Krossi "Väljakaevamised" tegevus toimub 1954. aastal. Peategelaseks on äsja Siberist asumiselt saabunud Peeter Mirk. Ta on hea jutuvestja, Mirk oskas alati jutu huvitavaks teha, kui ta mõne tuntud inimesega rääkis. Ta oli ka natuke norija tüüp, sest kui talle midagi ei meeldinud, siis ta hakkas kohe selle inimesega norima. Peeter tuleb Siberist tagasi ja alustab tööd arheoloogilistel väljakaevamistel ja sealt leiab ta ühe libelli, mis on Taani kuninga asehalduri Andrease pihtimus ja see on kirjutatud 700 aasta eest. Libelli võtab ta enda kätte ja laseb selle ära tõlkida
11 000 tagasi enam ei tulnud. Pärast sõda massiküüditamised jätkusid, 15. Augustil 1945 küüditati 407 inimest rahvuse alusel. 1949. aasta märtsiküüditamisel saadeti Eestist ära 20 702 inimest, kellest umbes 70% olid lapsed, naised ja vanurid. Teekonnal Siberisse suri umbkaudu 3000 inimest, nende nimed on veel täpsustamata . Kui eestlaste jaoks tähendas küüditamine maalt välja saatmist, siis nõukogude liidu silmis jagunes küüditamine erinevatesse liikidesse. Ka hiljem asumiselt vabanemine oli kategooriate järgi, millest õnnestus nii mõnelgi inimesel teisest varem koju saada. Inimese alaliselt väljasaatmine kindlaks määratud kohtadesse toimus üldjuhul neljas erinevas vormis. Eestlasi saadeti peamiselt kolmanda vormi järgi ehk eriasumisele saatmise järgi, mis rakendati neile kes olid julgeolekuorganite kontrolli all asuvatesse kohtadesse saadetud kas igaveseks või teatud ajaks. Eesti inimesed kannatasid Siberis aastaid
1941. aasta lõpul asusid vangilaagrites tegutsema uurimiskomisjonid. Suur osa vangistatutest lasti maha. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada. naised ja lapsed viidi asumisele Kirovi, Novosibirski, Omski ja Tomski oblastitesse ning Altai ja Krasnojarski kraisse. Nendest naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Jätkusid ka arreteerimised, mistõttu nii mõnigi sattus asumiselt vangilaagrisse. Pärast sõja lõppu hakkasid küüditatute elutingimused pikkamööda paranema. Aastatel 1946-1947 lubasid võimud saata tagasi Eestisse lapsed, kellel oli kodumaal sugulasi. 1949-1951 otsisid julgeolekuorganid enamiku tagasi saadetud lastest üles ning saatsid nad uuesti Siberisse. Kodumaale õnnestus küüditatutel tagasi pöörduda alles 1950. aastate lõpul. Täpselt nagu oli väärastunud Hitleri maailmavaade, oli seda ka Stalini oma.
1941. aasta lõpul asusid vangilaagrites tegutsema uurimiskomisjonid. Suur osa vangistatutest lasti maha. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada.B-vagunitesse paigutatud naised ja lapsed viidi asumisele Kirovi, Novosibirski, Omski ja Tomski oblastitesse ning Altai ja Krasnojarski kraisse. Nendest naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Jätkusid ka arreteerimised, mistõttu nii mõnigi sattus asumiselt vangilaagrisse.Pärast sõja lõppu hakkasid küüditatute elutingimused pikkamööda paranema. Aastatel 1946 1947 lubasid võimud saata tagasi Eestisse lapsed, kellel oli kodumaal sugulasi. 1949 1951 aga otsisid julgeolekuorganid enamiku tagasi saadetud lastest üles ning saatsid nad uuesti Siberisse. Kodumaale õnnestus küüditatutel tagasi pöörduda alles 1950. aastate lõpul. Täpselt nagu oli väärastunud Hitleri maailmavaade, oli seda ka Stalini oma.Küüditamine on koledaim
Külm sõda 3.Maail: Üliriikide konkurents 3. uuesti USA presidendix. Maailmas tõi kohalikele rahvastele kaasa traagilisi Sulaaeg Baltimaades: NSVL toimunud tagajärgi. NSVL kasutas Aaf oma marioneti Fidel sulaperiood e teatav liberaliseerumine algas pärast Castro abi. Nii panid Kuuba üksused Angolas Stalini surma. Paljud inimesed vabastati võimule Moskva-meelse rühmituse MPLA. Angola vangilaagritest ja lubati koju asumiselt. relvaüksuste katse hõivata maavarade poolest Sulaajal iseloomustas NSVL majelu rikast Shaba provintsi Sairis kukkus Lä-Eu ja detsentraliseerimine, st loodi Maroko sekkumise tõttu läbi. NSVL 2.tugipunktiks rahvamajandusnõukogud. Enamik tööstusettevõteid Aaf kujunes Etioopia. NSVL osutas Etioopia uuele allutati kohalikule kontrollile. Kaosest hakkas üle valitsusele majanduslikku ja sõjalist abi, mille toel saama põllumajandus
Wellingtoni hertsog. Ta saavutas võidu Salamanca (1812) ja Vittoria (1813) lahingus ning tõrjus parantslased Hispaaniast välja. Napoleoni katastroofiga lõppenud sissetungi tagajärjel Venemaale 1812. aastal suri nälga või hukkus lahingus üle 500 000 prantslase. 1813. aastal sai Npoleon Leipzingi lahingus hävitava kaotuse Euroopa ühendatult vägedelt, keda juhtis Preisi kindral von Blücher. 1814. aastal tungisid võõrväed Prantsusmaale ja Napoleon pagendati. Ta küll põgenes asumiselt, aga sai 1815. aastal Belgias Waterloo lahingus Wellingtonilt ning Blücherilt lõplikult lüüa. Napoleon suri pagenduses kaugel Atlandi ookeani St Helena saarel. Napoleoni iseloomuomadused Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Ta oli ka sügavalt haritud
1941. aasta lõpul asusid vangilaagrites tegutsema uurimiskomisjonid. Suur osa vangistatutest lasti maha. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada. B- vagunitesse paigutatud naised ja lapsed viidi asumisele Kirovi, Novosibirski, Omski ja Tomski oblastitesse ning Altai ja Krasnojarski kraisse. Nendest naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Jätkusid ka arreteerimised, mistõttu nii mõnigi sattus asumiselt vangilaagrisse. Pärast sõja lõppu hakkasid küüditatute elutingimused pikkamööda paranema. Aastatel 1946 1947 lubasid võimud saata tagasi Eestisse lapsed, kellel oli kodumaal sugulasi. 1949 1951 aga otsisid julgeolekuorganid enamiku tagasi saadetud lastest üles ning saatsid nad uuesti Siberisse. Kodumaale õnnestus küüditatutel tagasi pöörduda alles 1950. aastate lõpul. Küüditatute arv 13. juunil 1941
seda enam ei saanud. 1899. a. detsembris töötas Stalin oma ainsal palgatööl, oli Tbilisi observatooriumi kontoriametnik. 1900. a. ühines ta põrandaaluse sotsialistliku liikumisega. Kui see 1903. a. mensevikeks ja bolsevikeks lõhenes, asus Stalin bolsevike poolele. 1902. a. aprillist 1913. a. märtsini vahistati teda seitse korda mitmesuguste kuritegude eest, mille hulka kuulusid nii illegaalsete trükiste väljaandmine kui ka pangarööv. Iga kord õnnestus tal aga asumiselt ja vanglatest põgeneda. Kurjad keeled väitsid, et see polnud mitte õnne ja vedamise asi, vaid Stalin oli tsaari ohranka (julgeolekupolitsei) agent. Lenini surm ning Stalini tegevus enne ja pärast seda Stalin oli Kommunistliku Partei peasekretär. Kuigi see ei olnud poliitiliselt mõjuvõimas ametikoht, oli sellel üks suur eelis nimelt kuulus peasekretäri pädevusse kaadripoliitika. See aga tähendab, et Stalini ülesannete hulka kuulus riigi tähtsamate
BALTI RIIGID NÕUKOGUDE OKUPATSIOONI ALL NSV Liidus toimunud sulaperiood ehk teatav liberaliseerumine algas pärast Stalini surma 1953. aastal, kuid tavaliselt seostatakse seda siiski 1956. aastaga, mil isikukultus ning Stalini kuriteod NLKP XX kongressil ametlikult (osaliselt) hukka mõisteti. Paljud inimesed vabastati vangilaagritest ja lubati koju asumiselt, Siberist hakkasid naasma sajad tuhanded represseeritud. Päris täisõiguslikke kodanikke neist siiski ei saanud, paljud jäid julgeolekuor- ganite järelevalve alla. Hirmuatmosfäär leevenes, ent samas osutas Ungari ülestõusu mahasurumine, et impeerium on jäänud põhiliselt endiseks ning et Läänelt pole Baltimaadel abi loota. Nõukogude süsteemiga tuli kohaneda, aegamööda sai sellest mugandumine
pooltel sõdides hukkunud. Sisseelamine Wikmani Eragümnaasiumi lõpuaastaisse annab ülevaatliku pildi Eesti tolleaegsest elust. "Wikmani poistest" on vändatud ETV-s telelavastus (1995). Peaosalisteks selles lavastuses olid Mait Malmsten, Liina Olmaru, Mikk Mikiver, Marko Matvere, Indrek Sammul jne. 1990.a. ilmus "Väljakaevamised". Tegevus toimub 1954. aastal, üks aasta pärast Stalini surma. Peategelaseks on äsja Siberist asumiselt saabunud Peeter Mirk, kes läheb tööle suvistele arheoloogilistele väljakaevamistele Toompeale. Eelviimasel päeval leiab ta seinaorvast vahakamaka sisse sulanud karbikese, mis sisaldab 13. sajandist pärit käsikirja Taani kuninga asehalduri Andrese pihtimust. Andres kirjutab päevikuvormis, kuidas ta jõudis tõdemusele, et mõõgaga ristiusu pealesurumine kohalikele eestlastele on väär ning tegelikult on kohalikud tunduvalt kõrgemalt arenenud kui nemad, võõrvallutajad. Mirk, kes
tõsteti nende varumishindu ja vähendati isiklikelt abimajapidamistelt makse. 1954. a hakati Eesti NSVs kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt r 1954. Moodustatakse pagulasvalitsus 1955-Eetrisse jõuab Eesti Televisiooni esimene Saade 1956. aastal toimunud NLKP XX kongressil mõistis N.Hrustsov oma ettekandes Stalini isikukultuse hukka. Eesti NSVs rehabiliteerimine. Aegapidi represseeritute õigeksmõistm nende vabastamine vanglaist, GULAGi laagritest ja asumiselt. 1959. aastaks pöördus tagasi üle 30 000 küüditatu ja arriteeritu 1959-Algab üleminek 8-klassili8sele koolikohustusele 1957-1965-Eesti NSV Rahvamajandusnõukogu eksisteerimise aeg enamik tööstusest allutati vahetult liiduvabariigi kontrollile elavnes Eesti NSV majanduslik areng 1960. aastate teisel poolel algas ulatuslikum põllumaj. spetsaliseeru Majandid läksid üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmis Noorte salaorganisatsioonid tekkisid peamiselt protestivaimust järjes
Tema abikaasa, Olustvere Põllutöökooli juhataja ja suurmaaomanik Villem Männik küüditati 14.juunil 3 1941.aastal Siberisse. Erika Männik, otsustades jagada mehe saatust, sõitis talle koheselt Siberisse järele. Siberis mõisteti ta süüdi nõukogude vastase propaganda eest, ta viibis aastail 1944 1951 Dzezkazgani vangilaagris ja 1952.aastal saadeti eriasumisele Novosibirski oblastisse. Vabanes II grupi invaliidina asumiselt 1956.aastal, tuli Eestisse ja elas Viljandis oma sugulaste juures. ANNA TÕRVAND TELLMANN (1880 Ülenurme 1953 Kirovi oblast) oli 1924.aastal loodud "Lindade kompanii" esimene esinaine ja asutajaliige ning NKK Tallinna ringkonna esimene esinaine aastail 1928 - 1934. Lõpetas Riias pedagoogilised kursused keskkooliõpetaja kutsega ja Viini ülikooli õigus- ja riigiteaduse osakonna. Oli aastast 1916 Tallinna I Tütarlastegümnaasiumi juhataja kuni 1925.aastani. Asutas 1932
kriminaalkaristused tööle hilinemise või töölt puudumise eest. · Hoogne elamuehitus väikesed korterid · 1961 rahareform · kommunaalteenused ja korteriüür suhteliselt madalad; palk kulus peamiselt riietusele ja toidule · 1962 tõsteti toiduainete hindu keskmiselt kolmandiku võrra. Hinnatõus tõi kaasa töölisrahutusi, suurim Novotserkasskis 1962. a. suvel · peamine, mis Nõukogude inimeste elus muutus, oli painava hirmu kadumine: laagritest ja asumiselt hakkasid tagasi tulema represseeritud, vabamalt võis väljendada oma mõtteid ja tundeid, mõranes raudne eesriie, tekkis võimalus reisida ja suhelda muu maailmaga, marksism-leninism valitses aga endiselt · 1961 partei XXII kongressil võeti vastu uus partei programm, milles tõotati, et 1980. aastaks on rajatud kommunismi materiaal-tehniline baas. · püüd välismaailmaga avatumalt suhelda, samas jäid suhted eri leeride vahel pingeliseks
valitsemisajal. Ülekohtu heastamine algas sisepoliitilise sula-ajal. Osaliselt taastati kodanlikeks natsionalistideks tembeldatud inimeste head nimed. Eesti NSV-s puudutas rehabiliteerimine esmajoones haritlasi, kes said võimaluse ,,vaimsest pagulusest" taas loometöösse lülituda. Üleliiduliselt tõi Stalini surm kõigepealt kaasa vägivallamasina seiskumise, millele järgnes represseeritute õigeksmõistmine ja nende vabastamine vanglaist, GULAG-i laagritest ja asumiselt. 1959. aastaks pöördus Eesti NSVsse tagasi üle 30 000 küüditatu ja arreteeritu. Represseeritud ei saanud tagasi oma vara ning paljusid ei lubatud tagasi pöörduda oma kodukohta. Noorte salaorganisatsioonid. Tekkisid protestivaimust nõukoguliku süsteemi omaksvõtmise vastu. Eesti Rahvuslaste Liit. Põllumajanduse toibumine 1953. aastal alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme ja vähendati isiklikelt abimajapidamistelt võetavaid makse
Sõjategevuse lõpetas 1658. aastal Vallisaare vaherahu, kolm aastat hiljem oli Aleksei sunnitud jätkuva Vene-Poola sõja tõttu leppima Venemaa jaoks tulemusteta Kärde rahuga. Fjodor III (1676-1682) Elas aastatel 1661-1682. Fjodor sai tsaariks vaid 16-aastaselt, kuid juba siis oli ta tervis niivõrd vilets, et ta ei lahkunud Moskva Kremli müüride vahelt ega saanud kahest abielust järeltulijaid. Fjodor oli hardalt usklik ning püüdis jätkata isa alustatud kirikureforme. Ta vabastas asumiselt reformi algataja, endise patriarhi Nikoni ja lasi elusalt põletada vanausuliste juhi Avvakumi. Kuid enne kui Fjodor jõudis midagi suuremat ette võtta, suri ta vaid 20-aastaselt. Ivan V (16821696) Elas aastatel 16661696. Oli sünnist saadik haige ja peaaegu pime.Valitses koos Peeter I'ga kuni surmani, ,,vanema" tsaarina. Peeter I (16821725) Elas aastatel 1672-1725. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene
Osutati ka vaimset vägivallaga, ühiskonna vaimuelu allutati täielikult valitseva reziimi ideoloogiatele. Keelati sõjaeelne kultuur. Jätkusid küüditamised: 1945. aasta august, mil Eesti sakslased saadeti metsatööle. Vägivallapoliitika saavutas haripunkti 1949. aasta suurküüditamisega (26. märts). J. Stalini surma järel alanud sula tunnusjooneks oli osaline vägivalla heastamine, algas represseeritute vabastamine vanglaist, GULAG- i laagritest ja asumiselt. 1959. aastaks pöördus Eestisse tagasi üle 30000 küüditatu ja arreteeritu, see aga ei tähendanud täielikku rehabiliteerimist. Represseeritud ei saanud tagasi oma vara, ning paljudel ei lubatud naasta oma kodulinna. Noorte organisatsioonid Relvastatud vastupanuliikumiste kõrval osutasid vastupanu ka põrandaalused noorteorganisatsioonid. Kõige rohkem noorteorganisatsioone tegutses Tallinnas ja Harjumaal ning Tartus ja Võrumaal
pooltel sõdides hukkunud. Sisseelamine Wikmani Eragümnaasiumi lõpuaastaisse annab ülevaatliku pildi Eesti tolleaegsest elust. "Wikmani poistest" on vändatud ETV-s telelavastus (1995). Peaosalisteks selles lavastuses olid Mait Malmsten, Liina Olmaru, Mikk Mikiver, Marko Matvere, Indrek Sammul jne. 1990.a. ilmus "Väljakaevamised". Tegevus toimub 1954. aastal, üks aasta pärast Stalini surma. Peategelaseks on äsja Siberist asumiselt saabunud Peeter Mirk, kes läheb tööle suvistele arheoloogilistele väljakaevamistele Toompeale. Eelviimasel päeval leiab ta seinaorvast vahakamaka sisse sulanud karbikese, mis sisaldab 13. sajandist pärit käsikirja Taani kuninga asehalduri Andrese pihtimust. Andres kirjutab päevikuvormis, kuidas ta jõudis tõdemusele, et mõõgaga ristiusu pealesurumine kohalikele eestlastele on väär ning tegelikult on kohalikud tunduvalt kõrgemalt arenenud kui nemad, võõrvallutajad
Kas see saavutati? Eesmärgiks saavutada hirmutamisega nende ''vabatahtlik'' kolhoosidesse ühinemine ning ühtlasi võtta toetuspind metsavendadelt. Saavutati. 14) Milline muutus riigi sisepoliitikas võimaldas küüditatuil koju naasta? Stalini surma järel alanud sisepoliitiline sulaaja üheks oluliseks jooneks oli vägivalla osaline heastamine. Järgnes represseeritute õigeksmõistmine ja nende vabastamine vanglaist, GULAGi laagritest ja asumiselt. Majandus ja rahvastik Majandus tervikuna Omandivorm: maa ja ettevõtted riigistati 1944-1947; eraomandit polnud; talude maksimaalne suurus 30 ha, pered ei tohtinud omada üle 5-6 ha maad. Planeerimine - plaanimajandus, käsumajandus - majandus allus üleliidulistele ministeeriumidele. Tööstus: SOTSIALISM + EESTI 9 Ettevõtte suurus
Eriti silmapaistavalt on kujutatud õpetajate karaktereid ja kõnepruuki. 1944. aastal peetakse klassi kokkutulekut, kus tuleb arutusele poiste saatus. Osa on jäänud kodumaale, osa mobiliseeritud, vangistatud või küüditatud või eri pooltel sõdides hukkunud. Wikmani gümnaasiumi klass on kogu Eesti saatuse sümbol. 1995. a valmis romaani põhjal 12-osaline seriaal. Romaan "Väljakaevamised" (1990). Tegevus toimub 1954. aastal, aasta pärast Stalini surma. Peategelaseks on äsja Siberist asumiselt saabunud Peeter Mirk, kes läheb tööle arheoloogilistele väljakaevamistele Toompeale. Eelviimasel päeval leiab ta seinaorvast vahakamaka sisse sulanud karbikese, mis sisaldab 13. sajandist pärit käsikirja - Taani kuninga asehalduri Andrease pihtimust. Andreas kirjutab päevikuvormis, kuidas ta jõudis tõdemusele, et mõõgaga ristiusu pealesurumine kohalikele eestlastele on väär ning tegelikult on kohalikud tunduvalt kõrgemalt arenenud kui nemad, võõrvallutajad. Mirk,
Abai õpetas noori luuletajaid, et inspiratsiooni ei tule otsida vaid õnnest ja rõõmust, vaid ka kibedast saatusest. Luuletaja peab väljendama elutõde ning seda peab õppima vene luuletajatelt. Samas ei tohi luuletaja pidada luulet tähtsamaks kui elu44. Teose lõpus loeb Darmen Abai jurtas ette oma uue, Nekrassovist inspireeritud poeemi. Abai mõistab, et tema õpetus on hakanud vilja kandma. Palju head kuulis Abai venelaste kohta ka oma pojalt Akõlbailt, kes õppis Peterbusris, ja asumiselt põgenenud kasahh Bazaralõlt. Abai tee II (1956, e k 1960) 42 Peterburis sõjakoolis õppiv ja suviti kodukohta külastav Abiss venitas oma pruudile Magrifale ettepaneku tegemisega. Põhjus oli selles, et ta oli haigestunud kopsutuberkuloosi ning kartis, et teeb tõe avaldamisega pruudile haiget. Lõpuks Akõlbai (ehk Abiss) siiski tunnistas oma haigust. Suuremeelne neiu oli ikka nõus temaga abielluma.
isiku vabadusvõitluses osalemise või enese varjamise aeg ühekordselt; 2) represseeritu õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku, sealhulgas põgenemise ja hilisema vahistamise vaheline aeg kolmekordselt; 3) sõjavangis, II maailmasõja ajal koonduslaagris, getos, samuti aastatel 1941 1942 töö- ja ehituspataljonis või töö- ja ehituskolonnis viibimise aeg kolmekordselt; 4) represseeritud isiku puhul vahi alt, kinnipidamiskohast või asumiselt vabanemisele järgnenud aeg kuni Eestisse elama asumise õiguse andmiseni, kui isikult oli õigusvastaselt võetud õigus asuda elama Eestisse, kolmekordselt; 5) Represseeritud isiku vanema asumisel või kinnipidamiskohas oleku aeg kuni ajani, mil isikule anti luba ja reaalne võimalus Eestisse naasmiseks, kolmekordselt. Pensioniõigusliku staazi hulka arvatakse eelpool nimetatud tegevuste aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991.aasta 1. jaanuarini, juhul kui isikul on vähemalt
end üles. "Toru": kuidas hiilida kõrvale kohustuslikust väeteenistusest (üx toru sülgas noored vene, teine saxarindele, viimane oli leebem). Tahetaxe Tln.st Helsingisse sõita tühjades kütusetsisternides, aga tuli surm. "Wikmani poisid": autobiograafiline memuaarteos, 30ndate lõpp, keerulised suhted kooli ja klassivendade vahel; "Väljakaevamised": minategelane tuleb 50ndate keskpaigas asumiselt, töötu, sai Toompeale väljakaevamistele, leidis Lundi peapiiskopi pihtmuse 13.saj.st, teistele ei räägi. Saatis selle Trt.sse ja tuleb hämmastav tõlge (piiskop kahetseb vägivalda), reaktsioonid vastakad (võltsing). "Messmeri ring": romaniseeritud memuaarid (mõnes mõttes "WP" järg), tüpaazid samad, üliõpilasaeg, kirev peateg. puudus. "Paigallend": sügav veneaeg, tagasivaade ja
ilma. Treenis oma vasakut kätt nii, et sai oma ajastul kuulsaks potikuks, kuigi tal puudus akadeemiline haridus. Haridusaugud täitis intuitsiooniga, suri tundmatuna, hiljem hakkas NASA kasutama tema leiutisi. 1988 ,,Wikmani poisid", sellest on tehtud rohkem kui 4 telelavastust. Autobiograafiline memuaarteos, keerulised suhted kooli- ja klassivendade vahel. 1990 ,,Väljakaevamised" , aasta enne 1989 ilmus see romaan soome keeles. Minategelane tuleb 50ndate keskpaigas asumiselt, töötu, sai Toompeale väljakaevamistele, leidis Lundi peapiiskopi pihtimuse 13. saj, millest teistele ei räägi. Saatis selle Tartusse ning tuleb hämmastav tõlge, et piiskop kahetses vägivalda, sellel vastakad reaktsioonid, et võltsing. 1970- 1980 ,,Kolme katku vahel" kõik neli osa. 1998 ,,Paigallend". Sügav vene aeg, tagasivaade ja elulugu, mis jõuab kaasaega 50ndatesse, peategelane vaimsete aannetega, aga ei realiseerinud ennasat. Ülikooliaastatest romaanis ,,Mesmeri ring"
paremast käest ilma. Treenis oma vasakut kätt nii, et sai oma ajastul kuulsaks potikuks, kuigi tal puudus akadeemiline haridus. Haridusaugud täitis intuitsiooniga, suri tundmatuna, hiljem hakkas NASA kasutama tema leiutisi. 1988 ,,Wikmani poisid", sellest on tehtud rohkem kui 4 telelavastust. Autobiograafiline memuaarteos, keerulised suhted kooli- ja klassivendade vahel. 1990 ,,Väljakaevamised" , aasta enne 1989 ilmus see romaan soome keeles. Minategelane tuleb 50ndate keskpaigas asumiselt, töötu, sai Toompeale väljakaevamistele, leidis Lundi peapiiskopi pihtimuse 13. saj, millest teistele ei räägi. Saatis selle Tartusse ning tuleb hämmastav tõlge, et piiskop kahetses vägivalda, sellel vastakad reaktsioonid, et võltsing. 1970-1980 ,,Kolme katku vahel" kõik neli osa. 1998 ,,Paigallend". Sügav vene aeg, tagasivaade ja elulugu, mis jõuab kaasaega 50ndatesse, peategelane vaimsete aannetega, aga ei realiseerinud ennasat. Ülikooliaastatest romaanis ,,Mesmeri ring"
annaabi.ee 
