Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Arvutivõrgud eksamiks - sarnased materjalid

adress, hend, pakett, protokoll, paketi, server, hendus, saatja, ruuter, saadab, frame, kanal, edastus, pakettide, marsruut, steem, rgus, host, paketid, graafi, inter, protocol, user, imalik, rakenduse, internet, rkude, saadetakse, andmeedastus, bitt, algoritm, sessioon, sild, protokollid, vigade, brauser, maci, lmed, rgmise, usaldusv, kokkup, csma
thumbnail
46
pdf

Arvutivõrgud eksamimaterjalid

1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt – saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1) allikas, mis genereerib andmeid 2) saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3) edastussüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4) vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht

Arvutivõrgud
55 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Arvutivõrgud eksamiks

Eksamiteemad aines ARVUTIVÕRGUD ISP0040/ISP0041 kevad 2011 1. Üldine kommunikatsiooni mudel allikas ­ saatja - keskkond- vastuvõtja ­ sihtkoht ..ehk.. arvuti ­ modem ­ kaabel ­modem ­ arvuti 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded -signaalide genereerimine -kasutajaliidesed (HTTP ,Telnet ,FTP ) -sünkroniseerimine -vigade avastamine ja parandamine (kontrollsummad) -voo juhtimine ( liikuv aken ,tagasiside ACK, NAK) -adresseerimine (IP , MAC) -marsruutimine (virtuaalkanalid , distantsvektor ,link state) -pakettide formeerimine -turvalisus (võtmed ,algoritmid , krüptograafia)

Arvutivõrgud
411 allalaadimist
thumbnail
144
docx

Arvutivõrkude eksami konspekt

1. Üldine kommunikatsiooni mudel Rr Kommunikatsioonisüsteem ei tee vahet sellel mida me täpselt edastame (video, heli, pilt jne kõik tõlgitakse ikkagi 1 ja 0 jadaks) Simplex - ühesuunaline Pool-Duplex - mõlemat pidi, aga korda mööda, walkie-talkied, ainult üks saab korraga andmeid edastada Täis-Duplex - mõlemat pidi ja samal ajal, telefonid Süsteemi rrRrrrrr on infovahetus, seega meil on: Allikas - Saatja - Edastaja - Vastuvõtja - Sihtpunkt Allikas - genereerib edastamiseks vajaliku infoex Saatja - kodeerib allika poolt genereeritud info signaaliks (ADC nt kui edastame heli) Edastaja - vastutab signaali transportimise eest punktist A punkti B Vastuvõtja - dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavasse vormi Sihtpunk - self-explanatory, aga okei, see kes kasutab saadetud infot 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1

Arvutivõrgud
41 allalaadimist
thumbnail
64
docx

Arvutivõrgud eksami vastused

1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt ­ saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)andmeallikas, mis genereerib andmeid (arvuti) 2)saatja, seade, mis edastab informatsiooni (modem, võrgukaart) 3)edastuskeskkond, süsteem, mille kaudu andmeid transporditakse (telefonisüsteem) 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule (võrgukaart, modem) 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks (server)

Arvutivõrgud
36 allalaadimist
thumbnail
41
pdf

Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks

ARVUTIVÕRKUDE EKSAMIKÜSIUSED 2014 *Erki* 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt ­ saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded

Arvutivõrgud
156 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Eksami küsimuste põhjalikud vastused

1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas ­ saatja ­ edastaja ­ vastuvõtja ­ sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam,

Arvutivõrgud
410 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Arvutivõrgud. Väga põhjalik eksamimaterjal

NB! Konspektis pole peaaegu ühtegi joonist. Eksamil võivad olla joonised vajalikud. 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt ­ saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded on:

Arvutivõrgud
380 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Arvutivõrgud

3 Arvutivõrgud Soome (Finland), de - Saksamaa (Deutschland). CcTLD-de kasutamine on suurel määral piiratud kohalike seaduste ja õigusaktidega, rahvusvaheliseks katusorganisatsiooniks on IANA. Näiteks peab Eesti .ee domeenis teise astme domeeni registreerimiseks olema juriidiline isik ja server peab asuma Eestis. Vastavate piirangute määramisel on riikidel vabad käed. gTLD on rahvusvaheliselt kasutatav ja hõlmab kolme domeeni - com, net ja org. Neid võib registreerida iga inimene ükskõik kui palju tingimusel, et ta tasub nende domeenide registreerimismaksu (nüüdse konkurentsi tingimustes maksab see üldiselt $15-$35 aastas).

Arvutiõpetus
188 allalaadimist
thumbnail
54
docx

Arvutivõrgud ja andmeside

Kaadrite formeerimine ja saatmine. 3. Võrgukiht - Seitsmekihilise OSI sidemudeli altpoolt kolmas kiht. Võrgukiht kasutab andmete edastamiseks vahetult selle all asuvat andmelüli kihti ning teda ennast kasutab kõrgemalasuv transpordikiht. Võrgukihi ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine.Levinuim võrgukihi protokoll on IP protokoll. Loogiline adresseerimine. Pakettide marsruutimine. 4. Transpordikiht - OSI mudeli altpoolt neljas kiht. Transpordikiht määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. Transpordikihti kasutab sellest kõrgemal asuv seansikiht. Loob lihtsalt kasutatava usaldusväärse kanali. Vookontroll. Usaldusväärne ühendus

Arvutivõrgud
44 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Arvutivõrkude konspekt

Igal seadmel on 32- bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga APP protokolli abil. Kanalikiht (data link I.) - Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. Igale võrguseadmele on eraldatud unikaalne 48-bitme ainult antud seadmega seotud MAC (media access control) aadress. Kui kõik 48-bitti on 1-d, saavad paketi kätte kõik võrgus olevad seadmed. Siin toimub ka sissetuleva paketi MAC-aadressi kontroll (kas on pakett on mõeldud antud seadmele või mitte). Füüsiline kiht (physical I.) -Tegeleb bittide ülekandmisega. Juhib võrgu riistvara liideste tööd, s.h. kaabli tüüp (coax, twisted pair)

Arvutiõpetus
115 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Arvutivõrkude alused

3. territoriaalvõrgud (CAN) , kus ühte võrku on ühendatud suure tehase, ülikoolilinnaku, sõjaväeosa jne. arvutid 4. linnavõrgud (MAN), mis katavad tervet linna 5. koduvõrgud (HAN), kuhu on ühendatud kasutaja kodus olevad digitaalseadmed Jaotur Jaotur suunab andmepakette sobivatesse portidesse vastavalt pakettides leiduvatele MAC- aadressidele. Nii tagatakse võrgu märksa suurem efektiivsus võrreldes tavaliste passiivjaoturitega, mis saadavad iga paketi valimatult kõigisse portidesse. Kui kommuteeriv jaotur ühendab kohtvõrgus omavahel kokku kaks tööjaama, siis annab see nende käsutusse liini kogu ribalaiuse . Uuemad kommuteerivad jaoturid toetavad nii traditsioonilise Ethernet'i (10 Mbit/s) kui ka Fast Ethernet'i (100 Mbit/s) porte. Sild Võrguseade, mis ühendab üht kohtvõrku (LAN) teise sama protokolli (näit. Ethernet või Token Ring) kasutava kohtvõrguga ning edastab andmepakette ühest kohtvõrgust teise

Arvutivõrgud
78 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Arvuti võrgu referaat

Keerulisemad modulatsioonimeetodid on faasimanipulatsioon (PSK) ja kvadratuur-amplituudmodulatsioon (QAM). Optilistes sidesüsteemides moduleeritakse elektromagnetiliselt laserkiire intensiivsust Pakettkommutatsioon - Sõnum jaotatakse tükkideks ja igale tükile pannakse päis juurde. Siis saadetakse tükid minema. Füüsilist sidet ei looda. Tehnikad: Datagramm edastus (paketid on sõltumatud ning võivad kohale jõuda erinevat teed pidi ning erinevas järjekorras), Virtuaalne kanal (esimene pakett loob marsruudi ja ülejäänud lähevad sama teed pidi). Erinevalt ahelkommutatsioonist mingeid ressursse ei reserveerita. Piirangud ­ viide(latentsus), paketi kadu, pakettide läbilaskevõime, värelemine(jitter, viide muutub), ühiskasutusega võrk. Jadaedastus - Märki esitava rühma elementide järjestikku edastamine ühe edastuskanali kaudu. Rööpedastus - Rööpedastuse korral kõik andmerühma bitid (1-8 baiti) kantakse üle korraga, iga bitt mööda eraldi juhet (liini)

Arvutivõrgud
100 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Arvutivõrkude eksam

1MHz · Andmekanal muudab sagedusvahemikku 1600 korda sekundis · Iga kanal on jagatud ajapiludeks kestusega 625 ms · Pikovõrgus on üks peajaam (master) ja kuni 7 alamjaama (slave) 1 · Peajaam edastab signaali paarisarvuliste ajapilude ajal ja alamjaamad paaritute ajapilude ajal · Paketi pikkus võib olla kuni 5 ajapilu suurune · Iga pakett mahutab kuni 2745 bitti andmeid · Pikovõrgus kasutatakse kahesugust andmeedastust: sünkroonne ühendusega edastus (synchronous connecton oriented SCO) asünkroonne ühenduseta edastus (asynchronous connectionless ACL) · Igas pikovõrgus saab olla kuni kolm (3) SCO ühendust, igaüks kiirusega 64Kb/s seejuures sünkroniseerimiseks ja põrgete vähendamiseks määrab peajaam ära iga ühenduse kasutada olevad ajapilud

Arvuti õpetus
17 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Arvutivõrgud

Arvutivõrgud TOPOLOOGIA MEEDIA (ülekanne) PROTOKOLLID SEADMED TOPOLOOGIA · Võrguseadmete füüsiline ja loogiline ülesehitus · Siini võrk (Bus Network)- üks meediakandja, back bone-üks füüsiline kaabel · Liini võrk (Chain Network)- seadmed on ühendatud järjest, jadaühendusena · Ring võrk-ringikujuline loogika, loodud suletud ahel, liikumine on ühes suunas päripäeva, token ring-sümboolne pakett, võib rääkida ainult see masin, kelle käes on token ring · Tähtvõrk (Star Network)-keskmine seade, masinad ühilduvad üksteise külge läbi keskmise seadme · Puu võrk (Tree Network)-seadmete hierarhia, juurseade · Kontuurvõrk (Täis) (Fullmesh Network)-kõik punktid on kõikide teiste punktidega ühendatud maksimaalselt, osaline kontuurvõrk (partialmesh netw.)- ei ole maksimaalühendust · Hübriid võrk (Hybrid netw

Arvutivõrgud
58 allalaadimist
thumbnail
74
pdf

Arvutid 1 eksam

EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................... 1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ...................................................................................................... 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................................................................................... 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid ............................................................. 5 AND ..............................................

Arvutid i
586 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused

1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab)

Tehnoloogia
18 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Arvutivõrkude Referaat

tavalise traattelefoniside juures. Kui te helistate mingile numbrile, siis telefonifirma moodustab kogu kõne ajaks püsiva füüsilise ühenduse ja seda ühendust ei saa samal ajal keegi teine kasutada. Kanalikommutatsiooni vastandiks on pakettkommutatsioon näiteks X.25 võrgus, mis pakub mitte füüsilist, vaid virtuaalset kanalikommutatsiooni. Pakettkommutatsioon - Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel

Arvutivõrgud
89 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Arvutivõrgud vastused

ühendatud. Selleks kasutatakse värvide järjestuse standardeid T568A ja T568B. Otsekaabli mõlema otsa eri värvi traadid on sama järjestusega, st mõlemas otsas kasutatakse sama värvikoodi (kas T568A või T568B). Kasutatakse põhiliselt võrgukaardi ühendamiseks hubi või kommutaatoriga. Ristkaabli otste traadid on erineva järjestusega signaali inverteerimiseks – ühe poole saatja kontakt jõuab teisele poole vastuvõtvasse kontakti ja vastupidi. Kaabli kaks otsa peavad olema tehtud erineva värvikoodi järgi (üks T568A järgi ja teine T568B järgi). Ristkaablit kasutatakse selleks, et ühendada kaks arvuti võrgukaarti või kaks vanemat tüüpi hubi või kommutaatorit (Uplink port). Ristkaabli traatide paigutused otsikutesse 10 ja 100 Mbit/s Etherneti võrgu korral. Kahe arvuti

Arvutivõrgud
25 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Arvutivõrgud!!!

ajastamine. Järgurid töötavad OSI mudeli 1. kihis Protokoll- Eeskiri, mis määrab ära vormingu ja protseduurid andmete saatmiseks ja vastuvõtmiseks kahe võrku ühendatud seadme vahel. Võimaldab erinevatel seadmetel üksteisega suhelda. Andme pakett- Andmete edastamiseks võrgus tükeldatakse andmejadad pakettideks, mis pärast kohalejõudmist uuesti kokku pannakse. Kui edastamisel on näiteks sideliinide kehva kvaliteedi tõttu tekkinud vigu, siis saadetakse vigane pakett kohe uuesti. Nii pole ühe vea tõttu vaja uuesti saata kogu andmemassiivi. Andmepaketti nimetatakse ka kaadriks, segmendiks, blokiks ja datagrammiks. Paketi päis- Sidesüsteemi kaudu edastatava andmepaketi osa, mis sisaldab talitlusandmeid paketi allika, sihtkoha, sisendjärjestuse numbri ja prioriteeditaseme kohta. Andmekeha- Andmepaketi või kaadri osa, mis sisaldab sõnumi sisu, Jalus- Paketi lõpemise info.

Arvutiõpetus
80 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Arvutivõrgud

kiirusel keskmisel pikkusel. 4 TCP/IP internet layer OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID Ethernet - Asünkroonülekanne (ATM) - Võrgutehnoloogia, kus andmeid edastatakse väikeste, fikseeritud suurusega (53 baiti) rakkudena (pakettidena). See võimaldab ühes ja samas võrgus edastada nii video-, audio- kui arvutiandmeid, ilma et ükski neist liini umbe ajaks. POTS (Plain Old Telephone Service) ­ Analoogtelefoniteenus Kakspunktprotokoll, punkt-punkt protokoll (PPP) - kasutamine on populaarseim meetod IP andmepakettide edastamiseks üle kasutaja ja ISP vahelise kakspunktkanali . Näiteks sissehelistamisliini või püsiühenduse kaudu saate PPP abil ühenduse oma ISP'ga ja võite kasutada TCP/IP protokolle Integreeritud teenustega digitaalvõrk (ISDN) - Rahvusvaheline sidestandard kõne, pildi ja andmete edastamiseks mööda digitaaltelefoni või tavalise analoogtelefoni liine.

Arvutivõrgud
112 allalaadimist
thumbnail
100
docx

Arvutite eksam

 Kui te leiate vea siis osutage sellele kommentaariga (“Insert” ->”Comment” või märgi osa sellel parem klõps ning “Comment”).  Küsimuste järel on vastamise koht. Vastamisel lisage kindlasti küsimus ja järjekorra number! TUBLID OLETE! :) Kes ütles? Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). 9.

Arvutid
45 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Arvutivõrgud

· Carrier Sense Multiple Access Collision Detection ­ Kandja Tunnetus Mitmik Juurdepääs Kokkupõrke Tuvastus · Carrier Sense ­ Signaali Saab Sisse Lasta Siis Kui Kanal On Vaba · Line ­ Liinivõrk, Üksteise Küljes Ahelas · Ring ­ Ringtopoloogia · Star ­ Tähtvõrk, Seadmed Räägivad Läbi Keskse Seadme · Mesh ­ Laivõrgud · Partial (Osaline) ­ Osadel Nodedel Rohkem Ühendusi Kui 1 · Full (Täielik) ­ Kõikidel Nodedel On Max Arv Ühendusi Üksteisega · Saatja (Transmitter) ­ Tx · Vastuvõtja (Receiver) ­ Rx · Saatevvastuvõtja (Tranceiver) · Protokoll ­ Reeglisitik Mille Alusel Käib Suhtlemine, Määratleb Kuidas Ja Mis Vormis Andmete Vahetamine Käib 1. TCP (Transmission Control Protocol) ­ Edastus Ohje Protokoll .Ülesandeks on teate saatmise võimaldamine (teeb kõik selleks et andmete saatmine oleks võimalik) 2. IP (Internet Protocol) ­ Interneti Protokoll

Arvutiõpetus
50 allalaadimist
thumbnail
58
ppt

Arvutivõrkude alused

või ühenduseta edastust Reeglina kasutatakse pakettkommutatsiooni Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 8 Ühendusega edastus Ühendusega edastuse korral edastatakse kõik paketid läbi võrgu ühte ja sama teed kaudu Edastusprotsess on jagatud kolme faasi: ühenduse loomine andmeedastus ühenduse lõpetamine (katkestamine) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 9 Ühendusega edastus Ühenduse loomiseks saadetakse esimene, ühenduse initsialiseerimise pakett läbi võrgu See pakett sisaldab päises sihtkoha täielikku aadressi ja igast võrgusõlmest läbiminekul salvestatakse selles loodava kanali loogiline number Selliselt luuakse edastuse ajaks virtuaalne (loogiline) kanal Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 10 Ühendusega edastus Andmeedastuse pakettide edastamisel lisatakse nendele kanali loogiline number, mille kohaselt andmepaketid toimetatakse sihtkohta Ühenduse lõpetamiseks (katkestamiseks)

Arvutiõpetus
104 allalaadimist
thumbnail
7
docx

arvutivõrgud

Arvestuse küsimuste vastused: Egne Marmor (D12) I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Võrgukaart, võrguprotokolli tugi, korrektne IP-aadressi seadistus, ruuter internetiühenduseks, võrgukaabel või antenn . 2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need töötavad? Ethernet Fast Ethernet (100 Mb/s) Gigabit Ethernet (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) ­54 Mb/s; 150 Mb/s; 300 Mb/s Mobiilne internet: Gprs - 64 kb/s Edge- 256 kb/s 3G ­ 1 Mb/s 3,5G- 10 Mb/s 4 G- 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? IP-aadess on 2nd arv, milles on 32 kohta (bitti).

Arvuti õpetus
62 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Arvutivõrgud

kasutada vasktraati. ISDN täisdigitaalne sideteenus, ADSL vaja telefoniliini või telekaabli olemasolu, SDSL sisenemis ja väljundkiirus on ühesugused, WIFI traadita internet, WIMAX traadita internet võimaldab ühendust kümnete km-ide kaugusele ? 11. Kumb on kiirem, kas ISDN või tavaline modemiühendus? ISDN 12. Milleks kasutatakse modemit? Modem arvutit telefoniliiniga ühendav seade, mis saatja poolel muudab arvuti poolt saadetud digitalsignaalid tavalises telefoniliinis edastatavateks helisignaalideks ja vastuvõtja poolel muudab helisignaalid jälle digitaalseteks. On olemas sisemised ja välismodemid. 13. Andmeside kiiruse ühik? kbps Internet 1. Mis on internet? Internet on ülemaailmne arvutivõrkude ühendus, mis kasutab töötamiseks Interneti Protokolli 2. Interneti teine nimetus? Ülemaailmne arvutivõrk 3

Arvutiõpetus
35 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Arvutid I Eksami pletid

Väljundite arv on 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne 10.Andmeedastus protokollid: sünkroonne, asünkroonne jne. Sünkroonne – clock reguleerib, millal andmed loetakse Asünkroonne – Siinitsükkel = 'mälu aadress valmis' genereerib 'mem. read' signaali, lisaks saadetakse sünkrosignaal, mille peale paneb mälu andmed valmis. Kui andmed käes, saadab prose teise sünkrosignaali, mis eelmised maha võtab. Tagasisideta siin – DAtaValid signaal, mille peale võib siini teises otsas asuv seade hakata andmeid lugema Tagasisidega – DAtaValid signaal, millele vastu võõtev seade annab DataACcepet signaali. Signaalide kestvusaeg ei sõltu üksteisest Täieliku tagasisidega – Andmed valmis genereerib DataValid, mis loob DataAccepted. Viimase ilmumisel kustutatakse 2 esimest. Ootetsüklite lisamisega.

Arvutid
129 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Arvutivõrkude eksam

1MHz · Andmekanal muudab sagedusvahemikku 1600 korda sekundis · Iga kanal on jagatud ajapiludeks kestusega 625 ms · Pikovõrgus on üks peajaam (master) ja kuni 7 alamjaama (slave) 1 · Peajaam edastab signaali paarisarvuliste ajapilude ajal ja alamjaamad paaritute ajapilude ajal · Paketi pikkus võib olla kuni 5 ajapilu suurune · Iga pakett mahutab kuni 2745 bitti andmeid · Pikovõrgus kasutatakse kahesugust andmeedastust: sünkroonne ühendusega edastus (synchronous connecton oriented SCO) asünkroonne ühenduseta edastus (asynchronous connectionless ACL) · Igas pikovõrgus saab olla kuni kolm (3) SCO ühendust, igaüks kiirusega 64Kb/s seejuures sünkroniseerimiseks ja põrgete vähendamiseks määrab peajaam ära iga ühenduse kasutada olevad ajapilud

Informaatika
46 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Arvutivõrgud konspekt

, 512 , 2. 40. Token ring - , . , . . , - (token). - , 3- , . IEEE 802.5 : /. 3 , , , . , . 1. . 2. , 1 3. . 1. - , , - ( 2) 2. 1 , 1 . 3. - «»( ) - 250 SD AC FC DA SA Data FCS ED FS SD AC ED SD Start Delimiter AC Access Control ED End Delimiter FC Frame Control (Loa edastamine,Paketi saatmine, Loa prioriteet, Paketi prioriteet) DA Destination Address (2/6) SA Source Address (2/6) Data (...5000) FCS Frame Check Sequence (4) FS Frame Status 41.Token bus ­ local area (IEEE 802.4), () « ». , . , . , , , / . Token Bus MAC layer , . ( ). , , ( - ). , . Token bus 4 (0,2,4,6) 6- , 0 . 4 . , , . ,

Vene keel
4 allalaadimist
thumbnail
102
pdf

Kommunikatsioonimudel

moodul(suhtlemise võrk) Igal osal on omad ülesanded, osa mingist suuremast protsessist. Näiteks kolmekihiline arhitektuur: Rakenduse kiht->transpordi kiht->võrgu juurdepääsu kiht; erinevad ühenduse pooled suhtlevad sama taseme kihtide tasemel protokollide alusel.Saadetava info sisust ei teata vahepealsetes etappide midagi. 4. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil Posti edastamisel on mitmed etapid. Kui keegi saadab kirja, siis vahepealsetel etappidel ei teata midagi selle sisust. Saatja peab saadetise teataval kombel adresseerima, et see oleks kohale toimetatav sihtpunkti. Näide: saatja->postkontor- >transporivahendid->postkontor(võib mitmeid kordi korduda, kuna kiri võib mitmest postkontorist läbi käia)->saaja; vahepealsetes etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on.

Tehnoloogia
16 allalaadimist
thumbnail
16
docx

TTÜ Arvutid eksamiküsimused

Vigu avastav ­ eelmine punkt. Vigu parandav kood ­ avastab vigase koodi ja parandab selle. Kahe õige koodi vaheline Hammingi distants (erinevus kahendjärgus) peab olema vähemalt kolm. Konveier protsessoris & mälus Otstarbekas on koormata riistvara maksimaalselt. Ilma konveierita täidetakse käske jadamisi. Konveieri abil saab seda teha aga paralleelselt. Konveier ei suurenda üksiku käsu täitmise kiirust, aga ajaühikus täidetakse rohkem käske. Nt. kõigepealt saadab 1 käsu käsuloendur koodi teele, et saada mälukood, samal ajal laadib endasse järgmise käsu ja saadab ka selle teele. Samal ajal toimub juba esimese käsu salvestamine käsuregistris. Konveier on otstarbekas ainult siis, kui seda ei pea vahepeal välja lülitama v peatama. Konveieri tõhusust vähendavad nt siirdekäsud, operandide laadimised, teineteisest sõltuvad andmed ja käsud. Juhtautomaat: osa käsu täitmisel ja realiseerimisel

Arvutid
25 allalaadimist
thumbnail
29
pdf

Arvutivõrkude arhitektuur

z Tavaliselt ehitatakse arvutivõrk jälgides mingit kindlat topoloogiat. z Võrgu topoloogia on võrgukomponentide omavahelise ühendamise füüsiline ja loogiline viis. z Peamised variandid on täht-, siin-, ring- ja puuvõrk. Siinvõrgud (bus network) z Siinvõrk on võrk kus arvutid on ühendatud jadamisi. z Siinvõrk on selline võrgustruktuur, kus igal võrguseadmel on oma sideprotokoll ja keskne juhtarvuti (host) puudub. z Host ehk juhtarvuti on server arvuti, mis juhib konkreetse võrgu tööd. Siinvõrgud 2 z Kõik teelesaadetud sõnumid rändavad mööda ühissiini. z Iga võrguseade kontrollib kas see info on temale. z Info mis on mõeldud sellele arvutile võetakse vastu, kuid vale info jäätakse puutumata ja see liigub edasi teise arvuti juurde. Siinvõrgud 3 z Siinvõrku on mõtet kasutada siis kui on suhteliselt väike arv mini- või mikroarvuteid

Arvutivõrgud
82 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Arvutivõrgud infokorralduses FTP

Mis on FTP? FTP (file transfer protocol) on andmesideprotokoll, mis mõeldud failide edastamiseks üle TCP/IP ühenduse. IETF (internet engineering task force) on sätestanud FTP-le järgnevad eesmärgid: • toetada failide jagamist arvutite vahel; • populariseerida kaugel asuvate arvutite kaudset või otsest kasutust; • peita kasutaja eest erinevate failisüsteemide eripärad; • edastada andmeid efektiivselt ja usaldusväärselt; FTP on klient-server protokoll, mis tähendab seda, et failide vahetus toimub kahe arvuti vahel, millest üks on serveri, teine kliendi rollis: selleks, et andmevahetus saaks toimuda, peab üks osapool (klient) võtma teisega (server) ühendust. FTP ühendus käib üle kahe pordi: 20 on failide edastamiseks, 21 muuks suhtluseks. FTP-d kasutavad mitmed rakendused, tuntum neist samanimeline UNIX käsurea programm. FTP tavaversioon nõuab, et faili siirdajal oleks olemas kasutajakonto (account) mõlemas arvutis

Arvutivõrgud
22 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

moodideski üle üks sõna, ja mitmesõnalised (Multiword). Ühesõnalised DMA moodid on küllalt mõttetud ja uuematest standarditest on nad välja jäetud. Personaalarvuti puhul ei anna ka mitmesõnaline DMA (PIO-ga sama ülekandekiiruse puhul) erilist võitu, sest protsessoril pole niikuinii ülekande ajal muud teha kui selle lõppu oodata. Nagu mainitud, on alternatiiviks DMA-le on Programmed Input/Output (PIO) liides, kus andmevool suunatakse läbi protsessori. Uuem protokoll ATA/IDE liidesele on Ultra DMA, mis toetab burst andmeedastust kuni 33MB/s. DMA ülekande käigus liigutab ketta kontroller andmeid ketta puhvri ja arvuti mälu vahel otse, ilma protsessori abita. Protsessori ülesandeks on vaid enne ülekande algust vajalikud käsud anda ja parameetrid paika panna. Ülekandekiirus tähendab siinkohal kiirust andmete liigutamisel kettaseadmel oleva mälupuhvri ja arvuti vahel. Sellel pole midagi tegemist ketta enesega

Arvutiõpetus
145 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun