Leidsid 21 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Atleetvõimlemine II". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sportliku, kontraktsioon, toonus, lihaskontraktsiooni, närviimpulsid, lihases, vööt, liigutuse, sooritus, motoorse, lihasele, sisuks, sihikindel, mõjutamine, saavutusvõime, treenitus, töövõime, suurenemisel, varieeruv, tingimuseks, resüntees, hüpertroofia, isotooniline, enamlevinud, põlvetraumad, steroidid, suguhormoonid, kehaehituseTREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed: lihasjõud lihasvastupidavus kiirus painduvus tasakaal koordinatsioon üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport: põhiolemuseks võistlus. suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus.
Lõikude (süstik) jooksud, Lühimaa (sprint) jooksud, Plaatide puudutamise test MuscleLab võimaldab mõõta Liigutuste pikkust ja kiirust, Staatilist ja dünaamilist jõudu, Kiirendust, Lihasvõimsust, Hüppevõimet, Liikumiskiirust, Lihaste bioelektrilist aktiivsust (EMG), Liigeste nurki ja nurkkiirusi, KRK ja kehaosade liikumistrajektoore Testide rakendamine annab võimaluse (V.Kalam, A.Viru) : Üldise ja erialase treenituse selgitamiseks. Sportliku saavutusvõime arengu dünaamika selgitamiseks mitmeaastases treeningprotsessis. Pidepunktide leidmiseks treeningu planeerimise ja treeninguplaanide korrigeerimiseks. Andekate noorsportlaste väljaselgitamiseks. Treeningu ratsionaliseerimiseks. Sportlase iseseisvuse, teadlikkuse ja enesekontrolli arendamiseks. Teoreetiliste seisukohtade õigsuse kontrollimiseks praktikas. Tervisliku seisundi määramiseks ja ületreenituse fikseerimiseks
- Liigese liikumisulatus sõltub: 1) Liigese tüübist – kas liiges on ühe-, kahe- või kolmeteljeline 2) Ümbritseva lihasmassi suurusest – mida vähem/väiksem lihasmass, seda liikuvam liiges; suur lihasmass võimaldab aga liikumist paremini kontrollida 3) Kõõluste, sidemete, liigesekapsli venitatavusest – Tehtud kollageenist ja tugevadatavad testosterooniga. Seepärast naised paindlikumad kui mehed. - Aktiivne ja passiivne liikuvus 1) Aktiivne liikuvus – liigutuse ulatus saavutatakse kõrvalise abita, ainult lihasteguevuse abil 2) Passiivne liikuvus – liigutuse ulatus saavutatakse väliste jõudude abil: keegi teine inimene, inerts(keha säilitab liikumisoleku/suuna), oma keha raskus 3. Liigese liikuvust mõjutavad tegurid. Põhjendus. 1) Ööpäevarütmika – hommikul on liikuvus halvem, sest venoosne ja lümfi tagasivool on ööga vähenenud ja koed on jäigemad ning liigesvõie(mida niigi suht vähe) sitkem.
Muljumine ergutab verevarustust nii masseeritavas alas kui ka naaberpiirkondades, parandab rahuseisundis lihaste kontraktsioonivõimet. Väsimusel kiirendab märgatavalt taastumisprotsesse. Mõju kesknärvisüsteemile: kutsub esile aktiivsema hingamistegevuse, südame löögisageduse ja kehatemperatuuri tõusu. · Löökvõtted. Suurendavad vere juurdevoolu masseeritavasse piirkonda ja parandavad sellega kudede toitumist. Lihase kontraktsioonivõime paraneb, lihase toonus tõuseb. Kerged löögid rahustavad närvisüsteemi ja toimivad valuvaigistavalt vigastuste korral. Peale füüsilist koormust ei tohi väsinud lihastele löögivõtteid rakendada! Võtete suund peab olema vere- ja lümfiringet toetav. Massaazile eelneb kliendi küsitlus ja vaatlus, vajadusel ka komplemine. Uurida tuleb kliendi soove ja hinnata tema kaebusi. Tähelepanu pöörata südamehaigustele, tugiliikumisaparaadi haigustele (ka traumad!). Kindlasti tuleb vaadelda kliendi nahka,
on anoreksia (anorexia nervosa) ja buliimia (bulimia nervosa). Nende tekkepõhjused on indiviiditi erinevad ja üksikasjades keerukad, kuid peamiselt seotud psüühika kõrvalekalletega. Söömishäirete esinemise sagedus on ühe Norra uurimisrühma andmetel iluvõimlemises, võimlemises, ilu uisutamises ja võistlustantsus kõrgesse rahvusvahelisse klassi kuuluvate naiste seas 40–42%, kaalukategooriatega spordialadel võistlevate sama kõrge sportliku kvalifi katsiooniga naissportlaste hulgas aga 30–35%. Seevastu pallimängude ja teatud tehniliste spordialade (nt vehklemine, ratsutamine, golf, purjetamine, laskmine, lumelauasõit, motosport, veesuusatamine) naistippsportlaste vastav näitaja on „vaid“ 16–17%. Kõrge kvalifi katsiooniga meessportlastest esineb söömishäireid kõige enam kergejõustiku hüppealade esindajatel (22–42%) ning maadlejatel,
– Erinevused tekivad peale 10 eluaastat – Mehed saavutavad absoluutse lihasjõu maksimumi 20 – 30 eluaastal, naised oluliselt varem ( 17 -20 ) – Lihasjõu vähenemine vanusega naistel väiksem • Staatilise- ja dünaamilise jõu erinevused: – Staatilise jõu lihasrühmad suhteliselt sarnase treenitavusega (kõhulihased, rindkere) – Dünaamiliste liigutuste lihasrühmad meestel parema treenituvusega • Lihaskontraktsioonis – Erinevusi lihaskontraktsiooni biokeemias ja kontraktsiooni kiiruses ajaühiku kohta ei ole – Meestel lihashüpertroofia suguhormoonide abiga suurem – Naistel lihaskiudude pindala väiksem – Naistel lipolüüsi retseptoritel suurem tundlikkus • Suurimad soolised erinevused: – Maksimaaljõus 22,6 – 30% – Kiirusjõus 15,9 – 17,3% – Aeroobse ja anaeroobse jõu kombinatsioon 11,6-13,2 • Väikseimad soolised erinevused: – Maksimaalses kiiruses 7,1%
varustatud; • väheneb sklerootiliste muutuste risk (muutub vere lipoproteiidide koostis, kahaneb kolesterooli tase). MÕJU TUGI- JA LIIKUMISAPARAADILE Optimaalne kehaline treening kutsub esile luude, liigeste ja lihaste tugevnemise ning verevarustuse paranemise. Harjutused ja liigutused hoiavad liigeseid pidevas liikumises ning vähendavad nende jäigastumise riski. Koormus parandab liigeskõhrede toitumist, mis väldib liigespindade kulumist ja ka luuhõrenemist ehk osteoporoosi. Lihaste hea toonus hoiab ära rühivigade tekke, mis omakorda mõjub soodsalt hingamissüsteemile ning selle kaudu vere hapnikuga varustatusele. MÕJU NÄRVISÜSTEEMILE Aeroobikatreening pakub harrastajatele tugevaid tundeelamusi. Saadav heaolutunne on nii kehaline kui ka emotsionaalne. Meeleolu paranemist mõjutab ka tähelepanu koondumine muremõtetelt harjutuste ja liikumiste sooritamisele. Treeningu mõjul täiustuvad närviregulatsiooni mehhanismid ning psüühika muutub stabiilsemaks:
Makroelemendid ja mikroelemendid, nende ligikaudne hulk organismis ja vajalik sisaldus toidus. *Na, K (piisab NaCl -10-20g ja KCl 2-4g ööpäevas) elusate rakkude ja koevedelike koostisosad, roll osmootse rõhu säilitamisel ja rakumembraanide biolektriliste potensiaalide tekkes. *Kaltsiumisoolad oluline luukoe ehitusmaterjal. Ca (1 g)on oluline osa erutuse tekkelja levikul;mõjutab rakkumembraanide K ja Na juhtivust, vajalik lihaskontraktsiooni elektromehaanilisel sisestusel, võimaldab transmitteri vabanemist sünapsites, osaleb vere hüübimisel, on ensüümidele aktivaatoriks, sekundaarne virgatsaine rakufunktsioonide juhtimisel. *Fosforhappesoolad(1 g) on asendamatud luukoe moodustamisel ja energiarikaste ühendite sünteesil. Olulised fosfaadid: ATP, cAMP, kreatiinfosfaat, DNA, cGMP. *raud (15 mg- N; 10 mg-M)vaja hemoglobiini ja müoglobiini ja oksüdatsiooniprotsessides osalevate ensüümide ja mõnede valkude sünteesil
2.9.2. Trombotsüütide loome ja funktsioonid. Vereliistakud. Tekivad megakarüotsüütidest (luuüdis). Eluiga 5-11 päeva. Neid on 200 000- 400 000 mikroliitris. Osalevad verehüübes, tuuma pole. Sünteesi stimuleerib trombopoietiin. Trombotsütopeenia – trombotsüüte vähe, verehüübimisoht. Trombopaatia – norm arvukus, kuid ei funktsioneeri. 2.10. Vere hüübimine. Hemostaas – verejooksu peatamine. Koosneb 3 põhiprotsessist – veresoonte kontraktsioon ja soonte valendik aheneb. Avaus kaetakse kokkukleepunud trombotsüütidega. Tekib fibriin (veri hüübib) ja avaus suletakse lõplikult. 2.10.1. Vere hüübimise käivitamine. 2.10.2. Vere hüübimisel osalevad faktorid. Veresoonte seina silelihaskiud kontraheeruvad närvisignaalide vahendusel reflektoorselt kuni 30 min. Veresoonte ahenemist stimuleerivad otsene meh. mõju vigastuskohas ja kudedest vabanevad vasoaktiivsed ained. Mida suurem on kudede kahjustus, seda efektiivsem
Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalselt kohanenud, omades suurt tundlikkust.(lihasrakule motoneuronitelt lähetatud närviimpulsid, närvirakule teiselt närvirakult lähetatud närviimpulss, silm-valgus, kõrv-helilained) Mitteadekvaatsed ärritajad, mis füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, koed ei ole spetsiaalselt kohanenud.(elekter, meh faktorid, hape, alus, temp). ÄRRITUS Ärritaja toime eluskoele. Bioloogilise reaktsiooni alusel: Alaläviärritus läviärritusest väiksem ärritus, reaktsioon ärritaja toimele avaldub nõrga lokaalse vastusena.
faasis. SÜDAME LÖÖGISAGEDUS E. PULSS erutuse tekkimise rütm siinussõlmes (siinusrütm). Sõltub: · vanusest · soost · eluviisidest · kehalisest aktiivsusest · emotsionaalsest seisundist · keha asendist. SIINUSARÜTMIA südametsüklite ajaline erinevus. Funktsioon südame põhiülesanne on vere paiskamine vereringesse. Selleks peab südamelihas kontraheeruma ning sellele järgnevalt lõõgastuma: süstol kontraktsioon diastol lõõgastumine. Südame süstol ja diastol moodustavad südame tsükli. 7. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Südame erutuvus avaldub erutuse tekkes mitmesuguste ärritajate toimel. Ärritaja tugevus peab seejuures ületama erutuvusläve. Südamelihase erutuvuse aste sõltub mitte ainult ärritaja tugevusest, vaid ka müokardi venituse suurusest, südamelihase väsimuse astmest, temperatuurist ja südame toitelahuse koostisest. Erutuse ajal südamelihase erutuvus
AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi
membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks. Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga (eraldatud mulguga, mida nim neuromuskulaarseks piluks). Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkolliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali (EPP) e lihasraku depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme (tõmblus) koosneb kolmest faasist: latents - paar ms pärast stimulatsiooni kuni erutuse/kokkutõmbe ilmumiseni kontraktsioon - ristsillad on aktiivsed, lihas on lühenenud, kui pinge on piisavalt suur ületamaks laengut lõdvestus (puhkeperiood) - Ca2+ pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi ja lihas pinge alaneb basaalsele tasemele
NB! Erinevate rakkude mõõt- med joonisel ei ole proportsionaalsed! 6 SPORDI ÜLDAINED I TASE vahemikku 5200 m, mõnede neuronite kõige pikema jätke aksoni pikkus võib NB! aga küündida üle ühe meetri. Normaalsete erütrotsüütide mõõtmed varieeruvad väikeses ulatuses, nende läbimõõt on 78 m. Lihasraku talitluse kõige iseloomulikum ilming on kontraktsioon (lühenemine, kokkutõmme), tänu millele annavad lihasteks koondunud lihasrakud inimesele liigutuste sooritamise võime ja liikuvuse. Närvirakkude peamine ülesanne on elektriliste signaalide närviimpulsside genereerimine ja edasikandmine, erütrot- süüdid on aga kohandatud hapniku organismisiseseks transportimiseks. Erinevaid rakke on inimese kehas oluliselt rohkem kui seni näitena toodud kol- mik. Kuigi erinevate rakkude ehitus ei ole kaugeltki mitte ühesugune, on nende
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub s
Lihasrakud suudavad membraanipotentsiaali levitada mööda rakumembraani potentsiaalimuutust - aktsioonipotentsiaali. Sel ajal membraanipotentsiaal väheneb sekundi tuhandikuosa ajaks üheaegselt. Rakumembraan depolariseerub, sest suureneb naatriumite suur sissevool rakku. Repolarisatsiooni käigus pöördpotentsiaal, ehk hetkeks rakku tekkinud positiivne laeng, kaob. Seda tänu kaaliumite suurele sissevoolule. Koht, kus motoorse neuroni närvikuid saab kokku lihaskiuga - neuromuskulaarne ühendus. Motoorsest närvikiust vabastatakse atsetüülkoliin, mis viib lihaskiu depolarisatsioonini. 5. Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism, selle iseärasused erinevat tüüpi lihasrakkudes. Lihaskontraktsiooni tüübid. Lihaskontraktsiooni energeetika. Lihase väsimus. Silelihaste funktsionaalsed iseärasused. Üksik- ja mitmik-üksus silelihased. Silelihased jagunevad: 1
süsinikuskeletid, mis on võimelised endaga siduma teiste aatomite gruppe. Ükski teine element ei moodusta nii palju erineva keeruka struktuuriga ja nõnda suuri molekule kui süsinik. Elusrakkude kuivaine massist suurima osa moodustab just süsinik. Lämmastik (N) – kuulub aminohapete, valkude, nukelotiidide ja nukleiinhapete koostisse. Biomolekulides on lämmastik süsinikuskeletti täiendav, mitmekesistav ja reaktiivsust tõstev element. Kaltsium (Ca) – lihaskontraktsiooni mehhanismis nii skeleti- südame kui silelihasrakus, samuti vere hüübimise keerukas protsessis ning rea hormoonide toime tagamisel rakkudes. Kaltsiumioonid toimivad ka rea ensüümide aktivaatorina. Fosfor (P) – oluline luukoe ehituslik komponent. Nukleosiidfosfaatide ja fosfokreatiini komponendina on fosforil tähelepanuväärne roll raku energeetikas. Fosforüülimise defosforüülimise teel reguleeritakse rea ensüümide aktiivsust. Negatiivse laenguga
Adrenergelised retseptorid: Kahte tüüpi retseptoreid: alfa ja beeta. Igal tüübil on omad alaklassid (alfa1, alfa2, beta1, beta2 , beta3). Noradrenaliini ja adrenaliini toime on: Alfa retseptorite vahendusel on see üldiselt stimuleeriv Beeta retseptorite vahendusel on see üldiselt pidurdav Märkimisväärne erand on noradrenaliini toime südamele, mis beeta retseptorite vahendusel on stimuleeriv. Sümpaatiline toonus: Sümpaatiline osa omab põhilist kontrolli vererõhu üle ja ta hoiab veresooni püsiva osalise konstriktsiooni (ahenemise) seisundis, mida nimetatakse sümpaatiliseks (vasomotoorseks) toonuseks. Ahendab veresooni ja põhjustab vajadusel vererõhu tõusu. Paneb veresooned viivitamatult laienema kui vererõhk peab alanema. Alfa-adrenoretseptorite antagonistid mõjustavad vasomotoorseid kiude ja neid kasutatakse hüpertensiooni raviks.
on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks. Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga (eraldatud mulguga, mida nim neuromuskulaarseks piluks).Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkolliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali (EPP) e lihasraku depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme (tõmblus) koosneb kolmest faasist: latents- paar ms pärast stimulatsiooni kuni erutuse/kokkutõmbe ilmumiseni. Kontraktsioon- ristsillad on aktiivsed, lihas on lühenenud, kui pinge on piisavalt suur ületamaks laengut. Lõdvestus (puhkeperiood)- Ca2+ pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi ja lihas pinge alaneb basaalsele tasemele. Lihasraku ehituslikud iseärasused
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v
annaabi.ee 
