Nii aga saabki lapsest kunagi pealiskaudne täiskasvanu, kes on harjunud, et kõike saab raha eest osta, olgu sees siis kas toit või naine. Neid huvitab eelkõige nende enda isiklik võim ja maine, millega nad peidavad sisemise tühjuse tunnet ja madalat enesehinnangut. Muidugi ei saa kõiki inimesi üldistada, kuid kahjuks liigub minu arvates tänapäeva ühiskond selle suunas. Mina arvan, et sissetuleku ja õnnelikkuse vahel puudub otsene seos. Kui meie baasvajadused on täidetud, siis muudab rikkus väga vähe meie üldist heaolu ja õnnelikkust . Hoopis pidev püüdlus veel suurema rikkuse ja rohkemate esemete omamise suunas on tegelikult see, mis inimesi õnnetuks teeb. Võrreldes varasema ajaga on tänapäeval ka Eestis võimalik peaaegu kõike hankida, kui ainult rahakott lubab, ometi ei ole see meid õnnelikumaks teinud, pigem on kasvanud krediitkaardivõlgade hulk
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Klassiõpetaja õppekava Tervisemõjur - uni Referaat Kadi Bruus Tartu 2019 Sissejuhatus Igal inimesel on füsioloogilised baasvajadused. Nende hulka kuulub ka unevajadus. Une pikkus ja kvaliteet mõjutavad oluliselt nii vaimset ja füüsilist tervist kui ka kognitiivset arengut. Aju ja keha vajab und selleks, et kasvada, paraneda ja taasutuda. Nii täiskasvanutel kui kooliealistel lastel on ebapiisav uni seotud meeleolu ja emotsioonide regulatsiooni raskustega. Kui laps on saanud liiga vähe magada, vähenevad meelejätmis- ja keskendumisvõime ning suureneb ärrituvus. Uni ja unerutiinid on olulised nii lapsevanemate
· põgenemise viisid: a) autoriteedi kultus (authoritarianims) masohhistlik, sadistlik vorm mina ja välise jõu sümbioos b) destruktiivsus (destructiveness) välise jõu elimineerimine, mitte sümbioos c) konformsus (automation conformity) individuaalsuse kaotamine · eksistentsiaalsed ja ajaloolised dihhotoomiad lahendamatud, põgenemine (eks.) lahendatavad, muutmine (ajal.) II. Baasvajadused Eksistentsist tulenevad vajadused, mille rahuldamiseks luuakse ühiskond: · seotus vs. nartsissism (relatedness vs. narcissism) produktiivne armastus (hoolitsus, vastutus, austus, teadmine) - integratsioon · loovus vs. destruktiivsus (creativeness vs. destructiveness) transtsendentsus - aktiivne looja · kuuluvus vs intsest (rootedness vs. incest) kuuluvus inimkonda · individuaalsus vs konformsus (individuality
· põgenemise viisid: a) autoriteedi kultus (authoritarianims) masohhistlik, sadistlik vorm mina ja välise jõu sümbioos b) destruktiivsus (destructiveness) välise jõu elimineerimine, mitte sümbioos c) konformsus (automation conformity) individuaalsuse kaotamine · eksistentsiaalsed ja ajaloolised dihhotoomiad lahendamatud, põgenemine (eks.) lahendatavad, muutmine (ajal.) II. Baasvajadused Eksistentsist tulenevad vajadused, mille rahuldamiseks luuakse ühiskond: · seotus vs. nartsissism (relatedness vs. narcissism) produktiivne armastus (hoolitsus, vastutus, austus, teadmine) - integratsioon · loovus vs. destruktiivsus (creativeness vs. destructiveness) transtsendentsus - aktiivne looja · kuuluvus vs intsest (rootedness vs. incest) kuuluvus inimkonda · individuaalsus vs konformsus (individuality
saavutamisest tuleneva rahulduse, saame vaid tervest motivatsioonilise ühiku kompleksist välja võetud isoleeritud, üksiku näite. Selle ilmumine sõltub praktiliselt alati organsimi kõikide teiste võimalike motivatsioonide rahuldatuse või mitterahuldatuse seisundist ehk teised ülimuslikud ihad on saavutanud suhtelise rahuldatuse seisundi. Millegi tahtmine viitab teiste tahtmiste olemasolevale rahuldatusele. Ehk siis kui baasvajadused nt uni, söök ja jook, pole täidetud siis ei hakata ka otsima kõrgemate vajaduste rahuldamist (nt eneseteostus). Kõigepealt tuleb tegeleda baasvajadustega! Ajede loendamise võimatus. Ajesid ei saa loendada, kuna see eeldaks nende võrdsust, potentsust ja esinemistõenäosuse võrdsust - iga konktreetse iha teadvusesse ilmumise tõenäolsus sõltub teiste ülimuslike ihade rahuldatuse või mitterahuldatuse seisundist.
1. Tooted 6. Kohad 2. Teenused 7. Omandiõigused 3. Üritused 8. Organisatsioonid 4. Kogemused ja elamused 9. Informatsioon 5. Inimesed 10. Ideed ja tõekspidamised Turunõudlus ning turunduse põhiprintsiibid Viis alusprintsiipi tarbijale väärtuse loomisel: 1. Vajadused on inimese sisemised tungid millegi järele. Baasvajadused (nt söök) ja kõrgemad vajadused ( nt eneseteostus). 2. Soovid on vajaduste kohandatud väljendused. 3. Nõudlus sisaldab nii soovi kui ka maksevalmidust. 4. Turg potensiaalsete ja praeguste tarbijate hulk, kes soovivad ettevõtte tooteid osta, kusjuures tarbijatel on ka ressursid, et toodete eest tasuda. Turunõudlust võib mingil ajahetkel vaadelda lõpliku suurusena: · Negatiivne nõudlus · Olematu nõudlus · Varjatud nõudlus · Langev nõudlus
Kestuse ja korraldamise alusel(ühekordsed, jätku,monopoolne,mitme tellija, valmis) Valimi koostamise meetodid: Juhuvalemid- lihtne, süstemaatiline, kiht, klaster. Mittejuhuvalimis- mugavus, omaotsustus, kvoot, lumepall. Valimi koostamise etapid: Üldkogumi määratlemine Valimiraami identifitseerimine Valimi meetodi valik Valimi suuruse määratlemine Valimi moodustamine 5. SIHTTURUNDUS JA POSITSIONEERIMINE Füüsilisest isikust tarbijate vajadused: · Baasvajadused- igapäevaseks eluks vajalik toit, riietus, peavari ja puhkus. · Luksussoovid · Impulsiivsed soovid tekivad äkki ja ost toimub hetketuju ajel. Massturundus põhineb masstootmisel ja -turustamisel ning massikommunikatsiooni vahendite kasutamisel toote reklaamimisel. Püütakse meeldida kõigile tarbijagruppidele üheaegselt ja ühesuguse toodanguga. Kavandatakse vaid üks turundusmeetmestik. Massturundust sobib kasutada, kui tarbijate vajadused on sarnased, näiteks paljude
võimaluste suhteid. Sobivus tagab teadmiste ja oskuste kandumise kollektiivi. Sobivus tagab personali püsimise. Kõige tähtsam on väärtuste ühildumine, hoiakud, isiksuse sobivus, tööga rahulolu, soov ja valmidus jätkata tööd, vajaduste ja keskkonna sobivus, olla organisatsiooniga seotud, pühendumine Inimese ja organisatsiooni sobitamine -Inimese võimed või potentsiaalsed oskused- organisatsioonis nõutavad- edutamine, inimese baasvajadused- üleviimine, organisatsiooni kultuur- säilitamine 12. Juhi võimubaasid ja mõjuvõimu allikad. Positsioonivõim- Seaduslik võim- seaduse kaudu, tasuvõim- vahetustaktika, sunnivõim- surve taktika, infovõim- konsulteeri Isiksuse võim- Ekspertvõim- teadmiste kaudu juhtimine, Veenmise võim- ratsionaalne veenmine, referentsvõim- isiklik eeskuju, Karismaatilisus- inspireerimine, meelitamine...
huvi, ostuvõime ja soov kulutada raha mingit vajadust rahuldava kauba või teenuse ostmiseks. 174. Tarbijateks/klientideks võivad olla: · füüsilised isikud - üksikisikud, pered (kodumajapidamised), · juriidilised isikud organisatsioonid, sh - kaubandusturg (ost edasimüügiks), - ametkonnaturg. 175. 176. Sihtturunduse analüüs 177. FÜÜSILISEST ISIKUST TARBIJATE (eratarbija) vajadused: 1. baasvajadused: igapäevaseks eluks vajalik toit, riietus, peavari ja puhkus (A.Maslow vajaduste teooria järgi - ainult siis, kui need vajadused on rahuldatud, tehakse muid oste); 2. luksussoovid (mõjutatud - stiil, mood, maitse, mugavus jne); 3. impulsiivsed soovid tekivad äkki ja ost toimub hetketuju ajel (sageli mängib siin rolli hind - inimestel meeldib hoobelda kasulike tehingutega). 178. MASSTURUNDUS põhineb masstootmisel ja -turustamisel ning
3.Rakvere linn võiks rõhku panna ajaloolisuse peale hästi säilinud linnus nt. Ning samuti asukoht ,teised suurlinnad ligidal, teha erinevaid laagreid noortele nt.linnuses, kus saavad noored parema ülevaade ajaloost ning samuti huvitvad orienteerumis mängud linnas.Ning neid saab kõige paremini kajastada internetis(Facebook,Rakvere linna lehel) samuti kohalikud ajalehed ja teleka reklaam(kui selleks on piisavalt rahalisi vahendeid). 4.Jah, ikka tuleb.Kuna igas riigis võivad natuke erineda baasvajadused , seega tuleb seda arvestada.Samuti geograafiline asetus on väga tähtis. Ei oma, sest igal riigil on vastavalt oma asukohale, omad uskumused ja eesmärgid, mille poole nad püüdlevad. 5.Mis on selles toidupoes teistsugust, mida teistes pole?Millist reklaami viiakse läbi, et seda toidupoodi turundada? 6. Kui tihti külastate pubi/restorani? Milliseid toite sooviksite menüüs näha? Kas teile meeldik pubi,kus viiakse läbi erinevaid meelelahutus üritusi ning mänguõhtuid? · Internet
Rakveres on ka palju vaatamisväärsusi ja linnuse varemed – nende baasil saab Rakvere end turundada ajaloohuvilistele aktiivse ja teadmisi täiendava puhkuse veetmiseks. 3. Kas välisturul turundustegevust arendades tuleb arvestada keelelisi, usulisi, hariduslikke ja muid kultuurilise keskkonna tegureid? Miks on nad olulised? Kas tarbijad ei oma asukohariigist sõltumatult samu baasvajadusi ja eesmärke? Baasvajadused on inimestel samad kuid neid piiravad ja kujundavad keskkonna mõjud (haridus, usk, kultuur). Igas riigis ei räägita inglise keelt ning kui alustada turundustegevust mõnes sellises riigis, on kindlasti vaja ületada keelebarjäär ning koostada reklaamikampaania kohalikus keeles. 4. Oled ette valmistamas turundusuuringut isikliku intervjuu vormis, kusjuures eesmärgiks on välja selgitada, miks ostjad eelistavad konkreetset toidupoodi
Tervise akadeemiline käsitluses nähakse tervist kui kontseptsiooni mis kirjeldab tervist sotsiaalse mõjuga üksikisiku suhtumistesse, uskumustesse ja väärtushinnangutesse. 3. Iseloomusta inimvajaduste hierarhiat. Kuidas on nad omavahel seotud? Populaarsem inimvajaduste hierarhiat kujutav süsteem pärineb Abraham Maslow’lt. Hierarhia kõrgema astmeni pääsemiseks peavad kõik eelnevad vajadused olema täidetud. Baasvajadused rahuldatud. Esimene aste: füsioloogilised vajadused: vesi, toit, seks, uni Teine aste: turvalisusvajadus: vajadus füüsilise kaitse järele, moraalne turvalisus Kolmas aste:armastuse ja kuuluvus vajadus: pere, sõbrad, intiimne lähedus Neljas aste: tunnustusvajadus: usaldus, saavutus, eneseväärikus Viies aste: eneseteostus vajadus: moraal, loovus, spontaansus, faktide tunnistamine Kuues aste: transtsendentsi vajadus: piirideta ühtsuse või kõiksuse
A.Maslow Vajadustepüramiidi teooriast .teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajaduste grupile: 1.saavutusvajadus, 2.suhtlemisvajadus, 3.võimuvajadus Need on seostatud inimese juhtimise ja tööalase aktiivsusega 67. C.Alderfer´i ERG teooria põhiseisukohad G Kasvuvajadus Enesearengu ja edukuse vajadus R Seostuse vajadus Vajadus luua ja hoida häid sotsiaalseid suhteid E Eksistentsi vajadus Baasvajadused ellujäämiseks 68. S. Adamsi Võrdsuse teooria põhiseisukohad Võrduse teooria põhineb sotsiaalse vahetuse teoorial. Võrdsuse teooria järgi on inimeste peamiseks motiiviks: sotsiaalse õigluse tase. Tööd tehes inimesed pidevalt võrdlevad oma ja teiste panuseid saavutatavate töötulemustega. 69. V.Vroom´i Ootuste teooria põhiseisukohad Ootuste teooria (Victor Vroom) väidab, et inimene tegutseb kindlal viisil, mis
Uuringute põhjal on juhtidele omane kõrge võimuvajadus. McClellandi teooria põhinebki kolmele vajadusele, kuid Maslow teoorias ei ole rahuldatud vajadus enam stiimuliks. Maslow teooria järgi, kui inimene jõuab lähemale mingi teatud vajaduse rahuldamiseni, siis seda tähtsamaks muutub sellest kõrgemal asuv vajadus. 144. C. Alderferi ERG teooria põhiseisukohad E – existence. Eksistentsi vajadus: baasvajadused ellujäämiseks. R – relatedness. Seostatuse vajadus: vajadus luua ja hoida häid sotsiaalseid suhteid. G – growth. Kasvuvajadus: enesearengu ja edukuse vajadus. 145. S. Adamsi võrdsuse teooria põhiseisukohad Võrdsuse teooria põhineb sotsiaalse vahetuse teoorial. Selle teooria järgi on inimeste peamiseks motiiviks sotsiaalse õigluse tase. Tööd tehes inimesed pidevalt võrdlevad oma ja teiste panuseid saavutatavate töötulemustega.
Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Kirjeldas miks inimestel arenevad välja need olemused, mis tulenesid varasest lapspõlvest ja emotsionaalsetest suhetest vanemate ja lapse vahel. Igal organismil on kaasasündinud vajadus end realiseerida! Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. Eneseteostus (self-realization) - Oma sisemise potentsiaali realiseerimine. Baasvajadused: rahuldamist eeldavad vajadused ja turvalisusvajadus. Eesmärk: terviklikkus. I KAKS VAJADUSTE RÜHMA: Turvalisusvajadus (need for security) – füüsiline ja psühholoogiline. Rahuldamisvajadus (need for satisfaction) – füsioloogilised, psühholoogilised (nt raha), domineeriv vajadus on turvalisusvajadus. II KULTUUR JA NEUROOS: Kultuur determineerib isiksuse ja isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist).
olemus on oma olemuselt positiivne, loov ja arengut taotlev, ehkki teda on muserdanud kogemus . Inimest julgustatakse väljendama oma tundeid ja ise leidma oma probleemidele lahendusi. Terapeut on vaid konsultandiks, kes loob atmosfääri, milles kliendil oleks lihtsam organiseerida oma sisemaailma. Inimesel on vaba tahe valida ja otsustada ning seetõttu vaadeldakse igat inimest kui kordumatut isiksust. 5 taset erinevaid vajadusi: 1. füsioloogilised(baasvajadused) 2.turvalisuse vajadus 3. sotsiaalsed vajadused (suhtlemine, pere, sõbrad, lähedased) 4. tunnustusvaj (enesehinnanguga seoses 5. enese aktualiseerimine 4. Kognitiivne psühholoogia e. tunnetuspsühholoogia esindaja J. Piaget uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine. Inimene modelleerib keskkonda ja seal toimuvat, loob tegevuskeskkonnast teatud seesmised mudelid
348. Madalamad vajadused ei pea olema rahuldatud, enne kui kõrgemad saavad hakata toimima. Vajadus on rahuldatud, siis ei kao veel selle motiveeriv aspekt. ERG-teooria sisaldab ka unikaalset frustratsiooni- regressiooni printsiipi: Juba rahuldatud madalamate astmete vajadus võib muutuda uuesti aktiivseks ning mõjutada käitumist, kui kõrgema astme vajadust ei suudeta rahuldada. 349. Vajaduse tase: 350. Eksistensi vajadus baasvajadused ellujäämiseks 351. Seostatuse vajadus vajadus luu ja hoida häid sotsiaalseid suhteid 352. Kasvuvajadus enesearengu ja edukuse vajadus 353. 68. S. Adamsi Võrdsuse teooria põhiseisukohad 354. Põhineb sotsiaalse vahetuse teoorial. Võrdsuse teooria järgi on inimeste motiiviks: sotsiaalse õigluse tase. 355. Töötaja võib võrrelda oma panust ja tulemust: 356. 1. Oma eelnevate kogemustega antud organisatsioonis. 357. 2
See on vajadus juhtida ja suunata teiste inimeste tegevust. Uuringute põhjal – juhile on omane kõrge võimuvajadus A. Maslow – Vajaduste hierarhia teooria slaidilt 67. C.Alderfer´i ERG teooria põhiseisukohad Vajaduse tase • E - existence Eksistentsi vajadus • R – relatedness Seostatuse vajadus • G - growth Kasvuvajadus Vajaduse sisu • Baasvajadused ellujäämiseks • Vajadus luua ja hoida häid sotsiaalseid suhteid • Enesearengu ja edukuse vajadus 68. S. Adamsi Võrdsuse teooria põhiseisukohad Võrduse teooria põhineb sotsiaalse vahetuse teoorial. Võrdsuse teooria järgi on inimeste peamiseks motiiviks: sotsiaalse õigluse tase. Tööd tehes inimesed pidevalt võrdlevad oma ja teiste panuseid saavutatavate töötulemustega.
onmingis vajaduses puudujääke. • Eesmärk- Milline eesmärk on ja kuidas hakkame sinna välja jõudma. Näiteks: saada baka diplom, väiksem eesmärk: läbida aine ülevaade psühholoogiast. Vajadused • Orgaanilised vajadus • Funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus • Sotsiaalsed • Vaimsed 45 46 • Esteetilised – vajadus ilu ja korra järgi Bioloogiline motivatsioon (baasvajadused) • Tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine – Valu vältimine – Hirm – Uni – Nälg – Janu – Sugutung – Uimastisõltuvus Kultuuriline motivatsioon • Arenguvajadus – Uudishimu, tunnetusvajadus(vajadus ise teatud olukordi läbi proovida ja kogeda. Näiteks: Mis tunne see on, kui keel lingi külge külmaga kinni jääb. • Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) Kontrollkese (Rottel 1966) Ta jagas inimese käitumise kaheks.
Soov olla teiste lähedal, leida tunnustust, end realiseerida, olla informeeritud. Eneseteostuse, suhtlemise, prestiizi jne tarbed. Piiramine halvasti talutav. 4. vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused- üldine tunnustus, faktiline teadasaamine, looming jne. 5. esteetilised vajadused- ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Vajaduse rahuldamise viisid (koht, objektid, konteks, võtted) on sotsiaalselt sätestatud. Baasvajadused- bioloogilised; teisalt ohutusvajadused; kolmas armastus, kuuluvustunne; neljas respekt, tunnustus; viies eneseaktualisatsiooni vajadused. Rahuldamine viib sama taseme vajaduste uuele, tsüklilisele ilmnemisele hiljem uuesti, uute tasemelt keerukamate või kõrgemate vajaduste tekkimisele. 20.02 Emotsioonid Tunnetusprotsesside uurimine (haist, taju, mõtlemine, keel); isiksusepsühholoogia; emotsioonide psühholoogia.
üksikisikud, pered (kodumajapidamised); organisatsioonid (organisatsiooniturul on vähem ostjaid, kuid ostud on suuremad ja regulaarsemad): o organisatsiooniturg (tootmisvahendite ost ja müük); o kaubandusturg (ost edasimüügiks); o ametkonnaturg. Indiviididest tarbijad ostavad mingit kaupa või teenust, sest nad usuvad, et nad vajavad seda. Tarbijate vajadused ja soovid võib jagada kolme üldisesse gruppi: 1. baasvajadused: igapäevaseks eluks vajalik toit, riietus, peavari ja puhkus. Ainult siis, kui need vajadused on rahuldatud, tehakse muid oste; 2. luksussoovid: lisanduvad minimaalsetele äraelamisvajadustele. Siinjuures muutuvad olulisemaks stiil, mood, maitse, mugavus jne; 3. impulsiivsed soovid: tekivad äkki ja ost toimub hetketuju ajel. Sageli mängib siin rolli hind - inimestel meeldib hoobelda kasulike tehingutega.
Soov olla teiste lähedal, leida tunnustust, end realiseerida, olla informeeritud. Eneseteostuse, suhtlemise, prestiizi jne tarbed. Piiramine halvasti talutav. 4. vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused- üldine tunnustus, faktiline teadasaamine, looming jne. 5. esteetilised vajadused- ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Vajaduse rahuldamise viisid (koht, objektid, konteks, võtted) on sotsiaalselt sätestatud. Baasvajadused- bioloogilised; teisalt ohutusvajadused; kolmas armastus, kuuluvustunne; neljas respekt, tunnustus; viies eneseaktualisatsiooni vajadused. Rahuldamine viib sama taseme vajaduste uuele, tsüklilisele ilmnemisele hiljem uuesti, uute tasemelt keerukamate või kõrgemate vajaduste tekkimisele. Tunnetusprotsessid: Tunnetusprotsessid e kognitiivsed protsessid ... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest
annaabi.ee 
