INIMESE EVOLUTSIOON Koostas: Kristel Mäekask Australopiteek ehk lõunaahv 1975. aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab sellele, et elati grupina. Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi. Australopiteeke iseloomustab: Väike aju (380 450 cm3) Pikad rippuvad käed Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal Lai vaagnaluu ja suur kõht Australopiteegid toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ning tõenäoliselt ka linnumunadest. Australopithecus afarensis "Lucy" 3.2 miljonit aastat vana osaline skelett (40%) leiti 1974. aasta novembris Põhja-Etioopiast Hadarist dr
· nt. Muul on hobuse ja eesli järglane (isane muul on viljatu) Peamised tegurid liigitekkeks: · mutatsioonid · geenitriiv · looduslik valik · geograafiline isolatsioon Uue liigi püsimajäämise eeldusteks on: · arvukuse tõus · leviala laienemine · ristumisbarjääri teke · geograafiline eraldatus Ainult mõned liigist eraldunud populatsioonirühmad suudavad uutes tingimustes püsima jääda ja paljuneda - nendest kujunevad aja jooksul uued populatsioonid või liigid. Inimese evolutsioon Australopiteek ehk lõunaahv 1975. aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab sellele, et elati grupina. Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi Iseloomustavad tunnused: · Väike aju (380-450 cm³) · Pikad rippuvad käed · Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal · Lai vaagnaluu ja suur kõht Australopiteegid toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ja tõenäoliselt ka linnumunadest.
jäänuste uurimisega Paleontoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja loomajäänuseid kivistisi ehk fossiile Kivististeks ehk fossiilideks nim geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud jäänuseid (karpe, kodasid, koorikuid, skelette, soomuseid, seemneid) ning elutegevuse jälgi (roomamis- ja puurimisjälgi, ussikäike jne) Organismide homoloogsus elundite põhiehituse sarnasus, mis viitab ühisele eellasele Inimesel esinevad jääkelundid, mida pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele (nt kolmas silmalaug, silmahambad, tarkusehambad, õndraluu, kõrvalihased, segmenteerunud kõhulihased, umbsoole ussripik, karvkate) Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba Loodete sarnasus tõestab, et neil on ühised eellased
Vananemise põhjused: · Pärilikkus · Päikesekiirgus · Toitumine · Haigused · Kiirgused · Olmemürgid · Kehaline aktiivsus · Vabad radikaalid organismis ja selle ümber. Jpm. Vananemisega seotud haigused: · Liigesepõletik · Ateroskleroos veresoonte lupjumine-võib põhjustada ajurabandust, sest veresoonte lupjumise tõttu on häiritud aju verevarustus. · Osteoproos luude hõrenemine-naiste luud on hõredamad ja muutuvad peale menopausi veelgi hõredamaks. Vananemine ja viljakus: · Naistel menopaus 45-55. eluaastal. Munasarjadest ei vabane enam munarakke ning menstruatsioon lakkab. · Meeste viljakus väheneb. Seemnerakke toodetakse vanemas eas vähem. Takistuseks võib olla ka impotentsus. Kasutatud kirjandus: http://www.parkinson.ee/artiklid/ej_1999sept_vananemine.pdf http://www.lifewater.ee/info/vananemine/ www.koolielu.edu.ee/bio/VANANEMINE.ppt
vahetamine. Nt. Ränded, viljade levik, eoste levik. Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Avaldab mõju väikestes populatsioonides. Pudelikaelaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. EVOULUTSIOONIVORMID · Füüsikaline evoulusioon: elementaarosakestest tekkisid aatomid, päike tekkis ca 5 milj a tagasi, 4,5 milj tagasitekkis Maa, ,,Suure paugu" teooria · Keemiline evolutsioon : lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid, energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest Tänapäeval puuduvad Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused Bioloogiline areng elu areng esimestest elusolenditest inimeseni Evolutsioon · Georges Cuvier : palentoloogia rajaja, arvas et liigid võivad välja surra, liigid on algselt loodud ning muutumatud · Jean Baptise Lamark : elu jooksul omandatud tunnused, kael arenes välja
Inimese evolutsioon Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsioon, kuid seda uuriv paleoantropoloogia . Perekonna Homo otsesteks eellasteks peetakse perekonda Australopithecus. Australopiteekus (ladina keeles Australopithecus 'lõunaahv') on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond. Kõik teised liigid perekonnast Homo peale inimese (Homo sapiens; tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased. Uurijate seas puudub üksmeel, kuidas perekonna Homo teadaolevad fossiilid liikidesse ja alamliikidesse rühmitada. Põhjuseks on
üksnes seal, kus inimesed on kunagi elanud v tegutsenud ning see kajastab tolleaegse elukultuuri taset, nim seda kultuurkihiks. See on peamiseks uurimisobjektiks arheoloogilistel kaevamistel. Kultuurkihi paksus sõltub muistise iseloomust, selle kasutamisperioodi pikkusest ja intensiivsusest. Kultuurkiht võib olla nii ühe- kui ka mitmekihiline. Arheoloogiline kultuur kui teatud territooriumi muististe uurimisel on täheldatav ühtsus. Ühise alaga seotud muististe rühm, mida ühendab ka samast ajast pärinemine ja ühised tunnusjooned. Arheoloogia Lähedalt seotud antropoloogiaga ja ajalooga. Antropoloogia laiemalt on uurimus inimestest, nii inimeste füüsilisest karakteristikutest kui ka mittebioloogilistest karakteristikutest, ehk kultuurist. Selles üldises tähenduses mõistetakse kultuuri kui teadmisi, uskumusi, moraali, jm oskusi ning kombeid, mida inimene on ühiskonna liikmena omandanud. 2
Viimaste puhul on püütud väljaselgitada nende käitumise eripärasid. Ei saa rääkida, nagu inimene. Suhtlevad üksikute häälitsuste ja miimika ning žestide abil. Prokonsul – üks vanimaid inimahve. Ahvide tippaeg oli umbes 20-30 miljonit aastat tagasi. Lähis-Ida kaudu jõudsid inimahvid Euroopasse 14,5 miljonit aastat tagasi. Need olid griphopithecused (kreeka keeles inimahvid). 1992. aastal leiti Etioopiast, Aramise küla juurest Ardipithecuse luud. Ardi (Ardipithecus ramidus). Vanus: 4,4 miljonit. Kõndis kahel jalal, osav puuotsas ronija. Australopiteek (Lõunaahvlased). Pälvisid tähelepanu 20. sajandi alguses. 1924. aastal Lõuna-Aafrikast leid – lapse kolju, mida hakati nimetada leiukoha järgi “Taungi beebi”. Vaheastmeks inimahvide ja inimeste vahel oli australopiteek. Nende uurimise juures oli üks takistus, et seda ei võetud tõsiselt, sest kolju Piltdownist (amatöör-arheoloog Charles Dawsoni leid 1912) peeti hoopis
Ta oli 122 cm pikkune naine, kaalus 50 kg, taimetoitlane ning suutis osavalt ronida puude otsas, aga ka kõndida. Leiti 70 km kaugsel Lucy'st · Gran Dolina 800 000 a vanad luukillud ja tööriistad NEANDERTAALLASED uurimisspektris olnud juba 150 a. I leid 1856 Saksamaal Neanderi orust (Neanderthal org saksa keeles), mida esmalt peeti Vene kasaka või süüfilist põdeva inimese luustikuks. Tegelikult 700 000 a vanad. · Neandertaallased on 150-160 cm pikad, ajumaht 1600 cm3 (tänapäeval enamikel vähem), kolju on suur kuklast pikk, laup madal (emotsioonide kontrollkeskus = tülitsesid sageli). Lai nina aju jääb kaugele külmast sissehingatavast õhust? · Krapia neandertaallased üle 10 purustatud neandertaallase luu ehk kannibalism. Üks arheoloog võttis kätte, sõitis kõik Euroopa muuseumid läbi, kus neid lõigatud luid hoiti ning avastas, et lõiked on samadel kohtadel (rituaalne lõikamine
Ardipithecus ramidus 4,4m aastat. Toodi avalikkuse ette eelmise aasta lõpus. Leiti 1992 Etioopias Aramise küla juurest. Luukildudega tegelesid 10 riigi teadlased, kokku oli 47 teadlast. Uuriti 17 aastat. Ardi kohalikus keeles põhi, põrand. Ardi oli 122 cm pikk, kaalus 50kg, aju oli enam-vähem sama suur kui simpansil. Kõige olulisem vahelüli inimese kujunemise loos. Ardid elasid metsades, vist ei olnud ainult puude otsas vaid ka maas. Australopithecus australopiteek, eesti keeles lõunaahvlane. 1924 leiti kolju ,,Taungi beebi". 1912 leidis Inglismaalt Pildownist ühe teise kolju Charles Dawson. Taungi kolju ülaosa oli nagu ahvil, alaosa nagu inimesel. Pildowni kolju oli vastupidine. Hiljem tuli välja, et Pildowni kolju oli võltsing. Australopithecus Lucy sai nime biitlite laulu ,,Lucy in the Sky with Diamonds" järgi. Temast leiti palju luid ja tehti päris korralik rekonstruktsioon. Lucy on 3,2m aastat vana. Laetolis leiti 3,6m aastat vanad
Leiutati 1947, eesotsas Libby Chicago professor, sa selle eest Nobeli preemia keemiateaduste alal. Radiosüsiniku meetodu viga selles, et mida vanemast ajast leid on, seda rohkem võimalik eksida, põhjuseks see, et atmosfääris on CO2 hulk kõikunud. Radiosüsiniku proovi saab võtta väikesest luu tükist, mõnest grammist süsist. Dendroloogiline meetod põhineb puuaastaringidel. Soojal aastaajal heledam ja paksem kiht, külmal aastajal kitsam ja tumedam. Leiud peavad olema samast piirkonnast, et saaks dendroloogilisi graafikuid teha ja sealseid arve võrrelda. Nt Saarema ja Taru leiuskaalad ei klapi. Dendrokronoloogilisel meetodil peaks puu paksus olema 20-30 cm, et head proovi saada. Kui võimalik, siis dendrokronoloogilise meetodiga parandatakse radiosüsiniku dateeringut. Arheo-ehk paleomagneetiline meetod võimalik dateerida esemeid, mis sisaldavad savi ja on tugevasti põletatud, nt savinõu killud, savipõletusahi.
a Etioopias. Nende luude uurimisega tegelesid 10 riigi teadlased (kokku 47 uurijat) tegelesid sellega 17 aastat, siis tuldi avalikkuse ette. Ardi tähendab kohalikus keeles põhja või põrandat. Ta kujutab endast olulist vahelüli teel ahvist inimeseni. Ardi on 122 cm pikk ja kaalub 50 kg, aju sama suur kui šimpansitel. On ebaselge, kuidas liikus, põhiliselt elasid siiski metsades, kuid on võimalus, et kõndis ka maa peal, mitte ei elanud ainult puude otsas. Järgimine aste on australopiteek. Eesti keeles see tähendab lõunaahvlast. Esimene leid tuli välja 1924. a, kutsutakse leiukoha järgi Taungi beebiks. Uurijad pidasid seda oluliseks vahelüliks inimese ja ahvi vahel, kuid teised teadlased seda eriti ei uskunud. 1912.a leiti Inglismaal ka ühe kolju kild, mille avastas amatöörarheoloog. Taungi kolju oli nagu ahvil, alalõualuu nagu inimesel. Inglismaal oli olukord vastupidine. 50 aastat usuti seda, kuid siis avastati, et Inglismaalt leitud kolju oli võltsing
kromosoomistiku Polüploidsus kromosoomikomplektide paljukordsus; haplofaasis (sugurakkudes) on kromosoomikomplekte rohkem kui üks (n > x) ja diplofaasis (viljastatud munarakkudes) rohkem kui kaks, tähistatakse (2n > 2x). 39. Mille poolest erineb sugulise ja suguta paljunemisel saadud järglaskond? Sugulise paljunemise tähtsaim aspekt on meioos, eri isendite genotüüpite segamine siirdristumisel, mis annab looduslikule valikule materjali. Palju kiirem evolutsioon. Suguta paljunemine on palju kiirem, kuid edukas ainult ajuti, püsivamates tingimustes. 40. Mis on kloon, ja kuidas ta võib looduses tekkida? Geneetiline koopia. Tekib looduses vegetatiivsel paljunemisel. Kui tütarisendid jäävad omavahel seotuks, moodustub neist koloonia. 41. Mis on mutatsioonid; kas nad on head või halvad? Suguta paljunemisel tekkivad pärilikud muutused e geenirikked mõnes järeltulijas. Mutatsioonil on halbu külginäiteks võib tekitada vähki, aga samas palju häid
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1
või mille baasil kujuneb välja teadvus. Nendeks on näiteks elektromagnetjõud, mis ilmnevad neuronstruktuurides. Kuid omakorda füüsika seaduste olemasolu korral on vaja eelkõige Universumi enda olemasolu. Joonis 16 Evolutsioonilised protsessid on toimunud eluta looduses, elusas looduses ja ka inimühiskonnas. Seepärast eristataksegi järgmist nelja evolutsioonivormi. Alguses oli 17 Universumi füüsikaline evolutsioon, mis seisnes selles, et ebapüsivad elementaarosakesed moodustasid hiljem püsivaid aatomeid ja molekule. Sellele järgnes keemiline evolutsioon, mis seisnes selles, et lihtsad anorgaanilised ained muutusid aja jooksul polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideks. Sellele järgnes juba bioloogiline evolutsioon, mis seisnes selles, et elu areng Maal toimus esimestest elusrakkudest kuni esimese inimeseni. Ja lõpuks esines sotsiaalne evolutsioon, mis seisnes inimühiskonna arenemises
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
või mille baasil kujuneb välja teadvus. Nendeks on näiteks elektromagnetjõud, mis ilmnevad neuronstruktuurides. Kuid omakorda füüsika seaduste olemasolu korral on vaja eelkõige Universumi enda olemasolu. 16 Joonis 15 Evolutsioonilised protsessid on toimunud eluta looduses, elusas looduses ja ka inimühiskonnas. Seepärast eristataksegi järgmist nelja evolutsioonivormi. Alguses oli Universumi füüsikaline evolutsioon, mis seisnes selles, et ebapüsivad elementaarosakesed moodustasid hiljem püsivaid aatomeid ja molekule. Sellele järgnes keemiline evolutsioon, mis seisnes selles, et lihtsad anorgaanilised ained muutusid aja jooksul polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideks. Sellele järgnes juba bioloogiline evolutsioon, mis seisnes selles, et elu areng Maal toimus esimestest elusrakkudest kuni esimese inimeseni. Ja lõpuks esines sotsiaalne evolutsioon, mis seisnes inimühiskonna arenemises
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
kuidas patsientidega suheldes selgitada nende haigustega seotud olukordi ka võõrsõnu kasutamata. Meditsiinisõnavara eesmärgiks ei ole teadmatute kiusamine, vaid lühike, täpne ja ühtne suhtlemisviis. Meditsiinilise terminoloogia tundmine hõlbustab ka välismaalasest patsiendi abistamist, kuna diagnoosid ja põhimõisted on rahvusvaheliselt kasutatavad. Need oskussõnad on aegade jooksul välja kasvanud kreeka- ja ladinakeelsetest terminitest. Näiteks viitab sõna insult (ladina keelest pärinev nimetus ajurabanduse kohta) sõnale insultare ’tuikuma’. Kreeka keelest pärineb sama tähendusega sõna (sünonüüm) apopleksia, mis tähendab lööki. Viimasel ajal võetakse palju oskussõnu ja lühendeid üle inglise keelest. Näiteks võib tuua lühendi AIDS (acquired immunodeficiency syndrome) või AED (automated external defibrillator), mis on leidnud tee ka igapäevaellu.
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
aktides, eelkõige USA-s ja Euroopa Liidus, mille tulemusena on loodud soodsad tingimused trans- porditeenuse arendamiseks. Paljudes riikides on vähendatud transporti puudutavaid piiranguid, parandatud transpordi teenindustaset ning vähendatud veohindu ja -tariife. Evolutsioon arenenud lääneriikides on näidanud, et logistika ja tarneahela juhtimine on muutunud strateegiliseks töö- riistaks konkurentsis. 1.2. Logistika määratlus, ülesanded ja eesmärgid Äritegevus ei saa toimuda ilma logistikata. Tõhus ja toimiv logistika on organisatsioonide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
