Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvutiõpetuse mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viirus, tarkvara, riistvara, käsk, vabavara, arvutiviirus, komponent, arvutile, antav, koodiga, jaosvara, allalaadimine, mingite, ussviirus, fraase, trooja, nuhkvara, arvutisse, reklaame, kahjutuksväljastada andmeid vastavalt etteantud reeglitele. 7. atapi- CD ROM drive ühendatakse arvuti süsteemiga ide liidese kaudu, kasutades atapi protokolli. 8. bait- arvutites kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 järjestatud bitti ehk 2 näksi. Bait on kõige levinum infohulga mõõtühik. Tähistatakse B. 9. BIOS- PC tüüpi kasutatakse seda kõikide vajalike funktsioonide täitmiseks riistvara initsialiseerimisel (tuvastamisel) pärast voolu sisse lülitamist. BIOS kontrollib veel alglaadimise protsessi. 10. C++- üldotstarbeline staatiliste andmetüüpidega multifunktsionaalne programmeerimiskeel, mis toetab abstraheerimist, polümorfismi, protseduraalset, objektorienteeritud ja üldistavat programmeerimist. 11.draiver (driver)- tarkvara, mille abil saab arvuti riistvara või seadmetega suhelda. 12
Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil arvuti suudab tegutseda etteantud käskude jada ehk programmi alusel
· Enne operatsioonisüsteemi internetiühendamist kontrolli, et peal oleks kõige viimased turvaaugupaigad. Pannes peale vana operatsioonisüsteemi ilma viimaste turvauuendusteta ja ühendades selle internetti, et siirduda turvaauguparandusi tõmbama, võidakse arvuti juba vahepeal nakatada mõne ründetarkvaraga, kuna paljud viirused kasutavad levikuks turvaauke · Kasuta antiviiruse tarkvara ning uuenda seda pidevalt. Tänapäeval on väga korralike tasuta viirusetõrjeid, mis teevad oma tööd suurepäraselt. · Kindlasti asenda Windowsi tulemüür mõne muu tulemüüriga. Näiteks võib tuua Comodo Firewall'i, mis on täiesti tasuta ning on võitnud mitmeid teste tasuliste konkurentide ees. Tulemüür takistab kräkkeril arvutisse tungimist . Kui arvutis peaks olema viirus, mille eesmärk on andmeid saata, siis takistab ka seda. 1
valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite
arvutiviirus. Kui veel aastakümme tagasi tähistas see sõna mingit mütoloogilist olendit kellesse paljud suhtusid nii nagu suhtutakse UFOdesse, siis tänapäeval on asi muutunud. Arvutiviirustest on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa. Siiski on ka praegu arvamusi, mis tekitavad paanikat ilma põhjuseta. Näiteks võib tuua Trooja hobuse, mida väga suur hulk arvutikasutajaid peab kõige hullemaks viiruseks maailmas. Tegelikkus on aga see, et Trooja hobune ei ole viirus vaid on nuhktarkvara. Ta võib sisaldada arvutit ja andmeid kahjustavaid ja/või hävitavaid koode, kuid reaalsem on võimalus, et viirus sisaldab Trooja hobust. Masin, mida peetakse tänapäeva arvutite eelkäijaks, loomist alustati 1812. aastal. Aastal 1883 alustati selle masina tootmist. Nimeks oli tal Diferentsiaal mootor ja loojaks Charles Babbage. On teada, et sellele masinale viiruseid ei leidunud. Jälgides arvutiviiruste arengut on oluline pidada silmas ka arvuti enda arengut.
3. osa: Nautige Windows XP kasutamist! Interneti kasutamine E-posti saatmine Outlook Expressiga Digitaalfotode haldamine Arvuti isikupärastamine 4. osa: Windowsi hõlbustusvahendid Windowsi kohandamine kuulmisprobleemidega kasutajale Windowsi kohandamine nägemisprobleemidega kasutajale Windowsi kohandamine liikumisprobleemidega kasutajale 5. osa: Turvalisus, riistvara ja tööriistad Turvalisuskeskus Riistvara Windows XP tööriistad 1 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Windowsi töölaud on ekraanil kuvatav tööpiirkond, mis on korraldatud nagu tavaline kirjutuslaud. Töölaualt leiate ikoonid, menüüd ja aknad, mida saate kasutada programmide avamiseks ja toimingute tegemiseks. Windowsi töölaual saate neid liigutada ja ümber
................................................................................5 C2.1.5 Arvutivõrgu tugi..............................................................................................................5 C2.1.6 Operatsioonisüsteemide liigitus.................................................................................... 6 C2.1.7 Rakendusprogrammiliidese mõiste ................................................................................7 C2.1.8 Riistvara haldus tarkvara abil ......................................................................................... 8 C.2.2 ÜHEAEGSED- JA PARALLEELPROTSESSID ................................................................................. 9 C.2.2.1 Kopereeruvad protsessid .............................................................................................. 10 C2.2.2 Lõime mõiste ..................................................................................................
5.05.2016 Tarkvara õiguskaitse Urmas Kukk Iseseisev töö Kuidas on tagatud autoriõiguste kaitse? Facebook MySpace Orkut Одноклассники Google+ Dropbox Instagram Rate.ee tumblr LinkedIn myHistro 5 liikmelised grupid, töö esitada 08.06., esitlus ja arvestus 10.06. Uurimistöö kirjutamine 1 5.05.2016
(transport layer) järjestuse jaühenduse juhtimine, segmenteerimine 3 Võrguohjekiht Side teiste võrkudega: adresseerimine/võrguühendused, (network layer) teatepakettide (kaadrite) jaotamine 2 Kanalikiht Andmevahetuse korraldamine seadme ja võrgu vahel biti (data link layer) ja baidi tasandil 1 Füüsikaline kiht Riistvara komponendid, mida andmevahetuse ajal (physical layer) läbivad arvsignaalid ehk bitivoog Ethernet Kohtvõrgu standard IEEE 802.3, mida esmakordselt kirjeldati 1976. a. ja mis on praeguseks saanud üldkehtivaks. Andmed jaotatakse pakettideks, mille ülekanne toimubCSMA/CD algoritmi kasutades ilma pakettide omavaheliste põrgeteta. Igal ajamomendil iga sõlm kas saadab andmeid või võtab neid vastu. Etherneti ribalaius on
Arvutiviirused Autor : Margus Sakk See uurimistöö on on avaldatud autori teadmisel ja nõusolekul. Sisukord Sissejuhatus. 1.Esimesed arvutiviirused. 2.Interneti uss. 3.Good Times. 4.Viiruste klassifitseerimine neid iseloomustava "käitumise" järgi. 4.1. Spawning tüüpi viirus 4.2. Katalooge nakatav viirus (DIR II). 4.3. MBR- (Partitsiooni tabeli) viirus (Stoned). 4.4. Ülekirjutav viirus (Bad Brian). 4.5. Parasiitviirused. 4.6. Zaraza. 4.7. Shifting Objective. 4.8. *.BAK ja *.PAS failide viirus. 5. Viiruste klassifitseerimine nakatamiskiiruse järgi. 6. Arvutiviiruste "abi"tehnoloogiad 6.1. Stealth tehnoloogia. 6.2. Polümorfsus 6.3. Koodi pakkimine. 6.4. Ketta krüpteerimine. 6.5. "Antiviirus" viirus. Kokkuvõte. Summary. Kasutatud kirjandus. Lisa1. Kasulikke näpunäiteid viirustest hoidumiseks Käesolevas uurimustöös olen vaadelnud peaasjalikult personaalarvuti DOS keskkonna viiruseid kuna selles keskkonnas on minu arvutialased teadmised suurimad.
ei toodetud, kuigi need juba eksisteerisid, seega arvuti koosnes trükiplaatidest mille peal olid näiteks transistorid, kondekad ja takistid(eraldi), it is famous for being the computer most important in the creation of hacker culture at MIT, BBN and elsewhere SYSTEM 360 – 1964. a System/360 on mainframe(ehk suurarvuti - ulatuslike võimaluste ja ressurssidega arvuti, mis tavaliselt asub arvutuskeskuses.), kuni selle ajani arvutid omavahel ei suhelnud, ei saanud ühele arvutile panna nt teise arvuti kettaid, loodud IBM-i poolt, kokkusobivate arvuti täiendusseadmete ’’perekond“, siiamaani alles (nišitoode) MOORE’I SEADUS – 1965. a tegelikult on Moore’i seadus tähelepanek/prognoos, ühe integraalskeemi peal olevate komponentide(transistoride, takistite) arv kasvab umbes 2 korda pooleteise aasta jooksul INTEL – 1968. a Robert Noyce ja Gordon Moore lahkusid Fairchildist ja asutasid Intel
Meetod ja klass Eeltoodud EPL programm peaks trükkima täisarvude massiivi nimega jada kümme elementi, mille väärtuste vahemik on 0 kuni 9, kuid tekstis on tõsine viga. Milline valik parandab selle vea? Asendada for (i=0;i<=10;i++) tekstiga for (i=0;i<10;i++) Milleks WWW algselt loodi? Et kiirendada teadlaste vahel pilte ja teksti sisaldavate teadusaruannete vahetust Millised on rakendustarkvara kohta käivad näited? Kirjade ja dokumentide koostamise tarkvara Mobiiltelefoni mäng Milline toodud lausetes on õige veebisaidi kohta, mis kasutab kliendipoolset skriptimist? Osa programmi koodi käivitatakse kasutaja arvutis. Milline def kirjeldab kõige paremini andmebaaside ohjesüsteemi päringukeelt? Keel, mis võimaldab andmehaldust (data management) Milline SQL käskudest muudab valuutat dollarist eurodeks? Update prices set amount=amount*0.7 and cuurency="Euro" where currency="Dollar"
Otsingu tegemiseks kasutatakse kohaseid allikaid ning see tehakse enne teose või fonogrammi kasutamist. Teos on orbteos, kui hoolimata sellest, et on tehtud ja dokumenteeritud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja hoolikas otsing, ei ole tuvastatud ühtegi teosele või fonogrammile õigusi omavat isikut või ei ole ühtegi õiguste omajat leitud. 16. Mis on hülgvara ja mis võiksid olla alternatiivid tarkvara„hülgamisele“. Põhjenda, kas pigem „hülgaksid“ tarkvara või kasutaksid alternatiivseid variante tarkvara hülgamisele, et tagada tarkvara kasutamise õiguspärasus kolmandate isikute poolt? (essee küsimus) Hülgvara või vanavara[viide?] (inglise keeles abandonware 'hüljatud vara/kaup') on tarkvara, mida levitatakse selle moraalse vananemise tõttu vabalt, kuigi sellise tegevuse seaduslikkus on sageli kaheldav. Ei oska edasi 17. Mis on copyleft ja milleks seda kasutakse? (vastus artiklis Tarkvara õiguskaitse
1.4.Windows 98 (koodnimega Memphis) on graafilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteem, mille Microsoft laskis välja 25. juunil 1998. Windows 98 on Windows 95 järglane. Mõlemad on hübriidsed 16/32-bitised monoliitsed MS- DOSil baseeruva buudilaaduriga tooted. Windows 98-le järgnes 14. septembril 2000 Windows Me. 1.4.1.Iseloomustavad tunnused DOS-il põhinevatest süsteemidest peetakse Windows 98-t tavaliselt parimaks. Windows Me ei ole nii stabiilne, mis ilmneb siiski vaid üksikute riistvara ja tarkvara konfiguratsioonide korral. MS-DOS on integreeritud tervikusse ja nagu Windows 95-s , nii ka Windows 98-s jäi DOS-i põhiliseks ülesandeks vaid süsteemikäivitus. Windows 98-t on kaks versiooni: esialgne väljalase ja Windows 98 SE (Second Edition e teine väljalase). 5 1.4.2.Esimene väljalase Windows 98 on esimene MS-DOS-põhine operatsioonisüsteem, mis juba oma
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele
internetist, kui ühenduslülist nende vahel, tekkivad paratamatult turvalisus probleemid. Turvalisusprobleemide tekitajad võib laias laastus jagada kahte eraldi lõiku : 1. Kasutaja (nõrk parool, teadmatus, lohakus ) 2. Nõrk kaitse (ei ole kasutatud õigeid turvamismeetmeid) 3.1. Kasutaja Arvatakse, et arvutivõrkude turvalisus sõltub peamiselt headest programmidest. Tegelikkus on proosalisem. Arvutisüsteeme kaitsev tarkvara ei toimi samuti automaatselt, vaid jääb tööriistaks, mille efektiivsus sõltub eelkõige kasutajast. Kallid ja keerulised turvameetmed jäävad mõttetuks, kuni arvutikasutajad ei tea, mida nad teevad. Seda tõsiasja digitaalturvalisuses on suuremad Eesti firmad tänaseks juba teadvustanud, praktikasse juurutamine loomulikult võtab oma aja. Väiksemate ettevõtete eelis on taas kord kiirem reageerimisvõime, tihti järgnebki ohu mõistmisele selle kohene likvideerimine
ühtviisi arvutiekraanil olevate andmetega opereerimises ja nende põhjal otsuste vastuvõtmises (kuigi andmed, millega töötatakse, võivad loomulikult olla vägagi erinevad). Ka loomingulisema tegevuse puhul kasutatakse üha rohkem arvuteid ning siingi tekib andmeid, infot ja faile, mida oleks vaja kaitsta. Töö käigus loodud ja kasutatavate andmete kõrval väärivad kindlasti märkimist muud löös kasutatavad ressursid, näiteks tarkvara (sealhulgas operatsioonisüsteem ja rakendustarkvara) ja riistvara (arvutid, serverid, võrgu- seadmed). Kõiki neid kolme võib vaadelda koos arvutisüsteemi varadena, millel on oma spetsiifika võrreldes muude varadega, ning millele omaniku ja kasutaja seisukohalt esitatakse kolm peamist nõuet. Varadele esitatavad nõuded Varad peavad olema käideldavad (ingl. k. availability). See tähendab, et varadele peab volifatud kasutajatel olema juurdepääs ettenähtud ajal ja tingimustel
· Terviklus (integrity) -- varasid tohivad modifitseerida ainult volitatud asjaosalised · Konfidentsiaalsus (confidentiality) -- varad on kättesaadavad ainult volitatud asjaosalistele, kõige lihtsamini tagatav. Loetelule võiks veel lisada privaatsuse. Turvalisuse rikkumise tasemed Ohud · Ohtude liigid: halvang - ei lase tööd teha infopüük modifitseering võltsing · Ohustatud objektid: andmed tarkvara riistvara side · Stiihilised ohud (keskkond, tehnilised rikked, inimohud) vs ründeohud · Sisemised või välised ohud andmed tarkvara riistvara side halvang andmete tarkvara voolukatkestus; võrgukatkestus; kustutamine kustutamine; füüsilised kaabli tarkvarale vigastused katkestus; suur
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 1. Loeng Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited: a. Toiduretsept. b. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Analoogsüsteem andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto Digitaalsüsteem (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine The three major comparisons of computers are: Electronic computers versus Mechanical computers Gen
........................................................................................... 13 3. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC)..........................................................13 V............................................................................................................................................. 14 1. Võrdlusskeem.................................................................................................................. 14 2. Riistvara tegevus alamprogrammide poole pöördumisel.................................................14 3. Analoog- ja digitaalinfo. Helikaart....................................................................................14 VI............................................................................................................................................ 15 1.Multipleksor, demultipleksor............................................................................................. 15
summaatorite. Kõigis summaatorites akumuleeruv viide võib muuta töö liialt aeglaseks ning piirata arvuti taktsagedust. Paralleelülekande puhul arvutatakse viide igas järgus eraldi funktsioonina ainult sisenditest. C0 C1 = a0b0 + (a0 + b0)c0 C2 = a1b1+ (a1+b1)c1= a1b1 + (a1+b1)a0b0 + (a1+b1)(a0+b0)c0 Võib ette kujutada, kui pikk on viimase järgu avaldis 64-järgulise arvu korral ning kui suur on teda realiseeriva loogikaskeemi maht. Paralleelülekande korral hakkab riistvara maht kasvama väga kiiresti ja suurema järgulisuse korral ei saa paralleellülekannet kasutada. Kiire ülekanne on kõige levinum ülekande meetod. Tegemist on järjestik ja paralleel ülekannete kompromislahendusega. Toome uue tähistus Gi = Ai*Bi ülekande genereerimine ja Pi = Ai|Bi ülekande levik. C0, c1 = g0 + p0c0 , c2 = g1 + p1g0 + p1p0c0, c3 = g2 + p2g1 + p2p1g0 + p2p1p0c0 Seejuures realiseerib kiire ülekande skeem veel kaks funktsiooni, mis näitavad
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i
1infosisendiga, iga järgmine impulss muudab trigeri oleku vastupidiseks, nn. loendustriger. T-trigeriks nim ka loenustrigeriks. T-trigerit kasutatakse tihti sageduse jagamisel ja oendurites. Väljendub XOR kaudu. T- trigeril sõltub väljundi uus väärtus alati eelmisest väljundi väärtusest. Asünkroonsete asendussisenditega trigerid Viib trigeri algolekusse. Konveier protsessoris ja mälus Käsu täitmise protsessoris võib jagada teatud sõltumatuteks etappideks. Näiteks on siin käsk jagatud neljaks etapiks: 1) IF Instruction Fetch (Käsu laadimine) + Instruction Decode (ja dekodeerimine) 2) OF Operand Fetch (Operandi laadimine) 3) OE Operand Execute ( Operatsioni täitmine ALU-s) 4) OS Operand Store ( Resutaadi salvestamine) Programmi täitmine ilma konveierita: Eeldades, et iga etapi täitmisel on hõivatud võrreldav hulk riistvara, siis igal taktil on hõivatud vaid 25% protsessorist. Oleks aga otstarbekas koormata kogu protsessori maksimaalselt
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg..........................................................................................
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................... 1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ...................................................................................................... 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................
teiseks olid vahepeal tekkinud ja jõudsalt arenenud Internet oma TCP/IP protokollistikuga ning Ethernet ja Token Ring kohtvõrgud, siis 1996.a. lõpetati jõupingutused OSI protokollistiku juurutamiseks ja kogu projekt loeti äpardunuks. Praegu on OSI mudel kasutusel peamiselt metoodilise õppevahendina andmesidevõrkude tööpõhimõtte tundmaõppimisel. On väga keeruline panna omavahel suhtlema erinevat riist- ja tarkvara kasutavaid arvuteid. OSI idee seisneb selles, et andmeside protsess on jagatud kihtideks, nii et iga kiht tegeleb ainult teatava kitsama ülesannete ringiga ning muudatuste tegemine ühes kihis ei nõua tingimata teiste kihtide muutmist. Iga kiht kasutab vahetult enda all olevat kihti ja teenindab vahetult endast ülalpool olevat kihti. Juhtimine antakse edasi järgemööda ühelt kihilt teisele, alustades kõige ülemisest ehk rakenduskihist ühes tööjaamas, seejärel minnakse
operandide laadimine OF (Operand Fetch), operatsiooni täimine ALU-s OE (Operand Execute), tulemuse salvestamine (OS, Operand Store) IF OF OE OS Kui iga etapi täitmisel on hõivatud võrreldav hulk riistavara, siis hõivatud on igal taktil vaid 25% protsessorist. Konveier aitab koormata kogu protsessori riistavara maksimaalselt. Konveieriga saame esimese käsu juures läbides esimese etapi, alustada juba teise käsu esimese etapi täitmist. Seejärel on esimene käsk kolmanda etapi juures, teine käsk teise etapi juures ja alustada kolmanda käsu esimese etapiga jne. Käskude paralleelsusele täidetakse keskmiselt ajaühikus rohkem ja protsessor on pidevalt koormatud. Konveier tõstab oluliselt protsessori tootlikust, kuid ainult siis kui seda pole vaja pidevalt uuesti käivitada või vahepeal peatada. Konveieri tõhusust vähendavad: 1) Siirdekäsud Konveier töötab tõhusalt seni kuni pole käske, mis realiseerivad programmis hargnemisi
CPUs on registrid andmete, vahetulemuste või juhtinformatsiooni hoidmiseks · Käsu täitmine protsessoris (Instruction Execution, fetch-decode- execute cycle) Protsessor (CPU) viib täide iga käsu väikeste sammude seeriana. Umbkaudu on need sammud järgmised: 6 1. Järgmise käsu haaramine käsuregistrisse 2. Muuta käsuloendurit, nii et ta viitaks järgmisele käsule 3. kindlaks teha saadud käsu tüüp 4. kui käsk kasutab sõna mis on mälus, siis kindlaks teha, kus see asub. 5. Haarata see sõna, kui tarvis, siis CPU registrisse 6. täita antud käsk 7. mine 1. sammu juurde ja alusta järgmise instruktsiooni täitmist. Nimetatakse seda fetch-decode-execute tsükliks. · RISC - CISC protsessor · CISC - (Complex Instruction Set Computer) selline protsessor võib ühe instruktsiooni raames teha mitu erinevat mikrooperatsiooni. CISC protsessorile
29. Käsuformaadid : 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 30. Arvuti mälu klassifikatsioon. Doris - 30-32 31. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid. 32. Pinumälu (Stack) - realiseerimine ja kasutamine TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! Hannes 34 - 36 33. Püsimälud : ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja Flash. 34. Siirete ennustamine (Branch prediction): vajadus, meetodid. 35. Spetsialse riistvara realiseerimine. VASTUSED 1. Protsessori struktuur : käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, juhtautomaat ja operatsioonautomaat. Protsessor · Protsessori üldstruktuur Protsessori ja mälu osa andmetöötluses: Arvutis säilitatakse programme (käskude jada) ja andmeid mälus kahendkujul (0-de ja 1-de jada). Põhiliselt on kasutusel von Neumanni tüüpi arvuti arhitektuur, kus nii käsud kui ka andmed asuvad samas mälus
............................................................................... 34 22. Printerid (317-322) ................................................................................................................ 37 23. Klaviatuur (322-324) ............................................................................................................. 39 24. Katkematu pingeallikas (UPS) (335-337) ............................................................................. 40 25. Spetsiaalse riistvara realiseerimine (tehnoloogiad, võrdlus) (338-357) ............................... 42 1 1. Analooginfo, digitaalne info, ADC, DAC ja helikaart (14, 327-335) 1.1. Analooginfo Mingi suurus peab olema mingi teise suuruse analoogiks. Elektrisüsteemides on info analoogiks pinge. Füüsiline infokandja (näiteks pinge 0Vst kuni +5Vni) võib võtta ükskõik millisel ajahetkel oma
vastava protokolli tunnusnumber). Ainus keeruline probleem tekib sellega, et igal selles võrgus oleval arvutil on vaja teada, millisele IP aadressile milline madaltaseme võrgu aadress vastab. Variant oleks see igale võrgus asuvale masinale käsitsi selgeks teha, kuid see muudab võrgus muutatuste tegemise tülikaks. Appi tuleb ARP (mis ei ole sugugi limiteeritud ainult IP-le). See on äärmiselt lihtne protokoll, mis koosneb päringust ja vastusest - kui arvuti A tahab arvutile B saata IP paketti, siis saadab ta võrku levipaketi ARP protokolli päringuga, kus ta soovib teada kelle IP aadress on B. Arvuti B saadab see peale vastuse, kus teatab oma riistvaralise aadressi. A kannab nüüd saadud info oma tabelisse, et seda järgmise paketi saatmisel taas küsima ei peaks. Kui nüüd B tahab A-le IP paketti saata, siis õppis ta A riistvaralise aadressi ära juba A poolt saadetud päringust. Taolised õpitud teisendused ei püsi neis tabelites muidugi lõputult kaua.
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib).
annaabi.ee 
