VANUATU Joseph Saliste TABB51 142677TABB FAKTID JA STATISTIKA 1) Pealinn Port Vila 2) Elanikke 276,244 3) Kohalik keel Prantsuse, Inglise, Bislama 4) Vanuatu Vatu ja Austraalia Dollar - RAHA Kultuurieripärad · 1) Laulmine igal üritusel (kaasaarvatud ka t · 2) 82 saart, 1300 km Põhjast-Lõunasse · 3) 113 pärismaist keelt AUSTRONEESIA KE · 4) Tantsimine, Hõimkonnad Äriidee · Põllumajandus (Kakao) · Eksootilised puuviljad · Pomelo, Jackfruit, Breadfruits · Sweetsop TÄNAN KUULAMAS
Keele nimi: pukapuka keel, ka Bukabukan, Pukapukan 1; Buka Buka, Puka Puka 3 Keelkonna andmed: Austroneesia, Malai-Polüneesia, Kesk-Ida-Austroneesia, Okeaania, Kesk-Ida-Okeaania, Kaug- Okeaania, Vaikse ookeani keskosa keeled, Polüneesia, Pukapuka 1 Täpsem piirkond: Kõneletakse Pukapuka ja Nassau saartel, põhjapoolsetel Cook ´i saartel, Rarotongal. Ka Austraalias ja Uus-Meremaal. 1 Kõnelejate arv: Kõnelejaid kokku 2400, Cook´i saartel 450 (seisuga 2011), staatus 6b (ohustatud) 1 Kuigi peaaegu kõik inimesed saarel, nii lapsed kui teisest rahvusest abikaasad, räägivad pukapuka keelt, on olemas vähesed kirjalikud allikad
Anuta keel 1. Anuta keel 2. Austroneesia hõimkond, Kesk-Ida Austroneesia keelkond, Ida-Austroneesia keelkond, Okeaania keeled, Kesk-Ida-Okeaania keeled, Kaug-Okeaania keeled, Vaikse ookeani keskosa keeled, Ida-fidzi-polüneesia keeled, Polüneesia keeled. (1) 3. Keelt räägitakse Anuta saarel, vähesel määral ka Tikopia saarel. 4. 270 kõnelejat. (1999 andmetel) Keel on väljasuremis ohus. (1) 5. Numbrid 1-10: 1- tai 2- rua 3- toru 4- pa 5- nima 6- ono 7- pitu 8- varu 9- iva 10- puangapuru 11- 6
Ajakirjandus: ajalehed, veebiväljaanded, televisioon, raadio Arvutitarkvara: programmid, mängud Riiklik asjaajamine: dokumendid Keeleteadlased arvavad, et tänapäeval kõneldavad keeled on kujunenud kümneid tuhandeid aastaid tagasi kõneldud algkeel(t)est. Suguluses olevad keeled moodustavad keelkonna, mis jaotub vastavalt keelte sugulusastmetele allrühmadeks. Suurte kõnelejate arvuga on Indoeuroopa, Hiina, Altai, Austroneesia ja Afroaasia keelkond. Eesti kuulub soome-ugri keelte hulka, mis koos samojeedi keeltega moodustavad Uurali keelkonna. Suurem osa Euroopas kõneldavatest keeltest kuulub Indoeuroopa keelkonda. Indoeuroopa keelkonna suuremad keelerühmad: Germaani allrühm: Inglise keel (328mil) Saksa keel (90mil) Hollandi keel (22mil) Romaani allrühm: Hispaania keel (328mil) Portugali keel (178mil) Prantsuse keel (68mil) Slaavi allrühm:
Bali keel Bali saar • väike paradiisisaar Indoneesia saarestikus • vulkaaniline ja mägine • kultuuriliselt lähedane Indoneesias, Filipiinidel ja Okeaanias elavate rahvustega • mõjutused Hiinast ja Indiast • 3,5 miljonit elanikku • populaarne turismisihtkoht Bali keel • Balide, Indoneesia, Bali ja kõrvalasuvate saarestike keel • Austroneesia keelkond • Arenes välja u 500 p.Kr. • Kõnelejaid 3,3 miljonit • Arenev keel • Põhiliselt kasutatakse kõnekeelena • Ilukirjanduses ei kasutata • Peamisena kõnelemiskeel Indoneesia Bali kiri • Bali kirjal ja keelel erinev tähestik • Kirjakeel – kasutatakse Bali saarel • Muudetus ladinakeelse tähestiku järgi • Tähestik pärineb kaavi kirjast -47 sümbolit – 14 täishäälikut ja 33 kaashäälikut Keele omapära • Kõik tähed ladinakeelsed
1. Keele nimi Takuu keel (Eesti Keele Instituut, 2013) 2. Keelkond Takuu keel on Polüneesia keel, mis kuulub Austroneesia keelkonda. (Ethnologue, 2014) 3. Täpsem piirkond (nt riik, osariik, seotud oluline loodusobjekt vmt), kus seda keelt kõneldakse Täpsemalt kõneldakse Takuu keelt Bougainville'i saare lähedal, Takuus. (Ethnologue, 2014) 4. Kõnelejate arv (kui keel on hääbunud, siis mainige siin) Takuu keelt kõnelevaid inimesi on ligikaudu 1800 (2003. aasta rahvaloenduse seisuga). (Eesti Keele Instituut, 2013) 5. Millist infot leidsid selle keele morfoloogia, süntaksi või grammatiliste kategooriate
Genealoogiline - Liigituse alusel rühmitatakse keeled keelkondadesse nende ühise päritolu alusel. Keeltearvu hinnangulisus Keelte arvu on raske hinnata, sest murrete ja keelte piiril on raske vahet teha, raske aru saada kas keel on surnud või on veel kõnelejaid, kõik keeled pole veel avastatud. Maailmas on hinnanguliselt 6909 keelt. Keelkonnad ja näitekeel Indoeuroopa (Ingise); Hiina-Tiibeti (Hiina); Nigeri-Kongo (Joruba); Afroaasia (Araabia); Austroneesia (Indoneesia); Altai (Türgi) ja ülejäänud väiksemad keelkonnad. Läänemeresoome keeled Ungari, Soome, Eesti, Mari, Karjala, Mordva, Vadja, Mansi, Eenetsi, Komi, Permikomi, Handi, Vepsa jne. Keelte elujõudu tugevdavad - tugev identiteet, noortekultuuri olemasolu, suurenenud eneseteadvus, hõimurahvaste abi, riiklik rahaline toetus vähemustele. Takistavad - Väike osakaal üldisest rahvastikust, hajutatus väljaspool oma territooriumi,
Kairiru keel 1. Üldine 1.1 Keelkond: Kuulub austroneesia keelkonda, Põhja-Uus-Guinea keelte hulka (Põhja ... s.a). 1.2 Piirkond ja kõnelejate arv: Kairiru keelt räägitakse Kairiru, Karesau ja You saarel, Mushu saare põhja- ja lääneosas (Wivell, 1981: 1); kõnelejaid on 3 200 (Paul jt 2015). 1.3 Kirjaviis ja murded: kirjutatakse ladina tähtedega. Wivelli (1981: 191) järgi on kümme murret (koragur, shagur, rumlal, serasin, shem, yiwun, sup, maram, yuo ja worn). Uuemate andmete loetelus teadaolevaid murdeid ei esine (Paul jt 2015). 2
Kui mõned murded lugeda omaette keelteks, oleks keelte arv suurem. Keeruline on eristada, millised keeled on lõplikult surnud, millistel on veel kõnelejaid. Osa keeli on võib-olla veel avastamata maailma raskesti ligipääsetavates paikades. 5. KEELED KEELKOND KEELED Indoeuroopa prantsuse, armeenia, läti, iiri, kreeka Hiina-Tiibeti birma, hiina Soome-ugri eesti, ungari, udmurdi, mari, komi Nigeri-Kongo suahiili Afroaasia heebrea, araabia, berberi Austroneesia indoneesia, jaava Altai aserbaidžaani, türgi, usbeki Isolaatkeeled baski, korea, jaapani
Nii kaugest ajast siiski arheoloogilisi leide ei ole. Arheoloogid arvavad, et inimesed saabusid Madagaskari saarele 3.5. saj. või umbes 700. Selle kohta on vähe teada. Madagaskari esmaasukad olid arheoloogide arvates Kagu- Aasiast, tõenäoliselt Kalimantanilt või Sulawesi lõunaosast pärit protomalailastest (arvatavasti Lõuna-Hiina juurtega) meresõitjad, kes saabusid katamaraanidel. Need algmalagassid, kes nähtavasti otsisid uusi asualasid, asustasid saare suure austroneesia ekspansiooni käigus. Tõendeid indoneeslaste jõudmisest Aafrika mandri idarannikule ei ole leitud. Paistab, et Madagaskari esmaasukad tulid üle India ookeani otse Indoneesias, sooritades 5000 km pikkuse merereisi, usaldades end tuule ja hoovuse hoolde. Võib ka olla, et nad tulid India või Aafrika mandri kaudu. Koos Uus-Meremaaga moodustas Madagaskar viimase suure asustatava ala. Fakte Madagaskarist 2 PINDALA 587 041 km ASUKOHT India ookean
keel. Väga vähesed Aafrika riigid on ükskeelsed, paljudes on ametliku keelena kasutusel ka mõni Euroopa keel Aafrika neli peamist keelkonda on afroaasia, niiluse-sahaara, nigeri-kordofani, khoisani. Aafrika Tinditee oli varajane kirjaoskuse keskus. Standfordi ülikooli keeleteadlase Joseph Greenbergi uurimus jaotab Aafrika kuute (6) keelkonda: Afroaasia (roheline), Nigeri-Kongo mitte bantu (must), Nigeri-Kongo bantu (lilla), Niiluse-Sahara (punane), khoisani (kollane) ja austroneesia (valge) keelkondadeks. J. Greenbergi uurimuses on Aafrikas hinnanguliselt 1500 keelt. Pühad ja pidustused Peaaegu kõik inimelu tähtsündmused ja olulised aspektid on Aafrikas seotud pidustustega - sünd, initsiatsioon, kosimine ja abielu, suguharude pealike valimine, viljakoristus, jumalate kummardamised, surm, vaimud ning esivanemad. Kunda kultuur Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5.
MAAILMA KEELKONNAD JA KEELED. INDOEUROOPA KEELED Keel tänapäeva mõistes tekkis u. 40000 aastat tagasi (mitte varem). Primitiivne, algeline keeleline võime oli olemas juba neandertallastel. Kuigi bioloogiliste liikide areng algab lihtsamaga ja suundub keerukama suunas, ei ole võimalik väita, et mingi keel on tervikuna lihtsam kui teine keel. Keelte võrdlus on kasulik mitmel põhjusel (teadmised varasema arengustaadiumi kohta, sugulaskeelte kohta, kontaktide kohta, mitmekesisuse kohta jne), kuid väita, et varasema ajastu keeled oleksid tervikuna lihtsamad või, vastupidi, keerukamad, pole võimalik. Pole selge, mis on keeles ,,keerukus" ja mis on ,,lihtsustumine". Keel muutub ja areneb kogu aeg. Tavainimeste hulgas võib olla arvamusi, et mõni keel on hästi keeruline, teine jällegi on ,,primitiivne", et kui keelt ei hooldata, muutub see ,,lihtsamaks" jne. Tavaliselt need on impressionistlikud väited, mis mõnikord võivad põhineda mõne kõnel...
mari, komi, hiina, jaapani, türgi, inglise, vene, gruusia Keelkond Keeled Keelkond Keeled Indoeuroopa prantsuse, armeenia, läti, Hiina-Tiibeti hiina, jaapani iiri, kreeka, vene, inglise Soome-ugri eesti, ungari, udmurdi, Nigeri-Kongo mari, komi Afroaasia heebrea, araabia Austroneesia Altai aserbaidžaani, türgi Isolaatkeeled baski, korea, jaapani 6. Analüüsi Uurali keelepuud (lk 54) ja vasta järgmistele küsimustele. (3p) a) Mis on handi keele kaks kõige lähemat sugulaskeelt? Ungari ja Obiugri. b) Millal kujunesid välja läänemeresoome keeled? u 2000 aastat tagasi. c) Millised keeled on skeemi põhjal kõige hiljem välja kujunenud? Niidumari, Mäemari, Ungari, Mansi. 7
aastal hinnanguliselt 19 parlamendi residents. Antananarivo asub 683 000 ja 2008. aastal hinnanguliselt 18 620 1200–1435 m kõrgusel merepinnast. Linn Kõrgeim tipp on Madagaskari saare põhjaosas 000. Madagaskari rahvastik on homogeenne: on rajatud umbes 4 km pikkuse põhja– asuv Maromokotro mägi (2886 m). 98% moodustavad austroneesia lõunasuunalise kaljuse mäeharja tipule ja keelkonda kuuluvat malagassi nõlvadele. Linnas on palju Madagaskar jaguneb ida-lääne suunas kolmeks vööndiks. Keskosas on Kõrgplatoo, idaosas on keelt rääkivad malagassid. Vähesel määral
rahvastikus vähenes. Fidzil on ka anglosakse (australlasi, uusmeremaalasi, inglasi). Polüneeslastele lähedase omaette etnilise rühma moodustavad Rotuma saare põliselanikud rotumalased. 70% riigi rahvastikust elab Viti Levu saarel. 94% täiskasvanutest on kirjaoskajad. Usklikest on 52% kristlasi, 38% hinduiste ja 8% muslimeid, leidub ka sikhe ja konfutsianiste. KEEL Riigi ametlik keel on inglise keel, kuid umbes 300 000 Fidzi saarte põlisasukat räägib fidzi keelt. See kuulub Austroneesia keelte hulka ja tal on palju murdeid. Üks enam kasutusel olev on tuntud kui baulaste murre ja pärit Bau piirkonnast. Kirjakeel põhineb samuti sellel Viti Levu lõunaosas Suva ümbruskonnas räägitaval Bau murdel. Indialastel on neile iseloomulik Fidzi-Hindu murre. Enamus rahvast valdab vähemalt kahte keelt: inglise keelt ja nende piirkonnas räägitavat keelt. MAJANDUS Fidzi on majanduslikult mitmekesisem ja arenenum kui teised Vaikse ookeani saareriigid
Rannajoone pikkus on 4828 km. Kuigi madagaskarlased ei pea end aafriklasteks, on Madagaskaril tihedad sidemed Lääne-Aafrika frankofoonsete riikidega. Ametliku nimega Madagaskari Vabariik oli varem nimetatud kui Malagassi Vabariik ja Madagaskari Demokraatlik Vabariik. Viimaste andmete järgi on rahvaarvuks 20miljonit inimest, aastal 1993 oli rahvaarvuks vaid 12 090 000. Madagaskari rahvastik on homogeenne: 98% moodustavad austroneesia keelkonda kuuluvat malagassi keelt rääkivad malagassid(18 etnilist rühma, kellel on oma enda dialektid), araablased, indialased. Vähesel määral elab saarel komoorlasi ja prantslasi. Madagaskari pealinnaks on Antananarivo, mida võib tõlkida kui "tuhande inimese maa". Antananarivo linnastus elab umbes 1,69 miljonit inimest. Ametlikuks riigikeeleks on malagassi keel. Prantsuse keel on ametlik keel 2000. aastast ning inglise keel referendumi põhjal aprillist 2007
huvitavamatest (mõnel juhul lausa seikluslikest ja naljakatest) iseseisvumistest. Iseloomustamiseks valisin seega Samoa, Paapua-Guinea, Nauru, Saalomoni saared, Tuvalu ja Vanuatu. 1. Okeaania Okeaania on poliitiline ruum, mis koosneb 14 iseseisvast riigist, millest vaid Paapua Uus- Guineal on oma naabriga maapiir. Ajaloolased ja etnograafid loevad Okeaania koosseisu saared, mis asustati esmalt Aasiast pärit paapua ja austroneesia keelerühmade kõnelejatega. Okeaania regiooni piirideks arvatakse loodes Mariaani saared, kirdes Havai saared, lõunas Uus-Meremaa, läänes Lääne-Karoliinid ja Uus-Guinea ning idas Lihavõttesaar. Enamus Okeaania riikidest on majanduslikult halval järjel ja paljud ka poliitiliselt sõltuvad. Teistele riikidele (Uus-Meremaa, Austraalia ja endised koloniaalmaad (Prantsusmaa ja Inglismaa) kuulub 11 territooriumi. Okeaania hõlmab kolme etnilist piirkonda: Polüneesia
Aafrika kuute (6) keelkonda: Afroaasia (roheline), Nigeri-Kongo mitte bantu (must), Nigeri-Kongo bantu (lilla), Niiluse-Sahara (punane), khoisani (kollane) ja austroneesia (valge) keelkondadeks. Skeemi järgi võime näha, et Aafrika tsivilisatsiooni piirkonnas on esindatud kõik keelkonnad, kuid Afroaasia keelkonna osatähtsus on
1.4 Rahvastik Riigi rahvastiku vanuseline struktuur: 0-14 aastased: 43.5% 15-64 aastased: 53.5% 65aastat ja vanemad: 3% Riigi rahvastiku eeldatav eluiga: Kogu elanikkond: 62.89aastat mehed: 60.93 aastat naised: 64.91 aastat(2009 est.) Keskmine eluiga on väike, naised elavad kauem kui mehed. Kuni 14 aastaste osakaal on suur. Vanemad inimesed praktiliselt puuduvad. Riigi rahvuslik koosseis: Madagaskari rahvastik on homogeenne: 98% moodustavad austroneesia keelkonda kuuluvat malagassi keelt rääkivad malagassid. Vähesel määral elab saarel komoorlasi ja prantslasi. Hõive riigis-millega inimesed tegelevad: 26.6% põllumajandus 15.6% tööstus 57.8% teenindus 4 1.5 Ajalooline areng Arvatakse, et Madagaskar oli üks viimaseid maa-alasid, mis asustati inimeste poolt umbes 500 – 200 aastat eKr
välismõjudeta, ehkki Jaapanil olid sidemed nii Korea kui ka Hiinaga. Budismi tulek tõi endaga kaasa tugevad hiina kultuurimõjud, mis domineerisid kuni Jaapani isolatsiooni alguseni 17. sajandil ja mõnevõrra hiljemgi. (Klassen 2008: 130) Esiteks avaldus see jaapani kelle kujunemises kirjakeeleks. Jaapani keel moodustab omaette keelkonna, millel on leitud mõnigaid ühiseid jooni grammatikas ja sõnatüvevaras nii korea, soome-ugri kui ka austroneesia keeltega. Muistsetel jaapanlastel puudus oma kiri, vähemalt ei ole sellest teada. 5.sajandi algul tegi Jaapani eliit tutvust hiina hieroglüüfides kirjuatatud tekstidega, kuid alles 6.sajandil, kui see kiri kohandati jaapani keelde, kujunes välja neil hieroglüüfidel baseeruv jaapani kirjakeel. ( Sealsamas 2008: 130) Teiseks avaldus Hiina mõjud trükikunsti arengus. Esimene raamat trükiti Jaapanis 770.aastal. Kasutati Hiina ksülograafilist meetodit. Liikuvad hieroglüüfid võeti
Peamiseks ringse arengu põhjustajaks on grammatiseerumine iseseisvate sõnade muutumine abisõnadeks, abisõnade muutumine sõnaosadeks (grammatilisteks morfeemideks liideteks, tunnusteks, lõppudeks), sõnaosade kokkusulamine tüvega. 36. Genealoogiline klassifikatsioon Maailma keeled on jagatud perekondadesse, millel arvatakse olevat ühised esinevanemad. Suuremad perekonnad on Indo- Euroopa keeled, Afro-Aasia keeled, Austroneesia keeled, Sino-Tiibeti keeled. Keelte ühised osad võivad olla tingitud samadest esivanematest (nagu homoloogia bioloogias). Genealoogiline liigitus ehk geneetiline liigitus käsitleb keelte sugulus- ja põlvnemissuhteid, mida esitatakse tihti keelepuu vormis. See on süsteem, mis otsib algkeelt ning sellest arenenud tütarkeeli. Tütarkeeled muutuvad aja jooksul aina erinevamaks ning kui need omavahel eriti kokku ei puutu,
· Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled. Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. AAFRIKA: afro-aasia keeled: semikeeled, araabia keel, malta keel Nigeri-Kongo keelkond: suahiili, ruanda, luganda Niiluse-Sahara keelkond: nuubia keel AMEERIKA: Eskimo-aleuudi keelkond: lääne-eskimo, idaeskimo, Atapaski keeled: navaho Algonkini keeled: arapaho, mustjala, krii, soni Uto-asteegi keelkond: hopi, paiuti, asteegi AUSTRAALIA JA OKEAANIA: austroneesia: jaava, sunda, malai Filipiini keeled: tagalogi, sebu, iloko Okeaania rühma kuuluvad Melaneesia, Mikroneesia ja Polüneesia keeled ja osa ka Uus-Guinea keeled: tahiti, tonga, maoori, samoa Pamanjunga keelkond: valbiri ja aranda keel 108. Viipekeel Viipekeeli kasutavad inimesed, kelle kuulmisaju ei funktsioneeri normaalselt. Kui kuulmist ei ole võimalik kasutada kõne mõistmiseks, siis on tegu kurtusega. Kurt ei saa suulist keelt omandada, sest näeb ainult huulte liikumist ja näoilmeid
õnnelik === nahuatli k-s morfosüntaktiliselt sarnased). Adverb Määratleb verbiga väljendatud tegevuse viisi. Adverbi funktsioon võib laiendada ka kogu lause sisule. Nt Koer jookseb kiiresti õues edasi-tagasi. AVATUD KLASS Numeraal On sõnaklass, millesse kuulyvate sõnadega väljendatakse arvu ja järjestust. ON SULETU KLASS -1, 2, mitu 5(käsi) ja 10 (2 kätt) NT lewo k (austroneesia Vanuatu) '5' lima 'käsi', '10' lua lima 'kaks kätt' Mamwu k (niilusesahata, Kongo DV) mudo ngburu reli 'üks terve inimene, '20' Universaalsus ERAND- piraha k (muura, Brasiilia) ainult relatsioonilised väljendid. puuduvad numbrid. Seega kui on vaja seletada kui palju midagi on, siis saab seda seletada läbi selle, mille suhtes teda on rohkem või vähem. Pronoomenid Suletud klass
dialekt, 612 milj. kõnelejat) Tiibeti-Hiina a-rühm — Tiibeti keeled, Himaalaja rahvad, birmalased • Draviidi keeled — Indias, Pakistanis, Sri Lankal (20 keelt, 165 tuh rääki- jat), tamili keel • Austro-Aasia keeled — Kagu-Aasias, Indias (u 65 milj in, 150 erinevat keelt); khmeri, vietnami jt. • Tai keeled — 64 milj (Tai, Laos, Birma, India, Vietnam, Birma) • Austroneesia keeled (polüneesia keeled) – Indoneesia haru — 200 keelt, 170 milj in — Madagaskaris, Sumatras, Taivanil, Filipiinidel, Jaava saarestikus, Malaisias – Okeaania haru — 300 keelt, miljon in — melaneesia, polüneesia, mik- roneesia • Paapua keeled (740 keelt, 3 milj in) • Austraalia aborigeenide keeled (260 keelt, 45 tuh in) 4. Sugulasteta keeled • Sumeri e. etruski k — välja surnd
Kütid ja korilased Lõuna- ja Ida-Aafrikas ning rändeluviisiga rahvad räägivad seda. See on kaduv keelkond, mida räägib umbes veerand miljonit inimest. Ürgasukad on Lõuna-Aafrikas bušmanid ja hontentottid. Bušmaneid kutsutakse ka nimega san, mis pärineb nende naabritelt ning tähendab outsiderit. Hotentottide nimetust tuleb sõnast – khoikhoi – tõeline rahvas. Sandawe ja hadza rahvad elavad Lääne-Aafrikas. austroneesia keelkond – malakassi, mida kõnelakse Madagaskaril kuulub selle alla. Need ei ole Aafrikale omased põliskeelkonnad. indoeuroopa keeled – üks Aafrika keel indoeuroopa tüvega, aga ta on kohapeal kujunenud – afrikaani keel. Seda kõneldakse LAVis ning see on tekkinud koha peal hollandi keelest, kujunedes välja 17.-18. sajandil. Tegu on omalaadse seguga, milles on hollandi, saksa, prantsuse ja ka bantu keelte mõjusid. Aafrika vanad kultuurid
annaabi.ee 
