Essee - Miks oli Beethoven geenius (0)

“Miks oli Beethoven geenius?”  Ludwig van Beethoveni muusika on autobiograafia. Erinevalt oma eelkäijast  Wolfgang Amadeus Mozartist, kelle jaoks muusika komponeerimine tundus loomulik, püüdis
Beethoven oma tööd veatuks muuta.Tema muusikat mõjutas tema kurtus sama sügavalt kui 
tema elu. Kuigi arstide ja ekspertide seas on palju vastuolusid selle üle, kas ta oli täiesti kurt 
või kui palju tema kuulmislangus mõjutas tema muusikat, on vähe argumente, et tema elu 
viimasel perioodil kirjutatud muusika nihutas piirid, mis oli sel ajal publikule tuttav, mugav 
või isegi vastuvõetav. Ludwig Van Beethoven oli üks romantilise ajastu kuulsamaid heliloojaid, kirjutades  oma aja jooksul üheksa suurt sümfooniat, kaksteist orkestriteost ja ligi viiskümmend sonaati 
klaveritele ja teistele instrumentidele. Ta sündis 1770. aastal Saksamaal Bonnis juba 
muusikalises perekonnas. Tema isa oli õukonna muusik, mis võib viia Beethoveni kireni, 
mida ta leidis klaverit mängides, hoolimata rahulolematusest, mis tal isaga oli. Beethoveni isa
Johann Van Beethoven oli avastanud Ludwigi kire klaveri vastu ja püüdnud teda muuta 
järgmiseks lapsepõlve imelapseks. Inimesed nägid Beethovenit nutmas, kui ta hilja õhtul 
harjutas. Mitu korda lukustas isa ta alumisele korrusele ja jättis ta toidust ilma, kui ta ei 
harjutanud oma klaverit piisavalt hästi. Kuigi Beethoven oli veel laps, aitas ta oma emal 
perekonna eest hoolitseda ja asendas oma isa. Ta hoolitses oma õdede-vendade eest ja aitas 
oma ema majapidamises. Beethoveni jaoks oli lapsepõlves üks raskemaid asju see, kui ta ema
suri. Ta oli veel noor ja ta oli ainus inimene oma perekonnas, kellega tal oli tugev ja armastav
suhe. Kogu selle kokkupuute tõttu julma maailmaga, kui ta oli veel noor, kasvas Beethoven 
väga kiiresti üles. Sellest hoolimata ei lasknud ta oma karmil lapsepõlvel end tagasi hoida. 
1792. aasta suvel kolis ta Viini, kus ta kutsuti õppima tuntud klassikalise helilooja Joseph 
Haydni juurde. Beethoveni õpetajana anti tema andekus edasi paljudele Beethoveni suurtele 
klassikalistele teostele. 1801. aasta lähedal hakkas Beethoven oma kuulmislangust 
avalikkusele avaldama, märkides, et kahetsusväärne juhtum on puhtalt "saatus," juhuslikult 
juhtus see olema ka Beethoveni ühe kuulsama kompositsiooniteose, sümfoonia nr 5, alguse 
lähedal. Kuigi Beethoven hakkas kahekümnendates kurtideks jääma, oli tal nii vilunud kõrv, 
et tema kompositsioonid jätnud klassikalisele maailmale väga suure mõju.  Põhjus, miks Beethoveni muusika kvaliteet on nii kõrgel tasemel, on see, et paljudel  Beethoveni teostel on oma emotsioonid ja tunded. Siepmann ütleb: "Ühel või teisel viisil 
kuulutab suurem osa tema kirjutatud muusikast rõõmu, kuid suur osa sellest oli mõõtmatute 
kannatuste tulemus." Beethoven pani suure osa endast oma teostesse. Ta komponeeris 
teoseid, et väljendada oma tundeid ja kogemusi kogu oma elu jooksul. Mõned kogemused, 
millest ta muusikat kirjutas, olid tema lapsepõlv ja armuelu. Beethoven pühendas 
"Kuuvalguse" sonaadi oma 16-aastasele kallimale ja õpilasele Giulietta Guicciardile, kellesse 
ta oli sel ajal armunud. Ta tegi naisele abieluettepaneku, kuid isa keelas tal abielluda, kuna ta 
oli ilma auastmeta. Kuigi on võimatu teada, kas tema muusikukarjäär oleks olnud 
samasugune, kui ta poleks olnud kurt, on mõistlik eeldada, et see andis Beethovenile teatud 
vabaduse komponeerida muusikat, mis talle meeldis, arvestamata tolle aja norme. Veelgi 
enam, kui tema kurtus kasvas, ei saanud ta enam avalikult regulaarselt käituda ega esineda 
ega suhelda ning nii muutus tema elu isoleeritumaks ja iseseisvamaks. See, kuidas tema tööd 
täna tajutakse, on palju erinev sellest, kuidas publik Beethoveni ajal reageeris. Beethoveni 


looming näitab selgelt, et tema ja tema muusika oli kuulmislangusest sügavalt mõjutatud. Beethoveni õpetajad mängisid tema edus suurt rolli. Beethovenit õpetasid paljud  teised suured muusikud, kes kõik nõustusid, et ta ei olnud kerge õpilane. Paljud tema 
õpetajad uskusid tugevalt Beethovenisse ja toetasid teda. Mozart arvas alguses, et Beethoven 
on lihtsalt veel üks õpilane, kuid kui Mozart lasi Beethovenil ise muusikat improviseerida, oli
ta kiiresti üllatunud. Beethoveni suurimateks mõjutajateks olid Bach, Händel, Haydn, Mozart.
Mozarti mõju Beethovenile jäetakse sageli tähelepanuta nähtava Haydneski mõju tõttu, mis 
on Beethoveni loomingus domineerivamalt levinud. Kuid Beethoven on tõepoolest tugevalt 
mõjutatud ka Mozartist. Võrrelge Mozarti Adagiot K546 aeglase sissejuhatusega Beethoveni 
Op.111 sonaadi esimesele osale. Ludwig van Beethoveni elutöö, kuigi paljudele tema aja muusikute jaoks kummaline  ja hirmutav, on muutnud maailmamuusikat ja paelub paljusid inimesi. Asjaolu, et suur osa 
sellest tööst valmis isiklike väljakutsetete ületamisel, suurendab huvi tema loomingu ja eluloo
vastu. Beethoveni elu on näide looja võitlusest oma töö elluviimise nimel, hoolimata 
sisemistest vastuoludest ja välistest väljakutsetest. Tema elu on ood inimvaimule, mis suudab 
ületada tohutuid takistusi oma kutsumuse täitmisel. Muusika analüüs: 5. sümfoonia, c-moll – "Saatusesümfoonia" (op. 67; 1808): Ludwig Van Beethoven's 5th 
Symphony in C Minor (Full) - YouTube Beethoven alustas oma viiendat sümfooniat aastal 1804, teades, et peagi jääb kurdiks.  Ta kirjutas selle peaaegu nelja aasta jooksul. Beethoveni kuulsa 5. sümfoonia esimene osa 
algab kurjakuulutavalt ja jätab kuulaja ebakindlaks, mida järgmisena oodata. Selle asemel, et 
jätkata selles tumedas toonis, vahetab Beethoven heledamale, kõlavale viisile, ehkki mitte 
päris helgele ega rõõmsale. Viies sümfoonia on tähelepanuväärne selle poolest, et kogu 
esimese osa, tuntud ka kui “saatus koputab uksele,” mõjuv energia tuleneb vaid neljast 
noodist koosnevast lühikesest viisist. Siin on tõeline tähelepanu tõmbaja, mis lubab palju ja 
annab lõpuks rohkem. Ainuüksi rütm juhib liikumist halastamatult. Pärast sellist puhangut 
ihkab kõrv ja mõistus hingetõmbeaega. Kuupaistesonaat, klaverisonaadi nr 14 nimi, c-moll op. 27, nr 2: 
https://www.youtube.com/watch?v=4Tr0otuiQuU  Moonlight Sonata oli omal ajal ülesehituselt ja stiililiselt tähelepanuväärne. Enamik  17. sajandi lõpu ja 18. sajandi alguse sonaate koosnes mõistlikult animeeritud, temaatiliselt 
täpselt määratletud esimesest osast, vaoshoitumast teisest osast ja elavast lõpuosast. Seevastu 
Kuuvalgus pakkus unenäolist esimest osa, mõnevõrra elavamat teist osa ja viimast osa, mis 
oli lausa tormiline. Niisugune oli Kuuvalguse finaali furoor, et teose esiettekandes katkesid 
mitmed klaveri keeled ja takerdusid haamrite vahele. Tõepoolest, kuulmisaastatel mängis 
Beethoven raske käega, tõenäoliselt selleks, et ta saaks muusikat paremini kuulda. Beethoven
pühendas teose krahvinna Giulietta Guicciardile, 16-aastasele aristokraadile, kes oli lühikest 
aega tema õpilane ja ka tema kallim.