arvutist isegi vaid paari meetri kaugusele iga 45 minuti kuni tunni järel aitab meil üheaegselt vältida nii seljavalusid kui ka silmade liigset väsimust . Muidugi võib antud soovituse järgimine tekitada raskusi näiteks kirjanikele kes kirjutavad tundide kaupa järjest ,et jutu mõte kaduma ei läheks. Prillikandjad ei ole arvutist ohustatud kui teised, aga seda vaid juhul ,kui kasutatakse sobilikke (sobiva kaugusele vaatamiseks) prille.Bifokaalsed prillid võivad osutada arvutitööks sobimatuks seetõttu ,et ekraani heaks jälgimiseks sunnivad need pead kas liialt langetama või ülemäära tõstma, mistõttu väsivad liialt kael ja õlad.Ilmselt on siin heaks lahenduseks arvutitööks eraldi prillipaari muretsemine. Stress arvuti kasutamisega võivad olla tingitud näiteks:kehvas seisundis klaviantuur,hiir ja monituur , mis töötab ja nagu ei tööta ka,tarkvara mis on liiga
Pärnu Kutesehariduskeskus ARVUTI KASUTAMINE TÄNAPÄEVAL REFERAAT Koostaja: Karmen Tõnisson Klass: Juhendaja: Pärnu 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti ajalugu....................................................................................................................................4 2.Arvuti.................................................................................................................................................5
Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvuti elektromagnetväljad ega kiirgused, vaid silmade ülepingutus. Väga tugeva silmade pinge korral silmade pilkumine harveneb. Sellega kaasneb, eriti töötamisel madala õhuniiskusega ruumides, silmade kuivus ja silmapõletike teke. Prillikandjad ei ole arvutitööst rohkem ohustatud kui teised, aga seda vaid juhul, kui kasutatakse sobilikke (sobivale kaugusele vaatamiseks) prille. Bifokaalsed prillid võivad osutuda arvutitööks sobimatuks seetõttu, et ekraani heaks jälgimiseks sunnivad need pead kas liialt langetama või ülemäära tõstma, mistõttu väsivad liialt kael ja õlad. Ilmselt on siin heaks lahenduseks arvutitööks eraldi prillipaari muretsemine. Kontaktläätsede kandjad võivad samuti tajuda ebamugavust arvutitööl. Sageli on selle põhjus kombineeritud, kus lisaks silmade pingsale tööle lisandub kuiv õhk
ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Taastuda aitab 10-minutiline puhkepaus ja pisikese jalutuskäik. Peavalu Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega. Sagedasimad peavalu põhjused seoses arvutitööga on: Peegeldav või pimestav ekraan Kujutise kehv kvaliteet Sobimatud prillid Töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress Uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress Kestev kujutise jälgimine ekraanil ilma puhkepausideta Ebaõigest kehaasendist tulenev kaela-õlapiirkonna lihaste pinge Nahaärritus Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Sageli on leitud,
mõnikord hoopiski isoleeritus ja võimaluse puudumine nõuannete ning selgituste saamiseks kurnavad meid vaimselt ja emotsionaalselt. Tulemuseks on kiire väsimine ja pahameel kõige tööga seonduva vastu. Peavalu Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest seoses arvutitööga, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega . Sagedasimad peavalu põhjused seoses arvutitööga on järgmised: peegeldav või pimestav ekraan, kujutise kehv kvaliteet, sobimatud prillid, töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress, uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress, ja kestev kujutise jälgimine ekraanil olema puhkepausideta Nahaärritus Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Taoliste ilmingute täpne põhjus pole
Tänapäeval on kuvarid enamasti üsna lihtsalt reguleeritavad. Uuemad kuvarid ei vaja enam ekraanifiltreid. Lisaks kuvari enda näitajatele vastutab pildi kvaliteedi eest ka videokaart, mille puhul kehtib reegel: hea kuvar ei tee head pilti ilma hea kuvaadapterita. Ent isegi hea videokaart ei tee kehva kuvarit paremaks. Prillikandjad ei ole arvutitööst rohkem ohustatud kui teised, aga seda vaid juhul, kui kasutatakse sobilikke (sobivale kaugusele vaatamiseks) prille. Bifokaalsed prillid võivad osutuda arvutitööks sobimatuks seetõttu, et ekraani heaks jälgimiseks sunnivad need pead kas liialt langetama või ülemäära tõstma, mistõttu väsivad liialt kael ja õlad. Ilmselt on siin heaks lahenduseks arvutitööks eraldi prillipaari muretsemine. Kontaktläätsede kandjad võivad samuti tajuda ebamugavust arvutitööl. Sageli on selle põhjus kombineeritud, kus lisaks silmade pingsale tööle lisandub kuiv õhk. Mõnevõrra võib arvuti
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Vallimäe 021MT ARVUTITE KASUTAMISEGA SEOTUD OHUD Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ARVUTITE KASUTAMISEGA SEOTUD OHUD 1.1 ARVUTITÖÖGA SEONDUVAD TERVISEPROBLEEMID .............4 1.1.1 TUGI- LIIKUMISAPARAADIVALUD.............................................6 1.1.2 MÕJU SILMADELE ..........................................................................6 1.1.3 STRESS.................................................................................
Arvuti ja tervis Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina. Arvuti on tööriist, meelelahutaja, õppevahend ja suhtlemisvahend. Arvuteid on väga erinevaid, nii ka arvutiga kaasnevaid terviseprobleeme. Mitmed probleemid tekivad sellest, et inimesed veedavad liiga kaua aega arvuti taga ja ei liiguta ennast piisavalt. Arvuti kasutamisega võib tekkida palju terviseprobleeme, millest esijalgu ei pruugi inimestel aimugi olla. Arvutisõltuvus on tõsine tervisehäire, mis sunnib meid liigselt tegelema arvutiga. Usun, et paljud tänapäeva inimesed, ka mina nende hulgas, ei suudaks olla enam ilma arvutita ja internetita. Kindlasti põhjustab arvutisõltuvus ka ülekaalu. Arvutis olles saab aega parajaks teha ja igavust peletada, aga kõik see aeg, mil me töötame arvutiga kahjustab sama aeg ka meie tervist. Kõige rohkem mõjutab arvuti meie silmi ja nägemist. Mõju
kuid vaid ajutise lahendusena. Kui silmad pidevalt punetavad ja valutavad, ning isegi silmade puhkuse meeldetuletajat õigesti kasutades olukord ei parane, lase arstil silmad üle vaadata. Peavalu Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega. · Sagedasemad peavalu põhjused seoses arvutitööga on: · Peegeldav või pimestav ekraan · Kujutise kehv kvaliteet · Sobimatud prillid · Töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress · Uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress · Kestev kujutise jälgimine ekraanil ilma puhkepausideta · Ebaõigest kehaasendist tulenev kaela-õlapiirkonna lihaste pinge Nahaärritus Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Sageli on leitud, et taolisi vaevusi
2.1. Arvutitööga seonduvad terviseprobleemid Peamised arvutitööga seonduvad terviseprobleemid võib jagada kolme rühma: Tugi-liikumisparaadi probleemid, mille põhjusi võime otsida töö-koha , töövahendite ning tööülesannete oma -vahelisest sobimatusest. Teiseks probleemid silmadega, mis tulenevad peamiselt indiviidi silmade eripäradest, tööülesannetest ning mõnedest keskkonna tingimustest nagu õhuniiskus ja valgustustingimused ruumis. Ja kolmandaks väsimus ning stress, mis on tööülesannete keerukuse, hulga ja töö tegemiseks kulutatava aja ühismõju ruumis tagajärg. 2. 2.Tugi-liikumisaparaadi valud Tugi-liikumisaparaadi valud tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Ehkki töö arvutiga nõuab meie kehalt vaid õige minimaalseid
......................................................................................... 4 1.2 Arvutitööga seonduvad terviseprobleemid....................................................................... 4 1.1 Tugi-liikumisaparaadi valud............................................................................................. 7 1.2 Mõju silmadele..................................................................................................................7 1.3 Stress................................................................................................................................. 8 1.4 Tehnostress........................................................................................................................8 1.5 Peavalu..............................................................................................................................8 1.6 Nahaärritus...........................................................
Kuressaare Gümnaasium ARVUTI KASUTAMINE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Koostaja: Risto Paiste Klass: 10A Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti.................................................................................................................................................5 1.1 Arvuti ajalugu............................................................................................................................5 1
Peamised arvutitööga seonduvad terviseprobleemid · tugiliikumisaparaadi probleemid, mille põhjusi võime otsida töökoha (iseäranis mööbel), töövahendite ning tööülesannete omavahelisest sobimatusest; · probleemid silmadega, mis tulenevad peamiselt indiviidi silmade eripäradest, tööülesannetest (nt.vaadeldavate objektide suurus) ning mõnedest keskkonna tingimustest nagu õhuniiskus ja valgustustingimused ruumis · väsimus ja stress, mis on tööülesannete keerukuse, hulga ja töö tegemiseks kulutatava aja ühismõju tagajärg. Loomulikult esineb veel mitmeid teisi tervishäireid nagu peavalu ja nahaärritus, mille esinemine on aga harvem. Tugi-liikumisaparaadi valud Tugi-liikumisaparaadi valud tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta
ning vaimset tervist ning võib tekitada sõltuvust. Liigne arvuti kasutamine võib põhjustada ka mitmeid terviseprobleeme. Arvuti liigne kasutamine võib inimestel põhjustada ebareaalset käitumist ja tervisehäireid. Sagedamini esinevateks probleemideks on silma-, käe- ja peavalu, mõjutades inimeste füüsilist heaolu.Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest,näiteks: peegelvav või pimestav ekraan, kujutise kehv kvaliteet, kaua arvutis olemine.Sageli esinevad need tegurid üheaegse toimega. Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks on ebamugavustunne, mis määrab võimaliku ohu tervisele. Ebamugavustunne on tavaliselt ajutise iseloomuga ja möödub pärast lühiajalist puhkust. Kui probleem on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks. Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks on diskomfort, mis määrab võimaliku ohu tervisele.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 11 Karolin Karbus LÜHINÄGELIKKUS Referaat eesti keeles Juhendaja: Siret Piirsalu Tallinn 2011 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi.
................................................................................................7 Stressiga seonduvad häired..................................................................................................... 8 Mõju nahale.............................................................................................................................9 Erialatöö tervistkahjustavad tegurid ja nende mõju minu organismile(ÄRI) Stress Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 5060% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas nii inimeste endi kannatuste kui ka majandustulemuste halvenemise seisukohalt. Tööstress võib mõjutada igat inimest mis tahes tasandil. See võib esineda igas sektoris ja iga suurusega organisatsioonis
Mikroprotsessoreid toodetakse tänapäeval põhiliselt ränist. Räni on selleks sobiv materjal, kuna see võib juhtuda elektrit või ka mitte, mis tähendab, et räni on pooljuht. Peale mikroprotsessorite toodetakse ränist ka näiteks erinevaid kiipe, mida ei kasuta ainult arvutid vaid ka paljud teised masinad, ränist toodetakse ka näiteks muutmälu "kive" arvutitele ja veel palju muud. Koos personaalarvutite tulekuga hakkas tekkima ka arvuti tarkvara tootmine. Enne kui arvutid ei olnud levinud kirjutati (programmeeriti) enamus vajalikest programmidest ise, tänapäeval on aga kogu tarkvara, mida saab nüüd vabalt poest osta valmistatud tarkvarafirmade poolt, muidugi pole kuhugi kadunud ka kodus programmide valmistamine. Inimesi kes ise kodus programme valmistavad on maailmas tuhandeid, palju on ka sellist tarkvara, mida toodavad paljud inimesed üle maailma koos, samas ise erinevates maailma paikades asudes ja ka mitte
valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite
Ergonomics. Tänapäevaks on ergonoomika- ja inimfaktorite alaste ajakirjade arv maailmas kasvanud sajakonnale. Kõrgelt hinnatakse referatiivset ajakirja Ergonomics Abstracts, mis on saadaval ka CD-ROM-i väljaandena ja online´i versioonina. Levinud ajakirjadeks on International Journal of Applied Ergonomics, International Journal of Industrial Ergonomics, International Journal of Cognitive Ergonomics, Human Factors, Work ja Work and Stress. Väga laialdaselt, kuid eeskätt Ida- ja Kesk-Euroopa probleeme käsitleb International Journal of Safety and Ergonomics (Ohutuse ja Ergonoomika Rahvusvaheline Ajakiri), mida antakse välja Varssavis. Mõnisada ajakirja käsitleb lisaks põhiteemale ka ergonoomika aspekte: Accident Analysis and Prevention; Applied Cognitive Psychology; Applied Intelligence; Aviation, Space and Environmental Medicine; Behaviour & Information Technology, Cognition; Environmental Ethics; International
........... 142 7. Suhtlus ja interaktsioon patsientide ja nende lähedastega .......................................................... 152 8. Psühhosotsiaalsed probleemid patsientidel ................................................................................ 159 10. Vägivald kiirabitöös ................................................................................................................. 171 11. Stress ja läbipõlemine............................................................................................................... 180 12. Surm ja suremine...................................................................................................................... 195 13. Ergonoomika kiirabis ............................................................................................................... 204 14. Sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi uurimine ..............
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
