Bioloogia KT 1 (0)

Bioloogia  Kontrolltöö    1. Millega tegeleb süstemaatika?  on valdkond, mis tegeleb liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste tunnuste alusel.  2. Takson  Süstemaatika ühik mis ühendab organisme sarnaste omaduste alusel ühte.    3. Liigi definitsioon  Liik on kogum üksteisele teatud viisil sarnaseid organisme.  4. Homoloogia (ehitusplaaniline sarnasus)  on bioloogias mõiste, mis tähistab struktuurset sarnasust, vastandudes analoogiale kui 
funktsionaalsele sarnasusele. 
samasus, sama ehituse ja algupäraga, kuid eri talitlusega elundite sarnasus eri loomadel.
  5. Analoogia  Analoogia on bioloogias mõiste, mis tähistab funktsionaalset sarnasust. Vastandub 
homoloogiale kui struktuursele sarnasusele. 
Näiteks kiili ja nahkhiire tiivad on analoogsed, ent mitte homoloogsed elundid.  6. Viroloogia  Viroloogia ehk viirusõpetus on viirusi uuriv teadusharu.  7. Viiruspartikkel  on viirusosake väljaspool peremees organismimi. Lihtsalt eksisteerib, pahandust ei tee aga nii
pea kui leiab omale peremeesorganismi siis hakkab möllama.  8. Bakteriofaag  Bakteriofaagid ehk bakteriviirused ehk faagid on bakterite viirused. Viirused kes nakatavad 
baktereid.  9. Viiruse paljunemise etapid (6etappi)  1) Viiruse genoom tungib rakku (nakatumine) 
2) Raku sünteesiprotsessid alluvad viiruse nukleiinhappes olevale infole 
3) Uute viiruste süntees rakus 
4) Peremeesrakk puruneb 
5) Viirused väljuvad 
6) Viirused nakatavad uusi rakke 


10. Vaktsineerimine  Surmatud või nõrgestatud viiruse lisamine kehasse, et organism saaks toota antikehasid.  11. Herpesviirused  Herpesviirusnakkus on herpesviiruse tekitatud naha- või limaskestahaigus, mida 
iseloomustab villiline nahalööve. Herpesviirus jääb pärast nakatamist organismi püsima, 
inimesel tekib püsiv viiruskandlus. Herpesviirus ei levi piisknakkusena, nakatumiseks on 
vajalik lähikontakt, mille puhul viirusi satub inimese nahale või limaskestadele. Nakatumine 
võib toimuda sugulisel teel. Vastsündinu võib emalt nakkuse saada sünnituse käigus. 
Herpesviirusnakkuse sümptomid on väga mitmesugused. Nad põhjustavad muutusi nahal, 
limaskestadel, suguelunditel, võivad kahjustada silmi, maksa, olla ajupõletiku tekitajaks. 
Tuulerõuged on ka herpesviirus.   12. Papilloomviirused  Inimese papilloomiviiruse (HPV) infektsioon on viirusinfektsioon, mis levib peamiselt 
suguliselt vahetul kokkupuutel nakatunud inimesega. See on kõige tavalisem seksuaalsel teel 
leviv infektsioon maailmas. 
Enamasti kaob HPV-infektsioon ise, ilmseid sümptomeid või probleeme tekitamata. 
Mõnikord võib HPV-infektsioon püsida ja mõne aasta pärast põhjustada allpool loetletud 
tüsistusi.   emakakaela- või muid vähiliike (nt häbeme-, tupe-, päraku-, peenisevähki ning teatud 
pea- ja kaelavähke)   suguelundite ja päraku tüükaid    13. Marutõbi  Marutõbi on äge kesknärvisüsteemi kahjustusega kulgev inimeste nakkushaigus, millesse 
võivad haigestuda nii loomad kui ka inimesed. Loomade haigust nimetatakse 
marutaudiks. Ohustab kõiki soojaverelisi loomi. 
Haiguse tekitajaks on marutõve viirus, mis kahjustab kesknärvisüsteemi. 
Eelnähtude periood algab iivelduse, oksendamise, väsimuse, palaviku ja teiste 
mittespetsiifiliste sümptomitega. Mõnedel kannatanutel esineb haava kohas valu, põletik, 
torkiv või kihelev tunne. Haigussümptomite ilmumisel, ei ole haigus ravitav, vaid lõpeb alati 
nakatunud looma või inimese surmaga. Surm saabub tavaliselt südame või hingamise 
seiskumise tõttu. 


14. Hepatiidid  Hepatiit ehk maksapõletik võib olla põhjustatud viie erineva - A, B, C, D ja E - 
hepatiidiviiruse poolt. Kõik need viirused kutsuvad esile maksakoe ägeda põletiku. 
Halvaloomulise kuluga on aga krooniline B- ja C-hepatiit, mis võib edasi areneda maksa 
tsirroosiks ehk maksa kortsumiseks ja maksavähiks.  A hepatiit ehk nakkuslik kollatõbi. Nakatumist saab ennetada vaktsineerides, eelkõige 
soovitatakse vaktsineerimist palju reisivatele ja A-hepatiidi riskirühma kuuluvatele 
inimestele. Lisaks on oluline igapäevane hügieeninõuete täitmine: pesta või desinfitseerida 
käsi, enne toiduks tarvitamist pesta kõiki puu- ja juurvilju.  B hepatiit (kõige kergem) levib suguliselt ja vere kaudu. B-hepatiidi vastu vaktsineerimine 
on Eestis riikliku immuniseerimiskava osa ja lastele tasuta.  C hepatiit viirused levivad haige inimese verega kokku puutumisel, narkootikumide 
süstimisel, tätoveerimisel, augustamisel, verega saastunud olmeesemete kasutamisel, 
doonoriverega, hepatiidikahtlase isikuga seksimisel ning hepatiidihaigelt emalt 
lootele/vastsündinule. C-hepatiidi vastu vaktsiini ei ole.  15. Eeltuumsed (prokarüoodid)   
Prokarüoot ehk on eeltuumne rakk. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku 
sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure 
kui eukarüootidel.  16. Plasmiidid   
Esinevad bakteritel tsütoplasmas. Saavad muuta bakteriraku resistentseks antibiootikumide 
suhtes.  17. Autotroofid  Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid 
väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks 
süsihappegaas). 
  18. Heterotroofid  Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast 
orgaanilisest ainest. Need orgaanilised ühendid on valmistanud autotroofid. 
Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid. Enam kui 95% 
elusorganismidest on heterotroofsed organismid.  
 


19. Difteeria  Difteeria ehk kurgutõbi on äge bakteriaalne nakkushaigus. Nakkuse allikaks on haige inimene
või bakterikandja. Haigus levib otsese kontakti kaudu inimeselt inimesele, samuti 
piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel ning haarab tüüpiliselt ülemisi hingamisteid või 
nahka, harvem konjunktiive või genitaalide limaskesti. Haigus võib lõppeda surmaga. 
Difteeriasse võib nakatuda igas eas inimene. Haigusetekitaja siseneb organismi tavaliselt 
ülemiste hingamisteede limaskesta kaudu ja paljuneb seal. Nakatunud koest eritub 
mädasegust vedelikku, millest moodustub kilet meenutav katt.  Klassikaline hingamisteede difteeria algab katulise mandlipõletikuga, mis võib levida 
ülejäänud hingamisteedesse. Katud on hallikad, valkjad või verejooksu tõttu tumedad ja 
kinnitunud aluskoele ning levivad üle kurgumandli serva. Kui katt levib kõrri, trahheasse ja 
bronhidesse, võib tekkida hingamisteede sulgus. Palavik ei ole tavaliselt kõrge 
  20. Düsenteeria  Düsenteeria, mida teatakse ka shigelloosina (nimetatakse ka mustade käte haiguseks), levitab 
peamiselt haigestunud inimene, kelle kaudu võib haigustekitaja toidusse sattuda. Enamasti 
salatitesse, toore puu- ja köögivilja peale ning vette.  
Reeglina kulgeb düsenteeria üsna kergelt, kuid raskemal juhul algab haigus ägedalt kõrge 
palaviku ja kõhuvaluga, millele järgneb algul tavaline, hiljem verine kõhulahtisus. 
  21. Teetanus  Teetanus ehk kangestuskramptõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mida 
iseloomustab generaliseerunud lihaskrampide esinemine. 
Haiguse üheks tõsisemaks vormiks on vastsündinu teetanus, mida tänapäeval esineb vaid 
arengumaades ning millele on iseloomulik kõrge suremus 
Teetanust põhjustava bakteri Clostridium tetani eosed on pinnases (mullas, kõdus ja 
sõnnikus) ja tolmus laialt levinud. 
Teetanusele on iseloomulik suurenenud lihastoonus ja spasmid. Tavaliselt algab teetanus 
mälumislihaste spasmiga, millele järgnevad neelamisraskus, kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus.
Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, 
raskematel lõpeb surmaga. Teetanuse kutsub esile juba väga väike kogus toksiini. Teetanuse 
läbipõdemise järgselt immuunsust ei kujune ning teetanust põdenud inimene vajab ikkagi 
teetanuse vastast immuniseerimist. 
 
 


22. Süüfilis  Süüfilis on sugulisel teel leviv nakkushaigus, millesse nakatuvad peamiselt seksuaalselt 
aktiivsed noored ja keskealised täiskasvanud. Süüfilisse nakatumine on seotud mitmete 
sotsiaalsete tegurite ja inimeste riskikäitumisega. Süüfilise nakkusallikaks on nakatunud 
inimene. Haige muutub nakkusohtlikuks siis, kui tema suguelunditel või mujal tekivad 
esmased või teisesed süfiliitilised haavandid. Haige nakkusohtlikkus väheneb oluliselt ka 
ravimata juhtudel pärast esimest aastat. 
Süüfilise haigusetekitajad levivad: 
1) sugulise – nii vaginaalse, oraalse kui anaalse kokkupuute teel, 
2) nakatunud rasedalt naiselt lootele,  
3) erandina võib nakatuda kaasasündinud süüfilisega lapse suudlemisel, 
4) kontrollimata doonorivere ülekandmisel. 
Eristatakse 3 vormi 
Esimese astme staadium: Haigustekitaja tungib organisimi limaskestade 
kaudu. Sissetungimiskohale tekib esmashaavand, mis on täiesti valutu. Haigusnähud kaovad 
nädala jooksul.  
Teise astme staadium: kaelale tekib veenuse kee ja esineb juuste väljalangemine. Nahale 
tekivad gummad. Haigusnähud kaovad ajapikku. 
Kolmanda astme staadium: organisimis toimub destruktiivne pöörduline muudatused. 
Sadunina ehk nina võib sissevajuda.