Leidsid 23 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Autoriõiguse ülesanne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuma, pross, lubada, koopiad, originaalne, autentsus, koopiaid, ainuõigus, juhud, pood, aksessuaarid, okidoki, teataja, koduülesanne, lepinguõigus, töökeskkond, juhendaja, lumiste, hakkaks, liblikad, tsitaadi, iseendas, ausad, lubame, soovime, kopeerima, tegeledes, juhtumid, meediast, viita, varna, rikutakse, tekkivad, varalised, reprodutseerida3. Autori varalised õigused - slaid 13; 7.4. Isiklike ja varaliste õiguste suhe - slaid 14; 7.5. Autori õigus saada tasu. - Autorile kuuluvad õigused - autoriõiguse sisu moodustavad autori isiklikud ja varalised õigused. Need on teose loomisest tulenevalt autorile seadusega tagatud ainuõigused. Isikul, kellele vastavad õigused kas seaduse või lepingu alusel kuuluvad, on monopoolne õigus nimetatud õigusi kas ise teostada või lubada nende teostamist teistel isikutel. Autori isiklike ja varaliste õiguste teostamine ilma õiguste omaja nõusolekuta on üldjuhul keelatud ning seda loetakse autoriõiguse rikkumiseks. Autoriõiguse aluseks olevad põhiõigused: Autori õigustel on Eestis põhiseaduslik alus. PS § 39 sätestab: “Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigust.” Teose loomise momendist tekib sellele autoriõigus. Autoriõiguse sisu
arvutiprogrammi. Käesoleva seaduse alusel kaitstakse autoriõigusega andmebaasi, mis oma sisu valiku ja korralduse tõttu on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus, ning ei kohaldata mingit muud kriteeriumi 23) muud teosed. (4) Autoril tekib autoriõigus ka teose loomise vaheetappide resultaatidele (eskiis, visand, plaan, joonis, peatükk, arvutiprogrammi loomise lähtematerjal jms.), kui need vastavad käesoleva paragrahvi 2.lõikes sätestatule. (5) Teose originaalne pealkiri (nimetus) kuulub kaitsmisele teosega võrdsetel alustel. (6) Teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse, välja arvatud juhul, kui käesolevast seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu. Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal. 3. Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele,
copyright. Ka teistest keeltest tõlgitakse droit d'auteur, Urheberrecht, diritto di autore, upphovsrätt, tekijänoikeus, avtorskoje pravo jms inglise keelde kui copyright. See on ajalooline traditsioon. Maailma esimene autoriõiguse seadus võeti vastu Inglismaal 1709. aastal ja see käsitles trükitud kirjandusteoste kaitset. 1735. aastal kasutuselevõetud termin copyright tähendaski algul vaid õigust teha teosest koopiaid (right to copy). Hiljem lisandusid ka teised õigused, näiteks õigus teost avalikult esitada, õigus teost raadio teel edastada jt. Inglismaal tekkinud ja sealt USA-sse ja teistesse sama õigussüsteemiga (nn Common Law) maadesse levinud uus õigus oli tegelikult oma olemuselt ettevõtja õigus. Prantsusmaalt sai 18. sajandi lõpus alguse Mandri-Euroopale iseloomulik autoriõigus. See oli üles ehitatud teose autorist lähtudes, mida tõendab ka
3 1. Teose vaba kasutamise olemus 1.1 Teose kasutamine ilma autori nõusolekuta Enamasti on õigus teoseid kasutada vaid autori eelneval nõusolekul, kuid eranditena teatud juhtudel ja mahus on võimalik teoseid kasutada ka autori nõusolekuta. 1 Berni konventsiooni artikli 9 kohaselt kuulub konventsiooni järgi kaitstavate kirjandus- ja kunstiteoste autoritele ainuõigus lubada teoste reprodutseerimist igal viisil ja igas vormis, kuid liitu kuuluvad riigid võivad otsustada, kas lubada selliste teoste reprodutseerimist teatud erijuhtudel.2 Eelviidatud erijuhtude kehtestamise võimalusele tuginedes on ka Eesti autoriõiguse seaduses sätestatud erandid, millal tohib teost vabalt kasutada. Teose vaba kasutamise võimalused tulenevad otseselt ja ammendavalt seadusest ning seaduse vaba ja laiendav tõlgendamine ei ole lubatud.3
kasutatavalt teoselt). Autori varalised õigused On üleantavad: Autor võib oma varalised õigused loovutada täielikult või üksikute õiguste kaupa Autor võib jätta varalised õigused endale ja anda teistele isikutele litsentsi (kasutamise õiguse). AutÕS § 13 sätestab autori varalised õigused ja § 131 varaliste õiguste teostamise. AutÕS § 13 lg 1 üldreegel - Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest + loetelu õigustest, mida autor võib lubada ja keelata. Erand: AutÕS IV peatükis ettenähtud juhud (teose vaba kasutamine) AutÕS § 132 sätestab täiendavad õigused seoses arvutiprogrammidega: Arvutiprogrammi autorile kuuluvad lisaks AutÕS seaduse §-s 13 nimetatud
7 järgi tekib autoriõigus teosele teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis2. Nimetatud seaduse tähenduses loetakse teoseks mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Autoriõigus kui iseseisev normistik riigi õigussüsteemis moodustab eraõiguse ühe osa ehk instituudi. Autoriõigused kui loojatele garanteeritud õigused on samuti üks inimõiguste liike, mis on tunnustatud ka rahvusvaheliste õiguse normidega. Eestis on autori õigused Põhiseadusega garanteeritud. Põhiseaduse § 39 sätestab: "Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi." Autoriõiguse sisu
5 omanikud, on kõik inimesed ka autorid. Kui mitu autorit loovad teose ühiselt on tegemist ühise autorsusega, mis jaguneb: - ühisautorsus, kui teoses ei saa piiritleda autorite panust - kaasautorsus, kui panus on teoses piiritletav. Eestis ei saa autor olla juriidiline isik. Küll saab juriidiline isik õigusi lepingu või seaduse alusel teostada. Teos Autoriõigused tekivad teosele kolmel tingimusel: 1. originaalne (autori enda intellektuaalse loomingu tulemus, ei pea olema maailmas uudne), 2. väljendatud objektiivses vormis, vormi kaudu tajutav, 3. reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Autoril tekib õigus oma teosele selle loomise hetkest, sõltumata sellest, mis eesmärgil ja vormis see loodi. Õigus tekib ka avaldamata teostele ja pooleli olevatele teostele. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja
Leiutisi, kasulikke mudeleid jt tööstusomandit kaitstakse tööstusomandit reguleerivate seadustega (patendiseadus, kasuliku mudeli seadus, tööstusdisaini kaitse seadus jt). Mida ei kaitsta autoriõigustega. Autoriõigusega ei kaitsta ideid, kujundeid, mõisteid, teooriaid, protsesse, kontseptsioone, printsiipe, avastisi, leiutisi, rahavaloominguteoseid, õigusakte, haldusdokumente, kohtulahendeid ja nende tõlkeid, päevauudiseid, fakte ja andmeid ja riigi ametlikke sümboleid. Milline on originaalne teos ja kuidas kaitstakse tuletatud teost. Teos peab olema autori enda loomingu tulemus. Algupärase teose ükskõik millises vormis muutmise tulemusel saadud uut teost nimetatakse tuletatud teoseks. Tuletatud teosed on samuti kaitstud autoriõigusega, isegi siis, kui algupärased teosed, millest need tuletati, olid avalikud. Seega tuleb ka autoriõigusega kaitstud tuletatud teose kasutamiseks hankida teose autori luba. Kuidas kaitstakse andmebaase
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel j
kasutatavalt teoselt). Autori varalised õigused On üleantavad: Autor võib oma varalised õigused loovutada täielikult või üksikute õiguste kaupa Autor võib jätta varalised õigused endale ja anda teistele isikutele litsentsi (kasutamise õiguse). AutÕS § 13 sätestab autori varalised õigused ja § 131 varaliste õiguste teostamise. AutÕS § 13 lg 1 üldreegel - Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest + loetelu õigustest, mida autor võib lubada ja keelata. Erand: AutÕS IV peatükis ettenähtud juhud (teose vaba kasutamine) AutÕS § 132 sätestab täiendavad õigused seoses arvutiprogrammidega: Arvutiprogrammi autorile kuuluvad lisaks AutÕS seaduse §-s 13 nimetatud
Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis. Kui mitu autorit loovad teose ühiselt on tegemist ühise autorsusega, mis jaguneb: - ühisautorsus, kui teoses ei saa piiritleda autorite panust; - kaasautorsus, kui panus on teoses piiritletav. Autoriõigused tekivad teosele kolmel tingimusel: 1. originaalne, 2. väljendatud objektiivses vormis, vormi kaudu tajutav, 3. reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Mittevaralised õigused: Teose autoril on: 1) õigus autorsusele; 2) õigus autorinimele; 3) õigus teose puutumatusele; 4) õigus teose lisadele; 5) õigus autori au ja väärikuse kaitsele; 6) õigus teose avalikustamisele;
võimaldavas vormis; AutÕS § 7 lg 2) ja piiritletud (Kasuliku mudeli nõudlus on leiutise olemuse selge, täpne ja lühike sõnaline väljendus; KMudS § 9 lg 1). Teiseks olemuslikuks tingimuseks intellektuaalomandi suhtes on originaalsus: Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus (AutÕS § 4 lg 2). Kasulik mudel on leiutis, mis on uudne, millel on leiutustase ja mis on tööstuslikult kasutatav (KMudS § 5 lg 1). Lisaks nendele olemuslikele tingimustele näeb seadus ette veel teisi, millega määratletakse intellektuaalse omandi kaitstavus. Nii piiratakse intellektuaalse omandi õiguste kaitsetähtaega, seatakse see sõltuvusse formaalsuste täitmisest, sh tasude
kasutatavalt teoselt). Autori varalised õigused On üleantavad: Autor võib oma varalised õigused loovutada täielikult või üksikute õiguste kaupa Autor võib jätta varalised õigused endale ja anda teistele isikutele litsentsi (kasutamise õiguse). AutÕS § 13 sätestab autori varalised õigused ja § 131 varaliste õiguste teostamise. AutÕS § 13 lg 1 üldreegel - Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest + loetelu õigustest, mida autor võib lubada ja keelata. Erand: AutÕS IV peatükis ettenähtud juhud (teose vaba kasutamine) AutÕS § 132 sätestab täiendavad õigused seoses arvutiprogrammidega: Arvutiprogrammi autorile kuuluvad lisaks AutÕS seaduse §-s 13 nimetatud
7. Registreerimata, registreeritud, üldtuntud kaubamärgi poolt tagatava õiguskaitse võrdlus (erinevused).................................................................................................................................8 8. Kaubamärkide liigitus (kujutise järgi).................................................................................... 8 9. Kaubamärgi absoluutsed ja suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud...............................10 10. Kaubamärgiomaniku ainuõigus (kaubamärgiomaniku ainuõigust rikkuvad toimingud)....12 11. Kaubamärgi õiguskaitse taotlemise võimalused (siseriiklik, EÜ, rahvusvaheline taotlus) 12 12. Kaubamärgiomaniku võimalikud nõuded ainuõigust rikkunud isiku vastu. Vastuhagi.....13 13. Tööstusdisainilahenduse mõiste..........................................................................................15 14. Tööstusdisainilahenduse õiguskaitse kriteeriumid..............................................................15
· Õigus autorinimele - õigus otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi kasutamisel - kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega ehk pseudonüümiga või ilma nimeta ehk anonüümselt. Enamus laiatarbe programmide autoriõigusi omavad tarkvara tootjafirmad, s. t. autorinimena on märgitud tootjafirma nimi. · Õigus teose puutumatusele - õigus teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi. · Õigus teose lisadele - õigus lubada oma teosele lisada teiste autorite teoseid, järelsõnasid, kommentaare. · Õigus autori au ja väärikuse kaitsele - õigus vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi
teadusteostele. Autoriõigus Teoseks loetakse mistahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. 30 5.05.2016 Autoriõigus Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Autoriõigused 1. Kirjanduslikud teosed 2. Teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed 3. Arvutiprogrammid 4. Suulised teosed 5. Stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod Autoriõigused 6. Draama- ja muusikalised draamateosed 7. Muusikateosed 8. Koreograafiateosed ja pantomiimid 9. Audiovisuaalsed teosed 10. Maalid, graafika, trükised,
Eksamiküsimused 1. Iseloomustage levinumaid õigussüsteeme? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. Levinuimad õigussüsteemid-kontinentaalne ja üldine õigussüsteem. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 2. Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad? Õiguse jagunemine-õigusinstitutsioonideks ja õigusharudeks, eristatakse kahte osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping 5) õigusak
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
annaabi.ee 
