1.1 Euroopa Liidu ühendamise lugu Euroopa Liit on riigi ülene konföderatiivne Euroopa riikide ühendus, mis tegutseb asutamislepingute alusel, mille sätteid viivad ellu Euroopa Liidu institustsioonid koos liikmesriikidega. Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised konfliktid ning verised sõjad, mis tulenesid Teise maailmasõjaga. Üsna pea peale sõja lõppu lõhenes Euroopa idaks ja lääneks ning algas 40 aasta pikkune külm sõda. Esimene samm koostöö suunas Euroopa riikide vahel tehti 1949 aastal, kui loodi Euroopa Nõukogu. Kuid siiski oli 6 riiki, kes soovisid enamat
1)liikmesriigid on kindlalt kandnud oma suveräännsed õigused üle nende poolt loodud ühendusele.Nad ei saa seda protsessi hilisemate, ühenduse kontseptsiooniga mitteühtivate ühepoolsete sammudega tagasi pöörata. 2)lepingu printsiip on see, et ühelgi liikmesriigil ei ole õigust avaldada kahtlust ühenduse õiguse kui kogu ühenduses ühetaoliselt ja üldiselt kohaldatava süsteemi staatuse suhtes. Van Gend& Loos hagi alusel otsustas Euroopa Kohus ,et kõik asutamislepingute sätted, mis on sõnastatud tingimusteta on iseseisvad ning juriidiliselt täielikud,nii et nende täitmine või kehtivus ei nõua liikmesriikide ega komisjoni mingit täiendavat sekkumist ning neid saab kohaldada vahetult üksikisikutele.Edaspidi kohaldas kohus seda põhjendust Emü sätetele nt. art. 48 (vaba liikumine ), art. 52 (elama-ja tööleasumise ning firmade asutamise vabadus) ja art. 59 (teenuste vaba liikumine). 3
Üks minister igast ELi liikmesriigist Eesistujariik: vahetub iga kuue kuu tagant Teeb otsuseid ELi õigusaktide ja eelarve kohta koostöös Euroopa Parlamendiga Teostab ühist välis ja julgeolekupoliitikat Liikmesriikide häälte arv Ministrite Nõukogus Ministrite Nõukogu otsused · Määrus. · Direktiiv. · Otsus. · Arvamusavaldus. Euroopa Komisjon ühiste huvide edendaja 27 sõltumatut volinikku, üks igast ELi liikmesriigist Ettepanekud uute õigusaktide kohta Täitevorgan Asutamislepingute täitmise järelevalvaja Esindab ELi rahvusvahelisel areenil Siim Kallas ELi heaks töötavad ametnikud Komisjon ligikaudu 24 000 ametnikku Teised ELi institutsioonid ligikaudu 10 000 töötajat Alalised ametnikud Valitakse avalike konkursside teel On pärit kõigist ELi liikmesriikidest Palgad on seadusega kindlaks määratud ELi haldamine maksab igale ELi kodanikule aastas 15 eurot Euroopa Parlament · 736 parlamendiliiget. · Valimised iga 5 aasta tagant. · Strasbourg, Prantsusmaa.
kogu komisjon, olgugi et komisjonisiseselt vastutab ettepaneku koostamise eest keskkonnavolinik. 18. Mis liiki menetlusi on Euroopa Kohtus? Lepinguliste kohustuste rikkumise hagid Kohustuste täitmatajätmise asjas esitatud hagi esitatakse liikmesriigi vastu nõudega, et riik ei täida oma ELi õigusest tulenevaid kohustusi. Kohustuste täitmatajätmise asjas võib hagi esitada teine liikmesriik (praktikas väga haruldane) või komisjon, millel asutamislepingute eestkostjana on ka kohustus jälgida, et liikmesriigid täidaksid neile ELi õigusega pandud kohustusi. Tühistamishagid Tühistamishagis uurib Euroopa Kohus ELi meetme õiguspärasust. Eelotsused Eelotsuste puhul on Euroopa Kohtu ülesandeks vastata riikide kohtute küsimustele ELi õiguse tõlgendamise kohta. Tegevusetuse vaidlustamise hagid Tegevusetuse hagis uuritakse nõukogu, Euroopa Parlamendi või komisjoni tegutsemata jätmise õiguspärasust. Hagid kahju hüvitamiseks
Kui ükskõik missugune liikmesriik, nõukogu, komisjon või (teatud tingimustel) parlament leiab, et mõni konkreetne ELi õigusakt on ebaseaduslik, võib ta taotleda, et kohus kuulutaks selle kehtetuks. Selliseid tühisushagisid võivad esitada ka eraisikud, kes soovivad, et kohus tühistaks mõne konkreetse õigusakti, sest see kahjustab neid otseselt või kaudselt. Kui kohus leiab, et kõnesolevat õigusakti ei võetud vastu õigesti või selle õiguslikuks aluseks ei ole valitud õige asutamislepingute artikkel, võib ta kuulutada õigusakti kehtetuks. 4. Tegevusetuse vaidlustamise hagi Asutamisleping nõuab, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon teeksid teatud otsuseid teatud tingimustes. Kui nad seda ei tee, võivad liikmesriigid, ühenduse teised institutsioonid ning (teatud tingimustel) eraisikud ja ettevõtjad esitada kohtule kaebuse, et see kuulutaks rikkumise ametlikult õigusrikkumiseks. Kuidas on korraldatud kohtu töö? Europa Kohus
ühinemisi lubada või keelata. Samuti peab komisjon tagama, et ELi liikmesriigid ei subsideeri oma tööstusharusid sellisel viisil, mis moonutab konkurentsi. Komisjoni juhitavate ELi programmide näiteks võib tuua programmid Interreg ja Urban (millega luuakse piiriülest partnerlust piirkondade vahel ja aidatakse mahajäänud maapiirkondadel uuesti kosuda), aga ka üleeuroopalise üliõpilasvahetusprogrammi Erasmus. 3. Euroopa õigusaktide täitmine Komisjon on asutamislepingute valvur. See tähendab, et komisjoni nagu kohtugi ülesandeks on tagada, et ELi õigust rakendatakse liikmesriikides õigesti. Kui ta leiab, et mõni ELi liikmesriik ei rakenda ELi õigust õigesti ega täida seega oma seaduslikke kohustusi, astub komisjon samme olukorra parandamiseks. Esiteks algatab ta arutelu, mida nimetatakse rikkumismenetluseks. Selle käigus saadetakse valitsusele ametlik kiri,
samba nimetus, ta on juriidile isik ja nimetus kestis alates Maastrichist kuni Lissaboni lepingunini. Eelkõige esindas ta riikidevahelist koostööd. Euroopa Ühenduse mõistet enam ei kasutata. V EL-i erinevad õigusvaldkonnad: 1.1. Esmane ehk primaarne õigus Siia alla kuuluvad lepingud, mille üheks osapooleks on EL. Näiteks: 1)Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid 2)Liikmesriikide liitumislepingud 3)Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta 4)Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 1.2. Teisene ehk sekundaarne õigus Siia alla kuuluvad konkreetsed poliitika valdkonnad: 1)Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. 2)Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. 3)Otsused (ingl. k
Teine ja kolmas sammas hõlmavad kumbki eri liiki valitsustevahelist koostööd. Teine sammas esindab ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, kolmas aga valitsustevahelist politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades. Sammaste kohal olev katus kujutab kolme poliitikavaldkonna jaoks ühiseid sätteid, st ELi institutsioonidega - nõukogu, komisjoniga jt - seotud sätteid, mida kohaldatakse asjaomasest poliitikavaldkonnast olenemata. Kolme samba vundamendi moodustavad asutamislepingute muutmisega, uute liikmete vastuvõtmisega jms seotud sätted. 1. sammas Euroopa ühendused Tolliliit, Euroopa rahaliit ja siseturg, põllumajanduspoliitika ja kaubanduspoliitika Riigiülene koostöö - transport - haridus ja kultuur - tarbijakaitse - tervishoid - teadusuuringud ja keskkond - tööhõive - sotsiaalpoliitika - varjupaigapoliitika - piirikontroll - sisserändepoliitika 2. sammas Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Valitsustevaheline koostöö 3. sammas
aastal, kui Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Luksemburgi ja Madalmaade valitsused sõlmisid väikeses Luksemburgi piiri äärses linnas Schengenis lepingu. Nad leppisid kokku passikontrolli kaotamises omavahelistel piiridel, kontrolli ühtlustamises ELi välispiiril ja ühtse viisapoliitika kasutuselevõtus. Seega moodustasid nad sisepiirideta ala, mida tuntakse Schengeni alana. Schengeni leping ja sellest tulenevad teisesed õigusaktid on saanud ELi asutamislepingute lahutamatuks osaks ning Schengeni ala on järk-järgult laienenud. 2007. aasta lõpuks olid Schengeni alaga ühinenud kõik liikmesriigid (välja arvatud Iirimaa, Ühendkuningriik, Küpros, Bulgaaria ja Rumeenia) ning ELi mittekuuluvad riigid Island ja Norra, kes samuti kohaldavad täielikult Schengeni eeskirju. EL ja Maailm Euroopa Liit on maailmas juhtiv kaubandusjõud, kelle osa ülemaailmses impordis ja ekspordis on 20%
Kõrvuti jumaliku õigusega, hakkas ühiskond tunnetama ilmaliku õiguse vajalikkust. Miks omal ajal kirik nii käitus? Kirik ei näinud riigis mitte vastalist vaid toetajat. Eeskujuks võeti antiikmaailm. Rooma õiguse retseptsioonid-üle võtmine. 5. Õiguse allikad Euroopa Liidus Euroopa õiguse allikateks on asutamisleping ja nendega seotud lepinguid. Nende hulka kuuluvad ka kõikide riikide liitumislepingud, ka abistavad protokollid. On ka konventsioone, nt on riigid asutamislepingute raames neid sõlminud (mitte internsed, vaid eksternsed aktid). Euroopa Liidu allikad on ka institutsioonide otsused. Euroopa Liidu õiguse allikaks on ka kohtuotsused (mingil määral on see pretsedendiõigus) niivõrd, kuivõrd nad rakendavad E õiguse printsiipe või näevad ette osapooli huvitavate seadusesätete … . Euroopa Liidu õiguskord pole liikmesriikide õiguskordade summa. EL õigus on siseriiklikule korrale ülene. Seda ei pea isegi ratifitseerima eraldi.
Rusikareegliks on aga see, et seal kus on vaja teostada ühtset EL-i poliitikat, läheb käiku määrus või otsus. Kui on aga vaja midagi harmoniseerida (eriti siseturu alal), läheb reeglina käiku direktiivi vorm. II loengupaar (aine "Euroopa Liidu alused ja institutsioonid", autor J.Värk, PhD) ----------------- Euroopa Liidu seadusloomemenetlus. Euroopa Liidu õigusaktide tekstitehniline struktuur. Euroopa Liidu kõik õigusaktid on oma põhiolemuselt Rooma lepingu ja teiste asutamislepingute sätete kehtestamise täpsemad normid. Euroopa Liidu (EL) õigusaktid sünnivad protsessis, milles põimuvad 2 teatud mõttes teineteist välistavat seisukohta : 1) eesmärgi ratsionaalne ettevalmistamine 2) vastuolulisi rahvuslikke ja institutsionaalseid huve kajastav läbirääkimiskultuur. Selline põimumine on EL raames tunduvalt ulatuslikum kui rahvusriikide seadusloomes. EL seadusloomemenetluses on ulatuslikeim osa etendada Euroopa Komisjonil (EK)
· julgeoleku tagamine Euroopa Liidu põhikursus · soov kuuluda Lääne - Euroopasse · vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Rootsi) Rootsi (1995) · majanduslikud ajendid · soov mõjutada Euroopa Liitu Rootsi väärtushinnangutega · vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Soome) 28.EÜ esmase õiguse allikad (liigitus) * Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid * Liikmesriikide liitumislepingud * Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta * Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 29.EÜ teisese õiguse allikad (liigitus) 9 · Kohustuslikud õigusaktid · Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. · Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Euroopa Liidu põhikursus
• vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Rootsi) Rootsi (1995) • majanduslikud ajendid • soov mõjutada Euroopa Liitu Rootsi väärtushinnangutega • vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Soome) 9 28.EÜ esmase õiguse allikad (liigitus) * Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid * Liikmesriikide liitumislepingud * Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta * Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 29.EÜ teisese õiguse allikad (liigitus) • Kohustuslikud õigusaktid • Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. • Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Euroopa Liidu põhikursus Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. • Otsused (ingl. k
· julgeoleku tagamine Euroopa Liidu põhikursus · soov kuuluda Lääne - Euroopasse · vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Rootsi) Rootsi (1995) · majanduslikud ajendid · soov mõjutada Euroopa Liitu Rootsi väärtushinnangutega · vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Soome) 28.EÜ esmase õiguse allikad (liigitus) * Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid * Liikmesriikide liitumislepingud * Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta * Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 29.EÜ teisese õiguse allikad (liigitus) 9 · Kohustuslikud õigusaktid · Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. · Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Euroopa Liidu põhikursus
· julgeoleku tagamine Euroopa Liidu põhikursus · soov kuuluda Lääne - Euroopasse · vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Rootsi) Rootsi (1995) · majanduslikud ajendid · soov mõjutada Euroopa Liitu Rootsi väärtushinnangutega · vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Soome) 28.EÜ esmase õiguse allikad (liigitus) * Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid * Liikmesriikide liitumislepingud * Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta * Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 29.EÜ teisese õiguse allikad (liigitus) 9 · Kohustuslikud õigusaktid · Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. · Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Euroopa Liidu põhikursus
o vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Soome) EL ÕIGUSSÜSTEEEM 28. EL esmase õiguse allikad (liigitus) · Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid; (ajalooliselt 3 aluslepingut: Euroopa Söe- ja terasühenduse asutamise leping; Euroopa Majandusühenduse asutamise leping; Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamise leping) · Liikmesriikide liitumislepingud; · Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta; · Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Euroopa Liit või EL ja liikmesriigid 29. EL teisese õiguse allikad (liigitus) · Kohustuslikud õigusaktid; o Määrused; o Direktiivid o Otsused; · Soovituslikud õigusaktid; o Soovitused ja arvamused Teiseseid õigus allikaid saab välja anda ainult siis kui selleks on õigus antud esmase õiguse poolt. 30
asutamislepingud ning neid muutvad ja täiendavad aktid. Kuid lisaks asutamislepingutele hõlmab esmane õigus veel mitmeid olulisi õigusakte, nende hulgas ühenduse poolt sõlmitud rahvusvahelisi lepinguid, lepingutele lisatud protokolle ja konventsioone ning liikmesriikide vahelisi lepinguid. Samuti on üheks esmase õiguse osaks nn. kirjutama õigus. TEISED ESMASE ÕIGUSE ALLIKAD Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta; Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on ühendus või ühendus ja liikmesriigid; Liikmesriikide vahelised konventsioonid ja lepingud TEISENE ÕIGUS Euroopa Liidu teisese õiguse moodustavad õigusaktid, mis võetakse vastu institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile. ÕIGUSAKTID Määrused; Direktiivid; Otsused. Samuti kasutatakse soovitusi ja
Kehtib pm, et tava on täitmiseks kohustuslik, kui tegemist on vana tavaga. Nii pea kui tava kinnitatakse seadusega või kohtupraktikaga, kaotab ta tavaiseloomu ja võimaluse tavana püsima jääda ning areneda. Tava muutub kas õigus-või kohtunormiks. 5. Euroopa Liidu õigus (allikad). EL moodustati 1992. a Maastrichti lepinguga. Euroopa õiguse allikad on asutamislepingud ja nendega seutud lepingus või kokkulepped; asutamislepingus; uute liikmesriikide liitumislepingud; asutamislepingute ja liitumislepingute suhtes abistava iseloomuga protokollid; konvetsioonid ja aktid;... Euroopa Ühendusel on oma iseseisev õiguskord, mida tuleb rakendada kõigis liikmesriikides. Võib eristada primaarset ja sekundaarset õigust. Primaarse õiguse moodustavad asutamislepingud ja neid täiendavad lepingud. Teisese õiguse moodustavad ühenduse organite poolt välja antud õigusaktid. Kodakondsusest ulenevat diskrimineerimist keelav pm on üks EÜ asutamislepingu keskseim pm.
· Nõukogu juhib avalduse Komisjonini, kes annab seisukoha majandusliku, poliitilise ja sotsiaalse olukorra kohta taotluse esitanud riigis ning · Nõukogu küsib uue liikme vastuvõtmise kohta heakskiitu Euroopa Parlamendilt, kes teeb otsuse absoluutse häälteenamusega · Nõukogu otsustab seejärel ühehäälselt uue liikmekandidaadi vastuvõtmise üle; · vastuvõtutingimused ja asutamislepingute kohaldamine reguleeritakse liikmesriikide ja kandidaatriigi vahelise lepinguga; · sellele järgneb lepingu ratifitseerimine kõigi liikmesriikide ning kandidaatriigi poolt vastavalt siseriiklikele nõuetele. 22. Euroopa Liidu ja Euroopa ühenduse organid. · Euroopa Parlament koosneb liikmesriikide kodanike esindajatest. Alates 1979. aastast valitakse saadikud üldistel, otsestel valimistel viieks aastaks
28. EL esmase õiguse allikad (liigitus) * Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid * Liikmesriikide liitumislepingud * Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta * Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid. 27. Erinevate riikide peamised motiivid Euroopa Ühenduste 29. EL teisese õiguse allikad (liigitus)
Ta koostab ka iga-aastase eelarve, mille kinnitavad parlament ja nõukogu. Ta jälgib ka, kuidas näiteks ametid ning riiklikud ja piirkondlikud asutused ELi vahendeid kasutavad. Komisjoni eelarve täitmise järelevalvet teostab kontrollikoda. Komisjon eraldab rahalisi vahendeid ELi poliitikavaldkondadele (näiteks põllumajandus ja maaelu areng) ning programmidele (näiteks üliõpilasvahetusprogramm ,,Erasmus"). 3. Euroopa õigusaktide täitmine Komisjon jälgib nn asutamislepingute valvurina, et kõik liikmesriigid kohaldaksid ELi õigusakte nõuetekohaselt. Kui komisjon leiab, et mõni ELi liikmesriik ei rakenda ELi õigust, saadab ta ametliku kirja palvega olukord lahendada. Viimase sammuna saab komisjon pöörduda juhtumiga Euroopa Kohtusse. Kohus võib määrata trahve. Kohtu otsused on ELi liikmesriikidele ja institutsioonidele siduvad. 4. ELi esindamine rahvusvahelistes suhetes
· soov mõjutada EL väärtushinnaguid · vajadus järgneda skandinaavia riikidele V LOENG EUROOPA LIIDU JA EUROOPA ÜHENDUSE ÕIGUSSÜSTEEM · Euroopa Liidu õiguse allikad esmaseks seadusandluseks o Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid Liikmesriikide liitumislepingud Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Euroopa Liit ja EL ja liikmesriigid · Kirjutamata õigus (pretsedendiõigus ingl.k CASE LAW) · Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine · Euroopa Liidu õiguse allikad teisesed õigusaktid o Kohustuslikud õigusaktid Määrused (ingl k
Sellisest segiajamisest tuleb hoiduda. Sisuliselt on Euroopa õigus kolme rahvusvahelise supranatsionaalse organisatsiooni õigus Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Terasekoondise, Euroopa Aatomienergiakoondise/ ELi õigus. Euroopa õiguse allikad on asutamislepingud, nendega seotud kokkulepped, uute liikmesriikide liitumislepingud, neid abistavad protokollid ja konventsioonid ja aktid, asutamislepinguid laiendavad või muutvad lepingud, liikmesriikide vahelised asutamislepingute raames sõlmitud konventsioonid; ühenduste ja kolmandate riikide vahelised kokkulepped; teised rahvusvahelised kokkulepped, kus Liit on osapooleks. Samuti on allikad õigusloomeaktid ja Liidu institutsioonide otsused, ka Euroopa Kohtu otsused (siduvad osapooltele, liikmesriikide kohtutele). Euroopa õigus tunnistab pretsedendiõigust, niivõrd kui need määravad kindlaks või rakendavad Euroopa õiguse printsiipe või näevad osapooli puudutavate seadussätete tõlgendamist ette
ühtegi seadusandja poolt vastu võetud konstitutsioonilist akti ei ole. 11. Mida kujutab endast kirjutatud konstitutsioon, mida kirjutamata konstitutsioon? Eristatakse kirjutatud ja kirjutamata konstitutsiooni. Kirjutatud konstitutsioon langeb kokku konstitutsiooniga formaalses mõttes. Kirjutamata konstitutsioon on lähedane konstitutsioonile materiaalses mõttes. Kirjutamata konstitutsiooniks võib lugeda ka EL konstitutsiooni, mis koosneb asutamislepingute konstitutsioonilistest sätetest ning Euroopa kohtu sellistest pretsedentidest, mis on konstitutsioonilise iseloomuga. 12. Mida kujutab endast paindlik, mida jäik konstitutsioon? Paindliku konstitutsiooni saab muuta parlament täpselt samasuguses korras nagu iga teist seadust. Paindlikuks loetaks näiteks Briti konstitutsiooni, mille konstitutsiooniliste statuutide muutmiseks erikord puudub. Jäik konstitutsioon s.t. et konstitutsioonilisi norme on raskem muuta kui lihtseaduste norme.
annaabi.ee 
