HISPAANIA KLIIMA Geograafia Hardi Talv 10.R klass Rakvere Reaalgümnaasium Rakvere 2010 SISUKORD 1. Hispaania 2. Kliima Hispaanias 3. Niiske atlantiline 4. Vahemereline 5. Sisekliima 6. Keskmised andmed 7. Kasutatud allikad HISPAANIA Hispaania on kuningriik ja asub Lõuna Euroopas, Pürenee poolsaarel Piiratud põhjast Pürenee mäestikuga, idast Vahemerega ja läänest Atlandi ookeaniga Hispaania on valdavalt tüüpiline Vahemeremaa Asub lähistroopilises kliimavöötmes Hispaania on Euroopa riikidest kõige lähedamal ekvaatorile KLIIMA HISPAANIAS
Suurimad linnad Madrid Barcelona Valencia Sevilla Zaragoza Malaga Bilbao Toodang Oliiviõli Lambad Autod Vein Jalatsid Masinad Puuviljad Rahvastik Paikneb väga ebaühtlaselt Enamikus on see koondunud rannikule, Madridi ning teistesse sisemaalinnadesse Oli väljarännumaa, nüüd hoopis sisserännumaa Kliima Vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne Pürenee poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: Niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved) Kõrgeimad mäed Teide - 3718 m Mulhacen - 3478 m Aneto - 3404 m Torre Cerredo - 2648 m Pikimad jõed Tajo - 1120 km Ebro - 928 km Duero - 913 km Guadiana - 744 km Guadadlaqiuvir - 560 km Mino - 340 km Kunst El Greco Salvador Dali Pablo Picasso Viited
Euroopas, mis oli seal ühtlasi neoliitikumi algus. Kesk-Euroopa lõunaosas lõppes mesoliitikum umbes 8000 eKr ja Kesk-Euroopa põhjaosas umbes 4500 eKr. Mõnel maal peetakse neoliitikumi alguseks keraamika ilmumist. Mesoliitikumi ajal taandus viimase jääaja jää ning kliima soojenes. Jääaegsed tundrad asendusid metsadega. Soojalembeste liikide järkjärgulise sisserände tulemusel sai boreaalsest männi-kase- segametsast algul sarapuumets ja lõpuks atlantiline tammesegamets. Asustuspiir nihkus põhja poole. Põhjapoolsetel aladel asustus mesoliitikumis alles tekkis. Töö- ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Mesoliitikumile on iseloomulikud kivitööriistade kõrge kultuur. Nende vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel tööriistadel. Tüüpilised on väikesed tulekivist riistad (mikroliidid, mida kasutati keerukamate tööriistade (näiteks saagide) osadena. Eristatakse väga
Hispaanias on kõige rohkem põllumaid 71%, millest põldusid ja istandusi 40%, rohumaid 31% ja metsi 10%. Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud, Hispaania keskosas hõlmab 600- 800m kõrgune kuiv Meseta kiltmaa, Kantaabria, Pürenee ja Andaluusia mäestikute vahel on tasandikud, Andaluusia madalik ja Ebro madalik. Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes, kus on kaks aastaaega. Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Kanaari saartel valitseb aasta ringi mahe, kasinate sademetega lähistroopiline kliima. Keskmine õhutemperatuur on põhja- ja keskosas on jaanuaris + 8°C kuni + 10° C ja augustis + 18°C kuni + 24° C. Lõunaosas on jaanuaris + 10° kuni +12° C ja augutis + 24° kuni +26° C.
Sõralised on kabjulkõndijad. Enamus on taimtoidulised kuid osad loomad söövad ka loomset toitu. Hästi arenenud kuulmine ja haistmine. 6. radiosüsiniku meetod mõõdetakse uuritavas objektis süsiniku radioaktiivse isotoobi jääksisaldust. Paleontoloogia - möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega tegelev teadus. põhineb kivististe ehk fossiilide uurimisel. Teadlane lembit lõugas 7. atlantiline - kliima soe ja niiske, rabastumise algus. Pehme talved, männi ja kase osatähtsus langes. Antsülusjärvel tekib ühendus maailmamerega taani väinade kohal. levisid: grööni hüljes, pringel, hallhüljes, viiger. Arvukus tõusis poolveelise eluviisiga imetajatel: kobras, saarmas, vesirott, vesimutt. Siia levisid euroopa naarits, sookilpkonn; pardid, rookanad, ikka veel värvulised. Inimese peamine saakloom ikka veel põder. 8
saared, Atlandi ookeanis Kanaari saared, Maroko rannikul Põhja-Aafrikas Ceuta ja Melilla linnad ja Põhja- Aafrika rannikuvetes asuvad saared, Vélez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase. Loodus: Kliima Hispaaniat külastanud kiidavad alati selle maa meeldivat kliimat, mis on küll vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne. Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Kanaari saartel valitseb aasta ringi mahe, kasinate sademetega lähistroopiline kliima. Keskmine õhutemperatuur on Hispaania põhja- ja keskosas: Jaanuaris + 8°... + 10° C Augustis + 18°...+ 24° C Hispaania lõunaosas on eelpoolnimetatud perioodidel õhutemperatuurid: + 10°...+ 12° C + 24°...+ 26° C
seisukohast 2. Nim. Vähemalt 2 imetajat, kellel esineb latentne periood munaraku arengus ning selgita mis see on 3. Milline oli läänemere esimene soolase veega periood ja mis selle kliimaperioodi jooksul elustikus muutus. 4. Koerlased süstemaatiline kuuluvus, liigid eestis ja nende ühised bioloogilised ja ökoloogilised tunnused (sigimine, toitumine, elupaigavalik) 5. Atlantiline kliimaperiood kliimaperioodi peamised isel. Jooned ning fauna muutused sel perioodil. 6. Nim. 2 eesti elustiku uurimiseks kasutusel olnud meetodit, selgita mõlema põhimõtet ja nim. 1 olulisem teadlane. 7. Nim. 2 ornitofaunilist kompleksi ning nim linnuliike, kes sinna kuuluvad 8. Vali mõni eestisse introdutseeritud imetajaliik ning arutle liigibioloogia ja ökoloogia põhitahke silmas pidades, kuidas peaks liigiga meie looduses käituma (arvukus
Suuremaid hauapanuseid nende juures ei olnud. Surnud maeti tavaliselt käkrus asendis asula territooriumile .Inimesed tegelesid sellel ajal põhiliselt küttimise (hüljeste püüdiga) ja korilusega .Sammuti valmistati tööriistu. Enamik tööriistu valmistati kivist, luust ,sarvedest, tulekivist ja kvartsist. Tuntumad tööriistad olid kirved ja ahingud (kasutati hülge püügiks). Alates 7200 ema kuni noorema kiviaja esimese poole lõpuni valitses Eestis atlantiline kliimaperiood. Kliima oli sel ajal praegusest mõni kraad soojem. Sel ajal levisid eesti alal lehtmetsad, kus elas rohkesti saakloomi: põtru, ürgveiseid, metssigu, metshobuseid, kopraid, karusid. Sel ajal elas Eestis ka sookilpkonn 3 Narva kultuuri savinõud Eestis võib eristada kolme narva kultuuri aegset keraamika piirkonda: Põhja-Eesti, Kagu-Eesti ja saared
Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses tsitruselised puuviljad, oliiviõli, viinamarjad, köögivili. 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja. Põhiliselt nisu, otra, maisi ja ka riisi. · Kliima Hispaaniat külastanud kiidavad alati selle maa meeldivat kliimat, mis on küll vahelduv, et siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne. Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima ( vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Kanaari saartel valitseb aasta ringi mahe, kasinate sademetega lähistroopiline kliima. · Hispaania majandus Hispaania tööstus on koondunud peamiselt viide regiooni, milleks on Kataloonia, Madrid, Valencia, Baskimaa ja Andaluusia. 2005. Aastal moodustas tööstus 20,6% SKT'st ja andis koos
Hispaania jaguneb 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks (Ceuta ja Melilla). Hispaania lipp Hispaania vapp Hispaania asukoht 1. Loodus 1.1 Kliima Hispaaniat külastanud kiidavad alati selle maa meeldivat kliimat, mis on küll vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne. Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Kanaari saartel valitseb aasta ringi mahe, kasinate sademetega lähistroopiline kliima. 1.2 Vetevõrk Enamik Hispaania jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ja laevasõiduks sobimatud. Vee-energia varu on 16,5 mln. Suurimad jõed: Tajo 1010 km
Hispaania jaguneb 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks (Ceuta ja Melilla). Hispaania lipp Hispaania vapp Hispaania asukoht 1. Loodus 1.1 Kliima Hispaaniat külastanud kiidavad alati selle maa meeldivat kliimat, mis on küll vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne. Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Kanaari saartel valitseb aasta ringi mahe, kasinate sademetega lähistroopiline kliima. 1.2 Vetevõrk Enamik Hispaania jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ja laevasõiduks sobimatud. Vee-energia varu on 16,5 mln. Suurimad jõed: Tajo 1010 km
ümbritsevate mäestike (Kantaabria, Pürenee, Andaluusia) vahele on kiilutud tasandikud (Andaluusia madalik ja Ebro madalik). Mitmekesine loodus ning huviväärsuste küllus tõotab pakkuda midagi põnevat kõigile, kes seda suurepärast maad külastavad või oma elukohaks valivad. Hispaaniat külastanud kiidavad alati selle maa meeldivat kliimat, mis on küll vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne. Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning 4 sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Kanaari saartel valitseb aasta ringi mahe, kasinate sademetega lähistroopiline kliima. PIIRKOND Hispaania kuningriik on selgesti eristuvate ning omavahel konkureerivate piirkondadega kuningriik.
vihmane talv ning soe ja kuiv suvi. Talvel valitsevad sealtsüklonid ja läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Suvel on lähistroopikasse nihkunud passaattuulte vöönd ja kõrgrõhkkond, seega on seal kuumad ja kuivad suved. Hispaaniat külastanud kiidavad alati selle maa meeldivat kliimat, mis on küll vahelduv, et siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne. Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima ( vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Kanaari saartel valitseb aasta ringi mahe, kasinate sademetega lähistroopiline kliima. 4) Hispaania- põhja riik kuna on arenenud heaoluühiskond, tugev riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. 5) Hispaania tööstus on koondunud peamiselt viide regiooni, milleks on Kataloonia,
sajandist, ent ilmselt eksisteerisid flamenco primitiivsed vormid Andaluusia mustlas kogukondades palju varem, sest mustlased jôudsid Hispaaniasse juba 15. sajandil peale Indiast väljasaatmist Timuri poolt umbes 1400.a. m.a.j. Teise versiooni kohaselt aga 8. sajandil moslemi vägede järel. Siit tulenevalt ka Pôhja ja Lôuna Hispaania mustlaste keele, kommete ja temperamendi erinevus 1.2 Hispaania loodus Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Paljud eurooplased naudivad seda oma talvepuhkusel Kuigi Hispaaniast on loodud tõeliselt sooja päikesemaa kuvand, kehtib see tõde aasta ringi ehk vaid Kanaari saartel, mida mõjutavad nii Golfi hoovus kui ka Shara kõrbest Atlandile kanduvad tuuled. Loode - Hispaania Galicia ilm sarnaneb pigem lähedal asuvale
idaosas kohati 500 mm/aastas. Püsivat lumikatet on vaid Põhja-Soti mägismaal. Võiks ju Suurbritannia üpris Põhjaliku asukoha tõttu arvata, et tegemist on külma kliimaga (eriti võrreldes Eesti asukohaga), kuid siinkohal mängibki üpris suurt rolli saarest mööduv soe Golfi hoovus, mis muudab kliima just niisuguseks nagu ta on: hulga pehmem, kui meil. 3 Kliima on avarustelik atlantiline ning üldiselt mõõdukas, mõjutatud Põhja-Atlandi hoovuse edelatuultest. Üle poole aasta on ilm pilves. Külmad kuud on november, detsember, jaanuar ja veebruar, mil kraadiklaas termomeetri näit võib koguni langeda alla 10oC, kuigi keskmine temperatuur püsib ülevalpool nulli. Kõige soojemad kuud on juuli ja august (22oC). Temperatuurid jäävadki -10oC ja +32oFC vahele. Mai, juuni ja juuli ajal on päevavalguse aeg pikk varieerudes viiest
c) ala kogupindala d) ala direktiivi lisades esinevate elupaigatüüpide ja liikide kooseksisteerimist alal e) ala väärtust tema unikaalsuse pärast biogeograafilises regioonis või kogu EL territooriumil. Ühenduse tähtsusega alade väljavalimiseks korraldatakse töökoosolekuid biogeograafiliste regioonide kaupa (kontinentaalne, atlantiline, vahemereline jne). Väljavalitud alade nimekiri saadetakse Euroopa Komisjoni kaudu kinnitamiseks elupaikade komiteele. Alad, mis on välja valitud riiklikes nimekirjades kui esmatähtsate liikide või elupaigatüüpide leidumiskohad, valitakse automaatselt ühenduse tähtsusega aladeks. III. Etapp loodushoiualade määramine. Kui ala on kinnitatud ühenduse tähtsusega alana, peab liikmesriik selle määrama 6
metsadest, seetõttu ongi seal metsasid vähe. Seal olles võib tunduda, et on väga metsane riik, kuid tegelikult on istutatud palju põõsaid ning kultuurtaimi. Võiks ju Suurbritannia üpris Põhjaliku asukoha tõttu arvata, et tegemist on külma kliimaga (eriti võrreldes Eesti asukohaga), kuid siinkohal mängibki üpris suurt rolli saarest mööduv soe Golfi hoovus, mis muudab kliima just niisuguseks nagu ta on: hulga pehmem, kui meil. Kliima on avarustelik atlantiline ning üldiselt mõõdukas, mõjutatud Põhja-Atlandi hoovuse edelatuultest. Üle poole aasta on ilm pilves. Keskmine temperatuur püsib ülevalpool nulli. Kõige soojemad kuud on juuli ja august (22oC). Temperatuurid jäävadki -10oC ja +32oFC vahele. Maaparandustöödest võib vaja minna ainult kuivendust, et saada soost korralik põllumaa, niisutada pole vaja, kuna kliima on sademerohke. Igal pool riigis pole võimalik tegeleda põllumajandusega, kuna leidub ka mägiseid alasid,
Lääne-Sotis ja Põhja-Iiris on paljude saartega fjordrannik. Mujal esineb nii riba-, kalju- kui ka madalat luiteranda. Suurbritannia kesk- ja lõunaosa on tuntavalt kujundanud mandrijää. · Kliima: Mägede tuulepealseil nõlvul sajab 1000-2500 mm, Sotimaal kuni 4700 mm, kuivemas idaosas kohati 500 mm/aastas. Püsivat lumikatet on vaid Põhja- Soti mägismaal. Suurt rolli mängib saarest mööduv soe Golfi hoovus, mis muudab kliima pehmemaks. Kliima on avarustelik atlantiline ning üldiselt mõõdukas, mõjutatud Põhja-Atlandi hoovuse edelatuultest. Üle poole aasta on ilm pilves. Külmad kuud on november, detsember, jaanuar ja veebruar, mil kraadiklaas termomeetri näit võib koguni langeda alla 10oC, kuigi keskmine temperatuur püsib ülevalpool nulli. Kõige soojemad kuud on juuli ja august (22oC). Temperatuurid jäävadki -10oC ja +32oFC vahele. Mai, juuni ja juuli ajal
-tehnilised ja ratsionalistlikud seletused, aga varasemad vaskesemed polnud esialgsetest esemetest tugevamad, vask oli pehme, puudusid kasutusjäljed -vask oli eksootiline, haruldane -> sümboolse tähendusega, sotsiaalse staatuse näitaja (esimesed esemed olid ehted jm pisikesed esemed) -järk-järguline muutus inimeste mõttelaadis, mille tulemusena eelistati innovatsioone Hilisneoliitilsed kultuuritraditsioonid 2900 - 2400 eKr -nöörkeraamika (Ida-Euroopa) -kellpeekrite (Atlantiline ja Kesk- Euroopa) Nöörkeraamika matuse tunnused : venekirves, potikild, tulekivist nuga Kellpeekrite matuse tunnused (Amesbury vibumees) :randmekaitsmed, potikillud, vasest noad, vask pistodad Kas nendel kultuuridel on oma kindel kodumaa, kus tunnused kujunesid välja ja siis levisid, või oli tegemist ideede levikuga? Kellpeekrite vanad asulad Hispaanias(varem avastatud) aga ka Prantsusmaal (hilisemad andmed)
- põllumajandustootmises Veetase kerkis jõevee arvelt (18m üle ookeani pinna) Osa varasemaid kuivi alasid taas vee alla (ka Pulli asula) Jõgedega merre kantud liiv paisati sisemaale (Rannametsa, Häädemeeste) Kliima atlantiline, soe, niiske Suur-Belti kohalt väljavool ookeani Vee alt osa Saaremaast. Litoriinameri (8000-4000) Veetase madalamühtlustus ookeaniga praegusest vaid ca 2 m kõrgem. Seetõttu soolase vee sissetung Kõige soolasema veega Läänemere staadium (15-18) Taani väinade kitsenedes meri magedamaks Vee alt osa Hiiumaast, Saaremaast, Muhumaast ja Lääne Eestist. Limneamere staadium (kestab preguseni) Limuse Lymneaea peregra baltica järgi
Need olid kohad, kus ristusid erinevad loodusressursid. Tuntumad Narva kultuuri asulad on Kääpa, Narva Joaoru, Akali, Riigiküla, samuti Kõpu, Vihasoo ja Kõnnu. Neist on leitud peamiselt koldekohti. 9 Hoonete jäänuseid peaaegu säilinud ei ole. Vihasoost on siiski teada ühe ümmarguse põhiplaaniga, umbes 8 m läbimõõduga hoone jäänused. Alates 7200 ema kuni noorema kiviaja esimese poole lõpuni valitses Eestis atlantiline kliimaperiood. Kliima oli sel ajal praegusest mõni kraad soojem. Sel ajal levisid eesti alal lehtmetsad, kus elas rohkesti saakloomi: põtru, ürgveiseid, metssigu, metshobuseid, kopraid, karusid. Sel ajal elas Eestis ka sookilpkonn. Narva kultuuri sees on eristatavad kolm regiooni: Põhja-Eesti, Kagu-Eesti ja Lääne-Eesti saared. Erinevused regioonide vahel on nähtavad eelkõige keraamikas. KAMMKERAAMIKA KULTUUR 4000 1900 ema
suureneb mulla niiskusesisaldus. Mahavõetud puude juurestiku mineraliseerumine põhjustab lühiaegse väetusefekti, mis seletab mõnede varasemate metsaliikide ohtruse tõusu (püsik-seljarohi). Eesti ala inimasustuse kujunemine pärast jääaega. Millised on vanimad tänapäevani looduses nähtavad maaviljeluse märgid Eestis ja millal ligikaudselt muutus põlluharimine siin üldiseks nähtuseks? Oluline tähis pärandkoosluste kujunemisel on umbes 6500 aastat e.Kr., mil algas atlantiline kliimaperiood. Tollases soojas ja niiskes kliimas valitsesid eelkõige laialehised puud, nagu praegu võib näha Saksamaal ja Poolas. Sellesse ajajärku jääb ka asustuse ja puisniiduilmelise maastiku laienemine. Ilmselt ei raiutud asulakohtade ümbrust päris lagedaks, vaid jäeti kasvama eri liiki puid, sest igaks otstarbeks kõlbab paremini teatud puuliik ning puude vedu kaugelt olnuks raske. Esimesed koduloomad – veis, siga, kits ja lammas – jõudsid siia nöörkeraamika kultuuri
Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima, mida iseloomustab pehme talv, jahe suvi, suur õhuniiskus, sademeterohkus, sagedane udu ja tugev tuul. Keskmine temperatuur on 3 7 ºC, juulis 13 17 ºC. Mägede tuulepealseil nõlvul sajab 1000 2500 mm, Sotimaal kuni 4700 mm, kuivemas idaosas kohati 500 mm/aastas. Püsivat lumikatet on vaid Põhja-Soti mägismaal. Suurbritannias on saarest mööduv soe Golfi hoovus, mis muudab kliima pehmemaks. Kliima on avarustelik atlantiline ning üldiselt mõõdukas, mõjutatud Põhja-Atlandi hoovuse edelatuultest. Üle poole aasta on ilm pilves. (12 lk 23; 10) Suurbritannias on jõgesid palju, enamasti on nad lühikesed ja veerohked, paljud omavahel põllumajanduse mõttes kanalitega ühendatud. Põhjamerre suubuvad jõed: Thames, Ouse, Trent, Tees, Twine ja Tweed, lääne poole voolavad Severn, Mersey ja Clyde. Järvi leidub kõige rohkem Põhja-Sotimaal. (10)
Vili: üheseemneline pähkel v. tuulega leviv kahetiivaline pähklike. N: sookask, arukask, madal kask, vaevakask, sanglepp, hall lepp, harilik sarapuu, harilik valgepöök. Taimestik Pärast jää taandumist 14 000 kuni 12 000 aastat tagasi algas taimkatte pealetung, eriti Kagu -Eestis. Alul subarktiline tundrataimestik: alpi võipätakas, koldjas selaginell, vaevakask, kukemari, mustikas ja pohl, harakkuljus, rabamurakas, rootsi kukits, drüüas. 7500 a.- 2500 a. tagasi atlantiline ja subboreaalne kliima (soojenemine ja uuesti jahenemine). Algul lepa-jalaka-sarapuu, siis tamme-segametsad, seejärel tamme-kuuse ning lõpuks kuusemetsad. Atlantilisel kliimaperioodil jõudsid Eestisse mitmed liigid, mis praeguseks kasvavad vaid läänesaarte lääne osas: luuderohi, jugapuu jt. Liigirikkus - Looduslik soontaimede floora sisaldab 1441 liiki + 97 alamliiki= 1538. Esindatud on 113 sugukonda, sh. 12 sugukonda (52 liiki) sõnajalgtaimi, 3 sugukonda (4 liiki) paljasseemnetaimi
Golfi hoovus hoiab kliima soodsana. Gröönimaa sulamine võib mõjutada Golfi hoovuse suunda, nt pöörab varem ära, see teeks Põhja-Euroopa kliima külmemaks. Mere põhjas toimuvaga ollakse tänapäeval vähem kursis kui kosmosega. Eestit mõjutanud Põhja Jäämeri ja kliima. Jääaja järgsel perioodil arktiline kliima. 9600 e.Kr preboreaalne kliima, siin hakkavad kasvama ka lehtpuud. Linnud, kes söövad seemneid on levitajateks? Kõige soodsamad on inimtegevusele 7200 e.Kr, atlantiline periood, mis kestab kuni 3800 e.Kr. Temperatuur mõne kraadi võrra tänasest soojem, kliima mereline st kasvasid laialehelised puud (ka pöök, tamm, pärn, kask). Eksootilised loomad, nt sookilpkonnad, metskassid, metshobused. Subboreaalne kliima 3800 700 e.Kr, soojem kui tänapäeval, suht palju laialehelisi puid. Pulli asula 9000 e.Kr. Soomes üks asula, mis oli kasutusel enne viimast jääaega st. u 120 000 tagasi.
Läänemere faasidest vastas neile kliimaperioodidele Balti jääpaisjärv. Järgnes preboreaalne kliimastaadium (u 10 2009300 a tagasi). Kliima jätkuvalt niiske, veidi soojem varasemast, kuid üldiselt jahe. Levisid kasemetsad. Läänemere tolleaegne faas: Joldiameri. Boreaal (u 93007800 a tagasi). Kliima muutus kuivemaks, soojemaks (suved olid kuivad, soojad; talved külmad). Ülekaal männimetsadel, perioodi teisel poolel lehtpuud, eriti lepp. Vastav Läänemere faas: Antsülusjärveks. Atlantiline kliimastaadium (u 78004800 a tagasi). Kliima muutus mereliseks, st niiskeks ja soojaks. Suvi pikk, soe, talv lühike, pehme. Läänemere piirkonna kõige soodsam ilmastikujärk (kliimaoptimum). Vastab Läänemere Litoriinamere etapp. Staadiumi algul levisid lehtpuud: laialehelised sarapuud, lepad, jalakad. Staadiumi teisel poolel tamm, pärn. Periood oli soodsaim lehtpuumetsades elavatele loomaliikidele. Subboreaalne kliimastaadium (u 48002800 a tagasi). Perioodi alguses, Litoriinamere
elupaigadirektiivi III lisas toodud kriteeriumitele. Selle järgi hinnatakse ala suhtelist väärtust riiklikul tasandil, ala tähtsust rändetee osana või riigipiire ületava ala osana, ala kogupindala, direktiivi lisades esinevate elupaigatüüpide ja liikide kooseksisteerimist alal ja ala väärtust tema unikaalsuse pärast biogeograafilises regioonis või kogu EL territooriumil. SCI-de väljavalimiseks korraldatakse töökoosolekuid biogeograafiliste regioonide (atlantiline, alpiinne, boreaalne, kontinentaalne, makaroneesia, vahemereline) kaupa. Lõplikult väljavalitud SCI-de nimekiri saadetakse Euroopa Komisjoni kaudu kinnitamiseks elupaikade komiteele. Alad, mis on välja valitud riiklikes nimekirjades kui esmatähtsate liikide või elupaigatüüpide leidumiskohad, valitakse automaatselt SCI.deks (v.a. kui nende esmatähtsate alade kogupindala ületab 5% riigi pindalast)
annaabi.ee 
