Rhizopus nigricans Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotina Zygomycota Fungi KOTTSEENED Harilik karikseen Karikseen Karikseenelised Liudikulaadsed Liudseened Kottseened Seened Sarcoscypha austriaca Sarcoscypha Sarcoscyphaceae Pezizales Pezizomycetes Ascomycota Fungi Ruuge trühvel Trühvel Trühvlilised Liudikulaadsed Liudseened Kottseened Seened Tuber rufum Tuber Tuberaceae Pezizales Pezizomycetes Ascomycota Fungi Kevadkogrits Kogrits Liudikulaadsed Liudseened Kottseened Seened
acidophilus Bacillus anthracis + + ? fakultat Clostridium botulinum + + + Mycoplasma genitalium + + Propioonbacteriu m acnes nii ja naa Mykobacterium tuberculosis + Basidiomycota ? + + Zygomycota ? ? + Ascomycota ? + + Aspergillus + + ? + + Penicillium + ? + Cladosporium sphaerospermum kaheldav ? + Crenarchaeota + ? + + Euryarchaeota + + ? + ? Haloarchaea + ? + + Nanoarchaeum equitans + + + + Haloquadratum walsbyi ? ? + + Methanopyrus
taimerakus *arbuskulaarsetes mükoriisades. Arbuskulaarsed mükoriisad, arbuscular mycorrhizas - *mükoriisade üks põhitüüpe, tekivad sammaldel ja rohttaimedel ikkesseente (Zygomycota) osavõtul; iseloomulik on *arbuskulite ja *vesiikulite teke taimejuure rakkudes; varem kasutatud ka nimetust - vesikulaar-arbuskulaarsed (VA) mükoriisad või endomükoriisa. Askogeenne (seeneniit või rakk), ascogenous - kottseente (Ascomycota) *sugulise paljunemise tsüklis tekkiv spetsiaalne *kaksiktuumaline *seeneniit või rakk, mis paneb aluse ühe või mitme *eoskoti tekkele. Askogoon, ascogonium - *emasgametangium kottseentel (Ascomycota) . Askoom e. askokarp, ascoma - kottseente (Ascomycota) spetsialiseerunud *viljakeha, milles *sugulise paljunemise lõpptulemusena tekivad *eoskotid *kotteostega Askus, ascus - vt. eoskott. Ballistospoor, ballistospore - *eoskannalt aktiivselt vabanev *kandeos. Basidioom e
(Chlorophyceae) (Chlorophyta) nutthallikulaadsed Incerta sedis ikkesseened (Mucorales) (Zygomycota) nutthallikulaadsed ikkesseened ikkesseened (Mucorales) (Zygomycetes) (Zygomycota) tiksikulaadsed (Helotiales) hüüvikseened kottseened (Leotiomycetes, (Ascomycota)alamhõim alamklass kond (Pezizomycotina) (Leotiomycetidae) (Leotiales) hüüvikseened kottseened (Leotiomycetes, (Ascomycota) alamklass (Leotiomycetidae) liudikulaadsed (Pezizales) liudseened kottseened
Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks. Seda peetakse sageli botaanika haruks, ehkki geneetilised uuringud on näidanud, et seened on lähemalt suguluses loomade kui taimedega. Seeneriik hõlmab niihästi pärmi ja hallituse kui kübarseened. Ta jaguneb järgmisteks hõimkondadeks: · Viburseened (Chytridiomycota) · Jõnksviburseened (Blastocladiomycota) · Neocallimastigomycota · Krohmseened (Glomeromycota) · Ikkesseened (Zygomycota) · Kottseened (Ascomycota) · Kandseened (Basidiomycota) · Teisseened (Deuteromycetes). Seened esinevad kõikjal biosfääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Seened võivad muutuda märgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, samuti hallitusena.
Seentest veel nii palju, et neil puudub emas- ja isassugu, kuid neil on erineva füsioloogia ja erineva paaritumistüübiga hüüfid e. seeneniidid ning suguline paljunemine toimub omavahel ühilduvate hüüfide vahel. Kindlasti vaadake üle seente suguliste eoste joonised. Küsimus võib tulla ka selline, et joonise järgi peab ära tundma, millega tegu on. Kokkuvõtlikult KOTTSEENTE((Ascomycota) PALJUNEMISE kohta: Suguline paljunemine: KOTTEOS- suguline eos EOSKOTT (e. ASKUS, see on ühe või kahe rakuseinaga)- selle sees moodustuvad KOTTOESED. EOSKOTT võib moodustuda otse taime pinnal või sugulises VILJAKEHAS (e. ASKOOM e. ASKOKARP). Viljakehasid on eri tüüpe: 1. PEITEOSLA- suletud askoom, kotteosed vabanevad pärast viljakeha seina lagunemist 2. SULGEOSLA- pirnja kujuga, üleval avaus (OSTIOOL), kust kotteosed välja pääsevad 3
aega üle lisainformatsiooni otsimiseks ja töö vormistamiseks. Taustainfo Mis on pärmseen? Pärmid on meie planeedi taimse elu esimesi vorme.Pärmseeni leidub kõikjal maa peal. Pärmseened ehk pärmid on üherakulised saprotroofsed seened, millel on olemas tuum ning mis kuuluvad mikroorganismide hulka. [1] Enamik neist kuulub kottseente (Ascomycota) ja kandseente (Basidiomycota) hõimkonda. Pärmseeni on seni kirjeldatud üle 1500 liigi. Tänapäeval on pärmseente kasutatakse pärmseeni mitmel alal. Kus ja milleks pärmseeni kasutatakse? [1] Enamasti peetakse pärmseente all silmas kulinaarias ja tööstuses kasutatavat pagaripärmi (Saccharomyces cerevisiae). Pagaripärm (nagu ka mitmed teised pärmseened) hapendavad anaeroobsetes tingimustes sahhariide, seda protsessi kutsutakse käärimiseks. [2] Pärmseeni on
Toiduainete kantud botulism, mida põhjustab botulismi mürkainet sisaldava toidu söömine. Ohtlikud on toidud, mida hoitakse õhukindlalt, näiteks lihakonservid, suitsuliha jms. Saastunud toiduained ei ole kuidagi iseäralikud, ainsaks väliseks tunnuseks on "kummis" konservikaaned. 1.6.2. Haavabotulism Tekib Clostridium botulinumiga nakatunud haavas. 2. Hallitused 2.1. Aspergillus Aspergillus on suur perekond seeni mis kuulub Ascomycota hõimkonda. Nendest mõnisada liiki , millest mõned on olulised ravimi teaduses ja tööstuses. Ta kasvab nagu hallitus, tihti ka taimede peale. Mõned Aspergillus-e liigid põhjustavad tõsiseid haigusi inimestel ja loomadel. Kõige tavalisemad patogeensed liigid on A. Fumigatus ja A. Flavus, mis toodavad aflatoksiini, mis on nii toksiin kui ka kantserogeen, ning mis võivad saastada toiduaineid nagu pähklid. 2.2. Penicillium Penicillium on seeneperekond
Su SEENED Dimorfmism seemne paljunemine nii pungumise kui niidistikuga. Seentel rakukest, mis on kitiinist. Biotroofid ammutavad toitainet teistest organismidest muundunud hüüfide ehk haustorite abil. Osad seentele elujärgus nii mitte kui suguline paljnemine. Mittesuguline järk anamorf ja tekkivad eosed koniidid. Suguline arengujärk teleomorf. SEENTEHÕIMKONNAD : Viburseened, Chytriomycota (iseloomulik viburi esinemine) Ikkeseened, Zygomycota (sügospoori esinemine) Kottseened, Ascomycota (eoskoti e askuse esinemine) Kandseened, Basidiomycota (eoskanna e basiidi esinemine)
Kratisitt Fuligo septica var flava Limaseen Mucilago crustacea Limaseen prk Arcyria Selts Liceales Sgk Reticulariaceae Hundipiim Lycogala epidendrum Enteridium lycoperdon Hmk. Kottseened Ascomycota Alamhmk. Pezizomycotina Selts Pezizales Sgk Discinaceae Kevadkorgits Gyromitra esculenta Klass Dothideomycetes Selts Pleosporales Sgk Venturiaceae Õunapuu-kärntõvik Venturia inaequalis Klass Leotitomycetes
Süsteemaatiline nimekiri HÕIMKOND:kottseened (Ascomycota) KLASS: Lecanoromycetes SUGUKOND:rihmsamblikulised (Ramalinaceae) PEREKOND: rihmsamblik (Ramalina) saare-rihmsamblik (Ramalina fraxinea) SUGUKOND: kilpsamblikulised (Peltigeraceae) PEREKOND: kilpsamblik (Peltigera) kilpsamblik (Peltigera) SUGUKOND:vasksamblikulised (Teloschistaceae) PEREKOND: korpsamblik (Xanthoria) harilik korpsamblik (Xanthoria parietina) SUGUKOND: põdrasamblikulised (Cladoniaceae)
Veinipärmid Uku Pilv Jookide tehnoloogia EMÜ Pärmid Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki. Arvatakse, et kõikidest seeneliikidest moodustavad pärmid vaid 1%. Pärmiseened kuuluvad kahte seeneriigi hõimkonda: kottseened (Ascomycota) kandseened (Basidiomycota) Veinipärmid on mikroskoopilise suurusega üherakulised väikesed organismid. Pärmid vajavad eluks energiat ning seda nad metaboliseerivad puu või aedvilja suhkrutest. Pärmi elutegevuse jääk produktina tekkib etanool ja süsihappegaas. C6H12O6 2C2H5OH + CO2 Suhkur Etanool Süsihappegaas Fakte pärmide uurimise ajaloost
vähim vanus 7. Lihhenoindikatsioon samblike liigilise koosseisu ja ökoloogiliste näitajate alusel saadakse täiendavat infot keskkonna nö varjatud omaduste kohta, nt: õhu saastatuse kohta linnades või tööstuspiirkondades metsade põlisuse, üldise liigirikkuse, kaitsevajaduse jms kohta 11. Loetle seente hõimkonnad ja tähtsamad seltsid, mis sisaldavad lihheniseerunud taksone, iseloomusta neid lühidalt ja nimeta esindajad. Sablikke esineb hõimkondades Ascomycota (kottseened), eriti ketasseened ja vähem Basidiomycota (kandseened). 12. Eesti lihhenofloora lühike üldiseloomustus, liigirikkamad perekonnad. Eesti samblike areng algas 12-12,5 tuhat a tagasi. Eesti lihhenoflooras toimub inimtegevusest põhjustatud liigirikkuse vaesumine. Liigirikkamad perekonnad: perekond porosmblik (Candelaria) - 53 liiki, perekond habesamblik (Usnea) - 22 liiki, perekond kilpsamblik (Peltigera) - 20 liiki. 13. Mis on:
Mitmeid pärmseene liike on kasutatud ka veini jt toodete valmistamiseks. Pärmseente rakkude suurus varieerub liigiti: tavaliselt on nad 3...4 µm läbimõõduga, kuid mõned liigid kuni 40 µm. Looduses asustavad nad peamiselt mulla- ja veekeskkondi. Pärmseened ei moodusta ühtset taksonoomilist või fülogeneetilist gruppi. Pärmseente liike leidub kahes seenteriigi hõimkonnnas, need hõimkonnad on kandseened (Basidiomycota) ja kottseened (Ascomycota). Arvatakse, et umbes 1% looduses esinevatest pärmseentest on kirjeldatud. Pärmseened sigivad nii suguta kui suguliselt, esimesel juhul toimub kas pungumine või pooldumine, sugulise sigimise korral moodustavad nad askospoore ehk kotteoseid. 7. Kasutatud kirjandus 1. http://www.arhiiv.koolielu.ee 2. http://www.bio.edu.ee 3. http://www.meiekodu.ee 4. http://www.paber.maaleht.ee 5. http://www.ebu.ee 6. http://www.miksike.ee 7. http://www.et.wikipedia.org 8. https://www
oletatud, et seda tüüpi mükoriisa mängis tähtsat osa maismaataimede tekkes. Selle hüpoteesi kohaselt hankisid varased maismaataimed seente abil pinnasest vajalikke mineraalaineid. Molekulaarbioloogia andmete põhjal omavad seened ja loomad ühist eellast. Seega on seened loomadega opistokondid lähemalt sugulased kui taimedega. Loomateadlaste arvates võis nende ühine eellane olla paljuski sarnane teatud koloniaalsetele protistidele ja elas vees. KOTTSEENED Hõimkond kottseened (Ascomycota) hõlmab enda alla ca 75% seni kirjeldatud seentest. Rühma kuuluvad lisaks nö. klassikalises mõistes kottseentele ka lihheniseerunud seened samblikke moodustavad seened ning enamik neist seentest, kellel ei tunta sugulist paljunemist. Kokku moodustavad nimetatud organismid monofüleetilise rühma. Kõigile suguliselt paljunevatele kottseentele ühine hilistekkeline tunnus, mis piiritleb antud hõimkonda, on eoskott ehk askus. Eoskotis leiab aset suguline protsess: tuumade
Mõned liigid kahjustavad ka elavaid organisme. Üksikud 9 produtseerivad antibiootikume - fumigatsiini, aspergilliini. Valge hallitus - eosed paiknevad nutikujulistes eoslates. Esinevad sageli piimal 10 11 Pärmseened Pärmseened ehk pärmid on valdavalt üherakulised saprotroofsed seened, mis kuuluvad mikroorganismide hulka. Enamik neist kuulub kottseente (Ascomycota) ja kandseente (Basidiomycota) hõimkonda. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki. Tardsöötmel moodustavad pastataolise konsistentsiga kolooniaid. Pärmseened (v.a mõned, kes moodustavad mütseeli või pseudomütseeli) ei moodusta seeneniidistikku ehk mütseeli. Pärmseened on kera- või munakujulised, 5-10 mikromeetri suurused liikumatud ainuraksed. Nende seas on ka nakkushaiguste tekitajaid. Anaeroobses keskkonnas saavad pärmseened eluks
+ + + Aquifex aeolicus + + + Aquificales - M + + + Ascomycota + S Aspergillus 0 + + + + S
puhkesporangiumid Zoospooris varuainetest tuumamüts. Suguline tsükkel gametogaamiana. Mittesugulise ja sugulise põlvkonna vaheldumine: haploidne gametotallus vaheldub diploidse sporotallusega milledel arenevatest zoosporangiumidest vabanevaddiploidsed zoospoorid puhkesporangiumidest aga haploidsed zoospoorid; KOTT, KANDSEENED: Alamriik: Dikarya- paaristuumsed (üherakulised või hüüfe moodustavad, viburita, sageli esineva kaksiktuumse faasiga). 2 hõimkonda: Ascomycota – kottseened (verev karikseen, pärmseened, Penicillium jt) ; eosed moodustuvad endogeenselt - eoskoti (askuse) sees mitmekesisem grupp seeneriigis: pärmid Saccharomyces, Aspergillus, Candidaja Neurospora samblikemoodustajad trühvlid, mürklid, kogritsad jt delikatessid namasti nad kasvavad pinnasel on saproobid või ka parasiidid Vähesed on kohastunud eluks merevees või magevees
annab taimedele ka kasvuhormoone. Seened saavad aga taimelt süsivesikuid jt orgaanilisi aineid. Saprofüüte on looduses 3 korda enam kui parasiite. Parasiidid on tavaliselt spetsialiseerunud kindlale peremeestaimele, teisi liike nakatamata. 2.4. Seente klassifikatsioon (Mycota, Fungi) Seeneriik jagatakse hõimkondadeks paljunemisviiside alusel. Seened jagatakse 3 hõimkonda: 1) Vetikseened - Phycomycota 2) Kottseened Ascomycota 3) Kandseened Basidiomycota 4) Lisaks on mittetäielike seente rühm teisseened (Deuteromycetes, Fungi imperfecti) 2.4.1. Hmk vetikseened Vetikseente hõimkond jagatakse kaheks alamhõimkonnaks: ürgseened ja seigseened. Vetikseeni nimetatakse ka alamateks seenteks, sest nende seeneniidid on rakuvaheseinteta. Vetikseentel viljakehad puuduvad, nad paljunevad sugutult lülieoste abil (aga ka suguliselt).
sekundaarne eos). Loomhallikulaadsed väikestel mulla- ja veeloomadel. 2. Kl. juusseened: putukate pärasoole kommensaalid. Hk. Glomeromycota Maailmas 160 liiki. Ilma sugulise paljunemiseta (seigeos leitud vaid ühel liigil), esineb partenogenees (ebaseigeos). Paljunemine klamüdospooridega. Rakuvaheseinteta niidid, kestas kitiin. Obligaatsed sümbiondid: mükoriisamoodustajad: arbuskulaarne mükoriisa (eriti rohttaimedel, ka sammaldel), eriti toitainevaeses keskkonnas. Hk. Kottseened - Ascomycota Maailmas üle 32 000 liigi, Eestis teada ~2300 liiki (sh. teisseened). Seeneniidid haploidsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine esineb väga sageli, enamasti lülieostega. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskott, enamasti 8 eosega. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1. peiteosla (kinnine kerakujuline viljakeha - kleistoteetsium) 2. sulgeosla (kerakujuline, (pika) kaelaga avanev viljakeha - periteetsium) 3. lehtereosla (kausjas avatud viljakeha apoteetsium)
sisuliselt hulktuumne rakk. Kasv hüüfidena või üksikrakkude pungudes (pagaripärm). Mitmes seenerühmas on osadel liikidel hüüfidena kasv asendunud pungumisega ning neid nimetatakse pärmseenteks. Paljudel seeneliikidel esineb elutsüklis nii hüüfidena kasv kui ka pungumine. Nii näiteks esineb teatud tingimustes hüüfitaoline kasv ka pagaripärmil. Eoste ja koniidide tüübid: Eoseid nimetatakse vastavalt tekkeviisile: sügospoor (Ikkesseened-Zygomycota); kotteos (Kottseened-Ascomycota); kandeos (Kandseened-Basidiomycota). Sugulise paljunemise geenid: Reguleerivad feromoonide ja feromoonide retseptorite produktsiooni, mis määravad rakk- rakku kokkusobivust, KUID nad reguleerivad ka raku morfoloogiat ja kasvutüüpi (raku kuju, kasvu määra, hüüfi harunemise sagedust ja nurka), st määravad seene morfogeneesi teed viljakeha ja eoslava moodustumise. Seeneraku ehitus Kõigil seenerakkudel esineb rakukest. Rakukesta peamiseks ehitusmaterjaliks on kitiin.
J., Kohli, Y. & Anderson, J.B. 1998. mtDNA recombination in a natural population. Proceedings of the National Academy of Sciences, USA 95: 1331-1335. Schardl, C.L. & Craven, K.D. 2003. Interspecific hybridization in plant-associated fungi and oomycetes: a review. Molecular Ecology 12: 2861–2873.lishing Zolan, M.E. 1995. Chromosome-length polymorphism in fungi. Microbiological Reviews, 49: 686–698. Tamm, H. 2004. Seeneperekonna Peziza (Pezizales, Ascomycota) gruppide P. varia ja P. violacea ning lähedaste liikide fülogeneetiline analüüs rDNA ITS regiooni alusel. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. Käsikiri. Tamm, H., Kullman, B. & Kullman, K. 2005. Fungal Genome Size Database. In: Programme and Book of Abstracts of XVI Symposium of Mycologists and Lychenologists of Baltic States. 44. Cesis, Latvia. Taylor, W., Jacobson, D.J. & Fisher, M.C. 1999. The evolution of asexual fungi:
(polüfüleetilised) rühmad. Hk. Krohmseened Glomeromycota Maailmas 170 liiki, Eestis teada 70. Ilma sugulise paljunemiseta (seigeos leitud vaid ühel liigil), esineb partenogenees (ebaseigeos). Paljunemine klamüdospooridega. Rakuvaheseinteta niidid, kestas kitiin. Obligaatsed sümbiondid: mükoriisamoodustajad: arbuskulaarne mükoriisa (eriti rohttaimedel, ka sammaldel), eriti toitainevaeses keskkonnas. Hk. Kottseened - Ascomycota Maailmas üle 32 000 liigi, Eestis teada ~ 4200 liiki (sh. teisseened, v.a. samblikud). Seeneniidid haploidsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine esineb väga sageli, enamasti lülieostega. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskott, enamasti 8 eosega. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1. peiteosla (kinnine kerakujuline viljakeha - kleistoteetsium) 2. sulgeosla (kerakujuline, (pika) kaelaga avanev viljakeha - periteetsium) 3. lehtereosla (kausjas
säsikiirte parenhüümis Pehmenenud puidupinnad, Säsikiirte ja säsikiirte rakud hävinud, rakuseinte Bakterid Sama mis eelmine mikroskoopilised tunnelid kahjustus rakuseintes Basidiomycota kandseened Ascomycota kottseened Deuteromycota teisseened Zygomycota ikkeseened Peamised puituasustavad mikroorganismid: Mädanikutekitajad (rakuseina erosioon ja/või suurte >2m poorjate tühikute teke) Valgemädanikud (üheaegsed lagundajad) Kahjustatakse kõiki rakuseina koostisosaid. Rakuseinte progresseeruv, luumenist lähtuv rünne. Põhjustajateks: kandseened, mõned kottseened. Valgemädanikud (järjestikku lagundajad) Kahjustatakse kõik rakuseina koostisosasid,
Sobiva temperatuuri ja niiskuse puhul pidavat helendama (väga pimedas)! Tuletael :Hautati tuhas, leotati salpeetri lahuses ja kuivatati. Pärast taoti haamriga puupakul pehmeks. Saadakse kergesti süttiv, kuid aeglaselt ärapõlev materjal sädemeid saadi tagudes tulerauda vastu tulekivi. Kasvab surnud lehtpuudel, põhiliselt kasel, metsades väga sage. Pärmseened ning hallitusseened osa lagundajad, osa biotroofid kuuluvad enamasti kottseente (Ascomycota) klassi. Pärmseened lagundavad süsivesikuid, võivad elada ka anaeroobselt kääritajad nt moos hakkab ,,mullitama". Seda on ära kasutatud õlu ja veini pruulimisel, leivajuuretises, taigna kergitamisel. Pärmseened on igal inimese organismis alati olemas nagu paljud bakteridki. Kandidoos tekib alanenud immuunsuse ja happelis-aluselise tasakaalu ainevahetushäirete korral, asustab limanahku või ka nahka (sageli on iseloomulik rõngasja kujuga haiguskolle).
`Liivi kollasel munaploomil'). SEENED Seened on eoste abil paljunevad, klorofüllita, heterotroofsed (kasutavad toiduks valmis orgaanilist ainet) organismid. Varem käsitleti neid taimeriigi ühe hõimkonnana, praegu eraldi eluslooduse riigina. Eri allikate järgi on seeni 50 300 tuhat liiki, Eestis vähemalt 2500. Metoodilistel kaalutlustel eristatakse makro- ja mikroseeni (pisiseeni). Süstemaatiliselt jagunevad seened vetikseente (Phycomycota), kottseente (Ascomycota), kandseente (Basidiomycota) hõimkondadeks. Eraldi rühmana käsitletakse mittetäieliku arengutsükliga seeni, teisseeni (Deuteromycetes, Fungi Imperfecti). Seente tähtsus looduses seisneb orgaanilise aine lagundamises. Inimese seisukohalt võetuna on see kas soovitav (mullateke, käärimisprotsessid) või ebasoovitav (puidumädanikud, hallitused, taimehaigused). Mõnedel taimedel esineb mükoriisa (seenjuur), see on moodustis, mis tekib seene ja kõrgema taime kooselu tagajärjel
Hallikutel eoseline paljunemine nutthallikutel (eosed moodustuvad nutis/eosla/sporangiumis üldiselt nutti katva struktuuri purunemisel vabanevad korraga kõik eosed, hüüfidel vaheseinad puuduvad, kogu hallik on suur hulktuumne rakk). Pintselhallikul on eosed lüslistunud eoskandjatel, teoorias vabanevad järk järgult, praktikas lendavad kõik korraga laiali), pintselhallikul on hüüfides rakuvaheseinad (hulkrakne seen) (hallitusjuust nt). Eostega paljunemine Ph: Ascomycota (kottseened) viljakehad. Kottseentel moodustuvad eosed rakusiseselt eoskottides (ühes eoskotis 4-8 eost, tavaliselt 8). Nt: Kogritsad, mürklid (söögiseened), liudikud. Ph: Basidomycota (kandseened)- eoses valmivad erilsitel rakkudel eoskandadel. Eosed valmivad tipmiselt ühes eoskannas tekivad 4 eost. Eoslavad võivad olla väliskujult 4 tüüpi- 1.) eoslava eoslehekestena (riisikad, pilvikud, kärbseseened). 2.) eoslava esineb eostorkuestena (puravikud, torikud, tatikud). 3.)
annaabi.ee 
