languga aladel. Moldorg Voolutekkeline pinnavorm Areneb sälkorust vesi ei täida enam kogu orgu Lammorg Voolutekkeline pinnavorm Lammorud on tasandike levinuim orutüüp. Lammorg tekib siis, kui aeglaselt voolav jõgi kulutab peamiselt jõesängi külgi ja kaasa kantud setted aegamisi põhja vajuvad. Kaldavall Voolutekkeline pinnavorm On voolusängi vahetusse lähedusse kuhjatud setted Terrass Voolutekkeline pinnavorm Järsu astanguga piirnev tasand Kujuneb endisest lammist Rannabarrid Uhtematerjali settuimisel rannanõlvale kujunenud liivavallid. on reeglina veepinnast allpool. Tavaliselt koosnevad nad liivast, aleuriidist ning kruusast. Rannasääred On 2-3m kõrged, kuni sadakonfd meetrid laiad ning alla 1km pikad. Moodustuvad lainete poolt kuhjatud lahtisest rannasettest. Rannavallid Enamasti kaarekujulised On mõnisada meetrit pikad ja 1-2m kõrged Salajõed Tuntuim karstivorm
vike emaje orund, vru orund.NGUkinnine pinnavorm, keskel soo vi jrv ORUND piklik,laiuv,raskesti piiritletav org. Balti klintH=ontika, 56m. voor:tri,saadjrv;liustiku kuhjav tegevus, pudedad setted. Moreenitasandik:krg,kagu est.Otsamoreen:vaivara sinimed, pudedad vallid.jsulamisvee uuristatud.Oosid:krvemaal;kruusast veeristikust, pikliku kujuga. Mhn:viitna krvemaal;mar, kruusast,liivast.Slkorg:vooluvesimoldorg:phjaerosioon;lammorg:klgerosioon;k aldavall:voolusngi lhedal vall Terrass:jrsu astanguga tasand Rannabarrid:kpu ps. uhtmaterjali settimine maasred:sre tipp saaremaal. Rannavall: osmussaar, merephjast liiv mis on les heidetud. Salajed karstitekkeline erra langatuslehter: karstitekkeline lne est. Luited: nva, lahtise liiva kuhjumine, sinisavi-joosu-keraamika;fosforiit-maardu-vetised; plevkivi-harju-keemiatstus;paekivi-phja est-ehituskivi;liiv-piusa- klaas;turvas-oru-kte.
alles vaid Sakala kõrgustiku keskosas, Viljandi ümbruses. Pärast jääaega on orud jäänud kuivaks, vaid orgude põhjas looklevad väikesed jõed või asuvad järvesilmad. Võrtsjärvest lääne poole jääv Sakala kõrgustik on maastiku üldilmelt sarnane Kagu-Eesti lavamaaga, kuid on viimasest paarikümne meetri võrra kõrgem. Kõrgustiku põhja- ja loodenõlv on järsk, sest kõrgustiku jalam langeb enam-vähem kokku devoni liivakivide avamusala piiril oleva astanguga. Pinnamoe muudavad vaheldusrikkaks aluspõhja lõikunud sügavad ürgorud, mis jaotavad kõrgustiku üksikuteks osadeks. Oruveerudel esineb mitmetes kohtades liivakivipaljandeid.
klassi geograafia (klint) Ölandi klint (u 150 km) algab saarest ligi 10 km lõuna poolt merepõhjast ja kulgeb sealt piki saare läänerannikut selle põhjatipuni. Klindivööndi laius (vahemaa paeplatoo äärest kuni kristalsete kivimite avamuseni) on Ölandi klindil Kalmari väinas u 10 km. Klindilõigu lõunaosas on klint kaheastanguline ehk nn Degrhamni tüüpi. Viimasele on iseloomulik, et 210 m kõrguse Ordoviitsiumi paest astangu ees on 1020 m kõrguse laugenõlvalise astanguga ääristatud kuni 3 km laiune terrass Kambriumi liivakividest-kiltadest. Klindilõigu põhjaosas on valdavaks 115 m kõrgune üheastmeline Ölandi tüüpi Ordoviitsiumi paest astang. Sellist klindiastangut, kus aluspõhja kivimid paljanduksid, on Ölandi klindil u 35 km ja seda enamasti Põhja-Ölandi klindil.Läänemere klint ehk see osa Balti klindist, mis kulgeb Läänemere põhjas, hõlmab u 500 km Ölandi põhjatipu ja Osmussaare vahemikus
Värava ja rongkäigutänava servad olid värviliste glasuuriga tellistest Leidus ka reljeefe, millel kujutati loomi või fantastilise elukaid nagu ükssarvi, samuti ornamentikat ISTARI VÄRAV Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level MARDUKI TEMPLI TSIKURAAT Babüloni jumala tsikuraat Nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk Tõusis seitsme astanguga samuti 90m kõrgusele Üks tähtsamaid ehitisi Babüloonis Tsikuraat on mainitud ka Piiblis Paabeli tornina MARDUKI TEMPLI TSIKURAAT Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Aitäh kuulamast !
NAMIBI KÕRB ASEND JA ULATUS Namibi kõrb on teadaolevalt vanim kõrb maailmas. See asub Aafrika mandri ja Aafrika maailmajao edelaosas Namiibia riigis. NAMIBI KÕRBE ASEND Läänes piirneb Namibi kõrb Atlandi ookeaniga, idas Suure astanguga, lõunas Oranje ja põhjas Cunene jõega. Kõrbe laius on 50-160 km, pikkus 1600km. ning pindala 80 000 km2. KLIIMA JA TEKKEPÕHJUSED Namibi kõrb on tekkinud kahel põhjusel. Esiteks ta asub pöörijoontel, kus on aasta läbi kõrge rõhk, laskuvad õhuvoolud ning sademeid ei teki. Lisaks mõõdub sealt külm Benguela hoovus, mille kohal on vähe veeauru ning tänu sellele sademed praktiliselt puuduvad. UDU NAMIBI KÕRBE RANNIKUL
Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas. Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid. Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid
otsamoreenid piklikud vallid (Vaivara Sinimäed, LääneSaaremaa kõrgustik) oosid järsunõlvalised (PõhjaEesti Kõrvemaa, Pandivere kõgrustiku nõlvad, IisakuIlluka oosistik) mõhnad ümarad (Jussi ja Viitna Kõrvemaal, Kurtna Alutagusel, Kaiu Vooremaa idaservas) Põhja/ Kesk/ LõunaEesti Eesti pinnavormide geograafiline jaotus MUUD PINNAVORMID vooluveetekkelised pinnavormid jõeorud ( sälk, mold, lammorg) kaldavall, terrass järsu astanguga piirnev tasand meretekkelised pinnavormid rannabarrid liivavallid (Rannametsa ja Ikla vahelised alad, Kõpu ps) maasääred 23 meetrit kõrged, sadakond meetrid laiad (Saaremaal Sääre tirp) rannavallid kaarekujulised 12 m kõrgused pinnavormid Karstivormid salajõed kaovad maa alla (Jõelähtme, Erra) Tuuletekkelised pinnavormid luited (ranna ja mandri)R: Nõva, Häädemeeste M: Alutaguse Elutekkelised pinnavormid
Sängorg -põhja erosiooni ülekaal Sälkorg -areneb sängorust, põhja erosiooni ülekaalus Molgorg -tekkib põhja ja külje erosiooni tasakaalustumisel Lammorg -tekkib kui külje erosioon saavutab ülekaalu Kaldavall -voolusängi vahetusse lähedusse kuhjatud setted Soot -suurvee ajal lõikab jõgi oma looke läbi Terrassid -jõe poolt järsu astanguga piiratud tasandid Meretekkelised pinnavormid Murrutuspank -aluspõhja kivimeisse kulutatud järsak Murrutuslava -tasane ala mere ja panga jalami vahel Murrutuskulbas -panga jalamil, koopa taolised õõnsused Rannabarrid -uhtmaterjali settimisel kujunenud liivavallid Maasääred -pikad vallid, mille mere poolne nõlv on vastasvõlvast laugem Rannavallid -mere põhjast tormi lainega rannale kuhjatud liivast, kruusast või
pidustusi ja rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilistest glasuuritud tellistes, eelistati sinist ja kollast tooni. Leidus ka reljeefe, millel kujutati loomi ja fanastilisi olendeid, samuti ornamentikat. Tähtsaimaks ehitiseks oli pea(sõja)jumal Marduki tempel e. Paabeli torn. See oli tsikuraat, mille nelinurkse aluse külg oli 90m pikk ja olevat olnud 7 astanguga 90 m kõrge. Babüloonias asusid ka Vana Maailma imeks kuulutatud Semiramise rippaiad uhked ja suured astmelised aiad, jahiplatsid jms. Sekke asukohta tänapäeval kindlaks pole tehtud. Semiramis oli valitseja Nebukadnetsar II naine. 539. e.Kr. Vallutasid võimsalt kindlustatud Babüloonia pärslased. Reeturlikud garnisoniülemad avasid neile lihtsalt väravad.
2m), mis on kuhjunud liivakatest setetest, mille tulvavesi on toonud. Soot · Soodid tekivad jõesängist, kui looklev jõgi suurvee ajal looke kaelast läbi murrab ja uue voolusängi Soodid Alam-Pedjal kujundab. Aja jooksul kasvab soot kinni. Lamm · Lamm on orupõhi, mille suurvesi üle ujutab Vääna jõe alamjooks Terrass · Terrass endisest lammist kujunenud järsu astanguga piirnev tasand. · Eestis esineb terrasse Pirita jõe, Valgejõe, Võhandu Võhandu jõgi ja Piusa jõe orus. Meretekkelised pinnavormid Pakri pank (Pakri ps.) Rannajärsak · Rannajärsak on kujunenud enamasti lainete purustava ja kulutava tegevuse tulemusena Kallaste pank (Tartumaa) Rannabarr · Rannabarr on kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis on reeglina veepinnast allpool.
peamiseks tunnuseks on kõrge torn ehk tsikuraat. Sõna tsikuraat tähendas ,,kõrge" Need olid nurklikud, astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid mille külgedel olid trepid ning muud väljaehitused. Templi ukseni jõudmiseks tuli tornile ring peale teha, sest igal astangul oli trepp eri küljel. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga mida pidi jumal aegajalt külastama. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas inimesi oma tohutute mõõtmetega. Nii kõrgus kui ka laius olid mõlemad 90 meetrid. Arvatakse ,et Uri tsikuraadile (ehitatud 3600-2300 a. eKr), mis oli 45 korda 60 meetrit pikk ja 23 meetrit kõrge, istutati puid, et see sarnaneks mäega. Tsikuraadi tipus asus kuujumal Nannale pühendatud tempel. Seintes olid augud, et võimalik veeaur ära juhtida ja ka rennid vihmavee jaoks. See tempel on säilinud osaliselt ka tänapäevani. 3. Müürid ja lossid
oli trepp torni erineval küljel. (Uris) b) Istari värav- see oli peavärav, millest lähtus lai sirge tänav ja kus peeti pidulikke rituaalseid rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilised glasuuriga tellistest. Värvitoonidest eelistati sinist ja kollast. Relieefidele kujutati loomi: lõvisid või fantastilisi elukaid nagu ükssarv, samuti oli seal ka ornamentikat. c) Marduki tempel-nelinurkse aluse külg oli 90m pikk ja mis olevat tõusnud seitsme astanguga samuti 90m kõrgusele. 7. Missugune oli Egiptuse usund, kuidas nad kujutasid kunstis jumalaid, too näide! Usuti ja austati paljusid jumalaid. Vanemaid jumalaid kujuatai tavaliselt loomadena. Kuid enamasti inimese keha ja looma peaga. Nt: krokodillipäine vetevalitseja Sobek, lehmapäine Hathor, iibisipäine Thoth, Horus. 8. Nimeta ja kirjelda 4 haudehitise tüüpi, nimeta kuulsamad! Mis on meie jaoks positiivset egiptuse haudehitistes?
kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas. Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid.
on üles tühendanud kreeklane Antipatros Sidonist. Väsimatu rännumees Herodotos jõudis oma matkateedel ka Babüloonia kuningriiki, kus teda vaimustas riigi pealinna Baabüloni ilu ja toredus. Üksikasjalikult kirjeldas ta selle korduvalt assüürlaste rüüsteretkede all kannatanud ja maatasa tehtud, kuid alati taastatud ja värskele õitsengule puhkenud linna ehitisi, tänavaid, kindlustusi. Kõige rohkem aga paelusid rändureid 90 meetri kõrune Paabeli torn oma seitsme astanguga ja kuningas Nebukadnetsar II lossiparki rajatud imepärased rippuvad aiad BABÜLONI RIPPUVAD AIAD Rippuvad ajad olid rajatud kuningas Nebukadnetsar 2. lossi parki.Teist sellist aeda maailmas ei leidnud ja teda ei arvatud asjatult seitsme maailmaime hulka. Aeda pääsemine polnud kerge, sest ta asus kuningalossi kõrge müüri taga, mille väravail seisid hirmuäratavad valvurid. Ka lossi õuele ja siseruumidesse, kus saalisid kallistes rõivastes õukondlased, võis
Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas.Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid.Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid
Tornimägi, 137 m. Nende kolme kõrgustiku pinnamoes on peamised kvaternaarisetetset koosnevad künkad ja nõod. Ümbrusest kõrgemate aladena kerkivad veel esile Saadjärve voorestik (144 m), Lääne-Saaremaa kõrgustik (54 m) ja Ahtme ehk Jõhvi kõrgustik (81 m). Eesti pinnamoe kõrgemad alad on ka ka lavamaad ehk platood. Põhja-Eestis asub kaks suurt lavamaad: Harju ja Viru lavamaa. Viimased piiratud põhjast Balti klindi järsu astanguga. Need lavamaad on umbkaudu 3070 meetri kõrgused lubjakiviplatood, mille tasast pealispinda liigestavad jõeorud ning erinevad karstivormid. Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa, mis on ürgorgudest liigestatud kuni 100m kõrgune läänes ja idas kõrgete astangutega liivakiviplatoo. Lavamaadele lisandub kaks suhteliselt kõrget tasandikku: Kesk-Eesti tasandik (kuni 80 m) ning Vahe-Eesti tasandik(kuni 90 m). Madalamad pinnavormid ja aluspõhi
Namibi kõrb 1.Asend Namibi kõrb laiub Edela-Aafrikas, alates Oliphantsi jõest Lõuna-Aafrika Kapimaa provintsist kuni Angolani põhjas. Piirneb läänes Atlandi ookeaniga, idas Suure astanguga, lõunas Oranje ja põhjas Cunene jõega. Kõrb asub Namiibia, Angola ja Lõuna-Aafrika vabariigi aladel, Atlandi ookeani rannikul. Joonis 1. Namibi kõrbe asend 2. Kõrbe suurus, ulatus Kõrbe laus on 50- 130 km. Namibi kõrbe pikkus põhjast lõunase on ligi 2000 km. Kõrb laiub pikliku ribana mööda Atlandi ookeani rannikut. 3. Kliimatingimused, tekkepõhjused
pinnakatte ja väheliikuva reljeefiga Põhja-Eesti, seal on olnud liustike kultav tegevus. 2.Kesk-Eestiit hõlmav kaarjas vahevöönd, palju voorestikke, kulutus-kuhjevorme. 3.Lõuna-Eestis paksu pinnakatte ja künkliku reljeefiga vöönd, ülekaalus liustike kuhjuv tegevus.*JÕEORUD:kõige suureamd vooluveetekkelised pinnavormid, kiirevoolulised, sängorg mis areneb sälkoruks siis moldoruks ja siis lammoruks.KALDAVALL:kuhjunud jõe põhja liiv, ja see kasvab. TERASS:lammist kujuneb järsu astanguga piirnev tasand.*Rannabarrid:uhtmaterjali settimisel rannanõlvale kujunenud liivavallid. Rannametsa,Ikla. Tekivad taanduva mere tingimustes, võivad areneda maasäärteks. MAASÄÄRED:2-3m kõrged, 100kond m laiad, alla 1km pikad, merepoolnenõlv on vastasnõlvast laugem, rannajoonega parallelesed. Saaremaal. RANNAVALLID:merepõhjast tormilainetega rannale heidetud liivast, kruusast või klibust, kaarekujulised,mõnesaja m pikksued, 1-2m kõrgused. *
(4000-2350 e.Kr. Sumer, 2350-2150 e.Kr. Akad, 1830-1530 e.Kr. Babüloonia, u.1360-605 e.Kr. Assüüria, 625-539 e.Kr.- Uus-Babüloonia). Ehituskunsti peamisteks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja kindlustused. Mesopotaamia kõige iseloomulikumaks ehitiseks olid astmelised torntemplid tsikuraadid. Tänini paremini säilinud tsikuraat asus sumerite linnas Uris. Suurim tsikuraat on asunud Babülonis 7-astanguga Marduki tempel (koos Semiramise rippaedadega loetakse vana-aja 7 maailmaime hulka kuuluvaks). Marduki tempel oli u. 90m kõrge ja 90m lai, kirjanduses on ta tuntud Paabeli torni nime all. Tänini on säilinud Babüloni linna peavärav jumalanna Istari värav (kõrgus 14,73 m). Mesopotaamias osati laduda kaart ja võlvi. Istari väraval kujutati fantastilisi loomi, värav oli kaetud erksavärviliste glasuuritud tellistestega
Sakala kõrgustiku keskosas, Viljandi ümbruses. Pärast jääaega on orud jäänud kuivaks, vaid orgude põhjas looklevad väikesed jõed või asuvad järvesilmad. Võrtsjärvest lääne poole jääv Sakala kõrgustik on maastiku üldilmelt sarnane Kagu- Eesti lavamaaga, kuid on viimasest paarikümne meetri võrra kõrgem. Kõrgustiku põhja- ja loodenõlv on järsk, sest kõrgustiku jalam langeb enam-vähem kokku devoni liivakivide avamusala piiril oleva astanguga. Pinnamoe muudavad vaheldusrikkaks aluspõhja lõikunud sügavad ürgorud, mis jaotavad kõrgustiku üksikuteks osadeks. Oruveerudel esineb mitmetes kohtades liivakivipaljandeid. 7 Kasutatud kirjandus ja internetileheküljed Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005 www.vkg.werro.ee/.../ juku/pinnam/sakala.html 8 Sisukord: Sissejuhatus.........................................
tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas. Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid. Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid
varakambriumis (ca 540 Ma) tekkinud ja seejärel mattunud ning kvaternari eelse erosiooni käigus osaliselt uuesti avanenud imaktstruktuuri- meteoriidikraatrit. Kraatri läbimõõt ringvalli harjalt on 7 km, 5,5 km läbimõõduga kraatrisügavik on üle 0,5 km sügav ja selle keskosas on ilmselt ka keskkerge. Sisemist kraatrit ümbritseb 20- 21 km läbimõõduga ringmurrang, mis väljendub aluspõhja reljeefis kvaternaari setete alla mattunud astanguga. Sisemise ja välimise kraatri vahelises tsoonis on plahvatuse eelse läbilõike kivimid tugevasti rikutud. Ringvalli tagusel alal esineb kuni 0,5 km läbimõõduga väljapaiske hiidpangased. Meteoriidiplahvatusel tekkinud bretsad koosnevad selle aluskorra moondekivimite nurgelistest tükkidest ja on tsementeeritud samade kivimite peenpurse klaasja massiga (Neugrundbretsad). Bretsades esinevad löögimoonde ilmingud viitavad samuti sellele, et see kivim on tekkinud ülikkõrge
jpg Utria (ka Udria) klindisaar Utria küla on esmakordselt mainitud Taani hindamisraamatus. Narva-Jõesuu vabrikant ja laevaomanik Kotschnev ehitas 19. Sajandi lõpupoole Utria lõhangoru kaldale lossi, mille juurde rajati ka park, kus oli palju haruldasi puuliike. Lossist on säilinud vaid varemed ja puiestee, mis viis sinna vanalt Narva maanteelt. Sälkorgu Utria ojale ehitas Sillamäe tehas omal ajal sauna (tänaseks maha põlenud), selle paistiik neelas ka üle 2 m kõrguse liivakivist astanguga joa. Umbes 3 ruutkilomeetri suurune ja keerulise konfiguratsiooniga Utria klindisaar kuulub samuti Vaivara rikkevööndisse ehk on tekke poolest Sinimägedega üsnagi sarnane. Klindisaare kergelt lainja paeplatoo pealne pind on tasemel 24-38 m ümp, olles kõrgem selle keskosas. Paelasund ja tihti ka sellealused liivakivid on tihedalt läbitud (keskmiselt 10 tk 1 m kohta) lõhedest ning sinisavi kohati peale slele ka veel kergelt kurdudesse surutud.
Müüris oli mitu väravat ja iga 50m järel vahitorn. Peavärav oli pühendatud Ištarile, millest lähtus lai sirge tänav, kus peeti pidulikke rongkäike. Tänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest (eelistati sinist ja kollast). Leidus ka loomade, fantastiliste elukate või ornamentidega reljeefe. Piiblis räägitakse Paabeli tornist, mis oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat, mille 4-nurkse aluse külg oli üle 90 m ja mis olevat tõusnud 7 astanguga samuti 90m kõrgusele. Babülon alistus 539. aastal pärslastele, kes ühendasid oma suurriiki kogu Lähis-Ida, Türgi ala ning Kreeka kolooniad. Pärsia kunst ühendas seetõttu endas mesopotaamia ja varase kreeka kunsti traditsioonid. VANA-EGIPTUSE ARHITEKTUUR – Egiptlased kasutasid oma arhitektuuris ja skulptuuris enamasti kivi. Kivist haudehitisi said endale lubada ainult ülikud. Nende muumiate säilitamiseks
Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas. Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid. Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid
päikese käes), mida kasutati mauri aegadel. Telliseid kasutatakse kaunistusena korstnate, parapettide ja verandade detailidel, samas kui Estremoz'i läheduses on marmor tavaline. Uste ja akende raamid värvitakse tihti siniseks, punaseks või kollakas-oranziks. Algarve Valged majad on madalad, mitmed kõrvuti asetsevad kuubikud moodustavad iga eluaseme. Idas on ümardatud plaatidest katused mõnikord asendatud astanguga, et vihmavett koguda või kuivatada kala või puuvilju. Valged lamedakatuselised majad Olhãos ja Fusetas sarnanevad Põhja-Aafrika küladega. Vahel on need astangud asendatud neljakülgse teravaotsalise katusega ( telhado de tesoura), mis arvatakse olevat Hiina mõjutus. Teravatipulisi katuseid võib enim kohata Faros, Taviras ja Santa Luzia's. Ukseavade peal on võlvkaar või karniisid. Korstnad on saledad ja elegantsed, kombekalt augustatud, valgeks
Paljud reljeefid jutustavad kinsluste piiramisest, lahingutest ja vangide võtmisest. Sündmused on tormilised, aga neid jutustatakse rahulikult ja karmi tõetruudusega. Uus-Babüloonia riik ümbritses oma pealinna müüridega, mis olid väga paksud, müüris oli mitu väravad ja iga 50 m järel vahitorn. Peavärav oli pühendatud jumalanna Istarile. Paabeli torn oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat, mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk ja mis olevat tõusnud seistme astanguga 90 m kõrgusele. Vana-Egiptuse arhitektuur Mastabasid ehitati juba 4. at eKr lõpus. Narmeri tahvel kujutab Egiptuse ühendamist (3100-2800 eKr). Egiptuse staadiumid: a. Varajane b. Vana püramiidid (27-23 saj eKr) c. Keskmine (21-18 saj eKr) d. Uus suurimad templid (1600-1100 eKr) e. Hiline Suessi kanal, Necho kand (7 saj eKr) Püramiidid on kõige tuntumad Egiptuse ehitised. Esimesed püramiidid olid astmikpüramiidid.
raamatukirjutamisruumid,vaheruum järgmisele korrusele pääsemiseks. Paabeli torn Pabüloni linnas asuv tsikuraat. Nelinurkse põhiplaaniga. Iga korruse peale olid planeeritud aiad. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas. 2)Linnakindlus- Babüloni ringmüür- pühendatud jumalanna Istarile. Sinised glasuurtellised kujutati kuldseid mütoloogilisi loomi( härjad üksloomad, draakonid, lõvid). Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9
Klindilõigule on iseloomulik osaliselt või täielikult mattunud, tugevasti liigestatud ja merest eemaldunud laugevõitu klindiastang. Paljanduvat astangut on näha Tsitre klindisaarel ja Muuksi 7 klindineemikul. Tsitre klindisaare põhjaserva keskossa lõikub sügavalt lühikese sälkoruga Turjekeldri oja, millel asub ka ca 6 m kõrguse liivakivist astanguga juga. Valdavaks on Lahemaa rahvuspargi piires osaliselt mattunud astang, see on reljeefis jälgitav, kuid ei paljandu. Vähesele paljandumisele vaatamata kerkib klindi perv kõige kõrgemale just Lahemaal, ulatudes Vihulas 67 m üle merepinna. Põhja-Eesti klindist lõuna poole jäävad ulatuslikud, kohati väga õhukese pinnakattega paetasandikud - Põhja- ja Kirde-Eesti lavamaad. Seal, kus pinnakate on paksem, levivad lavamaadel moreentasandikud. Paljudes kohtades esineb karstialasid
Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas. Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid. Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid
Ka pimedatele leidus tööd, näiteks käsikiviga viljajahvatamisel. Suuri saavutusi tehti ehituskunstis. Nii näiteks olid Mesopotaamia linnad korrapärase tänavavõrguga, seal oli kanalisatsioon. Suurt rõhku pandi linna kindlustamisele. Näiteks Uruki linnamüür oli 5 m kõrge ja seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid. Marduki tohutu 7 astanguga torn lausa vapustas oma kaasaegseid. Mesopotaamias sai tavaks, et iga valitseja lasi endale uue palee ehitada. Palee koosnes kuni paarisajast siseõuede ümber koonduvast ruumist. Lossid ehitati akendeta, põletamata tellistest, mistõttu on praeguseks nendest järel vaid savihunnikud. Siiski on vundamentide järgi rekonstrueeritud tolleaegsed lossid. Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid
annaabi.ee 
