Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Becky Nukk". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nukk, kaev, kaevu, vaatas, tool, krigin, jooksis, kartis, karjuma, kott, koll, kaevus, kaan, becky, imelikult, teadnud, kartma, toast, hääled, üleval, väsinud, heitis, taipas, pannud, värisema, avanes, nuga, mõistis, unenägu, möödus, neetud, viskama, tuppa, luuk, avasid, luugi, helisid, piss, kadus, joostes, nägid, liigutama, jooksma, viskasBecky nukk Orbudekodu lapsed läksid majja elama.Seal oli sünge ja pime, kuni Gätlin pani tule põlema. Kõik lapsed said endale oma toa, isegi Kristiina. See tuba, mille Kristiina valis, oli kõige imelikum. Selles oli üks uks, mis viis ühte teise ruumi ja seal oli veel üks, uks ning seal ukse taga oli tool, millel istus üks nukk. See nukk vaatas nii imelikult Kristiinat, et tüdruk pani ukse kinni .Kristiina vaatas veel seal toas ringi ja ta märkas, et see uks oli uuesti lahti tulnud. Kui Kristiina uksest sisse piilus, oli nukk oma asendit muutnud, aga Kristiina ei teadnud, kuidas. Ta pani ukse lukku ja hakkas minema, kui korraga käis krigin. Uks oli lahti tulnud ja Kristiina hakkas kartma. Ta võttis voodi pealt lina ja pani selle nuku peale ning pani ukse uuesti kinni. Kui ta toast ära hakkas minema, käis uuesti üks krigin, aga Kristiina oli liiga hirmunud, et taha vaadata ja jooksis minema
Jõudes esimesele mägikarjamaale, lasti hobused koplisse lahti ning mindi jala edasi üha hõrenevasse metsa kuni nad mäeseljani jõudsid. Mehed tõstsid koormahobuselt kandamid maha, süüdati lõke ja hakati sööma ning õlut jooma, mida Laurits pakkus ka Kristiinale. Joodi hoolega ja põhjalikult kuni kõik ära vajusid ning magama jäid. Kristiina ärksas, lebades soojas ja pimedas isa kaenlas. Päev hakkas juba õhtusse vajuma. Kristiinal tekkis hirm. Esiteks sellepärast, et ta kartis, et äkki on juba järgmise päeva õhtupoolik, teiseks sellepärast, et oli õudne näha inimesi keset päeva liigutamatult magamas. Järsult mürises ja kõmises maapind ning Kristiina ehmatas hetkeks ära, nähes aga, et see oli olnud isa imeilus hobune Guldsvein, jooksis Kristiina rõõmsalt hobuse juurde ega kartnud enam. Ta lonkis koos hobustega kaasikunõlvast alla kuni ühe oja juurde. Seal oli muinasjutuliselt ilus
Pekka ronis voodi alt välja ja läks tasakesi Susi juurde ja võttis võtme ta taskust ära. Pekka oli nii õnnelik, et unustas ohu ja hüüdis kõva häälega kassikakku. Ehmus siis isegi ja puges voodi alla tagasi. Susi ärkas üles, hüüdis valvureid ja läks toast välja. Algas pidu ja Susi Suur istus laval olevasse tooli. Kui pidu oli natuke aega kestnud, tulid sinna tontideks maskeerunud Pekka ja Kassikakk. Kuna Susi kartis kohutavalt, sai üks ,,tont" tema tähelepanu kõrvale juhtida ja teine toimetas seni Karu kätte tema julguse võtme. Lõpuks sai Susi oma hirmust kuidagi võitu ja kamandas valvurid neile kallale. Susi ise aga kiikas korra vangikongide poole ja nägi, et need on tühjad. Susi taipas, et Karu, Rebane, Haldjas ja Kassikakk on kuskil peorahva hulgas. Ja üks kummitustest pidi olema inimesekutsikas. Susi mõtles natuke ja vaatas rahva hulgas ringi ja ta silmad jäid pidama
11 Eno Raud Sipsik Illustreerinud Edgar Valter, „Eesti Raamat“1962 Mart ja Anu on vend ja õde. Ühel päeval läks Mart vanaema juurde ja ütles: „Anul on varsti sünnipäev.“ „Jah,“ vastas vanaema. „Anu saab varsti viieaastaseks.“ „Ma tahan talle sünnipäevaks midagi teha,“ ütles Mart. „Ma tahan talle ilusa nuku teha.“ „Tee siis nukk,“ ütles vanaema. Siis õpetas vanaema Mardile päris nukkude tegemist. „Nukk tuleb riidest välja lõigata ja siis kokku õmmelda ja täis toppida,“ ütles vanaema. „Ja kui kõik valmis on, siis värvitakse nägu pähe ja pannakse lõngast juuksed.“ Nii hakkaski Mart Anule sünnipäevaks nukku tegema. Aga kõik see oli väga raske ja mitu korda läks nõel sõrme ja see oli väga valus, nii et Mart ükskord isegi nuttis. Aga siis mõtles ta, et Anul on hea meel, kui
aga onu küsis veel, et mida ta oskab ja Kessu vastas, et kõike. Tegid mängu, et Tripp on selline ülemus, kes arvab, et ta kõigest kõike teab.Nt juhid ajas segamini (bussijuhi trammi juhtima ja vastupidi- nood ei osanud seda teist sõiduvahendit juhtida), müüjad (toidumüüja ja mööblimüüja- toidumüüja müüs mööblit kilogrammides ja mööblimüüja ütles, et näiteks jahu ei saa osta kg kaupa), ajas segi sepad (kellassepp, plekksepp- kellassepp pidi plekki taguma, aga vaatas, et katus ei tiksu ja hakkas koputama tiksumist) jne. IGA AMET TAHAB ÕPPIMIST: PALJAST ÜTLEMISEST, ET MINA OSKAN; ON VÄHE. Kessu teatas, et ema jääb tööle kauemaks ja peavad ise lõuna valmistama. Tripp ostustas konstrueerida söögitegemise automaadi- SUP(supp)RA (praad)MAG (magustoit)Seal sai suppi (piima, herne, kapsa, klimbi), praadi (sea, lamba, karbonaad, kotletid), ja magustoitu( kiselli, vahukoor keedisega, rosinad suhkrus)
aga lapsed olid rõõmsad hoopis selle üle, et nende arvamus kalmistutest on muutunud. Seejärel päärdusid lapsed tagasi Valguse paleese ning läksid magama. Öösel tuli kass nende juurde ja väitis, et teab, kus kohast leida Sinilindu. Selleks pidid nad aga kohe kassiga kaasa minema. Alguses kartsid lapsed öösel minema minna ja sellega Valgusele muret ja pettumust valmistada aga kuri kass Tytolette suutis nad ümber veenda. Nii nad läksidki metsa. Kuid koer jooksis neil taga, et lapsi kurjuse küüsist päästa aga kas mõjutas lapsi nii palju, et need juba sõimasid koera, et ta tagasi läheks ja ei tüütaks neid. Kuid koer tuli ikkagi kaasa, sest väike Mytyl kartis ilma ustava koerata minna. Nad olid metsa saabunud ja siis käskis kass Tytylil teemanti keerata ja kõik ärkasid ellu, puud, põõsad, loomad. Kõik nad kogunesid sinna. Laste ümber. Puude kuningas Tamm, kes oli pime ja kellega oli kaasa noor Tamm said vihaseks, sest tundsid lapsed ära
arvamus kalmistutest on muutunud. Seejärel pöördusid lapsed tagasi Valguse paleese ning läksid magama. Öösel tuli kass nende juurde ja väitis, et teab, kus kohast leida Sinilindu. Selleks pidid nad aga kohe kassiga kaasa minema. Alguses kartsid lapsed öösel minema minna ja sellega Valgusele muret ja pettumust valmistada aga kuri kass Tytolette suutis nad ümber veenda. Nii nad läksidki metsa. Kuid koer jooksis neil taga, et lapsi kurjuse küüsist päästa aga kas mõjutas lapsi nii palju, et need juba sõimasid koera, et ta tagasi läheks ja ei tüütaks neid. Kuid koer tuli ikkagi kaasa, sest väike Mytyl kartis ilma ustava koerata minna. Nad olid metsa saabunud ja siis käskis kass Tytylil teemanti keerata ja kõik ärkasid ellu, puud, põõsad, loomad. Kõik nad kogunesid sinna. Laste ümber. Puude kuningas Tamm, kes oli pime ja kellega oli kaasa noor Tamm said vihaseks, sest tundsid lapsed ära
Friedebert Tuglas ,,Väike Illimar" Illimar ärkas hommikul vara, kui päikesekiired talle silma paistma hakkasid. Illimar ei tõusnud veel üles vaid vaatas toas ringi. Ta vaatas truupi, millele algul küljelt paistev päikesevalgus joonistas kühmukesed ja lohukesed. Päike aga muudkui tõusis ja tõusis ning ühel hetkel olid päikesekiired valgustamas truupi otse. Nüüd nägi Illimar truubi erinevaid värvivarjundeid: sinist, roosakat ja tumedamat. Truupi oli lubjatud mitmeid kordi ning osaliselt oli lubi maha koorunud. Samas oli aga seda kohta uuesti lubjatud ning lupjamisrante oli veelgi rohkem näha.
Haldjatants Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja vä
Ja et ostja on praegu seal vaadi sees, ja testib selle vastupidavust. Mees oli õnnelik, et saavad nüüd rohkem raha. Giannello kuulatas kogu aeg kikkis kõrvadega pealt, et äkki ta siiski reedetakse koguemata. Kuid tõusis püsti nagu poleks midagi kuulnud ja hüüdis: Kus sa perenaine oled ? Ja siis hakkasid nad mehega rääkima, ja G. andis vihje et oi seal vaadis ikka pärmi vist hoitud, et tuleb ikka puhtaks küürida. Nii mees tegigi...aeg-ajalt vaatas vaati ka Peronella, kes ütles, kust veel kraapida on vaja. Ja et Giannello saaks, mida ta tegeikult tahtis, siis samal ajal kui Peronella vaati upitas, siis G. rahuldas oma nooruslikku iha ( samal viisil, nagu seda avarais steppides teevad ohjeldamatud indlevad täkud Partia märade kallale tormates :D ). Lõpuks läks ta oma vaadiga minema. III novell Elisa räägib. Oli üks lugupeetud meesterahvas- Rinaldo. Ta oli armunud ühe rikka mehe ilusasse naisesse- Agnesasse
Ühel päeval kui Ann koolist koju jõudis avastas ta oma ema jälle rõdult suitsetamast. Annil ise polnud suitsetamis viga. Ta lausa vihkas suitsetamist nagu ka joomist. Ann jõi ainult seltskonnas, sõpradega, lahjat õlut. Seda võis ta küll endale lübada, kuid kangemat kraami ta ei puutunud. Niisiis, kui ema rõdult suitsu ära lõpetas istus ta Anni kõrvale söögilaua äärde ning vaatas Anni näoga nagu tahaks ta tüdrukule midagi kangesti rääkida, aga ei leia selleks vajalikke sõnu. Lõpuks otsustas Kärt kõik otse välja öelda ja teatas Annile, et ta on rase. Annil oli seda raske uskuda ning arvas algul, et ema teeb nalja. Ema kinnitas aga tüdrukule, et kõik rasedustestid olid positiivsed ning tal ei olegi selles osas kahtlust. Ka Anni isa, Ants, on ärevuses. Temast saab pärisisa. Ärevus ajab Kärdi ja Antsu, Anni ema ja isa, hulluks
vanameest enam polnud seal. Mees nägi aga garderoobi kõrval väikest ust mis oli pooleldi avatud ja otsustas vanameest sealt otsima minna. Ta jõudis aga saali ukseni kus seisid kaks meest pikkades mustades kuubedes. Ilma midagi ütlemata ulatas üks neist mehele kava ja viipas käega saalis viimasele reale, kus leidus tühje kohti. Publik oli mehe poole seljaga ning mehel oli hea enda kohale minna. Ta sammud kõlasid saalis nii kõvasti, et ta jooksis ruttu oma kohale. Kõik mehed ja naised olid saalis hästi pidulikult riides. Oma kohale minnes oli tema kõrval üks noormees kes polnud nii pidulikult riides ja mees tundis kergendust sest ka temal olid üsna tavalised riided seljas. Noormehe nägu näis talle tuttav olevat. Nüüd aga algas uus klaveripala ja mees heitis pilgu kavale ja nägi et see on Mozarti klaveri kontsert nr.26. Klaveri mängijaks oli üks tütarlaps roosas kohevas kleidis, kellel olid lühikesed tumepruunid juuksed.
Lapse vanus: 1 aasta 9 kuud Lapse sugu: tüdruk – Liisa (nimi muudetud) Toimumise koht: lapse enda kodus Vaatluse aeg: 20.november, algus 18:05 – 18:52 Alustamise kellaaeg: 18:05 Situatsioon: Laps tuleb vanaisaga jalutuskäigult (käisid poes) 18.05 tuli laps vanaisaga jalutuskäigult. Nad käisid koos poes. Laps astub koridori ja märkab, et peale vanaema ja vanaisa seisan ka mina koridoris. Alguses oli ta veidi ehmunud, et temale tundmatu (mina) oli tema kodus. Ta vaatas ja uuris mind, ei julgenud eriti midagi öelda ega naeratada, laps lihtsalt uuris mind silmadega. Ma üritasin võimalikult palju naeratada, et ta harjuks minuga ära. Vanaisa hakkas last lahti riietama, sellel ajal lapsega koguaeg suheldes: „Liisa, mida me nüüd peame seljast ära võtma?“, laps vastab: „Ope (jope)“, kui jope on seljast võetud, küsib vanaisa: „Mida me nüüd võtame seljast ära?“, laps vastab: „aapa (saapad)“.
Need olid Oodo ja Emmi. Nad sõitsid võidu Prohveti- Pärdi koopani. Kui nad Jaanuse juurde jõudsid otsustas Oodo, et tema enam enda märaga enam sammugi ei sõida. Vaid hoopiski Jaanuse täkuga. Kui nad olid natuke aega ratsutanud ja Prohveti- Pärdi koobas hakkas paistma, kihutas Oodo Jaanuse ja Emmi eest ära. Teised püüdsid talle järgi minna. Jaanus ja Emmi nägid, kuidas täkk teepeal olevast august üle hüppas ja edasi ilma koormata metsa jooksis. Kui Jaanus ja Emmi kohale jõudsid lamas, Oodo maas. Jaanus kükitas ta kohale ja rebis südame lähedal olevad riided lahti ja kuulas kõrvaga südant ja ütles, et Oodo on vaid minestanud. Jaanus võttis Oodo endale selga ja hakkas teda Prohveti- Pärdi koopa poole tassima. Kui Jaanus koopa juurde jõudis oli Oodo ikka veel uimane. Prohveti- Pärt andis Oodole mingit läbipaistvad märjukest juua. Lõpuks ärkas Oodo üles ja vaatas uimaselt ringi
Need olid Oodo ja Emiilia. Nad sõitsid võidu Prohveti- Pärdi koopani. Kui nad Jaanuse juurde jõudsid otsustas Oodo, et tema enam enda märaga sammugi ei sõida. Vaid hoopiski Jaanuse täkuga. Kui nad olid natuke aega ratsutanud ja Prohveti- Pärdi koobas hakkas paistma, kihutas Oodo Jaanuse ja Emmi eest ära. Teised püüdsid talle järele minna. Jaanus ja Emmi nägid, kuidas täkk teepeal olevast august üle hüppas ja edasi ilma koormata metsa jooksis. Kui Jaanus ja Emmi kohale jõudsid, lamas Oodo maas. Jaanus kükitas ta kohale ja rebis südame lähedal olevad riided lahti ja kuulas kõrvaga südant ja ütles, et Oodo on vaid minestanud. Jaanus võttis Oodo endale selga ja hakkas teda Prohveti- Pärdi koopa poole tassima. Kui Jaanus koopa juurde jõudis oli Oodo ikka veel uimane. Prohveti- Pärt andis Oodole mingit läbipaistvat märjukest juua. Lõpuks ärkas Oodo üles ja vaatas uimaselt ringi. Oodo küsis, et mis
Siis kängitses ta jalad ja tõmbas musta, maani ulatuva kuue selga. Kui ta kingapandlaid sidus, tuli tal kõva läkastus. Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades. Popi oma asemel valvas ta toimetusi ruskete, niiskete silmadega. Ta tundis nende helmeste lõhna. Neis oli midagi imalkanget ja nad ei meeldinud talle. Isanda nägu oli siis ikka igav ja kurb, kui ta helmeid veeretas. Isand jäi vait ja vaatas liikumata küünla leeki. Ta lumivalge pea oli ette kummardunud ja värisevad sõrmed veel koos. Küünla taht põles pikaks, hakkas suitsema, kuid Isand ei pannud seda tähele. Ta oli viimasel ajal üldse imelik. Ta tuli hilja öösi koju, istus küünla juures, murdis leiba, kuid unustas söömata, pidas palukest käes ja rääkis iseenesega. Öösiti kuulis Popi Isandat läbi une raskelt ohkavat. Siis tõusis ta ja lähenes Isandale. Ta liputas hända, lakkus Isanda käsi ja katsus
" Kõlas kõmisev vastus: "Jah, muidugi, aga enne makske mu taksoarve 670 krooni ja tooge mu kohvrid autost. Kas teie mees ei võiks seda teha? Takso ootab!" kõlas väljast üks "piip-piip". Ütlesin vaikselt susistades Stiiv-Maikelile: "Maksa ta arve ja too ta kohvrid!" tuli tasane vastus "Kust ma selle raha võtan?" Vastasin talle: "Minu rahakotist!!" Stiiv-Maikel asus kiirelt otsima mu rahakotist viiesajast ja sajast ja siis veel seitset kümnelist ka. Ta jooksis välja takso juurde. Ma küsisin oma boss Johnilt: "Miks te ise oma arvet ei maksa?" "Mul pole raha ära vahetatud ja kindlasti tahad sa ka küsida, miks maksis sõit nii palju. Noh ma siis vastan, ma pidin veel korra Läti piiri ääres ära käima ja ...." "Sellest pole midagi peaasi, et te tulla saite!" ütlesin kähku ja närviliselt. "Nüüd aga asume lauda!" ütlesin kõigile. Stiiv-Maikel tuli sisse, suurte kohvrite sisse mattunud. Tema hääl kostis summutatult: "Aidake mind, palun!"
Siis kängitses ta jalad ja tõmbas musta, maani ulatuva kuue selga. Kui ta kingapandlaid sidus, tuli tal kõva läkastus. Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades. Popi oma asemel valvas ta toimetusi ruskete, niiskete silmadega. Ta tundis nende helmeste lõhna. Neis oli midagi imalkanget ja nad ei meeldinud talle. Isanda nägu oli siis ikka igav ja kurb, kui ta helmeid veeretas. Isand jäi vait ja vaatas liikumata küünla leeki. Ta lumivalge pea oli ette kummardunud ja värisevad sõrmed veel koos. Küünla taht põles pikaks, hakkas suitsema, kuid Isand ei pannud seda tähele. Ta oli viimasel ajal üldse imelik. Ta tuli hilja öösi koju, istus küünla juures, murdis leiba, kuid unustas söömata, pidas palukest käes ja rääkis iseenesega. Öösiti kuulis Popi Isandat läbi une raskelt ohkavat. Siis tõusis ta ja lähenes Isandale. Ta liputas
võtma. Ahas märkas punaste salgas ka Käämerit. Käämer kutsus Ahast venelaste poolele sõdima. Ülejäänud punaste salgast võtsid jaamahoones viibinud ohvitseri ja pika mehe kinni ja viisid kontorisse. Ahas lõpetas Käämeriga jutu ja liikus eemale. Varsti kuulis ta kontoris kähmlust ja sealt põgenesid ohvitser ja pikk mees välja revolver käes. Ahju juures märkasid na Ahast ja kutsusid teda Viljandi poole kaasa. Algul Ahas ei tahtnud minna aga lõpuks jooksis neil e õhtupimedusse järgi. 6-7 peatükk. Palju olid mehed rännanud, nad otsisid paika kus saaks puhata. Nad peatusid üksiku maja juures, ukse avas väike väeti vanamees. Lubas nad enda juurde põrandale magama. Ise veel kurtes kui vilets kõik on . järgmine päev rändasid mehed edasi, et kusagilt küüti saada. Ükskõik kuhu nad ka sisse astusid ei saadud midagi sest Balahhovits oli oma rügemendiga üle käinud. Toit oli minema tassitud ja loomadki ning samuti vägistati naisi
võtma. Ahas märkas punaste salgas ka Käämerit. Käämer kutsus Ahast venelaste poolele sõdima. Ülejäänud punaste salgast võtsid jaamahoones viibinud ohvitseri ja pika mehe kinni ja viisid kontorisse. Ahas lõpetas Käämeriga jutu ja liikus eemale. Varsti kuulis ta kontoris kähmlust ja sealt põgenesid ohvitser ja pikk mees välja revolver käes. Ahju juures märkasid na Ahast ja kutsusid teda Viljandi poole kaasa. Algul Ahas ei tahtnud minna aga lõpuks jooksis neil e õhtupimedusse järgi. 6-7 peatükk Palju olid mehed rännanud, nad otsisid paika kus saaks puhata. Nad peatusid üksiku maja juures, ukse avas väike väeti vanamees. Lubas nad enda juurde põrandale magama. Ise veel kurtes kui vilets kõik on . järgmine päev rändasid mehed edasi, et kusagilt küüti saada. Ükskõik kuhu nad ka sisse astusid ei saadud midagi sest Balahhovits oli oma rügemendiga üle käinud. Toit oli minema tassitud ja loomadki ning samuti vägistati naisi
oli võti, millega sisse hiilis salaja - tütar leidis raamatu ,,Hitler laste sõber" ja uuris seda, kui Augusti ema lahkus - ema jõudis tütrele järgi, mindi koos koju, nähti vanaema askeldamas, ema asus pihlakatest moosi tegema, suhkrut oli tol ajal vähe ja raske saada - moos kõrbes põhja, ema ja ka teised olid kurjad ja pettunud, sest 4kg suhkrut oli raisus, teises toas söödi koos suppi - vanaisa oli surnud, vanaema istutas hauale kevadel maikellukesi ja sõnajalgu - tüdruk kartis õhtuti oma nukku Manni, kes oli väga vana ja kulunud - ema pesi tütre jalad ja ta puges voodisse magama - perel oli kana Heroodes, kes oli kuri, aga kellelt saadi mune - ema ja vanaema läksid heina tegema, tütar jäi koju - nende hoovis palju lilli, sest vanaemale olid need uhkuseks - koduaias kasvatati lisaks erinevaid marju, köögivilju, olid mesitarud - tütar oli näinud, kuidas onu miskit ühes tühjas mesitarus teeb ja tahtis selle nüüd välja
Need olid Oodo ja Emmi. Nad sõitsid võidu Prohveti- Pärdi koopani. Kui nad Jaanuse juurde jõudsid otsustas Oodo, et tema enam enda märaga enam sammugi ei sõida. Vaid hoopiski Jaanuse täkuga. Kui nad olid natuke aega ratsutanud ja Prohveti- Pärdi koobas hakkas paistma, kihutas Oodo Jaanuse ja Emmi eest ära. Teised püüdsid talle järgi minna. Jaanus ja Emmi nägid, kuidas täkk teepeal olevast august üle hüppas ja edasi ilma koormata metsa jooksis. Kui Jaanus ja Emmi kohale jõudsid lamas, Oodo maas. Jaanus kükitas ta kohale ja rebis südame lähedal olevad riided lahti ja kuulas kõrvaga südant ja ütles, et Oodo on vaid minestanud. Jaanus võttis Oodo endale selga ja hakkas teda Prohveti- Pärdi koopa poole tassima. Kui Jaanus koopa juurde jõudis oli Oodo ikka veel uimane. Prohveti- Pärt andis Oodole mingit läbipaistvad märjukest juua. Lõpuks ärkas Oodo üles ja vaatas uimaselt ringi
kanda, pidi ta selle maha jätma. Vetevaim ja Kannupoiss pidid muudmoodi rammu katsuma. Nad otsustasid linguga kivi visata. Kalevipoeg oli tugevam. Vetevaim tahtis mõnel muul alal võistelda ja otsustas vägikaigast vedada. Kalevipoeg võitis jälle. Kaabujutt tuletas Kalevipojale meelde Soome sepa võla ja palus Alevipojal selle eest hoolt kanda. Ise tahtis ta minna Peipsi taha laudu tooma, et ehitada linnu. Enne jäi ta magama. Sel ajal kui ta magas käis kaevu juures Ilmaneitsi, kes pillas oma sõrmuse kaevu ja hakkas nutma. Selle peale ärkas Kalevipoeg üles ja hüppas kaevu sõrmust otsima. Sortsid nägid seda ja kukutasid talle veskikivi kaela, kuid Kalevipoeg tuli natukese aja pärast välja ja keerutas seda sõrmes. Teisel päeval asus ta teele Peipsi järve taha. Kuna paati polnud, pidi ta jalgsi läbi vee minema. Vees üritasid sortsid teda veelkord peatada kuid seekordki tulutult. Teisel kaldal jäi ta jälle magama
Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada. Pärast läks Neenul ikka süda haledaks ja ta võttis Ekke laadale kaasa. II Maanteel punnib lehm vastu. Kõik laadalised on hoos. Kakeldakse laudade pärast kuhu oma asjad peale panna. Ja mõned juba joovad viina. Laadal oli üks mees kes hakkas järsku täiest kõrist karjuma ja kõik rahvas jäi kuulama. Karjuja hüppas rahva sekka ja hakkas kaelasidemeid laadalistelt ära kiskuma. Karjuja räägib kuidas tema konksud hoiavad kaelasidemeid paigas. Ekke ostab ka konksu. Potikaupmees Setu Pedra on ka kohal. Kõik tunnevad teda kuna ta käib igal aastal laadal ja vahel ka talust tallu. Keegi ei taha temast mööduda nii, et ei osta midagi. Pedra rüüpab ise pudelist juua, oma kausid oli ta murupeale laotanud. Üks poiss
pidi ta selle maha jätma. Vetevaim ja Kannupoiss pidid muudmoodi rammu katsuma. Nad otsustasid linguga kivi visata. Kalevipoeg oli tugevam. Vetevaim tahtis mõnel muul alal võistelda ja otsustas vägikaigast vedada. Kalevipoeg võitis jälle. Kaabujutt tuletas Kalevipojale meelde Soome sepa võla ja palus Alevipojal selle eest hoolt kanda. Ise tahtis ta minna Peipsi taha laudu tooma, et ehitada linnu. Enne jäi ta magama. Sel ajal kui ta magas käis kaevu juures Ilmaneitsi, kes pillas oma sõrmuse kaevu ja hakkas nutma. Selle peale ärkas Kalevipoeg üles ja hüppas kaevu sõrmust otsima. Sortsid nägid seda ja kukutasid talle veskikivi kaela, kuid Kalevipoeg tuli natukese aja pärast välja ja keerutas seda sõrmes. Teisel päeval asus ta teele Peipsi järve taha. Kuna paati polnud, pidi ta jalgsi läbi vee minema. Vees üritasid sortsid teda veelkord peatada kuid seekordki tulutult. Teisel kaldal jäi ta jälle magama
Ta kirjanik 1914. a. sügis-talvel Soomes - "vaevalt kolme päevaga". Teos ilmus nägi vaevalt ta pehmet naeratust hommiku videvikus. esmakordselt sama aasta lõpul Tartus. Siis tõusis Isand ja läks nurka, kus seisis Huhuu suur puur. Miks peaks ta Originaalse ülesehituse ja täiusliku teostusega novelli hirmutunnetuse ning ometi tema juurde minema! mõtles Popi kadedalt ja jooksis Isanda kõrval, kõik hävingut ennustavate eelaimuste taustal on eri aegade hindajad üritanud siit leida aeg "hända liputades. võimalikke analoogiaid A. France'i, G. Flauberfi või F. Kafka Kuid Isand ei andnud Huhuule midagi, nagu Popi oli kartnud. Ta ainult maailmanägemisega. Autor ise on "Popi ja Huhuu" tõlgendamist poliitilise ähvardas teda sõrmega ja ütles noomivalt: "No - no, sina seal!" allegooriana ekslikuks pidanud
Ta kirjanik 1914. a. sügis-talvel Soomes - "vaevalt kolme päevaga". Teos ilmus nägi vaevalt ta pehmet naeratust hommiku videvikus. esmakordselt sama aasta lõpul Tartus. Siis tõusis Isand ja läks nurka, kus seisis Huhuu suur puur. Miks peaks ta Originaalse ülesehituse ja täiusliku teostusega novelli hirmutunnetuse ning ometi tema juurde minema! mõtles Popi kadedalt ja jooksis Isanda kõrval, kõik hävingut ennustavate eelaimuste taustal on eri aegade hindajad üritanud siit leida aeg "hända liputades. võimalikke analoogiaid A. France'i, G. Flauberfi või F. Kafka Kuid Isand ei andnud Huhuule midagi, nagu Popi oli kartnud. Ta ainult maailmanägemisega. Autor ise on "Popi ja Huhuu" tõlgendamist poliitilise ähvardas teda sõrmega ja ütles noomivalt: "No - no, sina seal!" allegooriana ekslikuks pidanud
Vetevaim ja Kannupoiss pidid muudmoodi rammu katsuma. Nad otsustasid linguga kivi visata. Kalevipoeg oli tugevam. Vetevaim tahtis mõnel muul alal võistelda ja otsustas vägikaigast vedada. Kalevipoeg võitis jälle. Kaabujutt tuletas Kalevipojale meelde Soome sepa võla ja palus Alevipojal selle eest hoolt kanda. Ise tahtis ta minna Peipsi taha laudu tooma, et ehitada linnu. Enne jäi ta magama. Sel ajal kui ta magas käis kaevu juures Ilmaneitsi, kes pillas oma sõrmuse kaevu ja hakkas nutma. Selle peale ärkas Kalevipoeg üles ja hüppas kaevu sõrmust otsima. Sortsid nägid seda ja kukutasid talle veskikivi kaela, kuid Kalevipoeg tuli natukese aja pärast välja ja keerutas seda sõrmes. Teisel päeval asus ta teele Peipsi järve taha. Kuna paati polnud, pidi ta jalgsi läbi vee minema. Vees üritasid sortsid teda veelkord peatada kuid seekordki tulutult. Teisel kaldal jäi ta jälle magama. Üks sorts tuli talle ligi ja võttis ta mõõga
Pöialpoiss ja seitse Lumivalgekest Ühel kesktalve päeval, langes lumehelbeid taevast. Kuningas istus akna all ja hoidis nõela käes mille ta pidi kuningannale viima. Sel hetkel kui ta aknast välja vaatas torkas ta nõelaga sõrme ja veri tilkus põrandale. Kuningas mõtles endamisi: ,,Ma sooviks omale last, kes oleks väikese ümara ninaga, kartuli pruuni nahaga ja nii tumedate juustega, nagu eebenipuu." Aasta hiljem sünditaski kuninkanna kuningale poja ja ta oli täpselt selline nagu kuningas ise soovis. Laps oli väikese ümara ninaga, kartuli pruuni nahaga ja nii tumedate juustega nagu eebenipuu. Lapsele pandi nimeks Pöialpoiss, kuid kahjuks suri
Imeline unenägu ,,... ja kui nad veel surnud pole, siis elavad nad praegugi." Muinasjutt sai otsa ja ema pani raamatu kinni. ,, Emme, aga kas meiega võib ka nii juhtuda nagu muinasjuttudes, et kuri nõid paneb meid vangi?" küsis väike poiss. ,,Ei, Remi, muinasjutud on väljamõeldised ja neid ei tasu uskuda," ütles ema ja kohendas poja tekki. Vaevalt oli ema lahkunud, kui poiss leidis end iidses lossis. Ta vaatas kartlikult ringi, kuid ei näinud kedagi. Tasapisi julgust kogudes hakkas ta lossi uurima. Peagi veendus Remi, et see loss pole midagi muud kui keerukas koridoride labürint. Kurbusega mõtles ta, et ei leia siit enam iial väljapääsu, kui korraga nägi ühte raudust. Uks avanes kergesti ning Remi astus väikesesse kambrisse, mille keskel oli laud ja laua peal väike pudel läbipaistva vedelikuga. Pudeli küljes oli silt: "Joo mind, siis sirgud suureks ja targaks!" Remi tegigi nii, nagu silt
Tõde ja õigus IV köide I Karin ( Indreku naine) tormas tuppa ja hakkas Indrekule Köögertali pankrotist rääkima. Kui Indrek oli maininud, et see võib kõigiga juhtuda, kaasa arvatud meiega, siis Karin hakkas Indreku peale karjuma, et ta ajab nad pankrotti. Karin tahtis seda ka kohe teistele rääkima minna, et millinne mees tal on, kuid Indrek ei lasknud teda uksest välja. Karin tõmbas Indrekul küüntega näo katki. Seejärel karin istus maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama, kuid sellest kujunes uuesti väike tüli välja ja Karin lahkus toast. II Nõnda jäi Indrek üksinda. Ta ei suutnud üksinda olles enam raamatut lugeda ja jäi
1 järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik saia ja olid
see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik
annaabi.ee 
