Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Betti Alveri elulugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
alver, korallid, noorsoo, kirjandusliku, tuulearmuke, auhinna, 1931, arbujad, vormirange, lüürika, kurbust, igat, tõekspidamised, omaste, viljakad, seadusetu, küüditamine, luuletajale, umbusaldus, temalt, puskini, tõlked, jevgeni, onegini, eestindus, kogud, tähetundTartu Täiskasvanute Gümnaasium Betti Alver Referaat Tartu 2013 Sissejuhatus Valisin antud luuletaja, kuna see tundus parim variant. Referaadis tuleb juttu Betti eluloost ja loomingust. Elulugu Betti Alver, kodanikunimega Elisabet Lepik, sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase perekonnas. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal
Betti Alver, kodaniku nimega Elisabeth Alver sündis 23. novemberil 1906 aastal Jõgeval Lapsepõlve unistus oli saada näitlejannaks, õhutas mängukaaslasi teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus 1914 1917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis 19241927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust Isa Mart Alverit iseloomustab hästi luuletus ,,Rumalad sõnad", mis ilmus kogus ,,Eluhelbed". Ema Minni Alver on jäänud samuti iseloomulikku mälupilti kirjutises ,,Minu ema". Kooliajal harrastas Beti Alver kirjandusega võrdselt muusikat Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis
Betti Alver BERTA LY TEPASKIND 9.A Elulugu (1906-1989) · Betti (Elisabet) Alver sündis Jõgeval raudteelase peres. · 19141917 õppis Tartu Puskini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. · Õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. · Debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi". · Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. ·Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad. ·Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane. Looming · Kooliajal kirjutas romaani "Tuulearmuke", millega sai "Looduse" romaanivõistlusel II auhinna. Teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. ·Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastal ja kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. · Tema esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. · Arbujate aastad
I SLAID Kui näen ja kuulen sind, siis usun salamahti, et noa ja kahvliga end võtad riidest lahti. II SLAID Betti Alver kodanikunimega Elisabet Lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Edaspidi tegeles Alver enamasti luulega. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks
.... 5 Äkki ilm läks sulale............................................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 8 2 Sissejuhatus 3 Betti Alveri elulugu Betti Alver kodanikunimega Elisabet Lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase perekonnas. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas
Betti Alver 23.11.1906 Jõgeva 19.06.1989 Tartu Betti Alver (kodanikunimega Elisabet Vilhelmine Lepik) sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval raudteelase perekonnas. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927.a õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele zanritele. Betti Alveri looming on aga näide vastupidisest arenguteest.
Uurimistöö Brigitta Õepa Kalamaja Põhikool Betti Alver Koostaja: Brigitta Õepa Klass: 9 Tallinn 2013 Sisukord 1. Bigraafia............................................................................................ 1 2. Luulekogud.......................................................................
Betti Alveri elulugu Betti Alver kodanikunimega Elisabet lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 19241927. a. õppis ta Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega
Betti Alver ( Elisabet Lepik) (23.11.1906- 19.06.1989) Faktid luuletaja eluloo kohta 1. 19141917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. 2. 19241927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 3. 1934- Eesti Kirjanikke Liidu liige. 4. Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga. 1956. aastal abiellus ta kirjandusteadlase Mart Lepikuga. 5. 1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puskini "Jevgeni Onegin". Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak
Betti Alver 1906- 1989 Betti Alveri elulugu Betti Alver kodanikunimega Elisabet lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). õppis Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga. Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a
Mart Lepikuga; aeg pärast Mart Lepikut; üksindus, lõppvaatus. Teose allikaks on poetessi viimane eluajal ilmunud luulekogu “Üle aegade Assamalla”, kujunev pilt põhineb portreel, mille luuletaja ise on soovinud endast maailmale jätta. Teos püüab kujutada Betti Alveri teekonda ajas, jutustada tema lugu, toetudes sellel, et igasugune looming on autobiograafiline, eluloo avaldus, jälg autori reaktsioonist millelegi. 2. Luulekogu on heleroosat värvi, kaanel on Betti Alver kirjutatud kuldsete tähtedega. Minu arvates on luulekogu välimus kena, tagasihoidlik kuid ilus. Arvan, et kuldsete tähtedega kirjutatud Betti Alver viitab sellele, kui suur on tema roll eesti kirjanduses. Illustratsioone raamatus ei ole, kuid luuletuste trükitud pealkirjades on üks täht üle kirjutatud kursiivis või selletaolises kirjas ning iga luuletuse lõpus on aastaarv, millal luuletus kirjutati. Teose kujundus
BETTI ALVER Betti Alver oli Eesti luuletaja. Tema neiupõlvenimi oli Elisabet Alver, hiljem aastast 1937 Elisabet Talviken ja aastast 1956 Elisabet Lepik. Ta sündis 23. november 1906 aastal Jõgeval raudteelase perekonnas ning suri 19. juuni 1989 aastal Tartus. Tema lapseunistus oli saada näitlejannaks, kuid hiljem see vaimustus lahtus. Betti õppis aastatel 1914-1917 Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ning Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis (praeguses Miina Härma Gümnaasiumis), mille ta lõpetas 1924. aastal. 19241927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas ta vabakutselise kirjanikuna Tartus. Kooliajal harrastas Betti kirjandusega võrdselt muusikat. Olles viiendas klassis kirjutas ta romaani `'Tuulearmuke'', mille ta saatis Friedebert Tuglase soovitusel `'Looduse''
Jan Schär ME-12 *Elisabet Lepik *23.11.1906 19.06.1989 *Elas jõgeval; Kortermuuseum *Lapsepõlveunistus oli saada näitlejaks. *Oli abielus Heiti Talvikuga ja Mart Lepikuga. *Õppis Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis * Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis *Tartu Ülikoolis filoloogiat. Palju looduse, ilma ning aastaaegade kirjeldusi. Enamasti oma enda elu põhjal kirjutatud. Tõsine. Kaudselt on mainitud isikuid tema elus (ema, isa, abikaasa). 1. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. 2. Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks,
Betti Alver 1906- 1989 Koostasid: Merilin Aardevälja, Ineken Nuut, Ada Leif Elust Betti Alver sündis 23.novemberil 1906. aastal Jõgeval raudteelase perekonnas. 19141917 Tartu Puskini tütarlaste gümnaasium. Hiljem Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis. 19241927 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond. 1927. aastal debüteeris ta novelliga "Vaene väike". Teosega "Tuulearmuke" sai ta 2. auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Elust Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast. Esmalt oli ta abielus Heiti Talvikuga (1937). 1956. aastal abiellus aga Mart Lepikuga 1934.aastast Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Luuleühingu Arbujad liige. Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane. 1940ndate teisel poolel ja 1950ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tähtsaimaks tõlkeks on Aleksander Puskini "Jevgeni Onegin". Lisaks ka K. J. Petersoni saksa keelsed värsid.
Betti Alver 23. november 1906 Jõgeva 19. juuni 1989 Tartu "Tänulikkus" Miks algav päev, on argipäev Su nimeks? Ma kuulutan Su sekundid kõik imeks Täis iluehmatust ka täna hommikul. Sündis Jõgeval. Pärisnimi oli Elisapet Lepik. Ta oli Heiti Talviku abikaasa. 1956. aastal abiellus ta Mart Lepikuga. Kirjandusse tuleb juba gümnaasiumi päevil. Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga "Vaene väike", teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Samuti on ta kirjutanud ka teosed "Invaliid", "Viletsuse komöödia", "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlve mälestustele. Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta oli luuleühingu Arbujad liige. 1936 ilmub luulekogu "Tolm ja tuli", mis põhineb romantismil, läbiv teema on inimese ja kunsti suhe. 1986 ilmub luulekogu "Korallid Emajões". 1966 kogumik "Tähetund". 1971 luulekogumik "Elu helbed". Värsse hakkas Alver avaldama 1931
Betti Alver 1906-1989 Elisabet Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval raudteelase perekonnas. 1924. aastal lõpetas ta Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasiumi. 19241929 õppis Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast, ta kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Alates 1934. aastast kuulus Eesti Kirjanike Liitu, luuleühingu Arbujad liige. Peamiselt tegutses ta neil aastail tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja «Jevgeni Onegini» eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Tänu temale on eestikeelsena olemas ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. 1956. aastal kutsuti Alver tagasi Kirjanike Liidu liikmeks. Luuletajana vaikib Alver siiski veel kaua kuni 1965. aastani, kui ,,Loomingus" ilmuvad kaks uut luuletust -
Betti Alver 1906-1989 Elisabet Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. 1914 1917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. 1924 1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Alveri esimene olulisem teos oli romaan"Tuulearmuke" (1927), mille ta kirjutas gümnaasiumi lõpuklassis. Sellest sai tõeline bestseller, edu ajendas noort tütarlast kirjanikuks pürgima. Betti Alver debüteeris 1927- aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna ''Looduse'' romaanivõistlusel
...........................................................................................................................5-6 5. Kokkuvõte............................................................................................................................ 7 6. Kasutatud kirjandus.............................................................................................................. 8 2 SISSEJUHATUS Betti Alver sünninimega Elisabeth-Vilhelmine Alver on üks silmapaistvamaid eesti luuletajaid. Tema looming on ikka olnud sisutihe, käsitlenud inimlikult tähtsaid probleeme kunstiliselt äärmiselt nõudlikus vormis. Betti Alveri looming on andunud tähtsaid virgutusi noorematele luuletajatele, kasvatanud suurt nõudlikkust ja vastutustunnet loomingus, rikastanud mitmekülgselt eesti luulet. Mina käsitlen oma referaadis Betti Alveri elu ja loomingut. Millega on tema oma elu jooksul
Betti Alver 1906-89 1. Sündis 23. november 1906 Jõgeval, ema kodune, isa raudtee tööline. 2. Tema kodanikunimeks on Elisabet Lepik 3. Huvitus muusikast, mis kajastub ka tema luules. 4. Betti Alver 1914-1917 õppis Tartus Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis, lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. (Praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-27. a. Õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. (Jättis pooleli) 5. Pärast Ülikoooli pooleli jätmist töötas kutselise ajakirjanikuna Tartus. 6. 1934 oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 7. Ta kuulus luuleühingu Arbujad, kus tutvus Heiti Talvikuga, kellega 1937 abielluti.(Hiljem abielus kirjandusteadlase Mart Lepikuga) 8. 40ndatel tõlkis saksa ja vene kirjandust
Kooli nimi Betti Alver Referaat Koostaja: xxxxxxxxx 12. klass Juhendaja: xxxxxxxxx Linn 2011 Sissejuhatus Kirjandusklassik Betti Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Vaimselt ärgas kodu soodustas kõigiti tema fantaasiarikka mõttemaailma kujunemist. Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele zanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arenguteest. Alveri jaoks on luule tema käsutuses olev fantaasiakuju, aga ka elu olemusjoonte äärmine kontsentratsioon, mis teatud mõttes võib olla võimsam ja täiuslikum kui elu
BETTI ALVER Betti Alver sündis Jõgevamaal raudteemeistri peres. 1914.aastal läks ta Tartusse kooli. Õppis algul Puskini-nimelises tütarlastegümnaasiumis, 1917. aastast aga Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis. Kirjutada proovis ta üsna varakult ning tema romaan ,,Tuulearmuke" saigi 1927. aastal kirjastuse Loodus esimesel romaanivõistlusel teise auhinna. See tunnustus otsustas Alveri elus palju. Ta katkestas õpingud Tartu ülikoolis ja pühendus täielikult kirjandusele. Tartus kohtus ta ka Heiti Talvikuga, kellega nad 1937.aastal ka abiellusid. Teise maailmasõja ajal saadeti Heiti Siberisse, kus ta ka suri. Alver ise heideti välja kirjanike liidust ning jäeti ilma ka avaldamisõigusest. Kirjandusse tagasi pöördus ta ,,Jevgeni Onegini" tõlkega, mida on peetud ka eesti tõlkekirjanduse üheks säravamaks tipuks. 1965
Betti Alver Betti (Elisabet) Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeva teemeistri Mart Alveri perekonnas. Sünnimaja asub Jõgeva jaamahoone kõrval. See on pikk lihtne ühekorruseline maja, mida jaamakasarmuks hüüti. Alverite perekonnale kuulus väheldane kahetoaline korter. Lapsi oli peres rohkesti, ent neli neist surid varakult haigustesse, kaks koguni ühel ja samal ajal. Betti sündis ränka südamevalu tunda saanud vanemate viimase lapsena ja kasvas koos vanema venna Martiniga. Kodus
Vanapagana lood. Aastaid hiljem on luuletaja öelnud, et midagi proosalisemat ja ebakodusemat kui tema lapsepõlvekodu olevat raske ette kujutada. Kaks tuba ja köök raudteekasarmus, ühel pool rööpad, teisel maantee, rahu ega omaetteolekut ei mingit. Algul unistas rohkem näitlejakutsest ja õppis klaverimängu. Koolis olles igatses alati kodu, armastas kolmapäeva ja laupäeva. Kolmapäeval teadis, et natuke veel laupäevani ja siis saab koju. Esmaspäeviti endaase tõmbunud, turtsus. Betti Alver oln öelnud, et luuletama hakkas ta juhuslikult. Betti Alveri luules, eriti hilisemas, on palju mälestus-ning meeleolupilte lapsepõlvekodust, näiteks Tulipunane vihmavari, Lähen müüjaks, Jõgeva ja Pedja vahel, Kodu jt. 1914.aastal läks Betti Alver Tartusse kooli ning sestpeale sai temast põhiline tartlane,õppis proua Kilgi erakoolis. Sama aasta sügisel pandi Puskini-nimelise tütarlastegümnaasiumis, 1917. aastast alates ega ajaloolises Eesti Noorsoo
Sissejuhatus Betti Alver on vaieldamatult üks Eesti tuntumaid ning andekaimaid naisluuletajaid. Ta on kirjutanud umbes kaks ja poolsada mitmesugust luuleteksti, nende seal kaksteist poeemi. On avaldanud oma eluajal kuus luuleraamatut: poeemi ,,Lugu valgest varesest" (1931), lüürikakogud ,,Tolm ja tuli" (1936), ,,Tähetund" (1966), ,,Eluhelbed" (1971), ,,Lendab linn" (1979) ja ,,Korallid Emajões" (1986). Ilmutamata jäi 1943. aastal koostatud ,,Elupuu", mille luuletused pääsesid trükki teistes hilisemates kogudes
Betti Alver Sündinud 1906 Jõgeval Elisabet Alverina. Suri 1989 Tartus. Abiellunud Heiti Talviku ja Mart Lepikuga. Õppis Tartu ülikoolis, kus ta lõpetas õpingud. Hakkas vabakutseliseks kirjanikusks. Ei kohanenud kunagi Tartuga ja igatses kodu. Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi" Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastal ja kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad. Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane. 1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Meeldib vaga dostojevski. Tunnustused 1966 Eesti NSV teeneline kirjanik 1981 Eesti NSV rahvakirjanik 1967 ja 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind 2006. aastal avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum, kus on mälestuspark ja -märk. Betti alustas romaanidega ja läks hiljem värssidele üle. Heiti Talviku pruunis
Erilisel kohal on Kivika loomingus Vabadussõja teema. Novellikogudes ,,Verimust" (1920) ning ,, Punane ja valge" (1927) kujutab ta sõja julmust ja mõttetust. Ükskõik kelle poolel ja milliste ideede nimel ka ei võidelda, on sõdurid Kivika arvates surma ees alati võrdses olukorras. Kirjaniku tuntuim Vabadussõda käsitlev teos on neljaosaline romaan ,,Nimed marmortahvlil" (1936-1954) , millest on ka tänapäeval film tehtud Eesti rez. E.Nüganeni poolt (2002). Betti Alver Betti (Elisabet) Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeva teemeistri Mart Alveri perekonnas. Sünnimaja asub Jõgeva jaamahoone kõrval. See on pikk lihtne ühekorruseline maja, mida jaamakasarmuks hüüti. Alverite perekonnale kuulus väheldane kahetoaline korter. Lapsi oli peres rohkesti, ent neli neist surid varakult haigustesse, kaks koguni ühel ja samal ajal. Betti sündis ränka südamevalu tunda saanud vanemate viimase lapsena ja kasvas koos vanema venna Martiniga. Kodus
3) kõrgperiood suht lühikest aega (1929-1934) ,''Mikumärdi'' 1929 eksperimentide aeg möödas. Seda hakati tajuma teatris ja kirjanduses kui teatavat rahvuslikku teksti. Ropp. Sisaldab päevapoliitilisi kihte, aga lavastuseks vaja vaid taluõue, seega lihtne. ''Vedelvorst'' võrreldes eelmisega ebatüüpilisem lahendus perepoeg laisk aga see tegelastüübi valik ei saa olla draamakirjanduses tüüpiline. Keelekoomika. ''Põrunud aru õnnistus'' 1931 paradoksne salongikomöödia, uus joon. ''Roosad prillid'' 1934. 1930ndate paiku mingi mõõnahetk, kuid see ei tähenda tootlikkuse langust, aga sellised märgilisi näidendeid väga ei tule. 4) hilisem periood niipalju veenvaid lahendusi ei paku. ''Viimne eurooplane'' 1941, ''Vaheliku vapustused'' 1942 ootamatu kogu, muganduv ha muutuv tüüp, poliitiline allegooria. Johannes Semper - psühhoanalüüsi vahendaja, teatavat rolli mängib see tema värsiloomingus
Sütiste kõrval kirjutasid kriitilisi realistlikke olustiku- ja portreemaalinguid: Kärner, Barbarus, Semper, Alle, Under. 1930ndate alguses rahvuslik hoiak luules elulähedus, lihtsustatud vorm: Visnapuu, Adson, Hiir. Nendega liituvad hiljem noored värsikirjutajad Evald J. Voitk, Roopi Hallimäe jt. Uussümbolistlik luule 1930ndate lõpul liikuline klassikaliste traditsioonide suunas estetism ja sümbolism uue lainena. Uusklassikalise sümbolismi esindasid noor luulepõlvkond arbujad. Arbujate loomingus jätkuvad nooreestiliku sümbolismi maailmanägemise jooned. 1940. aastaks olid luules kesksele kohale kinnistunud arbujad. Eesti luule kaanon oli kujunenud arbujatekeskseks, vahepealsed eluläheduslikud suundumused taandusid. 1940. aastaks oli modernismieelne situatsioon, sürrealism jõudis Tallinna. 1940nda esimeses pooles eesti luules valitses põlvkondade tasakaal: Visnapuu, Under, Adson ning arbujad, lisaks veel Hendrik Adamson ja Leili Rimmel.
Hukkus 1942. a lennuõnnetuses. Ilja Ilf (kodanikunimi Failzenberg) oli juudisoost. Suri 1937. a tuberkuloosi. Kirjutasid oma teosed koos. Nende ühistöö kuulsaim teos "Kaksteist tooli" (1928) valmis raudteelaste ajalehe Gudok (Vedurivile) toimetuses, kus 1920. aastatel töötas seltskond noori ajakirjanikke, hilisemaid kuulsaid kirjanikke: Mihhail Bulgakov, Ilja Ilf, Konstantin Paustovski, Valentin Katajev. "Kuldvasikas" ilmus 1931. aastal. ,,Kaheteistkümne tooli" tegevus toimub nepiaegsel, ,,Kuldvasikal omakorda" 1930. aastate Venemaal. ,,Kaheteistkümne tooli" tegevus saab alguse sellest, kui perekonnaseisuametnik Ippoliti ämm teatab surres, et peitis oma briljandid ühe sisse kaheteistkümnest toolist, mis oli perekonna kui endiste aadlike käest Nõukogude võimu tulles rekvireeritud ja mida ainult orderite alusel väljastati. Ippolit
Enno luulet iseloomustab igatsusluule, mida võib autori filosoofiliste veendumuste tõttu nimetada enesetunnetuslüürikaks. Siseelu ja tema elav ühendus kodu ning loodusega. Rahvaluule stiilisugemed. Autori hingepilt(oma tunnete, mõtete, igatsuste väljendamine, mis tihti on vaid umbmääraselt aimatavad). Märksõnad-sümbolid: igatsus, ootus, otsatus, tee. Range vormi puudumine riimikäsitluses. Meeleolu loovad kordused. Ta paistis silma ka ballaadiuuendajana. Dramaatiline sisu asendus lüürika ja filosoofiaga. Enno on tuntud ka lasteluule uuendajana, luuletustes oli õpetusiva, mis avaldus laste igapäevaste mängude ja elamuste kaudu. ,,Üks rohutirts läks kõndima". Villem Grünthal-Ridala 1885-1942 Kodanikunimi Wilhelm Grünthal. Sündinud 30.05 Muhumaal. Oli luuletaja, tõlkija, keele-ja folklooriuurija. Luuletajanime võttis vanemate sünnikoha järgi. Õppis Hellamaa kihelkonnakoolis, Kuressaare gümnaasiumis ja Helsingi ülikoolis, kus õppis soome keelt ja kirjandust
Põgenikuna avaldatud kogud sisaldavad publitsistlikku isamaaluulet, aga samas ka kujundi kaudu avalduvat jõulist kaasaelamist oma maa ja rahva saatusele ning võõrsile hälbinu valusat jurde rebenemise tunnet. Sõja ajal surnud abikaasa mälestuseks loodud tänumeelsed ja leinalised luuletused lõpetavad Visnapuu armastuslüürika. Visnapuu küllane looming oma dünaamilises, heitlikus ja sisevastuoludest pingestatud arengus on sajandi I poole eesti lüürika dramaatilisemaid peatükke. Luulekogud: „Amores“, „Jumalaga, Ene!“, „Talihari“; „Hõbedased kuljused“, „Käoorvik“, „Valit värsid“, „Ränikivi“, „Maarjamaa laulud“, „Jehoova surm“, „Parsilai“, „Puuslikud“, „Saatana vari“, „Ad astra“, „Periheel. Ingi raamat“, „Väike luuleraamat“. 4. Marie Underi luule Underi esimesed luuletused ilmusid kunstnik Laikmaa algatusel 1904. Debüütalbum „Sonetid“ ilmus 1917.
Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle ja Johannes Barbarus) Luulele pannakse suuremat rõhku. Tarapita (1921-1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kiivikas, Daniel Plgi, Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt. Arbujad (antoloogia ,,Arbujad" (1928) , koostaja Ants Oras) Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) Siuru ja Tarapita on Liidu eelsed organisatsioonid. Ühendab ka praegu kirjanikke. 1923 Looming (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner ja Semper) -> ajakiri pole kunagi oma nime vahetanud. Kärner on üks Loominu ebaõnnestunud peatoimetajadi. Ühendab ka praegu kirjanikke. Tallinna ja Tartu vastandamine tekki s 20ndatel aastatel
anekdoot). PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompositsioonid, mis kasutavad ranget ja korrapärastatud struktuuri: rütmistatud kõnet, teksti liigendamist ridadeks ja salmideks ning häälikulist instrumentatsiooni (riim) LÜÜRIKA üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürikas kujutatakse luuletaja siseilma elamusi. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn, pastoraal, regivärss jt. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. (RIIM vormivõte luules: häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kordamine värsirea lõpus. Tavaliselt paiknevad riimid värsi (rea) lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. VÄRSS luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värss ei pea moodustama terviklauset
annaabi.ee 
