EGIPTUSE KUNST Koostaja: Kirsika - Marian 11. klass Balsameerimine ● Surnud balsameeriti ja nendest tehti muumiad ● Kehad pandi haudehitistesse, tehti ka kujukesi ● Surnule pandi hauda kaasa teenrite kujukesi, kulda jne Arhitektuur ● Suurteosteks olid püramiidid ● Püramiidi sisemuses asus vaarao hauakamber kõige vajalikuga ● Püramiidi sisse jäeti kanalid hauakambrisse, peale matuseid need suleti Sfinks ● Inimese pea ja lõvi kehaga kuju, mis ehitati püramiidide lähedusse Reljeefid ja seinamaalingud
· Värviline glasuur saadi taimetuha ja mineraalvärvide segust, mis sulati teise p õletusega tellise külge. VANA- EGIPTUSE KUNST · 3000- 300 e.Kr. · Enamus säilinud kunsti on pärit haudadest ja mälestusmärkidest, sest kõige tähtsamal kohal oli elu pärast surma. · Muistne egiptuse rahvas uskus, et pärast inimese surma elab hing edasi ja mõne aja möödudes pöördub kehasse tagasi. · Balsameerimine- menetlus surnukeha kaitseks roiskumise vastu. Selleks immutatakse koolnu keha roiskumisvastaste e. antiseptiliste vahenditega. Täielik balsameerimine nõuab koolnu kudede kuivamist ning sellest moonutb keha ilme. Säilivad vaid kuivas kohas; niiskeis lagunevad nad kiiresti. (70 päeva kestis) Vanim haudehitis- mastaba Mastabade väli Gizas Mastabasi hakati matma
Abielu naine võrdne mehega.Ühisest varast võis naine 1/3 enda omaks pidada. Kui lapsi polnud, pälvis terve vara naine, kui ta mees suri. · Valitsejate perekonnad-Vaaraodel oli palju naisi, esile tõusis neist üks, see oli enamasti perenaine, vaarao õde.Ta oli võrdväärne vaaraoga, võis isegi rigiasjadel vahel kaasa rääkida. · Naistel oli kõrge positsioon 8.Mis on Giza püramiidid, Kuningate org, muumia, sarkofaag, balsameerimine? Kuidas on need mõisted seotud Egiptuse usundiga? · Giza püramiidid- on püramiidide grupp Gizas, Memphise lähedal Sinna maeti vaaraoid, · Kuningate org- hilisem vaaraode matmispaik, kuhu nad maeti kaljuhaudadesse. Teeba lähedal · Muumia- palsameeritud inimene(vaarao) parema säilimise nimel · Sarkofaag- suur kivist muumia kaitseehitis · Balsameerimine- surnukehasid säilitama
Mumifitseerimisprotsessil on kaks etappi. Esiteks, keha balsameerimine. Siis keha pakkimine ja selle matmine. Slaid2 Esiteks, viiakse tema keha telki mida kutsutakse 'ibu' ks või 'puhastuskohaks'. Seal palsameerijad pesevad ta keha hästilõhnava palmiveiniga ja loputavad ta Niiluse veega. Slaid3 Üks palsameerijatest teeb keha vasakusse poolde sisselõike ja eemaldab paljud siseorganid. Nende eemaldamine on oluline kuna need on esimesed asjad kehas, mis hakkavad lagunema. Maks, kopsud, kõht ja seedeelundid pestakse ja pakitakse kristallsooda
maos ja kõhunäärmes, söögitorus; aspiratsiooni korral ka kopsus. Roiskumine- putrefaktsioon- kudede lagunemine roiskbakterite mõjul, koed muutuvad räpasroheliseks, -pruuniks, -halliks; gaasid kuhjuvad soolestikku, kust tungivad ümbritsevatesse kudedesse. Vajutades on tunda rudinat. Gaasimullide teke (laiba emfüseem) on ka laibaleha põhjuseks. Kõhnad roiskuvad aeglaselt, balsameerimine, jahe aeglustab roiskumist. Test!! 1. Organismi surm ( lad.kr keeles )- MORS ,THANATOS 2. Õpetus surmast- TANATOLOOGIA 3. Loetle postmoraalsed koolnutunnuused ( 6 eesti keeles, 3 ladina keeles, 2 üks tunnus jaguneb kaheks, 3 üks kolmeks) Koolnukülmus (algor mortis), Koolnukangestus (rigor mortis), Koolnukuivamine, Koolnulaigud (livores mortis)-koolnuhüpostaas ja koolnuimbitsioon, Pealesurmne verehüübimine, Koolnulaostus- autolüüs,autodigestsioon, roiskumine 4
tagasi ühendas Ülem- Egiptuse valitseja kogu maa ja rajas esimese vaaraode dünastia. Egiptus oli oma asukoha tõttu väga suletud riik ja traditsioonid püsisid väga kindlatena. Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse religioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel oleks kus asuda, balsameerimine- keha muumiateks muutmine. Preestrid kandsid hoolt kõigi surnu kehaga seonduvate toimingute eest. Nad võtsid surnukeha vastu, viisid matmiskambrisse, valmistasid keha ette ja lõpuks surmasid kõik orjad, kes olid protseduuridel abiks olnud (kindlustamaks vaarao matmiskoha saladuse). Palsameeritud surnukeha paigutati sarkofaagi. Sarkofaagi kaanele raiuti vaarao portreekujutis, juhuks kui keha peaks siiski lagunema (usuti, et ka võib elada ka kujus).
egituse vaarao matmispaik. Uskumus • Hing elab pärast surma edasi – Surnukeha balsameeriti ja maeti kindlasse haudehitisse – Kaasas: tarbe- ja luksesemed – Kaasas: vahel ka ohvrid (elusad inimesed) Pühad loomad, jumalad • Amon-Re • Horos • Osiris • Kass • Skarabeus • Apis Heal tasemel olid: • Arstiteadus • Geomeetria • Aritmeetika • Sinuhe jutustused Balsameerimine on: • menetlus koolnute kaitseks roiskumise vastu. Selleks immutatakse koolnu keha roiskumisvastaste • a. antiseptiliste vahenditega. • Täielik b. nõuab koolnu kudede kuivamist ning sellest moonutub keha ilme. • Balsameeritud koolnud säilivad vaid kuivas kohas; niiskeis koobastes või haudades lagunevad nad kiiresti. B-t tundsid vanad egiptlased (-> M u u m i a) ja ka teised idamaa rahvad. Arhitektuur Haudehitised • Mastaba
Matmiskombestik Hauakambrid pidid tagama häirimatu elu surnuteriigis, peamiselt ehitati vaaraole ja ülikutele , seintel maalingud lahkunu elust Hauakambrid(ehitati vaaraodele ja ülikutele et neil oleks rahulik elu pärast surma) Mastabamadal, äralõigatud püramiid Vanariigi ajal suured püramiidid Keskmise riigi ajal mõõtmed väiksemad Uue riigi ajal kaljudesse raiutud hauakambrid Ettekujutus Elu jätkub tingimustel, et keha säilinud. Balsameerimine. Egiptuse kultuur Kiri: tekkeaeg 5000, hieroglüüfid, algul piltkiri, hiljem mõisted, tähestik. Kirjutusmaterjalraidkirjad vaaraode elust, levinumaks papüürusrullid. Kirja taasavastamine vanaajal, 1882, pr teadlane Champillon Haridus: koolid peamiselt template juures, õpetajateks preestrid. Õpilasteks ülikute pojad, õpiti kirjatarkust, arvutamist . eelus pääsemisel ametnikuks/preestriks.
See oli ülikoolides ametlik programm. Praegu on noored muusikateoreetikud professor Oramo sõnul adornoluse varju Sibeliuse kohal juba hüljanud. Sibeliuse vastu on tekkinud uus ja sügavam huvi. Heliloojale nagu luuletajalegi (heal juhul) on omane eelkõige nüansitaju, tundlikkus ja nägemine asjade taha. Heliloojal ei ole ka alati sõnu varuks nagu teoreetikul, et end kaitsta. Viha suurte isiksuste vastu, nende hilisem balsameerimine, alateadlik ihalus ja autoriteedijanu ei ole võõrad ka kirjandusinimesele. Vähetuntud kirjanikule on kurnav tõsiasi, et nende kodumaisel kirjandusmaastikul kasvab ainult paar-kolm taime, mida laias maailmas tuntakse. Soomeski on peaasjalikult vaid kaks nime, kes maailmaluule antoloogiais esindatud Saarikoski ja Haavikko. On see hea või halb, ei ole võimalik erapooletult otsustada. Ainus võimalus on kirjutada paremini kui need kaks, kirjutada teisiti. Kasvõi enda peale viha tõmmates
- Kirstulina 370.- Kirstulina kaunistusega 390.- Sussid (paar) 90.- Küünal tk 8.- Küünal tk (plasttopsis) 20.- Küünal tk (klaastopsis) 25.- Küünal tk (plasttopsis) 45.- Must lint jm. 10.- Haualatern (väike) 320.- Haualatern (suur) 370.- Puitpink 490.- Fotograaf (värvifoto) 450.- 8 Matusebüroo surnukambriteenuste hinnad alates 01.12.2007 Üldteenused Riietamine ja väljastamine 490.- Näokompress (alkohol) ja osaline balsameerimine 120.- Keha pesemine ja desinfitseerimine 270.- Habemeajamine koos näopesuga120.- Säilitamine külmkambris 1(üks) ööpäev 100.- Kabeli kasutamine (tseremooniaruum) 320.- Surnu kodust viimine surnukambrisse 400.- Surnulina 45.- Surnu vastuvõtmine ja väljastamine väljaspool tööaega 420.- Ruumide desinfitseerimine 110.- Transpordivahendi desinfitseerimine 110.- Eriteenused Grimm näole 520.- Õnnetusejärgsete vigastuste õmblemine kuni 500.- Tsinkkirstu avamine 300.-
reljeefe ja maale kasutati hoonete kaunistamisel. Istari värav; Pitsatsilinder; Marduki tsikuraat Babülonis; Hammurapi seadustetulp. 2. Egiptuse 4000332eKr Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse rligioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel oleks kus asuda, balsameerimine keha muumiateks muutmine. Egiptuse skulptorid valdasid loodusläheduse põhimõtet, samas anti kõike edasi ilmekate siledate kivimassidega. Skulptuuri ja maalikunsti vaheaste oli reljeefkunst. Reljeefid ja hieroglüüfid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja isegi tarbeesemeid. Maalikunst erines eelmistest vähe (pinnakunst). Lõpututest inimkeha võimalikest poosidest kujutati kindlalt ainult mõnda ilmekamat. Tegelasi kujutati tihti nn.
Surnul aga oli teisik ka, kes sündis ilma koos temaga. Ka oli osa kõiksuse elujõust, inimese kaitsevaim, kes saatis inimest tema maises elus, avaldades end täielikult pärast isiku surma. Egiptlastele oli maine elu vaid ettevalmistus igavikuks: egiptlased uskusid, et ka peab elama samades tingimustes, mis inimene elas maises elus. Seepärast pandi talle hauda kaasa kõik eluks vajalik ja muudki, surnu keha säilitati balsameerimise teel, et ka saaks soovi korral surnukehasse asuda. Balsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsepühakuks peeti Anubist, musta saakali peaga jumalust. Surnukeha asetati inimkehakujulisse kirstu, mida kaunistasid peened ja rõõmsavärvilised pildikesed jumalustest, amulettidest ja erinevatest sümbolitest. Kirstukaanele oli nikerdatud lahkunu nägu surnumask. Muumiaga koos asetati hauda ka portreeskulptuurid, mis sobisid samuti hinge elupaigaks. Hauakambri seinad kaunistati maalidega, et luua hingele meeldiv elukeskkond
Kanalite, püramiidide ehitamine. Käsitöölised tegid neid töid, milleks talupoegadel oskusi polnud (nt kiviraidurid, kullasepad) amet pärandati isalt pojale, seda eluajal muuta ei tohtinud. Tasuks toit ja rõivad. Orjad töötasid vaarao lossis, templite põldudel.kiriAmetnikel oli tarvis märkida- kiri. Preestritel-kuuseis, palved. U 750 märki. Templite ja losside juures krjutajate koolid. Raidkirjad vaaraode tegudest. Usk surmajärgsesse ellu: surnukeha ei tohtinud hävitada. Balsameerimine-säilitamine--muumia asetati suurde kirstu- sarkofaagi. Nägu kaeti surnumaskiga. Vaesed lihtsalt maa-alustesse haudadesse. Uhked hauakambrid, mida vajas eluajal, vajab pärast. Jumalad: palju jumalaid, tähtsaim päikesejumal- Amon Ra (oinas), vaaraode võimu kaitses kullipeaga Horos. Hauatagune elu ainult headel inimestel. Pühad loomad olid sõnnikumardikad ja must valge laiguga härg Apis. Aritmeetika ja geomeetria. Balsameerimise järel tekkis arstiteadus. Tehti operatsioone,
Juba eluajal väga austatud Surmajärgselt ülendati arstiteaduse jumalaks Eriarstid (silma ja kõhuarstid, peapiirkonna arstid jne) Arstid valitsuse palgal Kirjutistes üksikasjalikud juhised ühe või teise haiguse ravimiseks. Alalõualuu paigaldamise õpetus vastab täielikult tänapäevasele Haigevoodil tehtud tähelepanekud koosnesid kolmest osast- uurimine, diagnoos ja ravi Arvukad hügieenireeglid Balsameerimine kui anatoomia õppimine Babülon Kaubateede keskpunkt- info liikumine Hammurabi seadused- sisaldasid nii tsiviil kui ka kriminaalseadusi Eri peatükk käsitleb arsti vastutust, tasu maksmist ja korvamiskohustust Meditsiin lähtus maagilis-religioossest maailmakäsitlusest, järjepidevus puudus Anatoomiateadmised nõrgad India ja Hiina Aastatuhandeid vana kultuur ravimine oli meeste (preesternõidade) käes
Ka oli osa kõiksuse elujõust, inimese kaitsevaim, kes saatis inimest tema maises elus, avaldades end täielikult pärast isiku surma. Egiptlastele oli maine elu vaid ettevalmistus igavikuks: egiptlased uskusid, et ka peab elama samades tingimustes, mis inimene elas maises elus. Seepärast pandi talle hauda kaasa kõik eluks vajalik ja muudki, surnu keha säilitati balsameerimise teel, et ka saaks soovi korral surnukehasse asuda. (Spence 2000) Balsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsepühakuks peeti Anubist, musta saakali peaga jumalust (Kangilaski 2003). Surnukeha asetati inimkehakujulisse kirstu, mida kaunistasid peened ja rõõmsavärvilised 2 pildikesed jumalustest, amulettidest ja erinevatest sümbolitest. Kirstukaanele oli nikerdatud lahkunu nägu surnumask (Spence 2000)
See niinimetatud suu avamise tseremoonia pidi elu kehasse tagasi tooma. Selleks, et surnu võiks teises ilmas kõneleda ja süüa. EGIPTUSE MUUMIAD Vanad egiptlased olid asjatundlikud balsameerijad. Nad kuivatasid surnukeha ja mässisid selle linasesse kangasse. Kogu protsess võttis aega ja seda viidi läbi kui tähtsat ja väärikad rituaali. Seejärel asetati muumia puust kirstu, kirst vahel kivist sarkofaagi ning viidi seejärel matmispaika. KEHA BALSAMEERIMINE Kohe pärast surma eemaldati surnukehast sisikond a aju. Keha pesti hoolikalt, kaeti looduslike sooladega ja jäeti 40 päevaks kuivama. Kuivanud keha mähiti aromaatsete taimede ja linase riide sisse ning kaeti õlide ja vaikudega. Lõpuks mähiti talle ümber mitu kihti linast sidet, misjärel surnu oli valmis kirstu panekuks. Matused toimusid umbes 70 päeva pärast surma. KAANOPID Surnu maks, kopsud, magu ja sooled säilitati anumates mida kutsuti kanookideks.
Peab olema juba olemas inimese mõtlemises hing. Naumann, 1922. Tuli teeb surnu lõplikult surnuks. Nii saadakse lahti surnutest. Peab olema tekkinud ettekujutust siirhingest, et hing siirdub kuhugi, ettekujutus kuhu ja kuidas ta siirdub. Hilineoliitikum, vatane metalliaeg. Teispoolsus, taeva arusaamise olemasolu. Ettekujuts taevajumalast tekib. Taevajumal võtab surnud enda juurde. Taevase olendi kultus tekib põlluharimise arenemisega. 3.säilitamine- mumifitseerimine (balsameerimine) kõige klassikalisem viis Egiptusest. Teine tähtsaim piirkond Peruu. Lisaks Assoori ja Kanaari saartel elanud hõimudel, Polüneesia Siirdumine teise ilma Ümbersünd India, Orfikud, gnostikud Olematus -ateism Igavene füüsiline edasielamine Teadusmetodoloogia 1.Positivistlik lähenemine jäik 2.Fenomenoloogiline lähenemine- eeldab suurt painduvust Maailmavaatelised lähenemisviisid 1. religioon kui eksitus lähenemisviis on põhimõtteliselt ateistlik. Lähtutakse
Kui võõras mees leiab kunagi armukese oma mehega voodist, ei tehtud sellest suurt numbrit. Naise abikaasa pakkus mehele veini ja jõi end sellepeale ise purju, pärast mida võis võõras mees naisega lõbutseda ta omas voodis. Egiptuses olid sellel ajal väga populaarsed kõrtsid ja muud joomakohad, kus mehed käisid naisi vaatamas, end purju joomas ja niisama puhkamas. Lõbutseti ka eramajades korraldati joomapidusid, kus inimesed tundsid end vabalt. Hauatagune elu - balsameerimine Egiptlased uskusid hauatagusesse ellu. Nad arvasid, et inimene elab teises elus uuest ja seetõttu pandi surnutele kaasa palju aardeid. Eriti tähtsaks peeti surnukeha säilitamist balsameerimist. Selleks võeti alguses välja sisikond ning läbi nina aju (organid säilitati nõudes). Edasi immutati keha spetsiaalses lahuses 70 päeva ning pärast seda immutati aromaatsete õlidega. Hiljem täideti keha, kas saepuru, linaste patjade või vaiguste kõrkjatega (olenevalt rikkusest-seisusest)
hoidma neid soovimast vanasse kehasse tagasi pöörduda. Hauakambrite ja ohverduste kaitseks röövlite eest kasutati ,,sargatekstides" sisalduvaid needusi. Egiptuse jumalakäsitlus oli zooantropomorfne (pool-loom pool-inimene, tavaliselt inimese keha ja looma keha). Olid olemas ka pühad loomad, kes olid jumalate kehastused, eriliselt pühad olid lehm, koer, paavian, kass, krokodill. Pühad loomad balsameeriti. Levinud oli ka fetisism (kivide ja puude austus). Oluline oli balsameerimine: alguses võeti välja sisikond ning läbi nina aju. Organid säilitati nõudes. Edasi immutatakse laipa naatriumsoolade lahuses 70 päeva, pärast seda immutati aromaatsete õlidega. Hiljem täideti keha kas saepuruga või linaste patjadega. Südame asemel pandi rinda kiviskarabeus. Laip mähiti linaribadesse ja näo asemele pandi muumiamask. Seejärel asetati surnukeha kolme kirstu, pärast seda hauakambrisse. Kuningale anti rohkesti panuseid kaasa. Pidevalt toodi juurde toitu
4.1 Vaarao matmispaik Asjaolu, et kuldsark, surnumask ning suur kvartsiitsarkofaag olid kohe võtta, näitab, et varustus Tutanhamoni matusteks oli juba mõnda aega olnud valmis. Vaarao surm saabus tõenäoliselt siiski ootamatult, sest mitte ainult hulk matusevarustust, mis pärines "laost" ning oli algselt mõeldud mujale, vaid ka hauakamber, kuhu puhkama paigutati, polnud mõeldud tema jaoks. Igal sammul on näha kiirustamise märke, sest tava kohaselt pidid kõik ettevalmistused ja balsameerimine ühele poole saama 70 päevaga. Hauakamber on vaarao matuste jaoks liiga väike ning arvatavalt pidi see olema kuninglik soosinguavaldus elatanud Ejele tänutäheks tema aastatepikkuse tubli teenistuse eest. Vaarao ootamatu surma tõttu aga võeti hauakamber kasutusele varem, sest see oli peaaegu vlmis, ning otsekohe alustati ka selle kaunistamist. Tutanhamonile määratud hauakamber näib olevat see, mille Giovanni Belzoni leidis 1816 Kuningate oru lääneservast ning millesse maeti hiljem Eje
seest valge ja pehme. Varre tipus asub pruunikas õisik. · Pitser (lk 118) - Pitser on pitsati positiivne reljeefne jäljend plastilises aines või värvis. Pitsat, millega pitsereid tehakse, on tugevast materjalist vorm, millesse on süvendatud kujutis negatiivis. Pitsatijäljend on dokumendi ehtsust tõendava ja sellele õigusjõudu andva märgina. Tänapäeval kasutatakse peamiselt metallist ning kummist pitsateid. · Balsameerimine (lk 124) surnukehade lagunemise ja kõdunemise ärahoidmise viis. Selleks töödeldakse laiba pehmeid osi mädanemist ärahoidvate antiseptiliste ainetega. Selle täiuslikkuse töötasid välja vanad egiptlased, kellel kõik inimeste surnukehad ja paljude loomade korjused palsameeriti. Nende palsameerimise meetodit kirjeldas Diodor, kuid tema kirjelduses on jäetud palju selgusetuks. Kõige täiuslikuma meetodi
mööda Niilust, Isis leidis keha Aasiast, tõi ta tagasi, sigitas järglase, Seth sai keha taas enda kätte, tükeldas selle, viskas tükid laiali, Isisel oli sündinud poeg Horos, otsisid tükid kokku, tegid esimese muumia ja äratasid ellu, Osiris hakkas surnuteriiki valitsema, Horose ja Sethi võitlus, Horos võitis Horos Osirise ja Isise poeg, pistrikukujuline Anubis saakalikujuline või saakalipäine surnute jumal; matusetalitused, balsameerimine; aitas Isist ja Horost Osirise mumifitseerimisel Skarabeus sõnnikukuulikest veeretav mardikas kehastas tõusvat päikest Surmajärgsus inimene jätkab elu pärast surma, aga ainult siis, kui talle tehti kindlad matuserituaalid Mumifitseerimine spetsiaalne töötlemine keha paremaks säilimiseks, balsameerimine; siseelundid ja peaaju eraldati, kehal lasti 70 päeva soodaga immutatult kuivada, siis salviti see aromaatsete õlidega ja mähiti valgesse linasesse riidesse
-) Mõnel pool ei ole üldse mingit kartust surnute suhtes, mõnel pool aga algul on kartus, hiljem tuleb hoolitsus. -) Surma kartust esineb rohkem lõuna pool. -) 1. Kõige vanem matuse variant on laibamatus, kus laip peidetakse maa sisse. Vahemikus 40'000-100'000 olid esimesed matmised neandertaallaste seas. 2. Suhteliselt hiline on põletusmatus - pärineb nooremkiviajast. Siirdehing - suitsu abil teispoolsusesse. Põletusmatus kaitseb laipa metsloomade eest. 3. Balsameerimine suhteliselt vana, kuid levinud on vaid piiratud hulga rahvaste hulgas. Samas osades kohtades pannakse laibad tornidesse, kus linnud nokivad nad ära. Osades kohtades jäetakse inimsed üksi surema (kui inimene saab liiga vanaks, siis saadetakse inimene ära surema, et ta ei oleks koormaks teistele). Samuti esineb sellist asja nagu nekrofaagiat surnu söömine. -) Surm on ebanormaalne nähtus. * Tootem loom, lind, taim või ese, millest usutakse ennast põlnevat.
vähemalt kolme idee mõju: (1) tuli teeb surnu nn pärissurnuks ja välistab elava laiba tagasituleku; (2) hingekujutlustesse ilmub ettekujutus siirdhingest, mis koos suitsuga siirdub teispoolsusesse; (3) arenenud kujutlused teispoolsusest (surmavaldadest). Põletusmatust kasutatakse ka teistsugustel praktilistel kaalutlustel: kaitseb metsloomade eest, väldib ebasanitaarset lagunemist, kõrvaldab rüveduse, surnu väljub kurja vaimu meelevallast, sest tuli puhastab jne. Balsameerimine on ilmselt samuti väga vana, kuid levinud lokaalselt ja suhteliselt väheste rahvaste juures. Semiitidel ja kristlikes kultuurides on kõige enam levinud laibamatus, alates 19. sajandist on hakanud ennekõike sanitaarsetel ja majanduslikel põhjustel levima põletusmatus, kuigi eriti roomakatoliku kirik seda heaks ei kiida. Põletusmatus oli väga levinud muistsetel indoeurooplastel. Ent germaanlastel, aga ka muistsetel eestlastel oli levinud nii laiba- kui ka põletusmatus
seletatud riigistruktuuride tugevnemise ja kindlustumisega, mis tõi kaasa vajanduse neid õigustada. Argumendid vastavas vallas saadi sageli religioonist või mütoloogilistest alliaktest, mis omakorda tõstis viimaste tähtsust ning mõju kõigile ühiskondliku arengu aspektidele. Need meditsiiniloolased, kes jälgivad eelkõige anatoomiliste teadmise arengut ja levikut, kui olulist markerit arstiteaduslikku mõtte arengus, armastavad muistse Egiptuse puhul eriti peatuda balsameerimisel. Balsameerimine, mis kujutas endast keha säilitamist hauataguse elu vajadusteks, oli töö, millega tegelesid siiski eeskätt spetsiaalsed isikud, mitte arstid. (Sama tendents jätkub kuni 19. sajandini kirurgid, haavatohtrid, olid hoopis teine ja põrmugi mitte nii auväärne seltskond kui õppinud arstid...) Niisiis unustame siinkohal balsameerimise, et arstikunsti arengule keskenduda. Algne, bioloogiline (empiiriline) arusaam tervisest ning haigusest võis egiptlastele
annaabi.ee 
