Ühesõnaga on armastus alati soov omada sarnaseid hüvesid. Armastusega kaasneb ka rasedus. Kuna kõik inimesed on teatud moel rasedad, olgu siis kehalt või hingelt, soovivad nad kõik kunagi midagi sünnitada. Milleks seda aga vaja on? Sest kuna sünnitamine on surematu ja igavene ja võib esineda ka surelikes, siis nõnda tuleb noor vana asemele. Surematuse aga ongi see, mis paneb meid oma järglasi armastama. Näite toob ta auahnusest, kus kõik tahavad olla kuulsad ja mainitud. Kehalt rasedad järgnevad oma naistele ja saavutavad surematuse oma laste kaudu. Hingelt rasedad aga loovad püsima jäävaid asju, nt luuletusi, kirjateoseid või seaduseid. Edasi räägib naine armastuse kõrgematest tasemetest. Armastada tuleks ainult ühte keha ning sünnitada justnimelt selles. Märgates aga, et ka teised kehad on sama ilusad, hakkab ta ka teisi kehi armastama. See viib selleni,
Riiklikke autasusid ei anta kergekäeliselt, Viirlaid pälvis selle Eesti Vabariigi järjekestvuse kaitsjana. Just see oli tema missioon, mida ta kirjutades ja oma raamatuid levitades täitis. Ta teoseid on saadetud prlamendiliikmetele ja senaatoritele, Kanada, Inglismaa ja USA saatkondade raamatukogudele üle maailma. Isikliku raha ja energiaga on ta aastakümneid korraldanud oma loomingu tõlkimist eri keeltesse, teadvustamaks maailmale Eesti tragöödiat. Seda mitte kuulsusjanust ega auahnusest. Et ta kuulsusest ei hooli, näitab ju aurahast loobuminegi. Pettumus kodumaas, mida ta eest külastades tundis, õigupoolest nördimus riigi juhtisikute omakasu ja printsiibituse pärast, ei lase aatelisel Viirlaidil end "siduda nende poolt jagatud auga". Meie ajal ja meie riigis, mil kompromissivalmidust nimetatakse kohanemiseks ja ideaalide hülgamist reaalpoliitikaks, näib Viirlaidi-sugune muidugi anakronismina. Sõnad isamaa ja rahvus on esiotsa lihtsalt vanamoelised, eurotuhinas
Kui tunded on võltsid, siis ei saa tekkida ka vastastikust usaldust kahjustavate otsuste vastu võtmine kahtlust, sest ,,armastatu" arvamus asjast ei ole prioriteet number üks. Suurte tunnete puhul on väga tähtis arvestada alati nö teise poole nägemust asjast, sest vastupidiselt käitudes kaob vastastikune usaldus. Kirjandusliku näitena tooksin välja ,,Mäeküla piimamehes" Tõnu Prillupi käitumise. Mees ei oleks vist kunagi osanud arvata, milliseid tagajärgi tema auahnusest ajendatud tegu tuua võib. Müües oma seadusliku abikaasa mõisahärrale, teenis ta sellega Mari vihkamise ja naise feministlike joonte ilmsiks tuleku. Muidugi hakkas Tõnu pärast oma uisapäisa tehtud otsust kahetsema, sest impulssiivne, nagu Mari oli, läks ta edaspidi mõisa trotsist, et mehele kätte maksta. Alles siis, kui Prillup oli Mari juba kaotanud, sai ta oma teo tagamaadest aru ja kahetses, kuid nüüd oli Mari see, kes lasi end paluda ja ei teinud mehe palvetest väljagi
meeleheitlikult oma introvertset tütart Laurat igale ettetulevale rikkale mehele peale sundida. Amanda auahnus lõhkus tema perekonna. Juba ammu lahkus tema mees, tema laste isa, keda ta poeg Tom väga igatseb. Laura elab oma maailmas ega lase kedagi ligi ning Tom on niivõrd kibestunud, et ta annaks kõik, et seal majast lahkuda. Inimkonna auahnus lõhub kõik, mis peaks olema moraalselt tähtis. Samuti räägib Francis Scott Fitzgeraldi teos "Suur Gatsby" mingil määral inimeste auahnusest ning isekusest. Jay Gatsby, kes on kogu elu, vaid Daisyt igatsenud ning teeb kõik, mis võimalik, et oma armastatuga jälle koos olla, lõpetab traagiliselt. Ta saab surma. Daisy, ajades autoga alla inimese, pani toime kuritöö. Ta ei võtnud selle eest vastutust, vaid lasi Gatsbyl kõik ära lahendada. Saades teada, et viimane on kättemaksu tõttu tapetud, ei lähe Daisy isegi ta matustele. Ta jääb oma mehe juurde, oma maine, oma parema elu pärast
· Virtus mehelikkus. · Dignitas staatus; gloria kuulsus. Teened -> populaarsus -> austavad riigiametid · Gratia patronaazhisuhted ja mõjukus Cicero hingesuurusest · Ambitsioon vs privaatsus mõlemad valed valikud · Riigimees peab valima aktiivse poliitilise elu. Hingesuurus (magnitudo animi) on erinev auahnusest. Seda iseloomustab · Põlgus väliste asjade vastu, aulise ja suurepärase taotlemine · Suurte ja kasulike tegude tegemine. Suured inimesed taotlevad vaid aulist, gloria ei ole neile oluline. Caesari näide · Kokkuvõttes tagab vooruslik elu siiski mõned gloria elemendid (armastatuse, usalduse ja imetletuse) Kristlus ja au
tundmise vaimus. Ta oli ka meister kirjutama rahvalikke romansse ja laule. Tema luule oli keerukas eelkõige tema vaimuteravuse ja vaimukuse tõttu. Just seepärast on enamik Garciani poeetikauurimuse ,,Loomingu vaimuteravuse ja kunst" näiteid võetud just Gongora luulest. Tema algatatud metafoorset, mütoloogilistest vihjetest tulvil luulestiili hakati nimetama KULTISMIKS, aga ka tema enda nime järgi gongorismiks. Luule paistis silma peene viimistlusega. Maailma edevusest ja auahnusest pidas ta paremaks vaimset süvenemist ja kooskõla loodusega, nagu nähtub tema tuntud ,, Letriljast" (letrilja on rahvalaululik luuletusvorm, milles iga stroof lõpeb vaimuka refrääniga). Kuulsaim poeem ,,Üksindused". Kirjutas selle SILVA vormis, mis lubas korrapäratult põimida 11- ja 7-silbilisi värsse ning puhtaid riime kas assonantsriimiga või hoopiski riimita värssidega. No pmls tuli vabavärss. QUEVEDO- (1580-1645)hispaania satiirik. Looming oli ulatuslik ja mitmekesine
Halbadest vormidest türannia halvim, demokraatia parim. 1. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal · Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. Cicero 2. Cicero vabariiklase aust Cicero jaoks nii ambitsioonikus kui privaatsus valed valikud. Riigimehe kohuseks on valida aktiivne poliitiline elu. Hingesuurus (magnitudo animi) on erinev auahnusest. Seda iseloomustab: · Põlgus väliste asjade vastu, aulise ja suurepärase taotlemine · Suurte ja kasulike tegude tegemine. Suured inimesed taotlevad vaid aulist. Gloria ei ole neile oluline. Vooruslik elu tagab siiski mõned gloria elemendid, nagu armastuse, imetluse, usalduse. 1. Cicero isiklikust ja poliitilisest sõprusest Cicero: "ei ole midagi armastusväärsemat kui voorus", seetõttu sõber armastab oma sõbras isamaad. Parim sõber on parim kodanik
siis tähendab! Ausus on teadmatuse tütar? Teadus ja voorus ei sobigi kokku? Missugused järeldused tuleb nendest eeldustest teha? Aga nende näilike vastuolude lepitamiseks on tarvis lihtsalt lähemalt uurida, kui tühised ja albid on uhkeldavad nimetused, mis meid pimestavad ja mida me nii alusetult inimlikele teadmistele anname. Vaatleme ometi teadusi ja kunste iseeneses. TEINE OSA Teadused ja kunstid võlgnevad oma sünni meie pahedele: astronoomia on sündinud ebausust; kõnekunst auahnusest, vihast, meelitamisest, valest; füüsika tarbetust uudishimust; geomeetria saamahimust; nad kõik ja isegi moraal on sündinud inimlikust upsakusest. Nende igerik algupära tuleb selgesti ilmsiks, kui vaatame nende otstarvet. Mida me hakkaksime peale kunstidega, kui poleks luksust, mis neid toidab? Kui inimesed ei oleks ebaõiglased, milleks vajataks siis õigusteadust? Mis saaks ajaloost, kui poleks ei türanne, sõdu ega vandenõulasi? Ühesõnaga, kes tahaks
esimene kui teine neist kahest äratab tugevas saanus kahtlusi."N.Machiavelli IV PEATÜKK MIL MOEL ÕNNESTUS ALKESANDRI JÄRELTULIJAIL PÄRAST TEMA SURMA SÄILITADA VÕIM DAREIOSE KUNINGRIIGI ÜLE, MILLE ALEKSANDER OLI VALLUTANUD Alkesander Suur sai mõne aastaha Aasia isandaks ja natukene peale seda kui ta oli maa oma valdusesse võtnud, ta suri. Aleksandri järgalsed säilitasid eelkäija poolt vallutatu ja probleemid puudusid väliselt, kuid nende endi keskel neid tekkis, nende enda auahnusest. Valitseja võimu all olevaid maid on valitsetud kahel viisil: ühe valitseja poolt, kus kõik ülejäänud on tema teenrid, kes aitavad isanda armust ja loal kuningriiki valitseda, või siis valitseja ja parunite poolt, kus parunid on seal vaid tänu oma suguvõsa kõrgele eale. Neil parunitel on oma alad ja oma teenrid, kes tunnistavad neid isandatena. Valitseja autoriteet on tugevam nendes maades, kus on valitseja valitsev ning tema teenrid
pakkuda rahuldust rahvale ja hoida neid rahuldatutena - eks ole see ju üheks tähtsamaks küsimuseks, mis valitsejal tuleb lahendada. 10. Üks meie päevade hästi korraldatud ja valitsetud kuningriikide seast on Prantsuse kuningriik, kust leitakse arvutult organiseeringuid 48, millest sõltub kuninga vabadus ja julgeolek. Neist tähtsaim on parlament49 ja tema mõjuvõim: sest kuningriigi valitsemise korraldaja - kes oli teadlik võimumeeste auahnusest ja jultumusest ning arvas, et neile on tarvis suuraudu, mis juhiksid neid õiges suunas, ning oli teisest küljest teadlik hulkade hirmule rajatud vaenust nobiilide vastu ja soovis neid kaitsta - ei tahtnud, et nende küsimuste lahendamine oleks ainuüksi kuninga hool; ja seepärast, et võtta kuningalt see koorem - nii et ta saaks olla nobiilidega, soosides populaare50 ja populaaridega, soosides nobiile - asutaski ta vahekohtu, et oleks keegi, kes kuningat
{võtta lootust nobiilidelt} ning pakkuda rahuldust rahvale ja hoida neid rahuldatutena - eks ole see ju üheks tähtsamaks küsimuseks, mis valitsejal tuleb lahendada. 10. Üks meie päevade hästi korraldatud ja valitsetud kuningriikide seast on Prantsuse kuningriik, kust leitakse arvutult organiseeringuid, millest sõltub kuninga vabadus ja julgeolek. Neist tähtsaim on parlament ja tema mõjuvõim: sest kuningriigi valitsemise korraldaja - kes oli teadlik võimumeeste auahnusest ja jultumusest ning arvas, et neile on tarvis suuraudu, mis juhiksid neid õiges suunas, ning oli teisest küljest teadlik hulkade hirmule rajatud vaenust nobiilide vastu ja soovis neid kaitsta - ei tahtnud, et nende küsimuste lahendamine oleks ainuüksi kuninga hool; ja seepärast, et võtta kuningalt see koorem - nii et ta saaks olla nobiilidega, soosides populaare ja populaaridega, soosides nobiile -
suhtes. Eneseväärikas on inimene, kes peab end suurte asjad vääriliseks ja ka on seda. Eneseväärikas inimene ei tee ennast muust sõltuvaks kui sõpradest, sest oleks muidu orjameelne. Au on eneseväärikusega seotud. Väärikad inimesed hindavad kõige rohkem au ja teevad seda õigustatult. 2. Cicero vabariiklase aust ambitsioon ja privaatsus on mõlemad valed valikud. Riigimees peab valima aktiivse poliitilise elu. Hingesuurus on erinev auahnusest. Seda iseloomustab põlgus väliste asjade suhtes, aulise ja suurepärase taotlemine; suurte ja kasulike tegude tegemine. Suured inimesed taotlevad vaid aulist, gloria ei ole neile oluline. Kokkuvõttes tagab vooruslik elu siiski mõned gloria elemendid (armastatuse, usalduse ja imetluse) 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Variserid, kes end ise ülendavad, ei ole imetlemist väärt. Esimene kristlik voorus on enesealandamine.
Eneseväärikas inimene rõõmustab auavalduste üle, kuid teab, et auavaldus ei ole samavääriline loomutäiusega. Au haavamine ei ole oluline. Tõelise ohu korral ei tohi oma elust hoolida. Teistele tuleb head teha, kuid ise abi vastu võtta ei tohi, see näitaks teiste üleolekut. Eneseväärikas inimene ei sõltu muust, kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne. 2. Cicero vabariiklase aust Riigimees peab valima aktiivse poliitilise elu, seal avaneb tema hinge suurus. See on erinev auahnusest. Seda iseloomustavad põlgus väliste asjade vastu, au ja suurepärase taotlemine, suurte kasulike tegude tegemine. Suuri tegusid tuleb teha tegude enese, mitte auahnuse pärast. Näiteks Caesar tegi küll suuri tegusid, kuid tegi neid eesmärgiga saavutada gloria. 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Esimene kristlik voorus on enese alandamine(vastandumine Aristotelesele). ,,Kes ise ennast ülendab, seda alandatakse. Kes ise ennast alandab, seda ülendatakse." Aquino Thomas:
pakkuda rahuldust rahvale ja hoida neid rahuldatutena - eks ole see ju üheks tähtsamaks küsimuseks, mis valitsejal tuleb lahendada. 10. Üks meie päevade hästi korraldatud ja valitsetud kuningriikide seast on Prantsuse kuningriik, kust leitakse arvutult organiseeringuid 48, millest sõltub kuninga vabadus ja julgeolek. Neist tähtsaim on parlament49 ja tema mõjuvõim: sest kuningriigi valitsemise korraldaja - kes oli teadlik võimumeeste auahnusest ja jultumusest ning arvas, et neile on tarvis suuraudu, mis juhiksid neid õiges suunas, ning oli teisest küljest teadlik hulkade hirmule rajatud vaenust nobiilide vastu ja soovis neid kaitsta - ei tahtnud, et nende küsimuste lahendamine oleks ainuüksi kuninga hool; ja seepärast, et võtta kuningalt see koorem - nii et ta saaks olla nobiilidega, soosides populaare50 ja populaaridega, soosides nobiile - asutaski ta vahekohtu, et oleks keegi, kes kuningat
, sõnastab Suburg sellele veenva vastuväite: Aga seda ei tule neile meelegi, et meie põllumehe naisterahwas siiamaani kõigest rängemat tööd meeste kõrval põllul, nurmedel, rehtides ja lautades ärategema on pidanud, ja siiski seal juures oma hellemaid tundmusi ärakautanud pole. Siin puistab ta väiteid kui varukast, mõned neist on kestvad / aktuaalsused ka täna: Oh õed, ärge laske ennast niisugusest rumalusest, niisugusest auahnusest, kes ikka üksi ennast platsil näeks, hirmutada! Waatke, ka meilgi on juba kõrge waimulisi mehi, kes küllalt ära tunnevad, et: Jumal ka nasterahhwale4 waimujõuudusi annab, mis temale õigusi annavad, ka waimu põllule meeste kõrvale töötama astuda, nii kuidas ta igal rängemal kui rängal hinge wõitlusel tema kaaslane piab olema, ja teda tihti seal ärawõitma. Mehised peame ka m e i e katsuma olla / Järgnevalt polemiseerib Suburg mõiste mehine üle? Kas tähendab see
· Ohtudesse ei torma, kuid ellujäämine pole väärtuseks. · Heategusid tuleb proovida teistele teha, ent neid ise mitte vastu võtta. · Hinnatud asju taga ei aja, v.a suure au korral. · Ta ei tee elu millestki muust sõltuvaks kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne 2. Cicero vabariiklase aust Cicero jaoks nii ambitsioonikus kui privaatsus valed valikud. Riigimehe kohuseks on valida aktiivne poliitiline elu. Hingesuurus (magnitudo animi) on erinev auahnusest. Seda iseloomustab: · Põlgus väliste asjade vastu, aulise ja suurepärase taotlemine · Suurte ja kasulike tegude tegemine. Suured inimesed taotlevad vaid aulist. Gloria ei ole neile oluline. Vooruslik elu tagab siiski mõned gloria elemendid, nagu armastuse, imetluse, usalduse. 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Kristlus pidas välise au taotlejaid variserideks. Need, kes ennast ise ülendavad, neid
mitte teiste heategusid vastu võtta) · Üldiselt hinnatud asjade tagaajamisse? (eneseväärikas inimene seda ei tee, kui väljas ei ole just suure au huvid) · Ta ei tee elu millestki muust sõltuvaks kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne 2. Cicero vabariiklase aust · Ambitsioon vs privaatsus mõlemad valed valikud · Riigimees peab valima aktiivse poliitilise elu. Hingesuurus (magnitudo animi) on erinev auahnusest. Seda iseloomustab · Põlgus väliste asjade vastu, aulise ja suurepärase taotlemine · Suurte ja kasulike tegude tegemine. Suured inimesed taotlevad vaid aulist, gloria ei ole neile oluline. Caesari näide · Kokkuvõttes tagab vooruslik elu siiski mõned gloria elemendid (armastatuse, usalduse ja imetletuse) 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust
teab, et auavaldus ei ole samavääriline loomutäiusega. Au haavamine ei ole oluline, sest eneseväärikas inimene teab ise oma väärtust ja ta au ei saa haavata. Teistele tuleb head teha, kuid ise abi vastu võtta ei tohi, see näitaks teiste üleolekut. Eneseväärikas inimene ei sõltu muust, kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne. 12. Cicero vabariiklase aust Vooruslik kodanik peab valima aktiivse poliitilise elu, kuid ta ei see seda ambitsioonist või auahnusest, vaid taotlemaks hinge suurust (magnitudo animi). Hinge suurust iseloomustavad põlgus väliste asjade vastu, aulise ja suurepärase taotlemine (voorusliku käitumist), suurte kasulike 4 tegude tegemine see tuleb lõppkokkuvõttes ka talle endale rohkem kasuks, võrreldes auahnuse ja kuulsusejanuga (gloria taotlemine). Suuri tegusid tuleb teha tegude enese, mitte auahnuse pärast.
Üle- ja alahindamine on halvad käitumisviisid. Eneseväärikus on seotud auga. Eneseväärikus ei tee elu millestki muust sõltuvaks kui sõpradest, sest muidu oleks inimene orjameelne võrdne suhe sõpradega on oluline eneseväärikale inimesele. 2. Cicero vabariiklase aust Nii ambitsioonikus kui liigne tagasitõmbumine (privaatsus) on valed valikud. Riigimees peab valima aktiivse, ent mitte auahne elu. Au põhineb vaid voorusel. Aust endast ei tule hoolida. Hingesuurus erineb auahnusest. Hingesuurust, mida määrab magnitudo animi, iseloomustavad põlgus väliste asjade vastu, aulise ja suurepärase taotlemine suurte kasulike tegude tegemine, ent mitte gloria eesmärgil. Vooruslik elu tagab elu gloria elemente (armastatus, usaldatus, imetletus). 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Põhiline kristlik voorus on enesealandamine. Aquino Thomas: au ja kristliku enesalanduse lepitamine. Kristlikud pühakud peavad end kõiges väärituks, v.a neile osaks
sõjalised. Aristokraatlik väärtuskoodeks. Samalaadsed probleemid ühiskonnas: Cicero ,,Kohustustest" millised valikud seisavad ühe tubli rooma kodaniku ees, kas ta peaks olema ambitsioonikas, otsima au ja kuulsust riigiametite abil või pigem tõmbuma elust tagasi privaatsfääri, tegelema oma mõisa, perekonna ja kaunite kunstidega. Mõlemad valikud on valed valikud, vooruslik kodanik peab valima aktiivse poliitilise elu, aga ta ei tee seda ambitsioonist või auahnusest, vaid hinge suuruse pärast (magnitudo animi), seda iseloomustab põlgus väliste asjade vastu. Hingesuurus on erinev kuulsusjanust (gloria). Tuleb teha suuri ja kasulikke tegusid ühiskonna jaoks. Caesar ei taotlenud suuri tegusid, vaid ainult omaenda au. Vooruslik elu toob kaasa ka gloriat ehk imetlust ühiskonnas (armastus, usaldus). Kristlus ja au Kristus variseridest: "Kõiki oma tegusid teevad nad selleks, et inimesed neid vaataksid. Nad
ladina keeles ['kikeroo]) (3. jaanuar, 106 eKr – 7. detsember, 43 eKr) oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Cicero tegevusega seondub samuti vägagi lähedalt 17.–18. sajandi mõtlejate Locke'i, Voltaire'i ja Hume'i teooriad ja vaimne tegevus. Rohketes kõnedes kaitses ta senati mõjuvõimu ja mõistis hukka neid, kes isiklikust auahnusest või kasuhimust aetena püüdsid riigis võimu enda kätte haarata. (www.wiki.ee) (Kõiv, M. 1994) Constantinus Suur- Rooma keiser aastatel 306-327. Suhtus pooldavalt ristiusku. Andis 313. Aastal välja seaduse, millega lubas kristlastel vabalt tegutseda. Demosthenes – Vana-Kreeka kõnemees ja riigimees, Ateena kodanik
annaabi.ee 
