, maalikunst, muusika ja lavakunst teenivad kõik
ee/viited.htm Hinduism Krishna Tunnetuse Tallinna Kogudus I · 1965 läks Indiast Ameerika Ühendriikidesse A. C. Bhaktivedanta Swami Prabhupada (1896 1977) · XVI sajandist pärit pühendumisliikumine (bhakti), lihtne vagadus ja pühendumine jumal Krishnale, kes on algprintsiip · Loobutakse mh alkoholist, tubakast, jt mõnuainetest, ollakse taimetoitlased, eluviis askeetlik Krishna Tunnetuse Tallinna Kogudus II · Õpetuse aluseks Bhagavadgita ja Srimad Bhavadtam · Iga inimese hing on lahutamatu osa jumal Krishnast, kelle teadvuse saavutamist püüeldakse · Maha mantra Hare Krishna Hare Krishna Krishna Krishna Hare Hare, Hare Rama Hare Rama Rama Rama Hare Hare Krishna Tunnetuse Tallinna Kogudus III · Registreeriti 1991, 2000 aastal 100 liiget · Taimetoidurestoran Damodara · 1998 president Arne Lauri Tallinna Bah´ Kogudus I · XIX sajandil Pärsias elanud Baha´u´Hah õpetuse järgijad
Materiaalse maailma loomikseks võtab jumal 3 erinevat kehastust : 1. Brahma looja 2. Visnu hoidja 3. Siva hävitaja Hinduistlikud pühakirjad Hinduistidel on mitmesuguseid erinevatest aegadest pärit pühakirju, mis on kirjutad sanskriti keeles. Vanimad kirjutised on Rigveda hümnid 2 at ema. Hilisemad on Upanisadid. Olulised pühakirjutised on ka : 1. Puraanad 2. Ramajana 3. Mahabharata 4. Bhagavadgita kõige populaarsem Kastisüsteem Kogu ühiskond on jagatud üksteisest sõltumatuteks rühmadeks ehk kastideks, kus igal rühmal on oma roll ja koht ühiskonnas : 1. Preestrid (vaimulikud) 2. Sõdurid, ametnikud 3. Kaupmehed, omanikud 4. Põllumehed, töölised 5. Puutumatud : orjad Ametlikult ligvideeriti kastisüsteem 1950, kuid tana paeval kehtib see siiani. Kasti kuulumine on päritav ja üleminek ühest kastist teise
. See tähendab, et kõikides olevustes eksisteerib üks hing, kogu eksistents on osa ühest olemusest. Eksistentsi terviklikkuse äratundmise kaudu saavutatakse moksa vabanemine maistest ihadest, hirmust ükskõiksusest. Vabaks saanud inimene näeb kõiki hingi endas ja ennast kõikides hingedes. Lisaks kirjeldatakse traktaatides taassündide tsüklist vabanemiseks võimalust läbi jooga, mille lõpptulemuseks on ühinemine jumalaga ja väljumine taassünni tsüklist. Bhagavadgita Üks tuntumaid hindu kirjandusteoseid pakub reinkranatsioonist vabanemiseks kolm teed: teadmiste tee, omakasupüüdmatu tegutsemise tee ja pühendumiste tee. Nende õpetuste keskseks kujuks on jumal Krishna. ja need teed on seotud Krishna õpetuste ja temale pühendumisega. Kokkuvõte Hindude surmajärgse elu uurimine ja mõistmine on küllatki keeruline. Neil on palju teooriaid surmajärgsest elust, mis on aja jooksul muutunud. Rig-Veda sisaldab vihjeid hauatagusele
Ca 8 miljonit Ajakiri Meie Perekond 1 Hinduistliku tagapõhjaga: Hare Krišna / Hare Krishna Movement Krišna Tunnetuse Rahvusvaheline Ühing Shri Svami Prabhupada 1965, USA Keskus Indias Mayapuris Aašram - erakla Bhakti – armastuslik andumine jumalusele Krišna, Višnu 8. avataara ehk kehastus Hinduistlik elustiil toitumises, riietumises, kommetes Vältida karmavõla tekkimist Bhagavadgita lugemine Pole soovitav kokku puutuda inimestega, kel pole vaimseid huvisid Suure mantra laulmine Meditatsioon Noormehi tunneb tänaval ära oranži riietuse ja mantrate laulmise läbi. Sai Baba kultus Nn. guru-kultuse näide (sanskr. guru - ´tähtis´) Shri Sathya Sai Baba, 20.saj. keskpaik Keskus: India, Puttaparthi. Kõigi religioonide lepitamine Meditatsioon Palverännakud Sai Baba aašramisse Tantristlikud (salajased) seksuaalpraktikad
Vaimse mina osakesed lagunevad keha surres tükkideks ning samad osad moodustavad uue keha. · Karma seadus tähendab, et iga meie tegu, mõte ja toiming kannab tagajärge. Bilanss tuleb viia nulli. · Tegu, sõna ja mõte on karma seisukohast samaväärsed. Kõvasti muusikat kuulava naabri näide. · ¼ elust õpin, 2/4 elust pean majapidamist, ¾ elust lähen metsa elama ja 4/4 hakkan kirdesse kõndima kuni suren. · Ahimsa idee vägivallatusest · Bhagavadgita · jäi veda tekstidest välja · Arjuna, võimas sõdur võitjate poolel, Krishna tema kaarikujuht · Üldiselt on tõdemus, et isiklikud kohustused tulevad enne ühiskondlikke kohustusi. Krishna tegi Arjunale selgeks, et tema kastiga seotud õpetus on olulisem, kui tema isiklik huvi. · Bhakti põhimõte pühendumus. Iga indiviid valib omale välja ühe jumaluse. Kõik need jumalused on tagasiviidavad kahele jumalusele Siva või Visnu. (On olemas ka
'' Karma on lahutamatu dharmast ja sansaarast. Dharma võib tähendada nii ühiskondlikku korda kui ka kosmilist korda, kuid samahästi võib see osutada üksikisiku käitumisele ja hoiakutele. Dharma juhatab hindusid mitmete vooruste juurde, nende hulgas kaastunne, andestamine, heategevus, tarkus, õigus. Lihtsamail tasandil tähendab see inimeste religioosseid ja ühiskondlikke kohustusi, mida ta peab täitma vastavalt oma seisundile ja elujärgule. Näiteks õpetab "Bhagavadgita'', üks ''Mahbhrata'' osast, et parem on täita oma kohustusi kehvalt, kui teise kohustusi hästi. Moksa ehk ülima vabanemise, inimeksistensti eesmärgi saavutamine tähendab vabaneda täielikult sansaarast ehk ümbersündide ahelast, seega rahulolematusest, kannatusest ja surmast, aga ka rõõmudest ja mõnudest, mis eluga kaasas käivad. Joogad Vaimse täiuse saavutamiseks on kolm suuremat teed (margat ehk joogat): dznjaana
Vanim Rig-Veda u 1200-1000 eKr; 2. Brahma raamatud - seletavad veedasid, olid preestrite rituaalsed käsiraamatud. 3. Upanisadid - tekkisid u 800-600 eKr Brahma jätkuna. Esiplaanil õpetus ja meelelaad. Kasutatakse ka nimetust veedanta ehk veedade lõpp. Peetakse veedade täienduseks, kuna neis on religioonifilosoofia arenenum kui veedades. Pühade meets kirjapenkud: Ramajana, India rahvuseepos Mahabharata (u 400 eKr), mille iseseisev osa on Bhagavadgita - Jumala laul. Veeda usund oli algselt keskendunud aarialaste ohvrite abil saavutatavale maapealsele õnnele. Brahmanism on preestritekeskne ohverdamisreligioon, sellest eraldusid iseseisvateks usunditeks dzainism ja budism, mis ei tunnista veedade jumaliku päritolu. Hinduismi sünd langeb kokku brahmanismi reformimisega, 7-9sajandil. Salliv usund, oluline on nõue Veedade autoriteeti ja jumalikku päritolusse. Hinduism on etniline religioon, puudub rajaja, seotud ajalooga
karma(n) ehk tegu/toiming/tegevus/rituaal. Karmaseadus: põhjus ja tagajärg on omavahel lahutamatult seotud. Ei pruugi olla otseses seoses. Mõeldakse seda, et ollakse teinud midagi mis mõjutab ka maailma edasist eksistentsi. Kogutakse nö pluss ja miinuspunkte, ei tohi olla kumbagit, peab olema nullis. Moraalne aura peab olema nullis. SEE POLE VEEL HINDUISM VAID BRAHANISM, hinduism alles keskajal 5-6saj pKr/15-16 saj pKr. Peale veedade ka eeposed. Tähtsaim Bhagavadgita värsivormis, vestlus tegelase Arjunaga (hea vend) oli esivõitleja ja kaarikusõitja Krsna. Krishna ilmub kui jumal Arjuna ette. vestluse juures oluliseim: Arjuna ei taha enda sugulaste vastu võidelda Krishna ütleb:tee seda mis on sinu kohus. sva-karma. Mis olulisem kui üllamad ideed. K:Sõdalasena on sul kohustus sõdida. Kohustus tähtsam, kui vägivallautuse ide. ÜLDINE IDEE:Sa ei tea kunagi, millal su enda karma on olulisem, sest ei tea millised suuremad plaanid on maailmas
(looja), ja Shiva (hävitaja); jumalus tuleb meie maailma avataarana Tuntumad avataarad on Vishnu kümme kehastust Hinduismis on palju pühakirju, vanim on "Rigveda" (2. a.tuh eKr); õpetust reinkarnatsioonist kirjeldavad upanishadid Mütoloogilised eeposed puraanad kirjeldavad Vishnu ja Shiva kangelastegusid "Ramajana" on üks kahest India eeposest, siin antakse meile ideaalne hinduistlik elumudel Teine eepos on "Mahabharata", selle üks osa on "Bhagavadgita", ilmselt kõige kuulsam hinduistlik kirjutis üldse Hinduistid palvetavad hinduistlikes templites; seal lauldakse, palvetatakse, tehakse annetusi ja kuulatakse õpetusi Enamik hinduistide palvusi toimub aga kodus seal on kodune pühamu ja seda kodust jumalateenistust nimetatakse puudzhaks, selles annetatakse jumalatele lilli, puuvilja, riisi, viirukit, piima, vett ning süüdatakse lambike, milles põleb puhastatud või ehk ghee
Sellest traditsioonist lahknesid dzainism ja budism. * Hindu pühakiri: pärimuslik ja ilmutuslik pühakiri * Veedad: veedasid on kokku 4. Upanisadid - hindu filosoofia alustekstid. Sansaara kannatuse ahel. Moksa kannatuste ahelast pääsemine. * Pärimuslikud tekstid puraanad ja eeposed. Puraanad kõnelevad jumalate elust, eeposed ümberjutustustest pühakirjast. * Suur inimkonna tekkelugu mahabharata. * Isanda laul Bhagavadgita (tähtsad tegelased jumal Krisna ja vibukütt) * Brahman igavene, sootu, algus, lõpp jne. * Sakti vägi/jõud, naiselik energia. * Looja Brahma * Säilitaja - Visnu * Hinduismi suurim traditsioon visnuism või vaisnava * Ustav ja tugev ahvide valitseja Hanuman * Visnu 8. kehastus Krisna. Rõõmus, tore ja vahetu laps. * Siva hävitaja ja armuline. Veedade jumal. * Hindu teine suurim traditsioon Saiva. (Jumalad Siva, Ganesa hea õnne jumal,
Sheet1 12 jüngrit / apostlit Aabrahamlikud usundid Adonai ahimsa, ahinsa alkeemia anatman/anatta artha avataara Bar mitsva Bat mitsva Bhagavadgita bhikku/bhiksu bodhisattva braahman Brit mila Buddha Budistlik kesktee dao Daodejing Dhamma/Dharma dhyana Diasporaa digambara Diwali dukkha/duhkha dzina Eksodus Esseenid euharistia Fetis hadz Halaha halal haram haredim Hasem haskala Page 1 Sheet1 hassiid hinajaana Huppa Indiapärased usundid Izanagi jamantaka jarmulke Jesiva JHWH Jom-Kippur kabala kaliif kama kami kamidana karma kasrut khanda kippa konfutsianism kosser kotel
põhjuse ja tagajärje seadusse, mis ühendab meie praegust elu tulevase taassünniga. Hindud loodavad saavutada head taassündi praegust elu hästi elades ja seeläbi head karmat kogudes. Selles protsessis on oluline dharma idee sellest, mis on õige nii rituaalses mõttes kui igapäevaelus. Usklikud püüavad dharmat ehk moraalistandardit järgida nii hästi kui võimalik. Kuid sansaarast on 5 võimalik välja pääseda moksa saavutamisega, mida ,, Bhagavadgita" kirjeldab kui vabadust klammerdumisest oma keha külge, vabadust vihast, surmast ja isegi karmast. 1.6. Eetika, moraal ja seadus Hinduismi eetika põhineb karmal, põhjuse ja tagajärje seadusel, ja dharmal, õigel moraalsel teel, mida iga inimene peab järgima. Kuna meie iseloomud ja olud on erinevad, pakub see usund erinevaid võimalusi, kuidas hästi elada ja dharmat järgida. Hindud püüavad elada ja tegutseda vooruslikult, et saavutada positiivset karmat. Üks elu pole
Nooremas hinduismis omab tähtsust ka jumaliku loova või maagilise väe sakti austamine, mille varal jumalus end maailmas avaldab ja teostab 26. Millal tekkis kaasaegne hinduism? 19.sajandil 27. Nimetage tähtsamad esindajad: G.Chatterjee, N.Datta, 28. Kes pani aluse krisnaismile? Kuidas seda liikumist kutsutakse? A.C.Bhaktivedanta Swami Prabhupada Krisna Tunnetuse Rahvusvaheline Ühing/Hare Krisna liikumine 29. Nimetage õpetuse aluseks oleva raamatu pealkiri: ,,Bhagavadgita" ja ,,Srimad Bhagavatam" 30. Kuidas nimetatakse hinduismis jumalikku loovat või maagilist väge? Skati Hinduism II 1. Kuidas nimetatakse hinduistlikku templit, seal asuvat jumaluse kuju ja jumalateenistust? Tempel mandir, jumaluse kuju murti, jumalateenistus - puudza 2. Loetle kuus ortodoksset darsanat: 1.Karma-mimaansa (Tegude sooritamise arutlus) 2.Vedanta Veedade lõpp 3.Saankhja e. Sankhya loetlemisõpetus 4.jooga (yoga) pingutus, ike 5.Njaaja (nyaya) 6.Vaisesika 3
Rmyana vanim india eepiline poeem (eepos), autor Valmiki (tegelikult pole ühegi autori looming), pärineb umbes 300 a e.m.a , sisu: prints Roma lugu, ramayana on väga populaarne ka teatrites. Kathakali teatris, jaava varjuteatris. Bhagavadgt sanskriti keeles ,,bhagavati laul", magabarata 6 raamatu osa, valmistatud umbes 4-3 saj. e.m.a, Sisu: pandavate pealiku Ardzuna ja tema sõjavankrijuhi jumal Khrisna vahelised vestlused: Khrisna õpetab vabanema illusoorsuse painetest. Bhagavadgita on krishnade usualgatajate põhitekst. Pancatantra 5 raamatut, loomavalmidest. Autoriks on india pühak Bidpay, 11 saj, on tõlgitud 200 keelde (13 saj. ladina keelde), lääs on sealt saanud oma muinasjutu teemad. Hitopadea India kogum sanskriti mõistujutte proosas ja/või värssides. Kuigi H on sisult ja struktuurilt Pancatantrale sarnane, on ta siiski rikkalikuma sisuga. H. Sisaldab palju lühijutukesi mis on hindamatu väärtusega moraali ja tarkuse õpetusi täis.6 saj m.a.j
Tuntumad avataarad on Vishnu kümme kehastust Hinduismis on palju pühakirju, vanim on "Rigveda" (2. a.tuh eKr); õpetust reinkarnatsioonist kirjeldavad upanishadid Mütoloogilised eeposed puraanad kirjeldavad Vishnu ja Shiva kangelastegusid "Ramajana" on üks kahest India eeposest, siin antakse meile ideaalne hinduistlik elumudel Teine eepos on "Mahabharata", selle üks osa on "Bhagavadgita", ilmselt kõige kuulsam hinduistlik kirjutis üldse Hinduistid palvetavad hinduistlikes templites; seal lauldakse, palvetatakse, tehakse annetusi ja kuulatakse õpetusi Enamik hinduistide palvusi toimub aga kodus seal on kodune pühamu ja seda kodust jumalateenistust nimetatakse puudzhaks, selles annetatakse jumalatele lilli, puuvilja, riisi, viirukit, piima, vett ning süüdatakse lambike, milles põleb puhastatud või ehk ghee
Tuntumad avataarad on Vishnu kümme kehastust Hinduismis on palju pühakirju, vanim on "Rigveda" (2. a.tuh eKr); õpetust reinkarnatsioonist kirjeldavad upanishadid Mütoloogilised eeposed puraanad kirjeldavad Vishnu ja Shiva kangelastegusid "Ramajana" on üks kahest India eeposest, siin antakse meile ideaalne hinduistlik elumudel Teine eepos on "Mahabharata", selle üks osa on "Bhagavadgita", ilmselt kõige kuulsam hinduistlik kirjutis üldse Hinduistid palvetavad hinduistlikes templites; seal lauldakse, palvetatakse, tehakse annetusi ja kuulatakse õpetusi Enamik hinduistide palvusi toimub aga kodus seal on kodune pühamu ja seda kodust jumalateenistust nimetatakse puudzhaks, selles annetatakse jumalatele lilli, puuvilja, riisi, viirukit, piima, vett ning süüdatakse lambike, milles põleb puhastatud või ehk ghee
rassismi ohvriks. Ta hakkas osalema Indiast immigreerunud hindude vabadusvõitluses, võideldes ka kõikide teiste mustanahaliste õiguste eest. Tema petitsioonid avaldasid mõju nii Lõuna-Aafrikas kui ka Londonis. Seal kasutas ta esimest korda vägivallata vastupanu meetodit. Teda peksti ja alandati aga Gandhi ei vastanud sellele vägivallaga, vaid kutsus ka teisi üles ennast kontrollima. Suurimat mõju Gandhi kui filosoofi väljakujunemisel avaldasid Bhagavadgita, aga ka Lev Tolstoi ideed, kellega ta oli kirjavahetuses. Bhagavd geetha'st sai tema filosoofiat enim mõjutanud raamat. 1914. aastal saabus Gandhi tagasi Indiasse, kus liitus aktiivselt vabadusvõitlusesse. 19. sajandi lõpul kujunesid välja soodsad võimalused India Vabadusliikumistele suuresti tänu Briti Ida-India Kompanii lagunemisele. Suurbritannia ülemvõim Indias kehtestatigi täielikult Briti Ida- India Kompanii loomisega, mis oli hindude jaoks äärmiselt ebaõiglane
kirjelda nende päritolu, loojat/koostajat ja ajajärku, mil need on kirja pandud. Gilgames:Varaseimad fragmendid 21.sajandist eKr.XII tahvli versiooni säilunud 7.sajandist akkadi keeles.Ülekirjutaja arvatavasti Sin-leqi- unnini 12.-11.saj eKr. Mahabharata:106 000 paarisvärssi sanksriti keeles.Kujunes tervikuks 4.saj eKr kuni 4.saj pKr. Tuntakse 15.-16.saj käsikirjade põhjal.Eestikeelses tõlkes olemas eepose tuntuim osa ''Bhagavadgita''. ''Illias'' ja ''Odüsseia'':15 693 ja 12 110 värssi vana-kreeka ioonia murdes(Homerose kreeka keeles).Dateeritud 8.saj eKr.Autorss omistatud laulik Homerosele ''Vanem Edda'' ja ''Noorem Edda'':Kirja pandud 13.sajandil käsikirjad 14.-17.sajandist vana-islandi keeles.''Vanema Edda'' autor teadmata.''Noorema Edda' autor Snorri Sturluson.Eestikeelsed tõlkd teinud Rein Sepp 46. Ava eepose "Kalevala" kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta.
kogumisest või on vaja ka feminiinset. India budism - VI sajandist eKr aastani 1202 ASHOKA asub levitama budismi. Ise tegutseb Nepaalis, saadab misjonäre Sri Lankale, Kashmiri, tõenäoliselt ka Birmasse. Nepaalist levib VI-VII sajandil Tiibetisse. Kagu- Aasiasse levib Sri Lankale. Hiina annab budismi Koreale, see Jaapanile, Tiibet XVI sajandil Mongooliale. 5. märts Hinduism Rigveda hümnid Bhagavadgita (laul auväärsele) Tegemist on religiooniga, mis on etnosest ja kultuurist lahutamatu. Tõeline hindu on sündinud kastisüsteemi, see on võimalik ainult Indias. Harekrishna'd ainult mängivad religiooni. Hinduismis pole kunagi olnud riigireligiooni probleeme. Usuvabadus on üks India vabaduste alustalasid. III sajandil eKr sõnastas India keiser religioosse vabaduse: kedagi ei tohi religiooni pärast taga kiusata, tõenäoliselt maailma ajaloos esmakordselt selline sõnastus.
Vaimse mina osakesed lagunevad keha surres tükkideks ning samad osad moodustavad uue keha. · Karma seadus tähendab, et iga meie tegu, mõte ja toiming kannab tagajärge. Bilanss tuleb viia nulli. · Tegu, sõna ja mõte on karma seisukohast samaväärsed. Kõvasti muusikat kuulava naabri näide. · ¼ elust õpin, 2/4 elust pean majapidamist, ¾ elust lähen metsa elama ja 4/4 hakkan kirdesse kõndima kuni suren. · Ahimsa idee vägivallatusest · Bhagavadgita · jäi veda tekstidest välja · Arjuna, võimas sõdur võitjate poolel, Krishna tema kaarikujuht · Üldiselt on tõdemus, et isiklikud kohustused tulevad enne ühiskondlikke kohustusi. Krishna tegi Arjunale selgeks, et tema kastiga seotud õpetus on olulisem, kui tema isiklik huvi. · Bhakti põhimõte pühendumus. Iga indiviid valib omale välja ühe jumaluse. Kõik need jumalused on tagasiviidavad kahele jumalusele Siva või Visnu
m.a.) - filosoofia alustekstid · aatman ja brahman on identsed · brahman on igavene · nähtumusliku maailma näivus (maaja) · sansaara, karma-seadus, moksa Puraanad · Visnupuraanad, Sivapuraanad · Manu seadused (www.zone.ee/rishikesh) Eeposed · Ramajana (Rama elu; Valmiki) · Mahabharata (Suur India; Vyasa) Bhagavadgita 6 Jumalad: · Jumal kui igavene printsiip Brahman. · Jumal on kõrgeimas mõttes lõputu, igavene ja vormitu, väljaspool aega, ruumi ja põhjuslikkust, muutumatu teadvuse allikas. · Brahman on sootu, kirjeldamatu, tunnetamatu, kõiketeadev, kõikjalviibiv, algne, igavene ja absoluutne, ilma alguse ja lõputa, kõige teadaoleva ja veel
Veedade tuumaks oli ohvriandide toomine jumalatele. Puudusid templid ja preesterkonnad. Ohverdamise all mõisteti jumalate toitmist. 9.2. Brahmanistlik periood Algab I aastatuhtat eKr. Rikkalik religioosne kirjandus. Olulisimaks allikaks on upanisadid. Tekib india filosoofia, upanisadid on filos traktaadid. Vanimad upanisadid on pärit 8. 7. saj. eKr. Siia perioodi kuuluvad India eeposed Mahabharata ja Ramajana. Mahabharata olulisim osa on Bhagavadgita. Kerkivad esile uued jumalad, kes Veedades puudusid või olid väheolulised. Brahma esineb Veedades Brahmanaspatina (palvuste isand). Brahmast saab peajumal ja maailma looja. Visnu esineb Veedades päikesejumalana. Nüüd saab temast universumi korra ja seaduste kaitsja. Saab alguse uskumus, et jumal kehastab inimest Maa peal (avatara). Visnu tähtsaimad avatarad on Krisna ja Rama. Visnu avataraks peetakse Buddhat. Kui rita satub ohtu kehastab Visnu end avataradena. Esimesed
III. Upanišadid- tähtsam osa veedadest. Koosnevad suutratest (juhtlõng). Siia on kirja pandud hinduismi kogu filosoofilis-religioosne elukäsitlus, seega hinduismiõpetus üldse. Hilisemates suutrates ka konkreetsed juhised mediteerimiseks Hindude rahvuseeposed Enamik müüte eepostes on heroilised, õpetavad järgima tõde ja tõotusi, ustavust surmani, vaprust jne „Mahabharata“ (maha-suur, bharata-kuningas) Eepose kuulsaim osa pooem BHAGAVADGITA (Isanda laul) Sisu: Põhja-Indias ühe suguharu kahe liini võitlus võmu pärast ARDEŽUNA kahtleb, kas on õige tappa oma suguvendi. Siis ilmutab end jumal KRIŠNA sõjavankri juhina ning õpetab teda: iga inimene peab täitma oma kohust (DHARMA). Sõjamehe kohus on sõdida. „RAMAJANA“ Käsitleb kuningas RAMA elu, tema võitlust deemonite valitsejaga, kes on röövinud tema naise SITA. Siia kuuluvad ka puraanad=õpetusluule
2. Järgmine pühakirjade kiht on Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud, mis tekkisid u 1000 800 ekr. 3. Kolmandana ilmusid upanisadid ehk Vedanta veedade lõpp kui Brahma raamatute kommentaarid ja usundifilosoofilised teosed. Need tekkisid 800 600 ekr. Sõna ,,upanisad" tähendab istudes kuulamist ja retsiteerimist. 4. Hilisemad pärimused on India eepostena tuntud Ramajana ja Mahabharata. Viimasesse kuulub ka Bhagavadgita (Jumala laul). Eeposed tekkisid ajavahemikul 400 ekr 400 pkr. Klassikaline hinduism Tekkis 1. at keskel ekr brahmanismi reformimise tulemusena. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. On palju suundi, kuid pole keskset organisatsiooni, dogmasid ega usutunnistusi. Hinduism võib olla nii riituslik maagiline kui ka filosoofne. Hinduist ehk hindu võib tunnistada korraga mitut voolu. India etnilise usundina pole tal rajajat. Jumalaid ja
· Upanisaadid( 400-200 e.m.a) o Filosoofia alustekstid Ataman ja braham on identsed( sina oled see) Braham on igavene Nähtamusliku maailma näivus (maaja) Sansaara, karma-seadus, maksa o 6 darsanat filosoofia koolkonnad Njaaja, vaisesika Pärimus - smiriti · Puraanad o Visnupuraanad, sivapuraanad o Manu seadused · Eeposed o Ramajana o Mahabharata Bhagavadgita · Mahabharata o Maha suur Mahamantra Maharaadza jne o Bharata India, maailm, inimkond o Pandva ja karuava o Kord/korratus Dharma/adharma; valgus/ pimedus · Bhagavavadgita o Isanda laul o Krisna ja Ardzuna Dharma Bhakti Karma Jumal · Braham o Igavene , sootu, algus, lõpp jne Jumalad Sakti vägi/jõud Timuti kolmikvorm
- Sausara-ümbersündimise ring - Karma peab olema null, et vabaneda ümbersündimisest ja saavutada moksa(vabanemine). - Ühiksonna puhastumine- vanad inimesed(pensionärid) lahkuvad oma kodust ning rändavad ringi ja peatuvad ühes kohas ainult 3 päeva- vanad kõnnivad ära ühiskonnast. · Klassikaline hinduism sai alguse alles 15. Sajandil. Alguse aeg langeb 1500-500 eKr. · Hindude mõtteviisi kirjeldab teos Bhagavadgita, mis annab erinevaid variante moksani jõudmiseks: - Hinduismis on sinu isiklikud kohustused tähtsamad kui suured kohustused. - Karma-marga: tegutsedes jõuab vabadusse. - Jnama: vabaks mõtlemine - Bhakti: kõige olulisem; pühendumine ühele jumalusele(ükskõik millisele). Kõik jumalad jagunevad kaheks-siba ja visnu, kes omakorda jagunevad erinevateks liikideks. 02.11 Jaan Lahe
Veedade tekkimise aeg oli 1200-800 e.Kr. -) Brahma raamatud, mis olid veedade kommentaarid, mis olid samaväärsed veedadega. Nende tekkimise aeg oli 1000-800 e.Kr. -) Upanisadid ehk Vedanta (veedade lõpp) tekkisid 800-600 e.Kr. Need olid Brahma raamatute ja veedade kommentaarid. Upanisaat tähendab istung, ehk kõik istusid ja kordasid teksti nii õpiti. -) India eeposed Ramajana & Mahabharata (sinna kuulub ka bhagavadgita jumala laul). * Klassikaline hinduism kujuneb välja arusaamine, et oluline on tunnustada veedade autoriteeti. Jumalate arv selles usundis on ~300'000'000. Puuduvad ka kesksed dogmad ja on palju suundi, kus mõni võib teistega olla vastuolus. Hinduismis on õigus austada igat jumalat, kuid siiski mõned tähtsamad jumalused. -) Kõige tähtsam on Brahma ehk looja, kuid teda ei kummardata otse. Arvatakse, et teised jumalad on tema erinevad kujud.
· Varna seisus, ,,värv" (kast) Hindu seisused 19 Hinduism jaguneb kaheks osaks. Kolm esimest seisust on kaks korda sündinud lisaks füüsilisele sünnile teevad nad läbi kogukonda vastuvõtmise rituaali, kus hakatakse õpetama veedatarkusi. Seisuslik kord on jumalik antus. 1950. aastal öeldakse vastuvõetud India põhiseaduses, et diskrimineerimist olla ei tohi. Sellest hoolimata on seisuslik vahe silmnähtav ja tuntav. Bhagavadgita igal inimesel on oma ühiskondlik funktsioon, mida tuleb täita. · Brahminvarna (preestrid, õpetlased) · Ksatrijavarna (valitsejad, sõdalased, ametnikud) · Vaisjavarna (talupojad, käsitöölised, kaupmehed) · Suudravarna (teenijad, lihttöölised) Lisaks neile on veel kastitud, nn asotsiaalid, kellega kastiinimesed kokku puutuda ei taha. Sotsiaalne märk on kõigil küljes. Varnad jagunevad omakorda dzati/jatideks (kastideks, casta).
Veda kirjandus: 1. Veda: Rg-, Atharva-, Sama-, Yajur- 2. Brahmana: katse vedade tekste seletada preestrite poolt ning anda informatsiooni brahman'ist salajane teadmine; absoluut hinduisimis. 3. Aranyaka metsraamatud, mis andsid veedadele müstilisema tähenduse 4. Upanisal - õpetaja jalge ees maas istudes loodud tekstid (8.-5.saj eKr; tunnustavad vedade sisu, kuid täiesti uued mõtted. (õpetaja-õpilane vaheline vestlus) 5. Bhagavadgita vestlus sõdalase Arjuna ja Krisna vahel. (Aejuna ei tahtnud võidelda, aga Krisna ütles, et tema svadharma kohaselt ongi vaja just sõdida.) Nende vestlusest algas allakäigu põhjustanud lahing. Tulejumal Agni tuli appi arialastele edasijõudmiseks, aga lõpuks nad jäid ikkagi paikseks. Maailma kavatseti muuta iseenda muutmise teel. Paljud hülgasid Vedade autoriteedi (ja pole seega hinduistid) Akasa tühi ruum, mis on maailma loonud.
Vyasa on ka ,,Mahabharata" peategelane ta olevat selle kirja pannud ning füüsiliselt sigitanud ,,Mahabharata" peategelased: lugu räägib kahest perekonnast Pandavad ning Kauravad. See jutustab suguvõsa eelloo maailma loomisest alates. Tegelikult on tõenäoliselt tegu kahe erineva aarialaste hõimu kokkupõrkega. Toimub suur lahing Kuruksetra väljal, mis on teose põhiosa. Keskne sõnum on, et maailm on allakäiguteel. Muude tekstide tähtsaim õpetuspoeem on ,,Bhagavadgita". See on ,,Mahabharata" osa sellest kohast, kui lahing on kohe puhkemas. Keskseks tegelaseks on Krisna, kes on loo trikster ta organiseerib vaenlase hävitamist, jäädes ise nn ,,puhtaks poisiks". Sellest on saanud hinduismi keskne tekst, mis õpetab, kuidas jõuda absoluudini. ,,Ramajana" on konkreetsem lugu, mis on India kirjanduse aluseks. See on nn esimene kavya (indialaste jaoks täiuslik kirjandus). ,,Ramajana" autor Valmiki on ürgpoeet; see on kirjandus
2. Artha materiaalse rikkuse kogumine 3. Kama 'kirg', soo jätkamine 4. Moksa 'vabanemine', lisandus lihtrahvale hiljem; erinevalt eelnevatest on see vabatahtlik Eluetappide kontseptsioon: Dharma = õpilase eesmärk Artha = majaperemehe eesmärk Kama = majaperemehe eesmärk Moksa = eesmärk, kui lapsed üles kasvavatud; enne surma peab hakkama rändaskeediks 4. ~500 eKr 500 pKr oli eepilisusajastu, mis sai nime eeposte Mahabharta (sh. Bhagavadgita, dialoog Krisna ja inimese vahel) ja Ramayana järgi. Jumal tuli tavainimesele lähemale. Eepostes esinesid peamiselt Visnu, Siva ja Krisna. Eeposed koosnesid kümnetest tuhandetestvärssidest ja neid kanti ette suuliselt. Sektikeskne hinduism tekkis Siva, Visnu ja Krisna ümber ning brahman jäi tahaplaanile. Ei tegeletud enam nii väga ohvririitustega ning tekkis puya, mille keskmes on altaril lõhna ja toidu ohverdamine. Eepostes
Alul üsna väikesed riigikesed, mille eesotsas seisid radzhad (vürstid). Vaatamata poliitilisele killustatusele ühendas aarialasi kultuur, mis põhines ühtsel religioonil (brahmanism, hiljem hinduism) ja ühisel kõrgkeelel sanskritil. 6 saj tekkisid budism ja dzhainism. Arvestatav allikas India ajaloo kohta on hiigelpikk eepos Mahabharata, mis kirjeldab kahe Bharata hõimu suguvõsa Pandavate ja Kauravate vahelist võitlus; eepose ühe osa moodustab filosoofilis-religioosne Bhagavadgita. 6 sajandil eKr hõivas Induse oru Pärsia Ahhemeniidide riik. Gangese orus kujunes tugevaimaks riigiks Magadha, pealinn Paliputra. 327 eKr Indiasse tunginud Aleksander suutis hõivata vaid Punjabi. 9 322 eKr tuli Magadhas võimule Tshandragupta Maurja, kes pani Kautilya (peateos Arthashastra) õpetust järgides aluse Maurjate suurriigile. Kautilya õpetuse eesmärgiks