1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw · 85kW · 125kW · 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor · Pikkupidi · Ristipidi 1.6 Silindrite paigutus
· 2,5 l · 2,7 l · 3l · 3,2 l · 4l BMW E30 2,7 l · 4,2 l · 4,6 l jne. 1.3 Mootori paigutus. · Ees · Taga · Keskel 1.4 Silindrite arv. · R4 · R6 · V6 · V8 · V10 · V12 · V16 1.5 Mootori taktide arv. · 2 takti · 4 takti 1.6 Mootori tüüp. · Rida · V · Wankel · Boxer · Rootor 1.7 Mootorite otstarve. · Koht kindlad · Veovahenditel 1.8 Segumoodustusviisi järgi. · Välise segumoodustusega · Sisese segumoodustusega 1.9 Töösegu süütamisviisi järgi. · Elektrilise sundsüütega · Kompressioonsüütega 1.10 Silindrite kütteseguga täitmise viis · Ülelaadimisega · Ülelaadimiseta 1.11 Jahutusviisi järgi. · Vedelikjahutus · Õhkjahutus
Mootor Olenevalt mootori ehitusest toimub see protsess kas ühe või kahe väntvõlli pöörde jooksul, kui ühe siis on tegemist 2 taktilise mootoriga, kui kahe siis 4taktilise. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub ühes äärmisest asendist teise. Kolvi äärmisi asendeid nimetatakse ülemiseks ja alumiseks surnudseisuks. 4taktilise mootori töötsükkel koosneb 4jast taktist. 1) Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub A.S.S-i väntvõlli poole väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on kõige suurem see on sisselaske takt. 2) Kolb hakkab liikuma vastassuunas põleva segu silindrisse andmine lõppeb silindrisse jõudnud segu surutakse kokku kolb jõuab ülemisse surnud seisu, väntvõll on teinud järgmise poolpöörde silindri maht on kõige väiksem, seda nimetatakse surve taktiks. 3) Kokkusurutud põlev segu süüdatakse eletrisädemega kolb surutakse Ü.S.S alumisse
Progresside kogum, mis kindlas järjestuses Ülemine surnud seis: Kolvi kõige ülemine asend (ü.s.s.) Alumine surnud seis: Kolvi kõige alumine asend (a.s.s) Takt Töösüli osa mis toimub kolvi ühe käigu jooksul Kolvikäik Kolvi äärmise asendite vahekaugus, mis võrdub vantvõlli vända kahe raadiusega Väntvõlli vända raadius Kaugus vantvõlli võllikaelast teljest vändakaela teljeni Silindri töömaht Maht mille kolb vabastab ülemisest surnud seisust alumise sured seisuni Põlemiskambri maht Maht, mis jääb kolvi kohale ,kui see asetseb ülemises surnud seisus(vc) teljest Silindri üldmaht Maht, mis jääb kolvi kohale ,kui see asetseb ülemises surnud seisus(vc) teljest Maht mille kolb vabastab ülemisest surnud seisust alumise sured seisuni Pöörlemisagedus Väntvõlli pöörete arv ajaühikus (pööret/minutis) Koormus Ühe tsukli jooksul tehtud töö Võimsus
Põltsamaa Ametikool Mootor A1 Margo Pukki Kaarlimõisa 2008 1.Mootori ehitus 1. Väntmehhanism 1.1 Ülesanne? 1.2 Ehitus?(Põhiosad) 1.3 Tööpõhimõte? Väntmehhanism- muudab kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu (edaspidi-indikaatorrõhk pi) kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. 1. Kolb Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see
mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi! Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma. Kuid kunagi ei toimu energia ülekanded ilma kadudeta. Osa kütuste põlemisel eraldunud soojusenergiast läheb kogu süsteemi soojendamiseks. Kui istud autosse külma talveilmaga, on auto peaaegu sama külm kui väljaski. Kui aga auto mootor on veidi aega töötanud, soojeneb auto nii väljast kui ka seest
mille abil mootor üldse tööle hakkab . 1. Gaaside , võrreldes vedelate ainetega , annavad ennast kokku suruda . 2. Gaasid kokkusurumisel kuumenevad . 3. Gaasid põlemisel , see tähendab kuumenemisel , paisuvad . Autodel kasutatakse valdavalt sisepõlemismootoreid . See on soojusjõumasin , kus põletatakse kütust ; bensiini , diiselkütet , parafiini , gaasi , piiritust , taimeõli jne . Kütuse põlemisel silindris muudetakse kütuse olev keemiline energia mehaaniliseks tööks . Põlemine on keemiline reaktsioon , kus kütuses olevad aineosakesed ühinevad õhuhapnikuga . Mootoreid iseloomustavad põhinäitajad .. Kolvi ülemine ja alumine surnud seis ( üss ja ass ) : need on kolvi liikumistee piirasendid silindris . Kolvi käik : kolvi teekonna pikkus silindris ülemise ja alumise surnud seisu vahel . Põlemiskambri maht : ruumala , mis jääb pealepoole kolbi , kui kolb on ülemise surnud seisus .
väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi. Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma. Kuid kunagi ei toimu energia ülekanded ilma kadudeta. Osa kütuste põlemisel eraldunud soojusenergiast läheb kogu süsteemi soojendamiseks. Kui istud autosse külma
SPM SILINDRIKAAN..................................................................................................................18 SILINDRIKAANE TIHENDID.................................................................................................19 SPM KEREOSADE ÜHENDAMINE..........................................................................................20 SPM VÄNT – KEPS MEHHANISM............................................................................................21 KOLB........................................................................................................................................22 KOLVISÕRM............................................................................................................................24 KOLVIRÕNGAD......................................................................................................................24 ÕLIRÕNGAD.....................................................................
6) silindrite laadimise iseloomu järgi: a) ülelaadimiseta mootorid, b) ülelaadimisega mootorid: Turbolaaduriga, Ülelaaduriga; 7) silindrite arvu ja asetuse järgi: kahe silindriblokiga;tähtmootortähtmootori erijuhus; vastak-või boksermootor ühis väntvõlliga;kaherealine ja ühise väntvõlliga, Wankel engine. 8) pöörlemissuuna järgi: a) parem- või vasakpoolse pöörlemisega mootorid, b) reverseeritavad ja mittereverseeritavad mootorid; 9) väntvõlli asetuse järgi silindri telje suhtes: a) tsentreeritud väntvõlliga mootorid, b) detsentreeritud väntvõlliga mootorid; 10) kasutusvaldkonna alusel: statsionaarsed mootorid (ka külmutusvagunites!), sõidukite mootorid, 11) kolvikäigu kiiruse järgi ( C = 2 S n): p a) aeglasekäigulised mootorid ( C = 3.5...6.5 m/s); p b) keskmise kiirusega mootorid ( C = 6.5...9.0 m/s ) p
mootorsaanidel ning muudel väiksematel liiklusvahenditel. Kahetaktilist mootorit kasutatakse veel ka väiksemate statsionaarsete seadmete nagu generaatorid, pumbad käitamiseks ning ka väiksemate tööriistade nagu mootorsaed, muruniitjad ja muud töövahendid, mis vajavad autonoomset jõuallikat. Mõisted Takt - kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvaid protsesse nimetatakse taktiks. Surnud seis - kolvi ülemist ja alumist piirasendit, kus kolb muudab oma liikumise suunda, nimetatakse vastavalt ülemiseks ja alumiseks surnud seisuks. Kolvikäik - on teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Töömaht - Ruumi, mille kolb vabastab liikudes ülemisest surnud seisust alumisse nimetatakse silindri töömahuks. Ruumi, mis jääb pealepoole kolbi, selle ülemises surnud seisus nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks
Õlifiltrid 8. Õlijahuti 9. Puhas õhk 10. Turbolaadur 11. Heitgaas Diiselmootor koosneb vänt- ja gaasijaotusmehhanismist ning jahutus-, õlitus- ja toitesüsteemist. Väntmehhanism muudab kolbide edasi-tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks. Kolb liigub silindris töötakti ajal gaasiderõhu toimel ülemisest surnud seisust (ÜSS) alumisse surnud seisu (ASS). S kolvikäik, d silindri läbimõõt, V1 silindri töömaht, Vp põlemiskambri maht, 1- kolb, 2- silinder või hülss Mootori silindrite asetus Ridamootor V- mootor Boksermootor Mootori osad:1-kolb, 2- keps, 3- hülss, 4- pihusti, 5- nookur, 6- turbolaadur, 7- kõrgrõhupump,
MOOTOR KRISTJAN TEEARU MÕISTED · TAKT - KOLVI LIIKUMISE AJAL ÜHEST SURNUD SEISUST TEISE TOIMUVAID PROTSESSE NIMETATAKSE TAKTIKS. · SURNUD SEIS - KOLVI ÜLEMIST JA ALUMIST PIIRASENDIT, KUS KOLB MUUDAB OMA LIIKUMISE SUUNDA, NIMETATAKSE VASTAVALT ÜLEMISEKS JA ALUMISEKS SURNUD SEISUKS. · KOLVIKÄIK - ON TEEKOND, MILLE KOLB LÄBIB LIIKUMISEL ÜHEST SURNUD SEISUST TEISE. · TÖÖMAHT - RUUMI, MILLE KOLB VABASTAB LIIKUDES ÜLEMISEST SURNUD SEISUST ALUMISSE NIMETATAKSE SILINDRI TÖÖMAHUKS. RUUMI, MIS JÄÄB PEALEPOOLE KOLBI, SELLE ÜLEMISES SURNUD SEISUS NIMETATAKSE PÕLEMISKAMBRI MAHUKS. TÖÖMAHU JA PÕLEMISKAMBRI MAHU SUMMAT NIMETATAKSE ÜLDMAHUKS. MITMESILINDRILISTE MOOTORI KÕIGI SILINDRITE TÖÖMAHTUDE SUMMAT NIMETATAKSE MOOTORI TÖÖMAHUKS. VÄIKSEMATEL MOOTORITEL TÄHISTATAKSE TÖÖMAHTU KUUPSENTIMEETRITES, SUUREMATEL MOOTORITEL LIITRITES.
..........................................................................11 Auto mark, mudel, mootori tähis.......................................................................................... 11 Iseloomustus..........................................................................................................................11 Mõõtmised............................................................................................................................ 12 Tõestage, et kolb on ovaalne ja kooniline.............................................................................12 Väntmehhanismi detailid ..................................................................................................... 13 Laagrid.................................................................................................................................. 13 Tihendid................................................................................................................
1.1 NELJATAKTILINE SISEPÕLEMISMOOTOR Neljataktiline sisepõlemismootor on tänapäeval kõige levinum jõuallikas autodele, mootorratastele, laevadele (paatidele) aga ka statsionaarsetele seadmetele (elektrigeneraatorid, pumbad, kliimaseadmed j.n.e.). Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse (bensiin, diiselkütus, maagaas, puugaas j.n.e.) põlemisel saadava energia muutmisest mehaaniliseks energiaks. Neljataktilise mootori põhiosadeks on mootoriplokk, karter, väntvõll koos hoorattaga, silinder, kolb, keps (v.a. Wankelmootor) sisse- ja väljalaske klapid, nukkvõll(id), ning sõltuvalt mootori tüübist süüteküünal ja/või pihusti. 3 1.2 NELJATAKTILISE SISEPÕLEMISMOOTORI TÖÖTAKTID Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal toimub põlevate gaaside energia edastamine väntmehhanismile, vaja lisaks kolme abitakti. 1. Takt. Sisselasketakt
Sisepõlemismootor Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks. Mõisted Takt - kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvaid protsesse nimetatakse taktiks. Surnud seis - kolvi ülemist ja alumist piirasendit, kus kolb muudab oma liikumise suunda, nimetatakse vastavalt ülemiseks ja alumiseks surnud seisuks. Kolvikäik - on teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Töömaht - Ruumi, mille kolb vabastab liikudes ülemisest surnud seisust alumisse nimetatakse silindri töömahuks. Ruumi, mis jääb pealepoole kolbi, selle ülemises surnud seisus nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindriliste mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väiksematel mootoritel tähistatakse
Saeõpetus 1. Bensiinimootorsae ehitus 1.1. Mootori ehitus 1.2. Mootori tööpõhimõte 1.3. Gaasijaotusmehhanism 2. Mootorsaagide toitesüsteem 2.1. Küttesegu koostis 2.2. Küttesegu valmistamine karburaatoris 2.3. Tühikäiguseadised ja käivitusseadised karburaatoris 2.4. Karburaatorite reguleerimine 2.5. Kasutatavad bensiinid ja õlid 3. Mootorsaagide süütesüsteem 3.1. Magneetosüüde 3.1. Elektronsüüde 4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem 4.1. Jahutussüsteem ja selle hooldamine 4.2. Õlitussüsteem ja selle hooldamine 5. Saeaparaat ja selle hooldamine 5.1. Jõuülekanne ja sidurid 5.2. Saeketid ja nende teritamine 5.3. Saeplaadid ja nende hooldamine 5.4. Vedavad tähtrattad 6. Saagide rikked, nende põhjused ja juhised remondiks 6.1. Mootorsaagide hooldus 7. Mootorsaagidega puude langetamine, laasimine ja järkamine 7.1. Langetamine 7.1. Laasimine 7.2. Järkamine 8
Mootor 1. Mootori ehitus 1.1 Väntmehhanism Väntmehhanismi - ülesanne on muuta kepsu sirgjooneline liikumine väntvõlli pöördjooneliseks liikumiseks. 1.2 Hooratas(flywheel) Hooratas - on masina (mehhanismi) element, mille ülesandeks on kineetilise energia (pöörlemise) salvestamine, et hiljem seda energiat kasutada masina (mehhanismi) edasiseks töövõimeks. Hooratast kasutatakse mehhanismi töö ühtlustamiseks ning ka töövõime jätkamiseks näiteks sisepõlemismootorites. Samuti kasutatakse hooratast güroskoop kompassides. Lihtsaim näide hoorattast on laste mänguasi vurr. Joonis 1 1
http://www.lapsevanem.ee/loodus7klass/animats/sisepolem/sisepolmoot.html 1. Takt. Kolb liigub silindris alla, avaneb klapp ning kolvi peale voolab bensiin ning sissepritse korral ka õhk, soodustamaks kiiret ja täielikkupõlemist. 2. Takt. Klapp sulgub ning tänu väntvõlli edasisele pöörlemisele surutakse bensiin kokku. Seejuures suureneb tema siseenergia. Vähendades ruumala kolvi peal, hakkavad molekulid kiiremini liikuma, kasvab gaasi siseenergia ja temperatuur. Kokkusurumise lõpul pannakse küttesegu küünla elektrisädemega plahvatama. Toimub küttesegu ülikkiire põlemine. 3. Takt. Põlemisel tekkinud gaasid tekitavad suure rõhu silindris ning suruvad kolvi alla. Seda nimetatakse töötaktiks
silindri ülemisest mm mm mm mm servast, mm 0-5 +0,030 +0,035 +0,03 +0,035 10 +0,035 +0,04 +0,04 +0,04 45-50 +0,035 +0,04 +0,035 +0,04 85-90 +0,035 +0,035 +0,035 +0,04 K24A3 mootori väntvõll on topelt vastukaaludega ning valmistatud sepistatud terasest. Samuti on väntvõlli kaelte kõvadust tõstetud nitriitimise teel. Nitriitimine on detailide kuumutamine lämmastikku sisaldavas keskkonnas, mille tulemusel tekib detaili pinnale väga tugev ja kõva pinnakiht[5]. Väntvõlli mass on 18,3 kg. Väntvõllil ei olnud visuaalsel vaatlusel kahjustusi ning selleks, et veenduda täpsemalt väntvõlli seisukorras, mõõdeti üle raamlaagrite väntvõlli kaelte viskumise (Tabel 3).
Soojusenergia saadaks peamiselt orgaanilise kütuse põlemisel. [7] Üheks soojusjõumasinate tüübiks on kolbmootorid. Kolbmootorite iseärasuseks on soojuse vabanemine (kütuse põlemine) ja selle muundumine mehaaniliseks tööks vahetult masina silindris. Tingituna sellisest soojuse protsessi viimisest, pole kolbmootorites tarvis ulatuslikke soojusvahetuspindu, mis on vajalikud näiteks auru-jõuseadmetes. Tänu kolbmootorite elementide jahutamisele ja kütuse otsesele põlemisele silindris, võib maksimaalne protsessitemperatuur tunduvalt ületada materjalide mehaanilist tugevust määrava piirtemperatuuri. [7] 2 Kolbmootorite põhielemendiks on silinder ja kolb, kolvi mehaaniline töö kantakse võllile üle väntmehhanismi kaudu. [3]
Peab olema suure jäikusega, sest tallemõjuvad kõik mootori poolt arendatavad jõud: raskusjõud, gaaside survejõud,detailide inerts. Üldreeglina valmistatud (valatuna) malmist, kuid väga suurtel mootoritel keeviskonstruktsiooniga terasest. Konstruktsioonilt kujutab alusraam vanni, mille külgseinteks on 2 pikitala, mis on omavahel seotud ristvaheseintega, kuhu on töödeldud väntvõlli kandelaagrite(raamlaagrite)pesa. Raamlaagrid peavad asetsema rangelt ühes liinis, et vältida väntvõlli läbipainet ja sellest tulenevalt kiiret ning ebaühtlast kulumist, mis põhjustaks väntvõllipurunemise. Peamasina alusraam kinnitatakse vundamendile enamasti jäigalt (liikumatult), abimasinate omad aga läbi kummipatjade e. amordisaatorite. 4.Sisepõlemismootori tööpõhimõte: 4 taktiline - pealt silindri kaanega ja altkolviga suletud, kui silindrisse pihustada vajaliku rõhuni komprimeeritud õhuhulka kütust, mis õhu kõrge temperatuuri
1. Tegelikus tsüklis toimub töötava keha keemiline muutus, st. mis tagaks külma mootori käivitamisel survetakti lõpul küttesegu soojuse saame põlemise teel.Toimuvad 1 Takt. Kolb liigub ASS- ust ÜSS-u. Toimub silindri puhastamine isesüttimise. Selleks peab temperatuur survetakti lõpul ületama põlemisreaktsioonid : jääkgaasidest , silindri täitmine värske õhuga ja peale kütuse isesüttimise temperatuuri 100 kuni 200 0C.
Vd Vc rc , kus (1.1) Vc Vd- silindri töömaht; Vc- põlemiskambri maht Keskmine kolvi kiirus Sp : Ln S p 2 LN , kus (1.2) 30 N- väntvõlli pöörete arv p/s; n- väntvõlli pöörete arv p/min. L- kolvikäik. Keskmine kolvi kiirus osutub sageli sobilikumaks parameetriks kui väntvõlli pöörle- miskiirus, kuna gaasi voolamiskiirus sisselasketraktis ja silindris on mastaabis keskmise kolvi kiirusega. Mootori efektiivvõimsus P: P= 2NT, kus (1.3) T- mootori poolt arendatav pöördemoment.
Väntvõll, kepsud ja kolvid Käesolevas loos on vaatluse all mootori väntmehhanismi osad, mille ülesandeks on põlevate gaaside rõhu muutmine pöörlemiseks. Nagu allpool selgub, on sarnaselt plokiga ka nende osade puhul määravaks nende tugevus. Alustades altpoolt on esimene komponent väntvõll. Sellest, miks väntvõll peab tugev olema, annab ehk ettekujutuse see, et näiteks Hemi kolbkolvisõrmkeps kaaluvad kokku 1,5 kuni 2 kilo ja selliseid asju on väntvõllil 5000 pöörde juures kaheksa tükki küljes rippumas ja seda ise suunas kiskumas. Ülevalpool peavad kolvid vastu võtma kogu põlemisrõhu ja temperatuuri, millest tulenevalt ei saa neid ka just õhkõrnu teha. Seda eriti nitro ja/või kompressori kasutamise korral. Ja vahest kõige
Töötsükli järgi: 1) 2-taktine 2) 4-taktine. Tarvitatava kütuse järgi: 1) Vedelkütusemootor 2) gaasimootor. Jahutusviisi järgi: 1) Vedelikjahutusega 2) Õhkjahutusega. Silindrite arvu järgi: 1) Ühe silindriline 2) mitme silindriline. Silindrite paaiknemise järgi: 1) Reasmootor 2) V- mootor 3) W- mootor 4) vastakuti paiknevate silindritega mootor (boksermootor) 5) Tähtmootor. 3. 4-taktilise ottomootori töötsükkel (slaid 6), (1) lk. 15. 1) Sisselasketakt. Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb ülemisest surnud seisust alumisse, tekitades kolvi kohal asuvas ruumis hõrenduse. Seejuures on sisselaskeklapp avatud ja silinder sisselaskekollektori kaudu (sisselasketoru ja karburaatori kaaudu) ühenduses välisõhuga. Rõhkude vahe tõttu tungib õhk silindrisse. (Karburaatoris pihustab õhk kütuse ja moodustab sellega segunedes küttesegu, mis voolab silindrisse). Silindri täitmine õhuga (kütteseguga) kestab seni, kuna kolb jõuab alumisse surnud seisu
SPM JAHUTUSSÜSTEEM Kütuse plahvatuslikul põlemisel tõuseb temperatuur silindris 1800 - 2000°C. Et materjalid peaksid sellistele temperatuuridele vastu, selleks tuleb mootorit jahutada st üleliigne soojus tuleb mootorist välja juhtida. Ülekuumenevamad detailid mootoris on: kolvi üleminepõhi silindrikaane aluminepõhi silindrihülsi ülemine osa väljalaskekollektor väljalaskeklapid pihustiots väljalasketorud summutid Jahutava keskonnana kasutatakse:
8 Vööripõtkur 1x 292 kW 1.2.3 Sõukruvi jõuülekande tüüp Peamasinast läbi reduktori sõuvõllile ja edasi reguleeritava sammuga sõukruvile. 1.2.4 Laeva kiirus edasi- ja tagasi käigul Edasi 13,5 ja tagasi 8 sõlme 1.2.5 Mehhanismide paigutus masinaruumis ja tekil 1. Booster unit ME (KuWO Type: KAH-2 for rated power up to 2900kW) 2. Oiliy water separator (DVZ Service- 2500 PC „OIL CHIEF“) 3. Automatic lub. Oil filter (BOLL&KIRCH Type: 6.61) 4. Lub. Oil cooler me (MAK) 5. Bilge/Ballast pump (Behrens Pumpen Type: VNF 5/300) 6. Air- Compressor x 2pc. (NK Type: 35.2.2.01.01) 7. Tank heating/ Domestic heater (P28-1P-L) 8. Hydrofore (BESI Armaturen 300l) 9. Standby lub. Oil pump ME (Behrens Pumpen Type: ZB IV/b) 9 10. Hydrofor pump x 2pc. (Behrens Pumpen Type: VKO 112 WW) 11. Preheater ME (V16-2P-L; 27 kW) 12. Solenoid valve unit (BESI Armaturen) 13
Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne. Kaasaegsete automootorite, sealhulgas ka diiselmootorite areng ongi
Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne. Kaasaegsete automootorite, sealhulgas ka diiselmootorite areng ongi
Tähis Su Kui meil on teada kütusemargi viskoosus mingil temperatuuril mingi skaala järgi siis kasutades tabeleid või nomogrammi võime teisaldada kütust teise skaalasse (teise mõõtesüsteemi) ümber. DETONATSIOONI KINDLUS So leegi levimiskiirus küttesegus mootorisilindris. ● SPM silindrites jääb see arv vahemikku 2000 – 3000 m/sek ● Lõhkeainetes jääb see arv vahemikku 7000 – 8000 m/sek Normaalsel põlemisel levib leek silindris 20 m/sek ja seda nimetatakse teoreetiliseks põlemiseks. Sellise plahvatusliku põlemise kutsub esile mitte vastav kütuse temperatuur ja rõhhu suhe. Sellisel kütuse põlemisel tõusevad väga järsult silindris põlemisrõhk js põlemistemperatuur ja mida me kuuleme metallse klõbisemisena ja metallsete löökidena. Kütuse detonatsiooni kindlust iseloomustatakse oktaanarvuga. OKTAANARV Välia töötatud arv ja on analoogne tsetaanarvuga. Kütuse oktaanarvuks nimetatakse
0 -30 -10 10 30 50 70 90 110 130 Tem pérature d'eau en °C Pöörlemissageduste andurid Pöörlemissageduste andurite all mõistetakse põhiliselt vänt- ja nukkvõlli pöörlemissageduste andureid. Informeerib mootori juhtarvutit väntvõlli või nukkvõlli pöörlemissagedusest. Need andurid võivad olla: • Induktiivandurid • Hall´i andurid • Magnet-takistuslikud andurid Induktiivandurid on kõige rohkem levinenud. Näiteks väntvõlli pöörlemissageduse andur kinnitatakse tavaliselt hooratta karteri külge, kuid signaali tekitav hammasvöö on hooratta küljes. Hammasvööl on üks hammas vahelt ära jäetud, et arvuti saaks täpselt määrata
Kepsud on sepistatud legeeritud terasest ja koosnevad kolmest osast, mis kinnitatakse omavahel nelja hüdrauliliselt kinnitatava mutriga. Kepsu ülemises osas kasutatakse puksilaagrit, mis on stantsitud kvaliteetsest süsinikterasest ja üle valatud alumiiniumisulamiga. Laager on tehtud alumisest osast laiem, et põlemise tagajärjel tekkinud rõhujõud oleks antud edasi suuremale pinnale ja laager kuluks vähem. Õli juhitakse raamlaagrist läbi väntvõlli avauste kepsu, kolvisõrme ja kolvi seeliku jahutuskambrisse ning sealt tagasi karterisse. Laagriliudade keskele, terve liua ulatuses on treitud õlisoon parema õlikiilu tekitamiseks. Laagriliuad fikseeritakse otstest laagrist väljapoole, stantsitud stopperservade abil. 12 Väntvõll Väntvõll on sepistatud ühes tükis kroomnikkelterasest 40XH, vändad on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
