Esimene laialt esinenud "metsik" (mitte teaduslikel eesmärkidel loodud) arvutiviirus oli Pakistanist pärit Brian Virus, mis sai avalikuks 1986. aastal. Järgmisel aastal alustasid tegevust Jerusalem -levinumaid ja visamaid raaliviirusi, millest on ohtralt erinevaid variante. Samal ajal tekitati ka viirus Stoned, mis on tänaseni levinuim ning üks raskesti tõrjutavaid. Tema päritolumaaks peetakse Itaaliat või Uus-Meremaad. Viiruse tunneb ära ekraanile ilmuva fraasi "Your PC is Stoned" järgi; stoned tähendab argoos meelemõistuse kaotanult purjus või narkootikumiuimas olemist. Sellest ajast muutusid raaliviiruse nakkusjuhud üha sagedamateks. Tuli ette esimesi suurkahjustusi, kui viiruse ohvriks langes suur hulk arvuteid või siis suured terviksüsteemid. 1988.a
...................................................................... 3 Bootsektori viirused................................................................................................................. 4 Failiviirused ehk parasiitviirused.............................................................................................. 4 Kaasfailiviirused (companion virus)......................................................................................... 6 Hübriidviirus (multiple-infector virus, multipartite virus)............................................................ 6 Peitviirused (stealth virus) ehk soomusviirused (armoured virus) ........................................... 7 Polümorfsed ehk mutatsioonviirused....................................................................................... 7 Vaktsiinihävitusviirused (bounty hunter).................................................................................. 7 Võrguviirused ........................................
on hämmastav. Nad paljunevad, elavad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti. Vahe on üksnes selles, et märklauaks ei ole mitte inimesed ega loomad, vaid arvutid, mis omavahel diskettide, CD-plaatide, kohtvõrgu, Interneti ja teiste ,,suhtlusvahendite" vahendusel konktakteerudes üksteist sarnaselt inimestele nakatavad. Arvutiviiruseks nimetakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse. Viiruste levimiskiirus võib olla väga suur ja nende likvideerimine vägagi tülikas.
arvutiviirus. Kui veel aastakümme tagasi tähistas see sõna mingit mütoloogilist olendit kellesse paljud suhtusid nii nagu suhtutakse UFOdesse, siis tänapäeval on asi muutunud. Arvutiviirustest on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa. Siiski on ka praegu arvamusi, mis tekitavad paanikat ilma põhjuseta. Näiteks võib tuua Trooja hobuse, mida väga suur hulk arvutikasutajaid peab kõige hullemaks viiruseks maailmas. Tegelikkus on aga see, et Trooja hobune ei ole viirus vaid on nuhktarkvara. Ta võib sisaldada arvutit ja andmeid kahjustavaid ja/või hävitavaid koode, kuid reaalsem on võimalus, et viirus sisaldab Trooja hobust. Masin, mida peetakse tänapäeva arvutite eelkäijaks, loomist alustati 1812. aastal. Aastal 1883 alustati selle masina tootmist. Nimeks oli tal Diferentsiaal mootor ja loojaks Charles Babbage. On teada, et sellele masinale viiruseid ei leidunud. Jälgides arvutiviiruste arengut on oluline pidada silmas ka arvuti enda arengut.
poolest ,et ei haaku mõne olemasoleva peremeesprogrammi külge, vaid levib ja paljuneb arvutivõrgus iseseisvalt. See uss nakatas lühikese ajaga 6200 VAX- ja Sunarvutit, mis töötasid operatsioonisüsteemi Unix teatud versioonidega. Tagajärjeks oli, et paljud organisatsioonid, sealhulgas suured teaduskeskused olid sunnitud ennast mõneks ajaks internetist lahti ühendama. 3.1.3 Internetiuss ,,Good Times" dets.1994 Asjatundlikult käimapandud kirjakett, kuid mitte viirus. Autor lasi ringlusse e-maili teemareaga ,,Good Times". Kirjas oli hoiatus, et mööda e-postisüsteeme liigub ringi ohtlik viirus nimega ,,Good Times1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID Viiruste toimest lähtuvalt on väljatöötatud viiruste erinevad tüübid. Järgnevalt ongi välja toodud viiruste tüübid koos kirjeldusega mida vastavad viirused teevad. 1.1 ,,Süütud" viirused ,,Süütud" on need viirused seetõttu, et nad ei hävita ega kahjusta programme ning andmeid
ARVUTIVIIRUSED Koostas:Olesja Fomitsenko Juhendas:õp Natalia Männiste Avinurme 2007 Mis on viirus? Viiruseks nimetatakse programmi, mis on suuteline tegema endast koopiaid ja rakendada neid erinevatesse arvuti süsteemi ja võrku Viiruste tüübid VIIRUS PROGRAMMSED POSTI MAKRO TROOJA SPIOONID DESTRUKTIIVSED Arvutiviirused 1. Concept 2. AIDS II 3. Starship 4. Stealthviirus 5. Stoned Concept Ta nakatab MS Wordi dokumendi ja mallifaile kõigil ta platvormidel. Nakatatud dokumendi avamisel installeerib viirus end globaalsesse makroteeki mis harilikult asub failis NORMAL.DOT. Pärast seda nakatatakse
Tavaliselt koosneb arvutiviirus kolmest tüüpkomponendist: i. Nakatamissüsteem ii. Päästikumehhanism iii. Toimelaeng 1.1.1. Nakatamissüsteem Nakatamissüsteem on kolmest loetletud komponendist viiruse kõige olulisem osa. Ülejäänud osad võivad isegi puududa. Nakatamissüsteemi ülesandeks on: 1) leida sissepääs rünnatavasse süsteemi nakatatud programmi kaudu, 2) mille teadlikult või teadmatult käivitab kasutaja; 3) alglaadeprotsessiga, nii et viirus on enne rakenduste käivitust residentne ja aktiivne. Hõivata kontroll töötlusressursi (protsessoriaja) üle: saavutada aktiveerimine ja juhtimine ainult nakatatud programmi töötluse ajal; saavutada residentsus ja juhtimine alglaadeprotsessiga; saavutada residentsus ja juhtimine DOSi standardsete TSR-kutsetega; saavutada residentsus ja juhtimine DOSist möödumise ja edukalt mällu peitumisega.
1.1. Arvutiviiruse ehitus ja toimimine Tavaliselt koosneb arvutiviirus kolmest tüüpkomponendist: 1. Nakatamissüsteem 2. Päästikumehhanism 3. Toimelaeng 1.1.1. Nakatamissüsteem2 Nakatamissüsteem on kolmest loetletud komponendist viiruse kõige olulisem osa. Ülejäänud osad võivad isegi puududa. Nakatamissüsteemi ülesandeks on: leida sissepääs rünnatavasse süsteemi nakatatud programmi kaudu, mille teadlikult või teadmatult käivitab kasutaja; alglaadeprotsessiga, nii et viirus on enne rakenduste käivitust residentne ja aktiivne. Hõivata kontroll töötlusressursi (protsessoriaja) üle: saavutada aktiveerimine ja juhtimine ainult nakatatud programmi töötluse ajal; saavutada residentsus ja juhtimine alglaadeprotsessiga; saavutada residentsus ja juhtimine DOSi standardsete TSR-kutsetega; saavutada residentsus ja juhtimine DOSist möödumise ja edukalt mällu peitumisega.
enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäev tööd jätkata , Väga tihti on selliste olukordade põhjustajateks arvutiviirused . Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus elavata viirustega ob hämmastav . Nad paljunevad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti . Arvutiviiruseks nimetatakse arvuti programmi, mis pole orienteeritud aruvti kasutajatele ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvides. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd , rikkuma kettale salvestatud andmeid , tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele , koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti Halvavad arvutivõrgu tööd , tekitades üleliigset liiklust võrgus. Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse . Viiruse levimisekiirus võib olla väga suur ja nende likvideermine väga tülikas. Viiruste poolt
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus-11 Timo Reinpõld Arvutiviirused Referaat Juhendaja Rita Pillisner Pärnu 2011 sissejuhatus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad tõsta oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõiki
suhtusid nii nagu suhtutakse UFOdesse, siis tänapäeval on asi muutunud. Arvutiviirustest on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa, kui me nendest hoidumiseks midagi ette ei võta. Järgnev töö räägib lühidalt ja arusaadavalt arvutiviiruste ajaloost ning olemusest, nende tegevusest ja levimisest. Ülevaatlikult on välja toodud ka põhitõed, kuidas end ja oma arvutit viiruste eest kaitsta ning mida teha, kui viirus on juba arvutis. 1.Mis on arvutiviirus? 1.1.Lühike ajalugu Esimene laialt esinenud "metsik" (mitte teaduslikel eesmärkidel loodud) arvutiviirus oli Pakistanist pärit Brian Virus, mis sai avalikuks 1986. aastal. Aasta hiljem tekitati viirus Stoned, mis levib tänaseni ning on üks raskesti tõrjutavaid viiruseid. Sellest ajast muutusid viiruste nakkusjuhud üha sagedamateks. Tuli ette esimesi suurkahjustusi, kui viiruse ohvriks langes suur hulk arvuteid või suured terviksüsteemid.
Reklaamijad on selline pahavara, mis hüppab suvalisel ajal sulle ette. Muudab su sirviku avalehe ära. Pigem tüütud, kui ohtlikud(seni kuni tõesti mõnda reklaamitud tootesse/ teenusesse raha ei pane) Ajalugu Alguses oli pahavara rohem naljad, katsetused ja demostratsioonid näitamaks milleks tarkvara on võimeline. Esimene ,,Interneti uss"(Internet Worm) ja paljud MS-DOS-i ,,viirused" ei teinud arvutitele halba, nad olid pigem naljakad(nagu näiteks eestis tehtud ja levinud viirus ,,Komm") tüütud, saatsid maailma sõnumeid koos autori (varju)nimega. Neid oli lihtne eemaldada ning vastupidiselt tänapäevastele viirustele, kus püütakse varjatult tegutseda, olid need väga esiplaanil ning andsid endast märku. Olukord muutus peale seda, kui viiruse kirjutajad ei tahtnud enam kuulsust või tuntust, et nemad kirjutasid selle vaid pigem soovisid rikkaks saada. Pahavara hakkas olema võimalikult varjatult ning seetõttu muutus ka eemaldamine aina raskemaks
olevate turvaaukude kaudu, juurdepääsuks võidakse kasutada e-maili või kiirsuhtlusprogrammi kaudu saadetavat viirust, pahalasi võidakse lisada internetist allalaaditavatele programmidele või komponentidele, mis käitavad mitmesuguseid internetipõhiseid teenuseid. Mis on arvutiviirused ja millist kahju need arvutile tekitavad? Arvutiviirus on programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama juurdepääsu õigusi teistele kasutajatele/häkkeritele, koguma paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Meili teel levivad viirused saadavad suvalisele aadressile suvalise saatjanimega viirusega nakatatud kirju. Levima on hakanud ka nn. MSN-i viirused, mis levivad kasutades suhtlustarkvara (Windows
Organisatsiooni turvet saab korraldada mitmel meetodil : riskianalüüs; etalonturbe metoodika; segametoodika. 6. Infotehnoloogiline turve kaitse häkkerirünnakute vastu aga mitte ainult. Ka lihtsalt org töö häireteta tagamine. 7. Füüsiline turve kõik varad, mitte ainult infovarad. Org suhted väliste osapooltega. Turvafirma, kliendid. Ruumide kaitse. TEINE LOENG 1. Viirus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis suudab ennast kopeerida ja arvuti nakatada. Termi viirus kasutatakse sageli ka teiste õelvara programmide puhul, näiteks reklaamvara ja nuhkvara puhul, mis ei suuda ennast kopeerida. Ehtne viirus suudab levida ühest arvutist teise vaid teise programmi sees]. Levimine toimub, kui kandja-programm satub teise arvutisse: näiteks kui kasutaja saadab selle faili üle võrgu või üle interneti teisele
Arvutiviirused ja viirusetõrjed. Koostanud Geisy Meiner, Pärnu 2008 Mis on üldse arvutiviirused? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmed ei saa enam taastada või käivitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Arvutiviirus on programmikood, mis on kirjutatud selge sihiga, et see end ise paljundaks. Viirus üritab levida arvutist arvutisse, kinnitades end peremeesprogrammi külge. See võib rikkuda tarkvara, andmeid ja riistavara. Arvutiviiruste tüübid. "Süütud" viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused Makroviirused "Antiviirus" viirused Kuulsaimad viirused. Trooja hobused
Avasime eelmises joonises antud veebilehed ning nakatasime virtuaalarvuti kuue viirusega. Pahavara efekte ei olnud märgata, kuid AVG tundis kohe ära, et arvuti on nakatanud, seega tuli AVG viirusetõrje ajutiselt väljalülitada, et skanneri testimisel oleks kõikidel programmidel võrdsed võimalused. Alustades skanneerimist oli teada, et arvutisse oli paigaldatud seitse viirust, mida AVG antiviirus oleks pidanud leidma. Kahjuks nagu on näha tulemustest jäi üks viirus leidmata. Kontrollimise eesmärgil laadisime üles antud viiruse ka veebisaidile www.virustotal.com, mis avastas, et tegemis on ikka pahaloomulise elemendiga. 7 Võime väita programmi AVG Internet Security 2014 kohta nii palju, et 18 minuti ja 15 sekundi jooksul kätte saadud kuus viirust seitsmest on suhteliselt hea tulemus, kuna avastati ainult trooja hobused. Sai läbiviidud ka järelskann, mis ka sel puhul ütles, et arvuti
eesmärke. Enamik viiruseid pole arvutile otseselt kahjulikud nad püüavad end haakida aegamööda võimalikult paljude failide külge, mille tulemusel arvuti muutub üha aeglasemaks ja kõvaketas täitub "mitte millegi arvelt". Kuid on ka väga kahjulikke viiruseid, mille tööalgoritmi on lisatud kindlad protseduurid, mis võivad viia programmide kaotuseni, hävitada andmed, kustutada arvuti tööks vajalikku infot. Pärast seda tuleb uuesti installeerida operatsioonisüsteem. Üldiselt on viirus omaette tegutsev programm ja seega on tal enamasti ka programmile omane faililaiend: EXE, COM, BAT, VBS (Visual Basicu laiend), JS või PIF (Program Info laiend). Lisaks sellele võib viiruse kirjutada juba olemasolevate süsteemifailide sisse, mille tulemusel ta levibki ainult teiste programmifailide sees. Kontoritarkvara võib nakatuda lisaks ka makroviirustega, mis levivad Wordi dokumentide (DOC-laiend) sees. ANTIVIIRUS
Taliinn 2013 1. Sisukord Sissejuhatus See referaat sisaldab erinevaid failisüsteeme, kirjeldab nende omadusi ja seletab mis asi on failisüsteem. Failisüsteemi üks tähtsamaid ülesandeid on organiseerida loogilisi faile füüsilisel salvestusseadmel (enamasti kõvaketas). 1. Failisüsteem Failisüsteem on meetodite ja andmestruktuuride kogum, mida operatsioonisüsteem kasutab failide jälgimiseks kettal või sektsioonis; see on failide organiseerimise viis kettal. Selle sõnaga tähistatakse ka sektsiooni või ketast, mida kasutatakse failide või failisüsteemi tüüpide säilitamiseks. Ketta või sektsiooni ja temal paikneva failisüsteemi vahel on oluline erinevus. Mõned programmid (sealhulgas programmid, mis loovad failisüsteeme) töötavad vahetult ketta või sektsiooni sektoritel ning kui seal eksisteerib failisüsteem, siis võib see hävida või tõsiselt rikneda
.......................................................................................................12 Sissejuhatus Uurimustöö, milles käsitlen ja räägin lähemalt kõigile tuttavatest kahjuritest ehk arvutiviirustest. Erinevates alapunktides vaatan mitmeid võimalusi kuidas siis nakatuda või kuidas jätta puutumatuks oma arvuti nendest kahjuritest. Töö materjalid on pärit internetist. 3 1.Mis on arvutiviirus Arvutiviirus on viirus, mis levitab ennast teisi programme muutes, lisades neisse enda koopia. Viirus käivitatakse nakatunud programmi aktiveerimisel. Kuigi viirus vajab mõningatel juhtudel käivitamiseks kasutaja abi. Viirus töötab varjatult ja kasutaja ei märka selle olemasolu enne tõsisema probleemi tekkimist. Üldjuhul on probleemiks: * arvuti aeglus programmide käivitamisel * reklaamaknad * faili mahu suurenemine * kahtlaste failide tekkimine * mälu vähenemine Arvutiviirused jagunevad: 1
Mis teeks sinu rämpsposti saamise tunduvalt vähemaks nt ära anna oma emaili kunagi kuskil jututoas, ära registreeru kuskil suvalisel leheküljel, hoia oma email endale teada, võib kasutada emaili mida sa võid nö ,,ära visata" jne. 4 Arvutiviirused Mida nimetatakse ,,Viirusteks"? Arvutiviirusteks nimetatakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu"häkkeritele", koguma teie paroole ja saatma neid edasi jpm. Kuid siiski nime on ta saand tavalisest viirusest mis liigub inimeselt inimesele või loomalt loomale jne, aga erinveuseks on siiski see, et arvutiviirus, nagu nimigi, liigub arvutilt arvutile tekitades seal palju paksu pahandust. Kust tulevad viirused, miks neid tehakse?
Kui veel aastakümme tagasi tähistas see sõna mingit mütoloogilist olendit, kellesse paljud suhtusid nii nagu suhtutakse Ufo-desse, siis tänapäeval on asi muutunud. Arvutiviirustest on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa. Siiski on ka praegu arvamusi, mis tekitavad paanikat ilma põhjuseta. Näiteks võib tuua Trooja hobuse, mida on väga suur hulk arvutikasutajaid peab kõige hullemaks viiruseks maailmas. Tegelikkus on aga see, et Trooja hobune ei ole viirus vaid nuhktarkvara. Ta võib sisaldada arvutit ja andmeid kahjustavaid ja/või hävitavaid koode, kuid reaalsem on võimalus, et viirus sisaldab Trooja hobust. Nii nagu arenevad arvutid, arenevad ka viirused. TUNTUMAD VIIRUSED Michelangelo Aktiveerub Michelangelo Bunarotti sünnipäeval hävitades kogu boot- ketta info. Interneti uss (worm) 2.nov 1988-USA Autoriks on Cornelli Ülikooli üliõpilane Robert Morris. Uss erineb viirustest selle poolest, et ei
16 mäluseadmetes (USB-välkmälud, MP3 mängarid, flopid jne). Tegelikult on FAT failisüsteemil olemas tervelt kolm levinud versiooni: FAT12, FAT16 ja FAT32. FAT12 oli algselt mõeldud kasutamiseks ainult floppidel, FAT12 kasutab andmeblokkide kirjeldamiseks 12 bitti, ehk kokku suudab adresseerida kuni 4096 erinevat andmeblokki, iga andmeblokk mahutab 512 ehk siis loogilise ketta maksimaalne suurus on FAT12 failisüsteemis 2048 kB, mis teeb selle failisüsteemi praktiliselt kasutamatuks kõvaketastel. FAT16 failisüsteemi maksimaalne loogilise ketta suurus on kuni 2GB, mis oli kunagi täiesti piisav, kuid mida tänapäeval on kõvaketaste haldamiseks selgelt liiga vähe. Kuid FAT16 failisüsteemi suudab lugeda ja sinna kirjutada pea iga kaasaegne operatsioonisüsteem. FAT32 failisüsteemi maksimaalne loogilise ketta suurus on kuni 8TB, kuid samas on
Teatud tüüpi viirusi, mis hakkavad ennast ise Microsoft Outlook'i e-posti programmi kaudu arvutivõrkudes levitama, nimetatakse ussideks (ingl.worm) . Sageli pole viiruselevitajal endal aimugi, et tema arvuti saadab teistele arvutitele nakatatud faile. Kui olete viirust sisaldava faili salvestanud oma arvuti kõvakettale, siis on ta tavaliselt mõnda aega latentne, s.t. ei anna endast millegagi märku. Alles teatud kuupäeval või mingi tegevuse käivitamisel asub viirus tegutsema. Osa viirustest on suhteliselt kahjutud ja mõeldud naljategemiseks, näiteks ilmub ühel hommikul teie arvuti ekraanile mingi naljakas tekst või pilt ja muud ei juhtu midagi. Õelamad viirused võivad kustutada kõvakettal asuvaid faile või rikkuda failistruktuuri nii, et kõvaketas tuleb ümber vormindada ning hävib kogu kõvakettal olnud informatsioon. Viirused võib jaotada kolme klassi: · Failiviirused. Need viirused haakuvad programmifailide, enamasti .COM ja .EXE
· Kasuta antiviiruse tarkvara ning uuenda seda pidevalt. Tänapäeval on väga korralike tasuta viirusetõrjeid, mis teevad oma tööd suurepäraselt. · Kindlasti asenda Windowsi tulemüür mõne muu tulemüüriga. Näiteks võib tuua Comodo Firewall'i, mis on täiesti tasuta ning on võitnud mitmeid teste tasuliste konkurentide ees. Tulemüür takistab kräkkeril arvutisse tungimist . Kui arvutis peaks olema viirus, mille eesmärk on andmeid saata, siis takistab ka seda. 1.1.1. Paroolid Lisaks arvuti kaitsmisest ründetarkavara eest, tuleks suurt tähelepanu täielikuks andmeturve saavutamiseks panna paroolidele. Paroole tuleb arvutit ja internetti kasutades sisestada meil igapäev ning aeg-ajalt tuleb ka uusi paroole välja mõelda. Suur osa turvariske ongi seotud eelkõige tõsiasjaga, et kasutajad on valinud endale liiga lihtsad paroolid või ei hoia neid päris turvaliselt.
Viroloogia Viiruse definitsioon Viirused on rakulist ehitust mitteomavad obligatoorsed endoparasiidid. Erinevad rakulise ehitusega parasiitidest selle poolest, et : Viirus ei ole iseseisvalt aktiivse eluga väljaspool rakku. Viiruse bioloogiline aktiivsus avaldub ainult nakatunud rakus. Viiruse geneetiline materjal asub vahetult rakus, ei ole ümbritsetud mingi membraaniga. Viirus ei paljune pooldumisega vaid sünteesitakse ta struktuurseid osasid ja pakitakse jälle kokku. Ükski teadaolev viirus ei kodeeri tervikliku translatsioonisüsteemi. Viirus on võimeline peremeesrakust lahkuma ja nakatama teisi rakke. Virion- viiruse osake Virion- viirus-spetsiifiline struktuur , mis on ette nähtud viiruse genoomi toimetamiseks ühest rakust teise. Erinevused virioni struktuuris kajastavad enamasti erinevusi viiruste elutsüklites.
Failisüsteemid FAT Failipaigutustabel (FAT – File Allocation Table) on failisüsteemi ehitus, mille puhul operatsioonisüsteem paigutab failid klastritesse. Iga fail kasutab minimaalselt üht klastrit. Klastrid (loogilised üksused) koosnevad fikseeritud suurusega sektoritest (füüsilised üksused) ja on adresseeritud n-bitiste kannetega aadressiruumi (tabelisse), kus n on sõltuvalt FAT versioonist 12 (FAT12), 16 (FAT16) või 32 bitti (FAT32). Failipaigutustabel sisaldab iga kettal oleva faili algusklastri kannet, mis omakorda sisaldab viita järgmisele failiga seotud klastrile ja nii edasi, kuni faililõpu klastrini. FAT failisüsteem koosneb neljast erinevast sektsioonist: Reserveeritud sektorid. Esimene reserveeritud sektor (sektor 0) on alglaadur, milles sisaldub failisüsteemi info ja tavaliselt ka alglaade kood. Lisaks on seal väli, mis määrab reserveeritud sektorite arvu. FAT #1 ja #2
Mida väiksem on põhimälu, seda sagedamini peab arvuti suhtlema kõvakettaga ja seda aeglasemalt programm töötab. Seepärast ongi iga programmi puhul ära näidatud soovitatav põhimälu suurus, mis tagab programmi täitmise normaalse kiirusega. Et hõlbustada kopeerimist virtuaalmälust reaalsesse mällu jaotab opsüsteem irtuaalmälu kindlat arvu mäluaadresse sisaldavateks lehekülgedeks, mida hoitakse kettal seni, kuni neid vaja läheb. Kui lehekülge on vaja, siis kopeerib opsüsteem selle kettalt põhimällu, muutes virtuaalaadressid reaalseteks aadressideks. Virtuaalsete aadresside muutmist reaalseteks aadressideks nimetatakse mälujaotuseks ja virtuaalsete lehekülgede kopeerimist põhimällu nimetatakse lehekülgede saalimiseks. Kõvaketas (Hard Disk) programmide ja failide hoidmiseks kasutatav hermeetilisse kesta monteeritud magnetketas, enamasti mitme salvestuspinnaga
1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja
RM-kustutab faili MV-muudab faili või kataloogi nime või asukohta MKDIR-teeb uue alamkataloogi TOUCH-muudab faili juurdepääsu ja muutmise aega MTOOLS-näitab kõikvõimalikke mtööriistu MATTRIB-muudab ja näitab dos failide atribuute MCD-muudab dos-i ketal töötamise kataloogi MCOPY-kopeerib dos-i faili MDEL-kustutab dos-i faili MDELTREE-kustutab dos-i katalooge MDIR-näitab dos-i kataloogi sisu MFORMAT-formaadib dos-i ketast MKMANIFEST-taastab muudetud failid MINFO-annab infot ketta kohta MLABEL-paneb kettale uue nime kui seda pole antud MMD-tekitab uue dos-i kataloogi MMOVE-nimetab ühe faili nime ümber mingiks teiseks faili nimeks MRD-kustutab dos-i katalooge MREN-nimetab dos-i faili ümber MTYPE-trükib dos-i faili sisu ekraanile MZIP-spetsiaalsed zip-ketta käsud XCOPY-kopeerib dos-i katalooge CHMOD-muudab failide juurdepääsulubasid CHOWN-muudab failide omanikku ja kasutajate gruppi DV-arvutab kasutatud ketta ruumi DF-arvutab ketta vaba ruumi FIND-leia
Hiirel on enamasti kaks või kolm nuppu ehk klahvi (mouse button), kuid on olemas ka ühe ja viie nupuga hiiri. Enamiku tegevuste juures kasutatakse hiire vasakpoolset nuppu. Windows töökeskkond ja põhimõisted Failid ja kaustad Fail (file)on terviklik andmekogum, millele on antud nimi ja mis asub arvuti välismälus. Kataloog (directory) - failihaldussüsteemi hierarhia (ketas-kataloog-alamkataloog-fail) üks tase. Win95's kasutatakse ka terminit kaust (folder). Kuna kettal võib olla väga palju faile, siis rühmitatakse need kaustadesse, et oleks lihtne kettalt vajalikku faili leida. Kaustas võivad olla dokumendid, programmid, teised kaustad (alamkaustad, subdirectory) ja kiirkorraldused (shortcut), mis sisaldavad viiteid eeltoodutele. Teek (library)- infoobjektide (failide, objektmoodulite, makrode) kogu. Faili täisnimi koosneb aadressist ja failinimest. Faili aadress omakorda koosneb kettaseadme nimest ja teest e. otsingurajast (path)
Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tundma- õppimisel
kovalentselt kinnitunud genoomiga seotud valk (VPg, terminaalne valk) ning seetõttu moodustab birnaviiruste genoomne RNA VPg kaudu iseloomulikke mittekovalentseid tsirkulaarseid struktuure. Üks genoomi segment transleeritakse polüproteiinina, mis lõigatakse valmis valkudeks viiruse poolt kodeeritud proteaasi poolt. Birnaviirused jagunevad kolme perekonda: Avibirnavirus. Tüüpesindaja on kanade infectious bursal disease virus (IBDV, tuntud alates 1960-ndatest). Aquabirnavirus. Tüüpesindaja on lõhede infectious pancreatic necrosis virus (IPNV, nakatab kalu, tuntud 1940-ndatest aastatest). Entomobirnavirus. Tüüpesindaja on drosophila X viirus (DXV), nakatab putukaid. Peale nende on teada veel birnaviiruseid, mis nakatavad molluskeid (oyster virus, OV). Ehkki birnaviiruse laadseid agente on kirjeldatud nii inimesel kui ka koduloomadel puuduvad siiani
Windows'i operatsioonisüsteemidega, sealhulgas ka Windows Vista (SP1), Windows XP (SP1, SP2, SP3), Windows Server 2003, Windows Server 2008, Windows 2000/NT. · Ta toetab IDE, SATA, SCSI, USB või Firewire(IEEE 1394) kõvaketastega kompuutreid ja samuti ka PCI PCI- EX kaarte. · Teda on väga lihtne kasutada... Kuidas teda kasutada: 1) Lae see PCLoginNow_Full_2.0.ISO ((PCLoginNow_Full_2.0(With Live boot CD)) fail SourceForge.net saidist alla ja põleta ta CD-plaadile. Klõpsa siia, seejärel keri seal natuke allapoole ja klõpsa Download, keri jälle tsipa allapoole ja klõpsa lingile PCLoginNow_Full_2.0(With Live boot CD). Selle peale ilmub tema alla uus link: PCLoginNow_Full_2.0.ISO, klõpsa ka temale ja ilmubki allalaadimise dialoogiaken; allalaetava faili kaal on 55,2 MB. (Sa võid ka siia klõpsata, siis on vähem vaeva...) (Kuidas neid ISO faile põletada, sellest oli ülevalpool ka juba
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
