Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 1 OT allkiri: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Tutvumine Töövahendid: Nihik, kruvik, nooniusega. Nihiku ja kruviku mõõdetavad esemed (plaat ja kasutamine pikkuse mõõtmisel. toru). Skeem Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga. Katse nr. di, mm - di, mm ( di)2, mm 1 1,90 0,00 0,00 2 1,90 0,00 0,00 3 1,85 0,05 0,0025 4 ...
1. Töö eesmärk. Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. 2. .Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeete 3. Töö käik. 1. Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist , üks mis on täidetud veega. teine bürett on ühendatud katseklaasiga (b), milles metall reageerib happega. 2. Katse ettevalmistus. Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo (c) oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib ...
docstxt/128681619421236.txt
Töö nimetus Kahe reeperi vahelise nivelleerimiskäigu arvutuste tabel 21.09.201 Kuupäev 5 Instrument Nivelliir 21.09.201 Töö algus 5 llmastik Selge Töö lõpp 21.09.2015 Temperatuur 13 ˚C Keskmised Absoluut- Latipun Kõrguskasv
Resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest materjaliga resti takistuse sõltuvus õhu kiiruses Resti Manomee takistus, manomee takistus, tri näit, delta P, tri näit, õhu kiirus, delta p, mmH2O Õhu kiirus mmH2O mmH2O m/s mmH2O 0,0 0,0054 1,2 0 0,0054 1,6 0,8 0,0671 1,6 0 0,0054 2,4 3,6 0,2656 2 0 0,0054 4,8 7,6 0,5068 2,4 0,4 0,036513 8,8 13,2 0,7740 2,8 1,2 0,09704...
docstxt/13045173663088.txt
docstxt/13045172463088.txt
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 5 Voogsisestusanalüüs Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Pump Registraator Süstimisseade Reagent Pump Detektor Reaktori aas (i.k. Reactor coil ...
6) storing Bioaccumulation 35) both 7) the 21) of 36) the 8) fuel 22) contaminants 37) Baltic 9) as 23) chapter 38) Sea 10) solid 24) There 39) and 11) of 25) is 40) Black 2 ARVUTUSTE JA PAIGUTUSTE SELGITUSED Programm arvutab valemi järgi (h = 1.täht * 27 + 2.täht) sõna paiskaadressi. Hiljem kasutades jäägileidmis tehte (addr = h mod T, kus T on tabeli suurus) abil primaaraadressi tabeli tarvis. Juhul, kui vastav lahter on tabelis juba täidetud, st tekib kollisioon, leiab programm järgmise lahti vastavalt erinevatele algoritmidele. Juhul, kui ka see lahter on täidetud, täidetakse sama protseduuri uuesti. Erinevaid kollisioonilahendamis algoritme on kolm
Arvutuste tulemused: Massiga 786g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 47 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 44,37 Hz. (Laine levimiskiirus: 89±0,35 m/s). Massiga 1600g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 67 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 63,30 Hz. (Laine levimiskiirus: 127±0,50 m/s). Massiga 2368g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 81 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 77,30 Hz. (Laine levimiskiirus: 155±0,61 m/s). Massiga 3208g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 87 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 89,63 Hz. (Laine levimiskiirus: 179±0,71 m/s). Massiga 5576g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 117 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 118,17 Hz. (Laine levimiskiirus: 236±0,93 m/s). Massiga 786g tekitatud laine (n=2) sageduseks näitas generaator 95 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 88,73 Hz. Massiga 1600g tekitatud ...
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs praktikum Töö pealkiri: Laboratoorne töö nr. Fosforhappe määramine Cola-jookides potentsiomeetriline tiitrimine Õpperühm: Töö teostaja: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Õppejõud: Protokoll arvestatud: Töö käik: Mõõda 100 ml Cola-jooki Erlenmeieri kolbi, kata kolb uuriklaasiga, keeda tasasel tulel 20 min selleks, et eemaldada proovist CO2. Jahuta toatemperatuuril ja lahjenda proov 100 ml mõõtkolvis dest. H2O-ga märgini, s.o. 100 ml-ni. Määra kindlaks NaOH täpne kontsentratsioon. Täida bürett NaOH lahusega, fikseeri algnäit. Pese 20 ml pipetti 3x väikeste koguste dekarboniseeritud Cola joogiga. Mõ...
Kuupäev Veetase Vooluhul Nähtuse Ummistus Jäätumi Vesi Kallasjä Keskmin (H) cm kQ d allpool ne -I voolab ä - ) e või (m3/s) vaate jää tihe posti- < pinnal - hõljejää- II * ### 30 0.086 I 195 ### 30 0.099 I 195 ### 29 0.099 I 195 ### 30 0.11 I 195 ### 31 0.11 I 195 ### 32 0.12 II 190 ### 36 0.13 II 190 ### 40 0.16 I 195 ### 46 0.18 I 195 ### 48 0.18 I 195 ### 48 0.17 I 19...
Osa A Variatsioonrida: N=25 1 4 6 7 1 1 1 1 2 2 2 3 3 4 5 6 6 7 7 8 8 9 9 9 98 0 1 2 5 1 5 7 3 8 6 2 2 2 1 4 1 7 4 5 6 N 1 1. ´x = N x i=45 i=1 N 1 s 2= N-1 i=1 ( xi -´x )2=1170 s= s2=34 Mediaan: variatsioonrea 13. element 38 x max-x min =97 Haare: 2. =0,10 t 0,95 ( 24 )=1,71 t 0,95 ( 24 ) s = =12 N Keskväärtuse alumine piir: ´x - =33 Ülemine piir: ´x + 57 20,05 (24)=13,85 ...
Tallinna Tehnikaülikool Etüülbensoaat lähtudes bensoehappest Lõputöö Koostanud: YASB Õppejõud: Marju Laasik Tallinn 2012 1. Kirjanduslik osa 1.1 Sissejuhatus. Sünteesiskeem Etüülbensoaat on värvitu vees lahustumatu meeldiva lõhnaga vedelik, mida kasutatakse näiteks säilitusainena või kunstlikes maitseainetes. Keemilise koostise poolest on etüülbensoaat ester, mis saadakse bensoehappe ja etanooli kondensatsioonireaktsioonil. Bensoehappest lähtuv etüülbensoaadi süntees on kaheetapiline kõigepealt sünteesitakse bromobenseenist, magneesiumist ning dietüüleetrist bensoehape ning seejärel bensoehappest etüülbensoaat. Sünteesiskeem: Bromobenseen Bensoehape Etüülbensoaat 1.2 Reaktsioonide iseloomustus. Reagentide ohtlikkus. Sünteesi esimeses etapis toimub Grignardi reaktiivi saamine. Kõigepealt bromobenseen ...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool PTO 07 õpilase Tõnu Tomson ............................. Õppeaine PLAATMATERJALIDE TOOTMINE Praktiline iseseisev töö Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 2 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................... 3 1. Materjali bilanss......................................................................................................................4 Ülesanne..................................................................................................................................4 2. Seadmete valik ja arvutus..............................................................................
Esitatud ja kaitstud praktikum koos arvutuste ja välja kirjutatud teoreetiliste materjalidega, sh vastused küsimustele, läbi tööötatud Saveljevi õpik. Õppejõu allkiri, graafikud. Viimane graafik näitab lõpmatult pika solenoidi magnetvälja graafikut.
Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine 1)Suur silinder Tähised r h V m D Mõõtmed,arvutuse 12,5 35,4 17368,125mm3 154,620g 8,9*10-3kg/m3 d V = r2 h m 154,62 10 -3 kg kg D= = = 8898,0022 3 8,9 10 -3 3 V 12,5 35,4 10 2 -9 m m Järeldus: Arvutuste järgi on katsekeha tehtud vasest. 2)Ketas auguga Tähised r1,r2 h V m D Mõõtmed,arvutuse r1=28,1 6 14163,6765mm3 39,02g 2,7*10-3kg/m3 d r2=6,15 V = h (r12 - r22 ) m 39,02 10 -3 kg kg D= = -9 = 2754,9344 3 2,7 10 -3 3 V 14163,6765 10 m m
1. LÜHIAJALISE MAKSEVÕIME E. LIKVIIDSUSE SUHTARVUD LÜHIAJALISTE KOHUSTUSTE KATTEKORDAJA (CURRENT RATIO) = 2008. aastal (tuhandetes kroonides) = 0,66 2009. aastal (tuhandetes kroonides) = 0,58 Maksevõime suurus: 1.6 hea 1.2-1.59- rahuldav 0.9 -1.19- mitterahuldav alla 0.9 -nõrk Arvutuste tulemuste põhjal on näha, et 2008. aastal on lühiajaliste kohustuste kattekordaja suurem kui 2009. aastal. Maksevõime 2008 ja 2009 aastal on nõrk, sest maksevõime suurus jääb alla 0.9. LIKVIIDSUS KORDAJA (QUICK RATIO)= 2008. aastal (tuhandetes kroonides) = 0.57 2009. aastal ( tuhandetes kroonides) = 0,49 Likviidsuskordaja suurem kui: 0.9- hea 0.6-0.89- rahuldav 0.3-0.59- mitterahuldav alla 0.3- nõrk
D=30,4/5717,12=2,788*10-3(kg/mm3) Messing Spsuur=11,8952* π=444,507 Spväike=7,1252* π=159,48 Sp=444,507-159,48=285,027 V=285,027*26,75=7624,47 D=63,8/7624,47=8,367*10 (kg/mm3) -3 Vask V=196,1*54,27=10640,55 D=95,7/10640,55=8,99*10-3(kg/mm3) Teras D=92,9/7948,34=7,91*10-3(kg/mm3) Järeldus: 1) Alumiiniumi tihedus on 2,7·103 kg/m³, alumiiniumist katsekeha tihedus tuli arvutuste järgi 2788 kg/m³. Sellest saab järeldada, et tihedused on sarnased. 2)Messingu tihedus on 8,5·103 kg/m³, messingust katsekeha tihedus tuli arvutuste järgi 8367 kg/m³. Sellest saab järeldada, et tihedused on sarnased. 3)Vase tihedus on 8,9·103 kg/m³, vasest katsekeha tihedus tuli arvutuste järgi 8990 kg/m³. Sellest saab järeldada, et tihedused on sarnased. 4)Terase tihedus on 7,9·103kg/m³, terasest katsekeha tihedus tuli arvutuste järgi 7910 kg/m³.
E430Mn2 = 0,029/0,35 = 0,0829 E430Mn3 = 0,030/0,45 = 0,0667 E430Mn = 0,0725 E550Mn1 = 0,191/0,25 = 0,7610 E550Mn2 = 0,229/0,35 = 0,6543 E550Mn3 = 0,350/0,45 = 0,7778 E550Mn = 0,7310 Mn kontsentratsioon: 0,199 C(Mn) = = 0,272mg / ml 0,7310 1 Cr kontsentratsioon: 0,0725 0,216 - 0,199 0,7310 C (Cr ) = = 2,24mg / ml 0,0877 1 Arvutuste kaudu tuli mangaani kontsentratsiooniks 0,272 mg/ml ja see tulemus kattub graafiku meetodil leitud tulemusega, mis näitas lainepikkusel 550 mangaani ja seda kontsentratsiooniga ~ 0,275 mg/ml. Kroomi kontsentratsioon tuli arvutuste kaudu 2,24 mg/ml. Graafikul näitas lainepikkus 430 küll kroomi kui seda väärtusega 2,42 mg/ml. Vahe on 7,4 %. Erinevus on tingitud sellest, et arvutuses lahutame maha mangaari, kuid graafikul on ta sees. Seega on arvutuste kaudu leitud konsentratsioon õigem.
βi, j= t 300, i+1−t 300, i n βi, j β j =∑ i=1 n Valemites leiduvate tähiste tähendused : t ch Põlemis testi näidis = βi , j Söestumisaste kahe kõrvuti asetseva termopaari vahel = βj Söestumisaste termopaari grupi kohta = Söestumisaste = β Arvutuste läbiviimiseks kasutasin exceli abi. Arvutused TC 1.1 +TC 1.2+ TC 1.3 t ch= =56 0 3 d 2−d 1 β 1.1= =0,01538 mm/ s t 3002−t 3001 β 1.1 + β 2.1 + β 3.1 + β 4.1 + β 5.1+ β6.1 + β 7.1 + β 8.1 β 1= =0,017434 mm /s n β=max B j
ILMA ENNUSTAVAD ARVUTID ALINA SAMOILOVA Ilma ennustamine kuulub laia meteoroloogiaks nimetatavasse teadusvaldkonda. Selle eesmärgiks on vaadelda ja uurida atmosfääris aset leidvaid protsesse. Näiteks soojade ja külmade õhumasside liikumine, pilvede teke ja areng. Ilma ennustus on tulnud meteoroloog Lewis Richardsoni mõttest, kus ta arvas, et kuna atmosfäär allub füüsikaseadustele, võib ta ilma ennustada matemaatiliste arvutuste abil. Kaasaegsed ilmaprognoosid sisaldavad mahukaid matemaatilisi arvutusi suurtest vaatlustest ja muudest allikatest kogutud andmehulkadega. Seetõttu muutus täpsem prognoosimine võimalikuks alles pärast arvutite leiutamist. Ilma ennustamisel ja paremate prognoosiprogrammide väljatöötamisel kasutatakse võimsaid arvuteid nagu klaster- ehk kobararvuteid, ning superarvuteid. Klastriks ehk kobaraks nimetatakse infotehnoloogias gruppi omavahel ühendatud arvuteid,
kasutamist. Ökoloogiline jalajälg hindab toote või teenuse elutsükliga kaasnevat ruumikasutust ja on mõõdetav hektarites aasta kohta . Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks. Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saab tulemuseks umbes 2 hektarit, kuid inimesed raiskavad palju rohkem. Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind kui piiratud ressurss, mida inimesed kasutavad oma vajaduste rahuldamiseks. · Maakera pind on jagatud kategooriateks: · haritav maa (põllu-, karja- ja metsamaa); · bioproduktiivne meri (kalapüügiks vajalik territoorium); · energiamaa (energia tootmiseks ja jaotussüsteemideks vajalik maa-ala); · täisehitatud maa (hooned, teed jms); · bioloogilise mitmekesisuse jaoks jäetud maa.
· Nagu gaasilistele planeetidele kohane, esinevad seal tormid, mis võivad ulatuda 2000 km/h · Nimetatud Vana-Kreeka vetejumala Neptunuse järgi ANDMED · Diameeter: 49 532 km · Mass: 1,0243x10^26 · Atmosfääri temperatuur: -214*C · Ööpäev: 16 tundi ja 7 minutit · Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat · Kaaslaste arv: 13 AVASTAMINE · Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier · Le Verrieri poolt antud arvutuste järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aastal. · Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja ka inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis · Tegelikult oli Neptuuni vaadelnud juba umbes 1800 aastal prantslane Joseph de Lalande, kes ei taibabanud oma avastuse sisu. VÄLIMUS · Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust, heeliumist
nr. Arvutused ja veaarvutused Omavõnkesageduste arvutamine 1. n=1 2. n=2 3. n=3 4. n=4 Lainete levimiskiiruste arvutamine , Lainete levimiskiiruste vigade arvutamine , , , , Mõõtmistulemuste aritmeetilised keskmised n=1 n=2 n=3 n=4 Suhtelised vead Järeldus Mõõtmistulemused: Arvutuste tulemused: n=1 n=1 n=2 n=2 n=3 n=3 n=4 n=4 Lainete levimiskiirused ja nende vead: Suhtelised vead: Järeldused Arvutuste ja mõõtmiste käigus saadud keele omavõnkesagedused on küllaltki lähedased. Osade mõõtmistulemuste üsna suure erinevuse põhjuseks on ilmselt mõõtmisvead. Antud meetodi abil on siiski võimalik küllaltki lähedaselt määrata
· Nagu gaasilistele planeetidele kohane, esinevad seal tormid, mis võivad ulatuda 2000 km/h · Nimetatud Vana-Kreeka vetejumala Neptunuse järgi ANDMED · Diameeter: 49 532 km · Mass: 1,0243x10^26 · Atmosfääri temperatuur: -214*C · Ööpäev: 16 tundi ja 7 minutit · Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat · Kaaslaste arv: 13 AVASTAMINE · Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier · Le Verrieri poolt antud arvutuste järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aastal. · Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja ka inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis · Tegelikult oli Neptuuni vaadelnud juba umbes 1800 aastal prantslane Joseph de Lalande, kes ei taibabanud oma avastuse sisu. VÄLIMUS · Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust, heeliumist
Ag+ iooni. AgCl ühend on valge värvusega. Sadet moodustava ühendi ioonide kontsentratsioonide korrutis [Ag +] [Cl] teises ja kolmandas katseklaasis: Järelikult peab ka sade tekkima. Kasutan aktiivsusi kontsentratsioonide asemel: Katse 1.2. Ba2+ ioonide määramise reaktiiv peab sisaldama SO 42- ioone. Sadeneb valge värvusega baariumsulfaat. Arvutan sadet moodustava ühendi ioonide kontsentratsioonide korrutise esimeses katseklaasis: Arvutuste kohaselt pidi sade tekkima (ja tekkis ka). Katse 1.3. Sade tekkis 10 mL 0,05 M Pb(NO 3)2 lahuse ja 10 mL 0,5 M NaCl lahuse segamisel. Teisel juhul sadet ei tekkinud. Tekkis valge sade. Arvutan ioonide kontrsentratsioonide korrutise esimeses keeduklaasis: Arvutuste kohaselt tekib sade. Arvutan ioonide kontrsentratsioonide korrutise teises keeduklaasis: Arvutuste kohaselt sadet ei teki. 2. Mitme rasklahustuva ühendi tekkimine ühe ja sama iooniga Katse 2.1.
1. mõisted: otsene mõõtmine-Keha või nähtuse vahetu võrdlemine mõõtühikuga. kaudne mõõtmine-Mõõtarv saadakse arvutuste teel ühikruudumeetod-Pindala mõõtmise meetod mille käigus kaetakse pind korrapärase võrgustikuga, mille ühe ruudu pindala on teada, seejärel leitakse keha pinda katvate ruutude arv ja korrutatakse see arv ühe ruudu pindalaga. sukeldamismeetod-Ruumala mõõtmise meetod, mille käigus sukeldatakse keha vedelikku. Selle tagajärjel tõuseb anumas vedeliku tase, veetaseme tõusu järgi saabki mõõta keha ruumala. tihedus-Aine tihedus näitab ühikulise ruumalaga aine massi
Jagunevad: Mateeriaosakesed --aine algosakesed Vaheosakesed vastastikmõjusid vahendavad osakesed Igal mateeriaosakesel on olemas ka antiosake (laengud vastupidise märgiga) Elementaarlaeng 1e = 1,6 · 10 ¯¹ Mudel Originaali ligilähedane koopia, loodusnähtuste seletamiseks Põhjused, miks kasutatakse mudeleid: Vt lk ..... Mõõtmine Otsemõõtmine tulemus saadakse vahetult mõõteriista skaalalt. Kaudmõõtmine otsemõõdetud tulemustest arvutuste abil. Mõõtmistega kaasneb alati mõõteviga Erand loendamine heades vaatlustingimustes Mõõtemääramatus Tekkepõhjused = mõõtevea allikad: mõõteriist mõõtmisprotseduur lugemisviga mõõtja ebatäpsus parallaks nurk 2 erinevast kohast 1 punkti sihitud vaatekiirte vahel häireviga el väljad, vibratsioon, kõrvaline valgus lähteviga kasutatavate konstantide täpsus metoodiline viga meetodiebatäiuslikkus, arvutuste ligikaudsus
fenoolftaleiin (ff). Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Enne katse alustamist tegin mõned arvutused, et teada saada palju vett ning HCl on mul vaja katseks võtta. Mõõtsin mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi nii palju vett, kui palju arvutades sain ning lisasin tõmbe all väikese mõõtesilindriga vajaliku koguse (samuti katsele eelnenud arvutuste alusel)HCl. Sulgesin kolvi ning segasin seda tõmbe all ringikujuliste liigutustega. Tegin saadud lahusest 5 kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin destilleeritud veega loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust. Enne vajaliku koguse pipeteerimist loputasin pipetti iga kord selle lahusega läbi s.t. et ma loputasin iga kord pipetid (ja ka büreti) töölahusega ning alles siis mõõtsin endale katseks vajaliku koguse lahust. Lisasin 20 ml
Nihikuga mõõtes tuleb plaadi paksuseks d = 5,73±0,11 mm Kruvikuga mõõtes aga d = 5,905±0,021 mm Toru välisläbimõõt, tuleb nihikuga mõõtes dv = 67,44±0,14 mm Toru siseläbimõõt, tuleb nihikuga mõõtes ds = 65,16±0,26 mm1 1 Selline suur veavahe on tingitud asjaolust, et nihiku kasutamisel siseläbimõõdu mõõtmiseks tuleb tegelikkust tulemusest lahutada teatud suurus, see aga muudab mõõtmise veel ebatäpsemaks. Toru ristlõike pindala tuleb arvutuste teel, arvestades mõõtmistulemusi järgmine: S = 237,45±30,5 mm2
Tulemuseks saan R2,3,4 = 3,83Ω 5 Skeem 3 – Ahelad R1,5,6 ja R5,6 Eelnevat arvutuskäiku korrates arvutan ahela R5,6 takistuse R5 * R6 R5,6 = R5 + R6 3Ω * 6Ω R5,6 = = 2Ω 3Ω + 6Ω Tulemuseks saan R5,6 = 2Ω ja ahela R1,5,6 takistuse R1,5,6 = R1 + R5,6 R1,5,6 = 2Ω + 2Ω = 4Ω Tulemuseks saan R1,5,6 = 4Ω 6 Arvutuste tulemusena on mul teada Skeem 1 ahelate takistused ja nüüd saab arvutada Skeem 1 kogutakistuse. Kogutakistuse R1,2,3,4,5,6 arvutamiseks kasutan kahe takisti rööpühenduse valemit R1,5,6 * R2,3,4 R1,2,3,4,5,6 = R1,5,6 + R2,3,4 4Ω * 3,83Ω R1,2,3,4,5,6 = = 1,96Ω 4Ω + 3,83Ω Tulemuseks saan R1,2,3,4,5,6 = 1,96Ω 7 1.3. Takistuse arvutuse kokkuvõtte
Mõõda linnulennuline vahemaa kodu juurest koolini ja sama vahemaa mööda teed. Ekraanipilt. 3. Mis ilmakaarde ja kaugele jääb kool minu kodust? 4. Koosta ise kolm küsimust maa-ameti Eesti kaardi põhjal. 1. Kõrgus: 39,6 meetrit. 2. 3. Minu kodu on koolist 190 meetrit lõunasse. 4.1)Eesti jalgpalli liidu murustaadioni, nike arena kunstmurustaadioni ja sportlandi kunstmurustaadioni pindala kokku+ ekraanipilt: minu arvutuste järgi, peaks kolme staadioni pindala olema kokku 28168,19 ruutmeetrit või 28168190000 ruutmillimeetrit. 2) Kui kõrge on Oskar Hirvlaani maja maapinnast? 14,5 meetrit. 3) Mitu maakonnabussi ja trolli on Balti jaamas? 28 maakonnabussi ja 1 troll. 6450.66
Laboratoorne töö nr 1: "Projekteeritud võrgu täpsuse arvutus" 1.1 Algandmed S=500 m =206 265'' 1.2 Arvutused Tabel 1.. Arvutuste tulemused Joonte arv Käigu Põikinihe Käikude Käikude Käigu nr pikkus arv. krv kaalud 3 300000 19,4424 0,0514 3 300000 19,4424 0,0514 2 200000 4,3876 0,1125 1.3 Tehetekäigud 1) Käigu pikkuste arvutamine; : a) ; b) ; c) . 2) Põikinihete arvutamine; a) ;
Hooldetegur m: Tabelist 3 võtame valguskao 8%, tabelist 4 – vertikaalse klaasi jaoks kordaja 1 ning tabelist 5 ilmastikumõju tarvis kordaja 3. Arvutus 8% x 1 x 3 = 24 %. Hooldetegur m on 100% - 24% = 76% ehk kümnendmurruna 0,76. Magamistubade minimaalne keskmine päevavalgustegur on 1%. Lahendatud ülesande põhjal saadud päevavalgustegurid on vastavalt 2,19 %, 4,55% ja 2,51%, mis vastavad ette antud nõuetele. Elutoa minimaalne keskmine päevavalgustegur on 1,5%. Antud ülesandes arvutuste põhjal tuli selleks väärtuseks 2,08%, mis samuti vastab nõuetele.
2. Materjalide kirljeldus Katsetatav puit oli mänd. Katsekehade mõõdmed olid ümmarguselt 20 x 20 x 30 mm. Katsekehad 1, 2 ja 3 olid kuivatuskapis; 4, 5 ja 6 olid õhkkuivad (proovikehad 4,5,6 pandi peale survetugevuse määramist kuivatuskappi); 7, 8 ja 9 olid immutatud. 3.Töö käik 3.1. Puidu niiskussisalduse määramine. Katse alguses proovikeha kaalutakse täpsusega 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 103 ± 2 oC püsiva massini. Katse arvutuste tulemused on üles märgitud tabelis 1. Vaigurikka puidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga 1. Valem 1: W = 100 * (m1 m) / m W proovikeha niiskussisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g] m proovikeha mass peale kuivatamist [g] Arvutus: Proovikeha nr. 4 m1 = 6,60 [g] m = 6,01 [g] W = (100 * (6,60 6,01)) / 6,01 = 9,8 [%] 3.2 Katsetatava puidu tiheduse määramine.
Lisaks on võimalik muuta kiirte suunda, kui liigutada neid hiirte kursoriga. Simulatsioon arvutab kiirte ja optilise telje vahelise nurga(tähistatud rohelisega) ning teleskoobi suurenduse(näidatud numbriliselt juhtpaneelil). Simulatsioon näitab kuue tähe silmaga nähtavat kujutist ning valitud parameetritele vastava teleskoobi poolt suurendatud(või vähendatud) kujutist. Uuritud simulatsioon on lihtinimesele ilmselt veidi keerukas, aga geniaalselt tehtud ja püütud ka meile selgeks teha arvutuste abil objektiivi ja okulaari ning suurenduse sõltuvust. Põhimõtteliselt on kõik lihtne, kõik toimib ühe valemi järgi. Valem : v = f1 / f2 kus a) v = suurendus b) f1 = objektiivi fookuskaugus c) f2 = okulaari fookuskaugus Paar näidet:
PUNKTMASS KÄTLIN AIA EV111 PUNKTMASS füüsikalise keha mudel idealiseeritud objekt Punktmassiks nimetatakse sellist keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata Punktmass on keha füüsikaline mudel, mis ei arvesta kuju ega mõõtmeid PUNKTMASS kasutatakse arvutuste lihtsustamiseks mõõtmeid arvutustes ei arvestata. keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. PUNKTMASS EHK... Masspunkt Materiaalne punkt NÄIDE Näiteks ühest linnast teise sõitva auto liikumise kirjeldamisel võime teda ette kujutada ühe punktina. Seda punkti nimetatakse punktmassiks. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Need punktid, mida liikuv keha läbib,
ala ning oleks seotud riikliku võrguga. Võimalik mõõdistamisvõrk oleks tee puhul kõige otstarbekam rajada käiguna. Jaamapunktidest peaks olema võimalik vaadelda kõiki soovitud objekte. 2. Millised geodeetilised tööd tuleb teostada trassi piketeerimiseks. Kuidas toimub kõverate mahamärkimine ja kuidas saab kanda sirgel olevad piketid kõverale? Trassi piketeerimiseks tuleb selle elemendid eelnevalt leida arvutuste teel (tangenslõigud, mõõteliiad, bisektorid) vastavalt kavandatava tee klassile ja projektkiirusele. Arvutuste tegemiseks valitakse sobilik pöörderaadius. Trass jaotatakse plaanil ühesuguse pikkusega lõikudeks- enamasti on selleks 100 m. Piketeerimist aslutatakse trassi algusest, mis on nö null-pikett. Piketid paigutatakse mööda sirget kuni trassi esimese nurgapunktini (N), mis tähistatakse plusspiketina. Järgnevalt oleks tarvilik määrata kõvera alguspunkt KA
s · Laine kiiruse valem: v = × f või v = T või v = t m · Laine kiiruse ühik: s · - lainepikkus, ühik on üks · s-teepikkus, ühik on üks meeter (m) meeter (m) · f-võnkesagedus, ühik on üks · t-aeg, ühik on üks sekund herts (Hz) (s) · T-võnkeperiood, ühik on üks sekund (s) Arvutuste korral tuleb tehte sisse panna arvude järele alati ühikud! Sagedus: (sageduse arvutame võnkumise korral) vt TV lk 8 ül 4.-5.; TV lk 20 ül 9 Võnkesagedus võnkeperioodi pöördväärtus, näitab täisvõngete arvu, mida pendel sooritab ühe sekundi jooksul. 1 n = · Arvutusvalem: f = 1T t Mõõtühik: 1 Hz (herts), 1 1
liitmismasinat Sai võimalikuks ka masina abil korrutamine 1820 hakkasid levima mehaanilised arvutusmasinad, kalkulaatorid prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar leiutas masina mille abil sai korrutada, jagada, liita ja lahutada inglise matemaatika professor Charles Babbage (17991871) tõeline arvuti Esimese generatsiooni arvuti See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kaalus 30 t Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiirusel 5000 tehet sekundis. 1971 valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004 Intel4004'l oli 2300 transistorit, mis katsid 12 mm2 pinna Tänapäeva kiirete personaalarvutite eelkäija 1976 ehitasid Steve Jobs ja Steve Wozniak esimese Apple arvuti ühes Garaazis Kalifornias 1981 valmistas oma esimese personaalarvuti USA firma IBM 1984 esimene Macintoshi tüüpi arvuti Macintosh Tulevik
Soomlase Juha Laitila 2007. aasta uurimustöös „Harvesting Technology and the Cost of Fuel Chips from Early Thinnings“ käsitletakse harvendusraiel kogutava küttelaastu tehnoloogiat ja maksumust. Uurimustöö tehti, kasutades olemasolevaid parameetreid ning mudeleid. Puistu, mis võeti arvutuste aluseks, pindala oli kaks hektarit ning saadud puitmass 60 kuupmeetrit. Keskmise eemaldatud puu ruumala oli 30 liitrit. Linnulennult puistust terminali oli 40 kilomeetrit. Kännuraha ei kasutatud arvutustes. Tuginedes uurimusele, siis küttelaastu maksumus oli 31,9 kuni 41,6 eurot kuupmeetri kohta või 14,9-19,4 eur/MWh, 40%-se laastu niiskuse juures. Olgu ka öeldud, et 2006 aasta seisuga oli laastu kasutamisel selle hind 11,95 eur/MWh Kasutati ka erinevaid raietehnikaid
kompimismeel. 12. Mikromaailm-peab vaatama mikroskoobiga, pole palja silmaga nähtav. Makromaailm-on suuremad kehad, mida inimene näeb palja silmaga. Megamaailm- veel suuremad kehad, mida inimene näeb ilma abivahenditeta. 13. Mõõtmine on tema väärtuse võrdlemine mõõtühikuga. 14. Mõõtmist liigitatakse: 1)otsemõõtmine-kus tulemus saadakse vahetult mõõteriista skaalalt 2)kaudmõõtmine-tulemused saadakse arvutuste abil 15. Mõõdulint pikkust, termomeeter-temperatuuri, ampermeeter-voolutugevust, dünamomeeter-jõudu, voltmeeter-pinge, kaal-mass, spidomeeter- kiirus, hodomeeter- kõverjoonelist pikkust, anemomeeter-tuulekiirus, areomeeter-tihedus.
puhast soola ning kui palju soola välja kristalliseerub. KNO3 lahustuvus on T=70ᵒC 138 g soola/100g vees T=20ᵒC 31,7g soola/100g vees Järelikult 14g soola lahustub T=70ᵒC juures 10.15g vees ning T=20ᵒC. 100 g vees lahustunud KNO3 st sadeneb välja: 138g-31.7g=106.3g Protsendiliselt teeb see: 106.3/138=0.77 e. 77% Antud lahusest peaks välja sadenema 14x0.77=10.78 KNO3 Vett võtan veidi rohkem,kui arvutuste järgi ette nähtud. Kaalun soola keeduklaasi ning lisan vajaliku koguse vett ja kuumutan lahust klaaspulgaga segades veidi üle 70ᵒC kuni sool on lahustunud. Seejärel filtrin selle kohe filterpaberi ja lehtri abil keeduklaasi ning jahutan 20ᵒC-ni. Seejärel filtrin uuesti läbi filterpaberi ning kuivatan selle peale jäänud kristallid, kuni need enam ei kleepu. Kaalun soola massi. m = 6,0g Arvutan saagise:
toatemperatuuriga, oodake enne lugemi h2 võtmist seni, kuni manomeetri näit enam ei muutu. 5. Korrake katset vähemalt 5 korda. Tulemused kandke tabelisse 1. 6. Leidke erisoojuste suhe ja tema viga. Õhu erisoojuste suhte määramine. Katse nr. h1 h2 h1-h2 1. 2. 3. 4. 5. _ = ………. ……… Järeldus Arvutuste tulemused: = , usutavusega 0,95 Järeldus: Õhu erisoojuste suhe on 1,40. Katsetulemused langevad sellega kokku,kuigi pisut erinevad. Põhjuseks võib olla suuremate molekulide olemasolu ,aga ka katseseadme ebatäpsus või kontrollimatud süstemaatilised vead. Õhu erisoojuste suhte täpsemaks määramiseks käesolev metoodika ei sobi ,oleks vaja täpsemaid seadmeid.
Tabeli töötlusprogramm. *Tabeli töötlus arvutis Väga populaarsed on sihukesed programmid nagu tabeli töötlusprogrammid. Et tabelisse kirjutatud andmete ja valemite järgi arvutatakse automaalselt tabeli ülejäänud väärtused. Algandmete muutmisel muutuvad automaalselt ka neid andmeid kasutavate arvutuste tulemused. Tabelis olevaid andmeid saab järjestada ehk sorteerida. Tabeleid on mugav vormistada ja esitleda, andmete põhjal saab koostada ka ülevaatlikke diagramme. Üks levinumaid tabelitöötlusprogramme on Microsoft Excel ja Openoffice. *Üldpõhimõtted Program mi käivitamine Microsoft Excel saab käivitada programmikooni abil, mis asub Windows'i Start-menüüs või (kui on) töölaual. Excel'i dokumentidel on nimelaiendiks.xls
Massiprotsent, mis vastab tihedusele Massiprotsent, mis vastab tihedusele 7. Katseandmete töötlus ja analüüs Mõõdan kolvi massi ning seejärel lisan sinna 8,10 g liiva ja soola segu (SEGU B) Arvutan lahuse kontentratsiooni Arvutan lahustunud aine (NaCl) massi Leian NaCl sisalduse liiva ja soola segus: Leian katse suhtelise vea, kui NaCl sisaldus liiva ja soola segus on 70% 8. Järeldus 4 Katse ja arvutuste tulemusena sain NaCl sisalduseks liiva ja soola segus 68,85%. Õige vastus on aga 70 %. Katsel esineb süstemaatiline viga 1,6%. Selle tekkeks võib olla mitu põhjust: a) NaCl ei lahustunud täielikult lahuses, osa jäi veel liiva ja soola segusse sisse. b) Kogu vedelik ei filtreerunud, võiks kaduma minna mõni tilk. c) Võis areromeetriga tiheduse mõõtmisel tekkida pisikene vaatlemisviga. 9
maksumus antud piirkonnas (EUR): Maksumus ühe 2108,5 majapidamise kohta (EUR) Reflektsioon: Töö koostamisel oli minu jaoks suurimaks komistuskiviks tööülesande mitmetimõistetavus kuid lõpuks otsustasin, et õige on loogilisim ja mugavaim viis ja toimisin nii. Arvutuste tegemine oli lihtsam võrreldes eelnevalt tehtud töödega. Arvan, et sain töö tegemisega edukalt hakkama.
.................. (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Tallinn 2011 1. Arvutuste lähteandmed. Tabel 1. Lähteandmed. Suurus Väärtus E 10V UE0 2V IK0 0,5mA 2. Koostatud võimendi skeem koos elementide väärtustega. Joonis 1. LC ostsillaatori skeem Tabel 2. Kasutatud elementide väärtused. Suurus Väärtus RB1 240k RB2 120k RE 3,9k RK 6,8k CB 220pF CE 6,8nF C2 10nF C1 750pF 3
w= pV/RgT Rg = 287,1 J/kgK Üldõhuvahetus 0,42 l/(m2s) Köetava põranda pindala 114,57 m2 Ruumi kõrgus: 2,6 m V=114,57*2,6= 297,88 m3 T=273+21=294 K w = [(101325 0,3*2486) * (297,88*0,421)] / [287,1 * 294] = 149,4 kg Ühe tunni jooksul kulub 149,4*35,41= 5290,25 kJ Kuna W=J/s ja tunnis on 3600s, kulub ühes tunnis 5290,25 *1000/3600 =1469,5W = 1,5 kW. Leian jaanuari kuus kuluva energia hulga: Q = 1,5*24*31 = 1116 kWh Järeldus: Arvutuste põhjal näeme, et ventileerimise kulud on suured. Energiakulu vähendamiseks võiks kasutada näiteks soojustagastit, mis kasutab ära ventilatsiooniga väljavisatavas õhus sisalduvat energiat.
annaabi.ee 
