orkestrile 1880: "Pater noster" viiehäälsele koorile 1880: "Ave Maria" sopranile ja keelpillidele 1898: "Neli vaimulikku laulu" Kammerteosed 1838: "Kuus romanssi" häälele ja klaverile: "Non t'accostare all'urna", "More, Elisa, lostanco poeta", "In solitaria stanza", "Nell' orror di notte oscura", "Perduta ho la pace" ja "Deh, pietoso, oh Addolorata" 1839: "Pagendatu" ("L'esule"), ballaad bassile ja klaverile 1839: "Ahvatlus" ("La seduzione"), ballaad bassile ja klaverile 1839: "Nokturn" ("Notturno") sopranile, tenorile ja bassile obligatoorse flöödi saatel 1845: "Album", kuus romanssi häälele ja klaverile: "Loojumine" ("Il Tramonto"), "Mustlane" ("La Zingara"), "Ühele tähele" ("Ad una stella"), "Korstnapühkija" ("Lo spazzacamino"), "Saladus" ("Il mistero") ja "Joogikõne" ("Brindisi") 1847: "Kerjus" ("Il poveretto") häälele ja klaverile
laulude tsükli jagu välja andnud. Teosed 1982 "Noorus" segakoorile (tekst A. Oit) 1983 "U-R-M-A-S S-I-S-A-S-K " op 1, trio flöödile, oboele (või klarnetile) ja klaverile "Krõll" op 2, sõnalis-muusikaline põimik lastekoorile, solistidele ja klaverile (tekst Ellen Niit) "Sööbik ja Pisik" op 3, minimuusikal (libreto Lemme Krimm) 1984 "Näärioratoorium" op 4 sopranile, bassile, klaverile ja kammerorkestrile Sümfoniett op 5 keelpilliorkestrile "Laul eidest ja taadist" segakoorile (Kalju Kass) 1985 "Kuri kuningatütar" op 6, pereooper (Lemme Krimmi libreto A. Kitzbergi järgi) Sümfoonia nr 1 op 7 "See kauge hääl" segakoorile ja klaverile (D. Vaarandi) 1986 "Neli etüüdi" op 8 segakoorile (Artur Alliksaar) "Kümme kildu" op 9 segakoorile (Hando Runnel) "Plejaadid" op 11, seitse muusikalist momenti klaverile "Tere, hommik" naiskoorile (Fr. R. Kreutzwald)
juhatajaks. 1960-64 oli Rootsi Raadio muusikasaadete toimetaja. 1960'tel kujunes peamiseks Eesti ja Rootsi kultuuri vahendajaks. Ta on korraldanud palju kontsertreise, seminare ja konverentse. Tema kaasabil ja vahendusel jõudsid Rootsi Estonia teater, Hortus Musicus, Riiklik Akadeemiline Meeskoor, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja palju teised. Tema loomingusse kuulub näiteks lasteooper ,,Reinuvader Rebane", kantaat ,,Surma laul", laulutsükkel ,,Mängumees" bassile ja suurele trummile. Harri Olt on avaldanud ka arvukalt artikleid ja uurimusi eesti muusikast. Näiteks raamat ,,Estonian Music".
Solomon otsis võimalusi, kuidas sealt põgeneda. Ka temagi uskus, et kusagil on olemas jumal, kes seab õigluse jalule ja ühel heal päeval pääseb ta. Ta teadis, et kui ta tahab ellu jääda, siis ta poleks saanud sealt niisama põgeneda. Tal tuli mõte kirjutada kiri oma sõbrale, kes saaks teda välja aidata. Solomon kohtus Bassiga, kes oli vaba mees Kanadast ning kes oli ehitaja. Bass tundis talle väga kaasa ning ta saatis Solomoni kirja oma headusest tema sõpradele. Tänu Bassile edasi antud kirjale ta pääseski. Film näitas seda, et on olemas nii häid kui ka halbu inimesi. Orjadesse suhtuti kui tundetutesse tööriistadesse, kelle kohustuseks oli ainult tööd teha, aga oli ka neid, kes vaatasid orje kui inimesi kaastundliku ja mõistva pilguga. Kõik tolle aja inimtüübid olid esindatud.
P-bassi mängijad: · John Paul Jones (Led Zeppelin) · Cliff Burton (Metallica) · Mike Dirnt (Green Day) · Sting Fender jazz-basskitarr (J-bass) Algselt tutvustati seda basskitarri dzässmuusikutele, et nad hakkaksid mängima kontrabassi asemel basskitarri. J-bass on jäänud visuaalselt muutumatuks, kuid mõned väikesed kosmeetilised muudatused on siiski tehtud (joonis 19). Seda toodetakse 1960ndast aastast tänapäevani. J-bass on sarnane P-bassile, kuid pakub palju suuremat helivalikut, kuna tal on kaks ühemähiselist helipead. Kitsas madala profiiliga kael ning kontuurne kere teevad sellest väga mugava pilli, võrreldes P-bassiga. J-bassil on rohkem eristuvaid kesktoone, sest pill disainiti spetsiaalselt selleks, et võistelda eredama heliga Rickenbackeri 4000 kitarriga, mis ohustas P- bassi müüki. Joonis 19. Fender Jazz Bass. J-bassi mängijad: · Jaco Pastorius · Victor Bailey
Toonela lind - must toonekurg op. 61 - filmimuusika klaverile, kammeransamblile ja shamaanitrummile Kuum ja külm op. 62 - sümbiootiline sümfoonia metsasarvele ja klaverile Sümfoonia nr. 3 "Aegade hämarusest" op. 63 - sümfoonia aldile ja sümfooniaorkestrile Kalevi tulek op. 64 lastekoorile ja shamaanitrummile Perseiidid op. 65 kontsert viiulile ja keelpilliorkestrile RAM-i rongisõit op. 66 solistidele ja meeskoorile Reekviem Eesti vabaduse eest langenute mälestuseks op. 67 tenorile, bassile, meeskoorile Spiraalne sümfoonia op. 68 - klaveripalade tsükkel klaveriduole Veere, päike - rahvalauluseade sopranile segakoorile ja shamaanitrummile Hale Bopp'i komeet op. 69 flöödile ja kitarrile Leoniidid op 78 - kontsert flöödile ja kammerorkestrile (In memoriam Lepo Sumera).
kostüüme ja liikumist nagu ooper kasutab, ning oratoorium on vaimiliku sisuga kuid pole seotud jumalateenistusega, aga samas ooperi sisu on põhinev ajalool ja mütoloogial. Kantaat oli põhiliselt üksikutele häältele pühendunud ning seal oli ka juures continuo. 7. Võrdle omavahel instrumentaalmuusika žanre sonaat, soolokontsert ja concerto grosso. (koosseis, mida teevad erinevad hääled) Soolokontserdil on mitu soolopilli mis toetuvad orkestri bassile, aga grossole on liidetud suurem koosseis (basspilliga) mis toetab väikest lõiguti ja sonaat on üldse soolopillile kirjutatud tsükkel millel on 3 osa. 8. Nimeta Itaalia barokiajastu heliloojaid (min 3). Nimeta muusikažanre, mida nad kirjutasid. Arcangelo Corelli. – sonaat, Concerto grosso Antonio Vivaldi – Instrumentaalkontsert Claudio Monteverdi – kirikukontsert, ooper 9. Mis iseloomustab saksa barokk-muusikat võrreldes teiste maadega?
Nt. Bachi "Johannese passioon" , "Matteuse passioon". 17)Viiulit kasutati soolo- ja ansamblipillina instrumentaalmuusika kontsertidel. Viiulimeistrid olid nt. Vivaldi, Stradivari, Amatid, Guarnierid. 18)Levinumad instrumentaalkoosseisud olid: barokktrio, soolohääl, itaalia orkester. 19) Concerto grosso esitab koosseis, kus barokktriole on liidetud suurem koosseis, mis toetab väiksemat lõiguti. Soolokontsertil vastandatakse orkestrile üht või mitut soolopilli mis toetuvad orkestri bassile. Helilooja: A.Corelli. (Vivaldi-eeskujuks varaklassikalisele orkestrimuusikale) 20) A. Vivaldi rajas soolokontserdi, arendas välja programmilise orkestrimuusika. Tema helikeel oli isikupärane, muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades laulva meloodiaga. 21) Allemande on rahulik saksa tants, Courante on kiire prantsuse tants, Sarabande on aeglane pidulik hispaania tants, Gigue on kiire soti hüppetants. Arenes välja 17. Saj. Pr.maal.
ilmaliku muusika keskuseks kujuneb Burgundi õukond Dijonis valimuliku muusika Cambrai' Nendest lähtuvd mõjud kõikidesse kultuurmaadesse eriti Itaalia, Saksamaa, Hispaania I PÕLVKOND Gulliaume Dufay paavstikapelli liige kõva muusik (üle Euroopa valiti sinna, igaüks ei saanud) chanson II PÕLVKOND jõutakse nii kaugele, et vokaalteoses on kõik hääled võrdsed ja võrdselt tähtsad pööratakse tähelepanu bassile kasvatatakse häälte arvi kogu koor jaotati 3-4-häälseteks gruppideks meloodia oli vabalt hõljuv rütm oli keeruline Okeghem kaks 36 - häälset motetti 4-kordne kaanon 6-kordne kaanon pööras tähelepanu bassile pani koori polüfooniliselt laulma meelisteemaks kaanon ja imetrikid laulmiseks kasutati suvalisi noodivõtmeid umbes 10 missat vabas ehituses III PÕLVKOND laulev meloodia Desprez helide meister
Brahms oli oma loomingu suhtes väga kriitiline ja nõudlik. Ta töötas teoste kallal alati väga kaua ja ei suutnud sageli otsustada, millisele koosseisule teos ikkagi kirjutada (Näiteks 1858. aastal valminud I Klaverikontsert oli algselt planeeritud sümfooniana ja seejärel sonaadina kahele klaverile). Teoste visandid hävitas ära! Loomingulisteks nõuandjateks olid sõbrad Joseph Joachim ja Clara Schumann. Arvatavalt on Brahmsi üks viimaseid teoseid "Neli tõsist laulu" bassile ja klaverile op. 121 (1896) valminud just Clarale mõeldes. Brahmsi loomingu omadused 1) Sümfoonilises muusikas järgib Brahms klassikalise sümfoonia traditsioone, mis ilmneb 4-osalises tsüklis, sonaadivormi kasutamises esimeses osas, selges ja ülevaatlikus vormikäsitluses ja motiivilises töötluses. Samas on B sümf ka kammermuusika mõjutusi, näiteks detailne viimistlus.; 2) Kammermuusikale on omane sümfooniline arendus (konfliktsed teemad, nende pingeline
Bassihääl kujutab ooperis tavaliselt isa, vanemat riigimeest või kõige süngemat kaabakat. Varased ooperid kirjutati kindlale lauljale, sest võimekaid bassilauljaid oli vähe.Mozart kirjutas kergemale bassi häälele.Osmini rolli looja (laulja) on Ludvig Fischer, keda võib pidada ka tigekoomilise bassi traditsiooni rajajaks. 19. sajandi itaalia ooperis omas bass suuremat tähtsust.Vene ooperi Elu tsaari eest (Glinka) peaosa oli kirjutatud bassile. Pärast seda hakati süngekõlalist vene bassihäält eriti kõrgelt hindama. Suur edu oli Mussorgski ooperil Boriss Godunov. Fjodor Saljapin (1873-1938) pani selle ja teiste vene ning prantsuse ooperi bassirollidega aluse uuele stiilile. Seda stiili järgisid Boris Hristov, Nikolai Gjaurov ja ameeriklane Samuel Ramey. Kuulsaid basse: Fjodor Saljapin, Boris Christoff, Matti Salminen."Guinessi rekordite raamatus" on
3) SOOLOKONTSERDIS vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti . Solistid pole orkestrist sõltumatud nagu concerto grosso ’s, vaid nende vahelõigud toetuvad orkestri bassile. Soolopillina kasutatakse kõige sagedamini viiulit ja oboed . Kontsert on reeglina kolmeosaline ( kiireaeglanekiire ); kiiretes osades vaheldub orkestri mängitud korduv teema virtuoossete soololõikudega, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel.
tantsusüidiga. Sonaadi paraleelvormiks on kontsert. Enamasti oli eelduseks triost suurem koosseis. Concerto grosso puhul on tavalisele barokktriole lisatud surem ansambel (concerto grosso).Suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti, et teda kõlaliselt tähendada. Soolokontserdis vastandadatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkestris sõltumatud, vaid nende vahelõigud toetuvad orkesrti bassile. Sonaadi ja kontserdi kõrval oli instrumentaalmuusika olulisim vorm süit eri karakteris tantsude, aga ka lihtsalt intsrumentaalpalade tsükkel. 17.sajandi lõpul kujunes Saksamaal süiditsüklile kindel raam neljast erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust. Itaalias nimetati süiti partita'ks ja sellelgi ülesehtitusel polnud kindlaid reegleid. Barokiajastul ei tehtud selget vahet erinevatele klahvpillidele kirjutatud muusikal seda
1953. aastal valmis Šostakovitšil 10. sümfoonia, mida peetakse tema sümfoonilise muusika üheks vaieldamatuks kõrgpunktiks. 1. osa skertso on kurjakuulutavate ostinaatsete rütmide ning värvika orkestratsiooniga üks helilooja groteskitunnetuse väljendusrikkamaid näiteid. Kolmandas osas kasutas ta motiivi nootidel d-es-c-h, mille ta tuletas oma initsiaalidest. Hilisematest sümfooniatest on väljapaistval kohal viieosaline 13. sümfoonia "Babi Jar" op. 113 (1962) bassile, meeskoorile ja orkestrile (Babi Jar on paik Kiievi lähedal, kus aastatel 1941-1942 hukati umbes 100 000 juudi rahvusest sõjavangi). Kuigi 13. sümfoonia on varjamatult sõjavastase sõnumiga, tegi esiettekandele järgnenud ametlik kriitika selle maatasa. Teksti ja muusika autoreid süüdistati selles, et sümfoonia on täis süngeid värve ja kurjust, et selles valitseb satiiriline paroodia ja pessimism. George Gershwin 1898-1937
Muusikalised algteadmised sai isalt, Paide köstrilt ja organistilt. Aastast 1872 elas Peterburis. Lõpetas 1881 Peterburi Konservatooriumi oreli erialal professor L. Homiliuse klassi ja kompositsiooni erialal suure hõbeaurahaga J. Johannseni klassi. Elas Venemaal, töötas Peterburis organistina ning juhtis eesti seltsides koore. Oli üks kolmanda, viienda ja kuuenda Eesti Üldlaulupeo üldjuhte. Teoste hulka kuuluvad ,,Eesti keisri laul" (1881; meeskoorile ja bassile; tekst Jaan Bergmann), ,,Kroonimise laul" (1882; kantaat mees- ja segakoorile; tekst Jaan Bergmann) ning ,,Päikesele" (1892; kantaat meeskoorile; tekst Mihkel Veske). Miina Härma (1864 - 1941) oli Eesti esimene naishelilooja, kasutas oma loomingus palju rahvaviise. Muusika oli lihtsa helikeelega, kuid värvikate kujunditega. Ei tulnud liedertaffellikust stiilist veel välja. Konstantin Jakob Türnpu (13. august 1865 16
4) Mis on basso continuo ehk generaalbass? Mis on selle otsene tõlge, millised pillid seal osalevad, kuidas seda kirja pandi, kuidas seda sellise kirjaviisi tõttu nimetati? Lk.87 Katkematu bass. Ajastule tüüpiline ja kuulus mistahes esituskoosseisude juurde, mistõttu nimetatakse barokki ka generaalbassi ajastuks. Pillirühmas on vähemalt kaks pilli – basspill, mis mängib bassimeloodiat (tšello, fagott) ja harmooniapill, mis improviseerib bassile harmooniat (klavessiin, orel, lauto). Basspilli meloodia kirjutas helilooja välja, harmoonianoote kirjutati numbrikirjas, mis tähistab vajalikku akordi. Seda nimetatakse ka nummerdatud bassiks 5) Kontsert ja kontsertstiil Lk. 88 Itaaliakeelne sõna concerto algne tähendus on koosmäng. Žanri- ja stiilinimetusena tuli sõna „kontsert“ kasutusele 16. saj lõpus Veneetsia koolkonnas. Tänapäeval on kontsert kas avalik muusika ettekanne või kindel muusikažanr
Niisugused teemad nagu päevaajad, aastaajad ja kuud olid Haydni ajal üldiselt väga populaarsed. Haydn komponeeris oma päevaaegade-sümfooniad 1761. aastal, olles 29 aastat vana. Mõnikümmend aastat varem oli Antonio Vivaldi loonud oma kuulsa viiulikontsertide tsükli "Aastaajad." 18. sajandi keskpaigast on pärit aga ka Esterhazy kapellmeistri Werneri (Haydni eelkäija) "Muusikaline kalender aasta kõigi 12 kuuga", loodud küll mitte orkestrile, vaid kahele viiulile ja bassile. Tuntumateks sümfooniateks loetakse number 45 (Lahkumissümfoonia), 6 Pariisisümfooniat, 12 Londonisümfooniat, number 101 (Kell), nr. 94 Üllatussümfoonia jpm. Haydn pani kirja ka üle 70 keelpillikvartetti. Näiteks ,,Päikesekvartetid," Skertsokvartetid," ,,Tosti kvartetid" ja ,,Erdödy kvartetid." Kuulsaim neist on ,,Keisrikvartett," mille nimetus tuleneb sellest, et teise II osa teemaks on Haydni enda lauluviis ,,Jumal hoia keisrit." See laul on tänapäeval Saksamaa hümn.
harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks BC (tsello, violoon ehk kontrabass) ja mitu harmooniapilli. Tüüpilised zanrid: I 17. sajandil oli sonaat veel tüüpnimetus instrumentaalpalale, kuid 1700.a. paiku hakati eristama kahte tüüpi: 1)kirikusonaat (sonata da chiesa) 4-osaline: aeglane-kiire-aeglane-kiire 2)kammersonaat (sonata da camere) sissejuhatus (prelude) ja 2-4 tantsulist osa II Variatsioonitsüklid korduvale ehk ostinaatsele bassile III Kontsert Veneetsia eeskujul jagati mängijad kolme rühma: 1)kõrvuti on 2-3 võrdse tähtsusega pillirühma 2)Concerto grosso triole on lisatud suurem ansambel, mis kohati toetab triot 3)Soolokontsert orkestrile vastandatakse üht või mitut solisti (viiul, oboe). 3- osaline, tempodega kiire-aeglane-kiire. Kõige kuulsam esindaja on Antonio Vivaldi (1678-1741) 450 tk. Töötas viiuliõpetajana Veneetsia tütarlaste kloostrikoolis, kus
VI 1907 Schömberg, Württemberg), helilooja ja organist. Sai muusikalised algteadmised isalt, Paide köstrilt ja organistilt. Aastast 1872 elas Peterburis. Lõpetas 1881 Peterburi Konservatooriumi oreli erialal professor L. Homiliuse klassi ja kompositsioonierialal suure hõbeaurahaga J. Johannseni klassi. Töötas Peterburis organistina ning juhtis eesti seltsides koore. Oli III, V ja VI eesti üldlaulupeo üldjuhte. Teosed: 1881"Eesti keisri laul" meeskoorile ja bassile (tekst Jaan Bergmann)1882"Kroonimise laul", kantaat mees- ja segakoorile (tekst Jaan Bergmann) 1892"Päikesele", kantaat meeskoorile (tekst Mihkel Veske) Miina Härma (9. II 1964 Kõrveküla, Raadi v. 16. XI 1941 Tartu), helilooja, koorijuht ja dirigent. Esimene eesti professionaalne naishelilooja, kes tegutses ka koorijuhi, organisti ja pedagoogina. Sündis Tartu lähedal Raadi vallas koolmeistri peres. Hariduse omandas Tartu eraalgkoolis ja K.Schulze erakeskkoolis
1. Mitmekoorilises kontserdis on kõrvuti 2-3 võrdse tähtsusega pillirühma. 2. Concerto grosso puhul on tavalisele barokktriole (väike koosseis. concertino) lisatud suurem ansambel (conceto grosso). Suurem grupp toetab ja täiendab väiksemat. 3. Soolokontserdis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkestrist sõltumatud nagu concerto grosso's, vaid nende vahelõigud toetuvad orkestri bassile. Soolopillidena kasutatakse kõige sagedamini viiulit ja oboed. Kontsert reeglina 3-osaline (kiire-aeglane-kiire): kiiretes osades vaheldub orkestri mängitud korduv teema virtuoossete soololõikudega, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Süit sonaadi ja kontserdi kõrval instr muusika olulisim vorm, mis oli eri karakteriga tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade sükke. 17. sajandi lõpul, kui ka Saksamaal levis
suurte sümfooniate vahel. Tundub , justkui helilooja koguks oma lauludesse erinevaid mõtteid ning ideid, mida ta siis hiljem ka sümfooniaks kujundab. Järgmisena tooksingi välja laulud, mis on kirjutatud vahetult enne või pärast mõnda sümfooniat : 14 I.Sümfoonia. 1899 · ,,Carmanalia" , Elise Stenbäcki kogutud viisidest ja tekstidest Ladina koorilaulud sopranile, aldile, bassile a capella või sopranile ja aldile, klaveri või harmooniumi saatel. · ,,Segelfahrt" (Öhquist), ilma oopusenumbrita soololaul klaveri saatel. · ,,Sõua, sõua, sinikael" (Koskimies), laul klaveri saatel · Op.36 .Kuus laulu klaveri saatel. II.Sümfoonia.1902 · Op.38 , Viis laulu klaveri saatel ,, Õhtu vedandal " · Op.37, Viis laulu klaveri saatel - ,,Var det en dröm? " · Op.19, Imprompt naiskoorile ja orkestrile (Rydberg) · Op
Lk.9 Basso continuo`t mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt kaks pilli: 1)basspill (tsello, viola de gamba, fagott, suuremates kooss. ka barokk-kontrabass e.vioola , mis mängib bassimeloodiat 2) harmooniapill (klavesiin, orel, lauto),mis improviseerib bassinootide saateakorde. Helilooja kirjutas sooloteostes üksnes meloodia ja bassi ning lisas numbritega bassile sobiva akordi. Barokki nim.generaalbassi ajastuks. Tabulatuur- soolorepertuaari jaoks kujunes välja omapärane praktiline noodikiri, mis ei pannud kirja mitte helikõrgusi vaid pigem mänguvõtteid. Afektiõpetus- muusikas sai tähtsamaks inimlik, maine aspekt, mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeseisundeist. Kindlate hingeseisundite väljendamiseks leitakse rütmilis meloodilised figuurid ja käsitletakse neid õpperaamatutes süsteemselt. Ooperi ja iseseisva ins
märgiks, et teos on mõeldud kiriku jaoks. 1.5.3. Concerto grosso 17 saj väljakujunenud vorm, milles peavad dialoogi kaks instrumendigruppi orkester ja mõnede kontserteerivate pillide grupp, mis koosneb kõige sagedamini keelpillide triost. 1.5.4. Soolokontsert (A. Corelli, A. Vivaldi, J. S. Bachi, G. F. Händeli loomingus) Soolokontserdis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistide vahelõigud toetuvad orkestri bassile. Soolopillina kasutatakse kõige sagedamini viiulit ja oboed. Kontsert on reeglina kolmeosaline (kiire-aeglane-kiire), kiiretes osades vaheldub orkestri mängitud korduv teema virtuoossete soololõikudega, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Corelli loomingus loomingu põhiosa moodustavad triosonaadid, kirjutanud ka 12 soolosonaati basso continuo'ga.
"Kurvameelsed laulud", kolm rahvalaulu mezzosopranile ja puhkpillikvintetile (rahvaluule) "Lindpriiuse päevad" mezzosopranile, meeskoorile, kahele trompetile, timpanitele/klaverile (Hando Runnel) "Muistse mere laulud" tenorile ja meeskoorile (rahvaluule) 14 "Neli etüüdi Juhan Viidinguga" lugejale ja segakoorile (J. Viiding) 1980 "Eesti ballaadid", ballett- kantaat sopranile, mezzosopranile, aldile, tenorile, bassile, segakoorile, sümfooniaorkestrile (libreto Lea Tormis; rahvaluule, seadnud Ülo Tedre) "Viru vanne" meeskoorile/segakoorile (Hando Runnel) 1981 "Eestlase laulukesed", neli laulu segakoorile (Hando Runnel) "Kojusaatmis-sõnad" meeskoorile ja samaanitrummile ("Kalevala") "Küsimus on..." tenorile ja segakoorile (tekst Olaf Utt'i artiklist ajalehest Sirp ja Vasar) "Laulusild" meeskoorile/naiskoorile/segakoorile ("Kalevala" ja eesti rahvaluule)
1. Mitmekoorilises kontserdis on kõrvuti 2-3 võrdse tähtsusega pillirühma. 2. Concerto grosso puhul on tavalisele barokktriole (väike koosseis. concertino) lisatud suurem ansambel (conceto grosso). Suurem grupp toetab ja täiendab väiksemat. 3. Soolokontserdis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkestrist sõltumatud nagu concerto grosso's, vaid nende vahelõigud toetuvad orkestri bassile. Soolopillidena kasutatakse kõige sagedamini viiulit ja oboed. Kontsert reeglina 3-osaline (kiire-aeglane-kiire): kiiretes osades vaheldub orkestri mängitud korduv teema virtuoossete soololõikudega, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Süit sonaadi ja kontserdi kõrval instr muusika olulisim vorm, mis oli eri karakteriga tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade sükke. 17. sajandi lõpul, kui
Lauldakse mitmetes erinevates keeltes, millises täpsemalt, oleneb bändi soovist. Tihtipeale on lüürika mustlasbändi elukoha riigikeeles. Vahel võivad muusikud laulda ühe laulu vältel isegi mitut erinevat keelt, mis võib vahelduda mitmeid kordi. (Gypsy punk 2010) Mustlaspunk sai tuntuks tänu bändile Gogol Bordello. Bänd tegutseb New Yorgis ja koosneb Ida-Euroopa immigrantidest. Muusikainstrumentidest kasutavad nad lisaks trummile, kitarrile ja bassile mustlasmuusika mõjutustel ka akordionit, viiulit, vahel ka saksofoni. (Gogol Bordello 2010) Kuna Gogol Bordellot peetakse mustlaspungi alusepanijaks, kuulasin lisaks selle bändi lugusid, mille alusel iseloomustan järgnevalt punki lähemalt. Esmakordsel kuulamisel tundus, et mustlaspunk ei sarnane n-ö tavalise pungiga praktiliselt üldse. Punki iseloomustab kiire tempo, lihtsus, agressiivsus, rõhutatult rohmakas mängulaad ning sirgjoonelised ja teravad tekstid
enda vastu. Kaevati, et ta on kapriisne, auahne, umbusklik, kaebab tihti oma lapsepõlveõnnetusega saadud peavalude üle, ühel õhtul võis mängida suurepäraselt, teisel aga eksida ja mängu segi ajada. Ta oli sageli haige või siis teeskles seda ja ei tulnud siis kontserdil lavale. Ühel esimesel Ameerika ühiskontserdil haigestus Jeff Beck angiini ja lavale ei tulnud. Saatekitarrist Chris Dreja soolopartiisid mängima ei hakanud. Seejärel otsustati ta üle viia bassile, aga Jimmy'le anti juhtkitarristi osa. Varem tähendas iga Jeff Becki haigus kriisi, sest 10 publik tundis ja armastas teda ning tema asendamine oli väga riskantne. Kuid Jimmy Page tuli oma ülesandega loomulikult hästi toime. Kõiki Jeff Becki soolosid teadis ta peast ja mitte ainult ei mänginud neid, vaid lisas üht-teist ka omalt poolt, üllatades auditooriumi
annaabi.ee 
