Kas kursusel antud majapidamiseelarve vorm oli Teile sobiv kasutada või teeksite sinna muudatusi, täiendusi? 6. Kuidas pidasite sissetulekute ja väljaminekute arvestust: tarkvara, tabelarvutus, paber- pliiats? 7. Kas jätkate isikliku eelarve koostamist ja/või sissetulekute ja väljaminekute arvestust? 8. Millised on Teie arvamused, hinnangud sellise ,,elulis-praktilise" kogemuse saamise kohta? Ülevaade vormistada arvutikirjas, reavahega 1. Palun mitte vormistada tiitellehte, oma nimi tuua töö päises. Ülevaate maht maksimaalselt 2 A4 lehekülge.
KAUBAMÄRK JA SELLE LIIGID Peamised kaubamärgiliigid on: SÕNAMÄRK – kujundamata ehk tavapärases arvutikirjas sõna või sõnade kombinatsioon, täheühend, sõnad kombinatsioonis tähtede või numbritega, tähe- ja numbriühend jms. Sõnad võivad olla pärit tavakeelest, nimed või tehissõnad, nii eesti- kui võõrkeelsed. Sõnamärgi mõiste alla kuuluvad ka ilma kujunduseta pikemad reklaamlaused ehk loosungid. KOMBINEERITUD MÄRK – sõna(d), täht (tähed) või number (numbrid) koos kujundi või kujundite kombinatsiooniga. Kujunduseks loetakse ka omapärast kirjaviisi.
seisukohti esitada. Kui referaat eelneb teatud probleemi süvakäsitlusele, on soovitav esitada järeldused ning omapoolne arvamus. Referaadi maht ulatub 10 - 15 leheküljeni. REFERAADI KOOSTISOSAD 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Töö põhiosa 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus 7. Lisad TÖÖDE VORMISTAMINE Üldised nõuded Uurimistööd esitatakse tavaliselt A4 (210 x 297 mm) formaadis paberil arvutikirjas kirjasuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Tekst tuleks paberile ühtlaselt paigutada. Tavaliselt jäetakse lehekülje vasakule servale 3-4 cm, paremale servale 1-2 cm, üla- ja alaserva 3 cm vaba ruumi. Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parem serv jääks sirge. Lõikude vahele jäetakse tavaliselt 6 punktine vahe. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kui lehekülg algab struktuuriühikuga (sissejuhatuse, peatüki jne) pealkirjaga, siis jäetakse ülaserva 5 6 cm vaba ruumi
Eriliigid: KOLLEKTIIVKAUBAMÄRK isikute ühendusele kuuluv tähis, mida iga liige võib kasutada vastavalt põhikirjas sätestatud tingimustele. GARANTIIMÄRK eri isikute kaupu või teenuseid tähistav märk nende kaupade või teenuste ühise omaduse, geograafilise päritolu, tootmisviisi või muu ühistunnuse garanteerimiseks. 14. Millised on peamised kaubamärgi liigid? Selgita. SÕNAMÄRK kujundamata ehk tavapärases arvutikirjas sõna või sõnade kombinatsioon, täheühend, sõnad kombinatsioonis tähtede või numbritega, tähe- ja numbriühend jms. Sõnad võivad olla pärit tavakeelest, nimed või tehissõnad, nii eesti- kui võõrkeelsed. Sõnamärgi mõiste alla kuuluvad ka ilma kujunduseta pikemad reklaamlaused ehk loosungid. KOMBINEERITUD MÄRK sõna(d), täht (tähed) või number (numbrid) koos kujundi või kujundite kombinatsiooniga. Kujunduseks loetakse ka omapärast kirjaviisi.
korda osta/tarbida. Lühidalt on kaubamärgid kaubanduses vahendiks, mille kaudu on tarbijal lihtne tuvastada tooteid või teenuseid. [3] 1 Kasutasime ajaloo uurimiseks inglise keelset Wikipeedia artiklit. 3 Kaubamärgid on jaotatud kuude erinevasse liiki, milleks on [3]: sõnamärk – kujundamata ehk tavapärases arvutikirjas sõna või sõnade kombinatsioon, täheühend, sõnad kombinatsioonis tähtede või numbritega, tähe- ja numbriühend jms. Sõnad võivad olla pärit tavakeelest, nimed või tehissõnad, nii eesti- kui võõrkeelsed. Sõnamärgi mõiste alla kuuluvad ka ilma kujunduseta pikemad reklaamlaused ehk loosungid; kombineeritud märk – kujundite kombinatsioon, kus esineb tähti, sõnu või numbreid;
nähtavad kogu terve protsessi aja. Väga oluline on ka vajalike vahendite olemasolu ja selge käekiri ideaalne variant on digitaalne tahvel. Kuna tunnis viisime läbi tahvli peal ning mina kodus ekraani peal. Vahe on väga suur, sest tunnis oli kohati väga raske aru saada ja lugeda 25.09.2014 mis on kirjas. Kui aga mõtted on standardses arvutikirjas on kõigile ühtemoodi selgelt mõistetavad kõik sõnad ja laused. 28.11.2014 2. Hõimlusdiagramm 2.1 Reflektsioon Minu arvates on hõimlusdiagramm hea võimalus kuidas genereerida suur hulk ideid leides erinevate ideede vahel huvitavaid ja ebatavalisi seoseid ning nende põhjal ideed rühmitada ja liigitada. Leian et tänu sellisele süsteemsele lähenemisele on lihtne jõuda probleemi
kaubamärgi kaitsmise rohkem kui ühes riigis. Territoriaalsuse põhimõte. Kaubamärgi õiguskaitse on territoriaalne ja kehtib üksnes riigis või piirkonnas, kus kaubamärgile on õiguskaitse omandatud. Rahvuslike õiguste kogum. Taotluse esitamine, registreerimismenetlus. Kaubamärgi registreerimise taotluse esitamine vastava riigi patendiametisse (kaitse saadakse vastavas riigis). Registreerimistaotluse dokumentide tekst esitatakse masina- või arvutikirjas. Kaubamärgi registreerimise taotlus esitatakse ühe kaubamärgi kohta. Isikud, kellel ei ole elukohta, asukohta või tegutsevat kaubandus- või tööstusettevõtet Eestis, peavad volitama oma esindajaks patendivoliniku. Rahvusvahelise kaubamärgisüsteemi ja Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi vahekord. Ühenduse kaubamärgisüsteem kehtib Euroopa Liidus tervikuna, seetõttu kaubamärgi registreerimine Siseturu
teenusest. Kaubamärgi järgi peab tarbija aru saama, et toodet või teenust pakub mingi kindel ettevõtja ja selle toote poeriiulilt või teenuse teiste pakkumiste hulgast üles leidma. Kaubamärgi abil ei saa kaitsta kaupade või teenuste sisu, kaupade tootmise või teenuste osutamise viisi, toodete koostist jms."(http://www.epa.ee/et/kaubamargid/mis-kaubamark) Peamisteks kaubamärgi liikideks on järgmised: SÕNAMÄRK kujundamata ehk tavapärases arvutikirjas sõna või sõnade kombinatsioon, sõnad kombinatsioonis tähtede või numbritega, tähe- ja numbriühend jms. Sõnad võivad olla pärit tavakeelest, nimed või tehissõnad, nii eesti- kui võõrkeelsed. KOMBINEERITUD MÄRK sõna(d), täht (tähed) või number (numbrid) koos kujundi või kujundite kombinatsiooniga. KUJUTISMÄRK koosneb ainult kujundist, ei sisalda sõnu, numbreid ega tähti. RUUMILINE MÄRK kolmemõõtmeline tähis (näiteks toote omapärane väliskuju),
mille üksikud osad on kuupäevastatud või nummerdatud ning mis tavaliselt ilmub vähemalt üks kord nädalas. Arvestatakse nimetusi ja lisandunud aastakomplekte. o Ajakiri regulaarselt (vähemalt kaks korda aastas), ühesuguses kujunduses ja formaadis numbritena ilmuv perioodikaväljaanne. Arvestatakse aastakomplekte ja nimetusi; o käsikiri originaalteavik, mis on kirjutatud käsitsi, masina- või arvutikirjas; o auvis teavik, milles valdava osa moodustavad heli ja/või pilt ning mida saab vaadata ja/või kuulata eriseadmetega. Auvised võivad olla nii analoog- kui ka digitaalkandjal või võrgu kaudu kättesaadavad. o Audiaalteavik heliplaat, -lint, -kassett analoogkandjal, laserplaat (CD) digitaalkandjal. o Visuaalteavik diapositiiv, -film, kileleht analoogkandjal, foto digitaalkandjal. o Kombineeritud auvis-helifilm, videokassett (VHS) analoogkandjal, DVD digitaalkandjal;
(6) Kohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise või sellest keeldumise kohta teeb kohus määruse. (7) Kui kriminaaltoimik on enne tähtaja ennistamise taotluse esitamist ringkonnakohtusse edasi saadetud, otsustab tähtaja ennistamise ringkonnakohus. Kriminaalmenetluse seadustiku §321 sätestab apellatsiooni vormistamise korra: (1) Apellatsioon vormistatakse masina- või arvutikirjas. Vahistatud süüdistatav võib apellatsiooni vormistada ka selgelt loetavas käekirjas. Prokuratuuri ja kaitsja koostatud apellatsioon edastatakse kohtule ka elektrooniliselt. (2) Apellatsioonis märgitakse: 1) selle ringkonnakohtu nimetus, kellele apelleeritakse; 2) apellandi nimi, menetlusseisund ning elu- või asukoht ja aadress ning telefoni- või faksinumber; 3) kohtuotsuse teinud kohtu nimetus, otsuse kuupäev ning süüdistatava nimi, kelle suhtes kohtuotsus vaidlustatakse;
..) või hoopis sõnastada viimane näitelause isikulises tegumoes (See uurimus käsitleb...). Päris välistatud pole ükski variant. Meie-stiil on pisut vanamoeline, mina-stiil tõstab autorit ehk liigselt esile. Enim võib vahest soovitada kaht viimasena nimetatut vormi. Kõige paremini omandab teadusstiili mõistagi asjakohast kirjandust lugedes. 4 TÖÖ VORMISTAMINE Tekst vormistatakse arvutikirjas: Times New Roman, tähekõrgus 12 (v.a pealkirjad), reavahe 1,5. Tekst tuleb joondada mõlemalt poolt, ei ole soovitatav kasutada mitut srifti ja kirjasuurust. Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud, paksus või kaldkirjas. Vasakule lehekülje poolele jäetakse köitmise tarvis kõige suurem äär, vähemalt 3 cm. Lehekülgede numeratsioon on kogu tööd läbiv, algab tiitellehest (numbrit ei näidata), sissejuhatusest alates on kõik lehed nummerdatud.
6. Kõneviis ja vorm, kogu töö tuleb kirjutada ühes ajas. (,,Töös kasutatakse . . .", ,,Töös uuritakse . . .", ,,Töös on uuritud . . ."); 7. Arvude esitamine uurimustöös. Arvud 1-10 on soovitatav kirjutada välja sõnadega, alates 11 kasutatakse numbreid; 8. Võõrsõnad; 9. Kirja- ja trükivigade vältimiseks tuleb oma tööd korduvalt üle lugeda või lasta seda kellelgi teisel keha. TÖÖ VORMISTAMINE Uurimustööd peavad olema tehtud arvutikirjas. Reeglid: Teksti trükitakse A4 lehele ühele poole; Lehekülje servad jäätakse vabaks; Servad jäätakse tühjaks; Töö trükitakse kirjatüübis TimesNewRoman, kirjasuuruses 12 ja reavahed 1,5; Arvutitrükis ei ole taandrida, lõigud eraldatakse tühja reaga; Pärast kirjavahemärke on tühik, enne aga mitte; Töö põhiosad ja uued peatükid algavad uuelt lehelt; Tekst peab olema täisjoonduses;
Kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. 8. protokollid, kohtuistingi protokolli parandamise kord Kohtuistung ja seaduses sätestatud juhul ka muu menetlustoiming protokollitakse. Menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamist. Protokoll koostatakse kohtuistungil masina- või arvutikirjas või jäädvustatakse digitaalsele andmekandjale selliselt, et tagatud on protokolli kirjalik taasesitamine. Menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist. 9. menetlustähtajad ja selle tähtaja ennistamise kord
kui rikub kautsjonit, siis ei saa tagasi ja me saame tasuta bussiga sõita :) 9. Protokollid, nendele esitatavad nõuded Menetlustoimingu protokoll on menetlustoimingu tingimusi, käiku ja tulemusi kajastav menetlusdokument. Menetlustoimingu protokoll koosneb sissejuhatusest, põhiosast ja lõpposast. Uurimis- ja muu menetlustoimingu tingimusi, käiku ja tulemusi kajastav protokoll koostatakse masina- või arvutikirjas või selgelt loetavas käekirjas. Vajaduse korral kasutatakse selleks protokollija abi. Protokolli sissejuhatuses märgitakse: 1) uurimis- või muu menetlustoimingu kuupäev ja koht; 2) protokolli koostaja ametinimetus ning nimi; 3) kriminaalasja number ja uurimis- või muu menetlustoimingu nimetus; 4) seaduses sätestatud juhtudel viide uurimis- või muu menetlustoimingu aluseks olnud määrusele;
Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus tema taotlusel või omal alga- tusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. Tõlki ei pea kaasama, kui menetlusosalise avaldused on kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaadavad (TsMS § 34 lg 1). 5. Menetlusdokumentide vormistamine Menetlusdokumentide vormistamisnõuded on toodud TsMS §-des 334-340. Üldine nõue on, et avaldused, taotlused, vastuväited ja kaebused esitatakse kohtule selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis. Kohtule esitatavad dokumentidele lisatakse ärakirjad esitamiseks teistele menetlusosalistele. TsMS § 338 sätestab konkreetsed nõuded kohtusse esitatavatele menetlusdokumentidele, sh sätestab teatud juhtudel lisainformatsiooni esitamise kohustuse (näiteks info menetlusosalise kontakt- andmete väljaselgitamise osas). Kohtule saadetava dokumendi allkirjastab menetlus- osaline või vastavalt tema esindaja. 3 Lk 13 7 6
paigutatakse allikas kirjanduse loetellu tema pealkirja esimese sõna järgi. Pealkirjades ei kasutata siinkohal lühendeid ega jutumärke. Kasutatud kirjanduse loetelu algab uuelt lehelt (Insert→Page Break) ja seda peatükina ei nummerdata. 17 5. UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ VORMISTAMINE 5.1. Üldnõuded Uurimistöö vormistatakse arvutiga ühepoolsel A4 formaadis valgel lehel arvutikirjas. Kirjatüübiks on Times New Roman suurusega 12 ja reavahega 1,5 punkti (välja arvatud sisukord, loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse reavahet 1,0). Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele leheküljenumbrit ei panda (Diffrent First Page). Lehekülje number lisatakse alla paremasse nurka või keskele. Tekstileheküljel kasutatakse korrastatud veergu (Justify): mõlemad servad on joondatud.
kaitsma hakatakse, kehtivaid vormistamisnõudeid. Käesolev juhend on aluseks TJG-s valmivate uurimistööde vormistamiseks. Kindlasti on ta sobilik ka teistes haridusasutustes juhul, kui seal eraldi vormistamisjuhendit ei ole. Erinevatest õpilaste uurimistööde konkurssidest osa võttes tasub kindlasti uurida, kas konkursil on vormistamisnõuded eraldi välja toodud või mitte. 7.1. Üldnõuded uurimistöö vormistamisel Uurimistöö esitatakse A4 formaadis valgetel lehtedel arvutikirjas. Kirjatüübiks on Times New Roman suurusega 12 punkti. Reavahe on 1,5 punkti (välja arvatud sisukord, loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset reavahet). Taandrida ei kasutata. Tekstilõigu ette jäetakse täiendav 6 punktine vahe. Tekst paigutatakse paberile rööpselt, püüdes seejuures vältida põhjendamatuid sõrendusi. Oluliste mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja (Bold), kursiivkirja (Italic) kasutakse vaid võõrkeelsetele
kuue kuuni; 2) tahtliku esimese astme kuriteo korral ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Elektroonilise valve all olemise aega ei loeta eelvangistuseks või kinnipidamiseks ning seda ei arvestata karistusaja hulka. 1.9. Protokollid, nendele esitatavad nõuded Uurimis- ja muu menetlustoimingu protokollid (§ 146) - uurimis- ja muu menetlustoimingu tingimusi, käiku ja tulemusi kajastav protokoll koostatakse masina- või arvutikirjas või selgelt loetavas käekirjas. Vajaduse korral kasutatakse selleks protokollija abi. Protokolli sissejuhatuses märgitakse: 1) uurimis- või muu menetlustoimingu kuupäev ja koht; 2) protokolli koostaja ametinimetus ning nimi; 3) kriminaalasja number ja uurimis- või muu menetlustoimingu nimetus; 4) seaduses sätestatud juhtudel viide uurimis- või muu menetlustoimingu aluseks olnud määrusele;
metsaylikool.ee/akadeemiake/viitamine.html (7.10.2007). Suuline allikas: Intervjuu Joosep Tootsiga. (11.10.2006). Vormistamine Uurimistööl peab olema ühtne kujundus (ääred, lõigud, leheküljenumbrid, pealkirjad, esiletõstmised). Tööd võib illustreerida piltide ja graafikutega. Samas ei maksa kujundusega eriti palju eksperimenteerida, sest kõige tähtsam on sisu. Paljudel koolidel on oma uurimistööde koostamise juhend, kus on kirjas töö vormistamise nõuded. Töö esitatakse arvutikirjas (korrektselt vormistatuna ja kaante vahele köidetuna). Tekst kirjutatakse standardse masinakirjalehe (formaat A4; arvutikirjas tähesuurusega 12) ühele küljele. Lehekülje üles ja vasakusse serva jäetakse 34 cm, paremale 12 cm laiune vaba äär. Töö ette ja taha jäetakse puhas valge leht (nn köiteleht). Töö lehed nummerdatakse. Number märgitakse kas alla või üles keskele (ilma sidekriipsudeta). Lehekülgi arvestatakse tiitellehest, mida ei nummerdata (nagu ka uut
(6) Kohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise või sellest keeldumise kohta teeb kohus määruse. (7) Kui kriminaaltoimik on enne tähtaja ennistamise taotluse esitamist ringkonnakohtusse edasi saadetud, otsustab tähtaja ennistamise ringkonnakohus. Kriminaalmenetluse seadustiku §321 sätestab apellatsiooni vormistamise korra: (1) Apellatsioon vormistatakse masina- või arvutikirjas. Vahistatud süüdistatav võib apellatsiooni vormistada ka selgelt loetavas käekirjas. Prokuratuuri ja kaitsja koostatud apellatsioon edastatakse kohtule ka elektrooniliselt. (2) Apellatsioonis märgitakse: 1) selle ringkonnakohtu nimetus, kellele apelleeritakse; 2) apellandi nimi, menetlusseisund ning elu- või asukoht ja aadress ning telefoni- või faksinumber; 3) kohtuotsuse teinud kohtu nimetus, otsuse kuupäev ning süüdistatava nimi, kelle suhtes kohtuotsus vaidlustatakse;
sündmuste kohta ja mille üksikud osad on kuupäevastatud või nummerdatud ning mis tavaliselt ilmub vähemalt üks kord nädalas. Arvestatakse nimetusi ja lisandunud aastakomplekte - Ajakiri regulaarselt (vähemalt kaks korda aastas), ühesuguses kujunduses ja formaadis numbritena ilmuv perioodikaväljaanne. Arvestatakse aastakomplekte ja nimetusi; 3) käsikiri originaalteavik, mis on kirjutatud käsitsi, masina või arvutikirjas; 4) auvis teavik, milles valdava osa moodustavad heli ja/või pilt ning mida saab vaadata ja/või kuulata eriseadmetega. Auvised võivad olla nii analoog kui ka digitaalkandjal või võrgu kaudu kättesaadavad. 5) muu teavik mitteelektrooniline teavik või muu üksus, mida eespool ei ole märgitud (nt lauamäng, Braille' kirjas raamat ja pisitrükis). Heliraamatud näidatakse auviste hulgas;
sisuliselt lõpuni. 7. Hagi mõiste ja hagiavaldus Hagi on kohtule kirjalikult esitatud rikutud või vaidlustatud subjektiivsete tsiviilõiguste ja vabaduste kaitsmise nõue. Hagi esitatakse alati kirjalikult ja hagi ei ole isiku materiaalõiguslik nõue vahetult teise isiku vastu, vaid hageja nõue kohtule, kelle kaudu ta otsib kaitset oma subjektiivsetele materiaalõigustele. Ilma kohtuta ei ole hagi mõistel sisu. Hagiavaldus peab olema kirjalik, selgesti loetavas masina- või arvutikirjas (formaadis A4). Hagiavalduses tuleb märkida: · kohtu nimi, kuhu hagi esitatakse. Hagi tuleb esitada kohtule, mille tööpiirkonnas on füüsilisest isikust kostja elukoht või juriidilisest isikust kostja asukoht ehk teisisõnu, millisel aadressil inimene elab või millisel aadressil on juriidiline isik (nt aktsiaselts) registreeritud. Kui inimese elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. Nii
(6) Kohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise või sellest keeldumise kohta teeb kohus määruse. (7) Kui kriminaaltoimik on enne tähtaja ennistamise taotluse esitamist ringkonnakohtusse edasi saadetud, otsustab tähtaja ennistamise ringkonnakohus. Kriminaalmenetluse seadustiku §321 sätestab apellatsiooni vormistamise korra: (1) Apellatsioon vormistatakse masina- või arvutikirjas. Vahistatud süüdistatav võib apellatsiooni vormistada ka selgelt loetavas käekirjas. Prokuratuuri ja kaitsja koostatud apellatsioon edastatakse kohtule ka elektrooniliselt. (2) Apellatsioonis märgitakse: 1) selle ringkonnakohtu nimetus, kellele apelleeritakse; 2) apellandi nimi, menetlusseisund ning elu- või asukoht ja aadress ning telefoni- või faksinumber; 3) kohtuotsuse teinud kohtu nimetus, otsuse kuupäev ning süüdistatava nimi, kelle suhtes kohtuotsus vaidlustatakse;
või süüdistatava kokkuleppe sõlmimise tahet pidada KrMS § 247 lg 2 teise lause mõttes tõeliseks. Ühtlasi jääb kolleegiumile kassaatori seisukoha puhul arusaamatuks see, mille alusel peaks prokuratuur otsustama, millistele süüteokoosseisudele nende hulgast, mis prokuratuuri hinnangul asjas ei kohaldu, tuleks kahtlustatava või süüdistatava tähelepanu juhtida ja millisele mitte. 3-1-1-120-16 (kokkuleppe vormistamine) 8. Kohtuasja materjalide seas olevas kokkuleppes on muu hulgas arvutikirjas tekst, et ,,[V]astavalt sõlmitud kokkuleppele [---] mõista konfiskeerimise asendamiseks välja alljärgnev A. Stumbrisele kuuluv vara: [---]". Viidatud lausele järgneb vara loetelu, mis sisaldab mootorratast Yamaha XT 600E ja viit korteriomandit, mille väärtused on antud ligikaudsetena. Samas nähtub kokkuleppest, et prokurör on teinud sellesse käsitsi kirjutatud paranduse, täiendades loetelu sissejuhatavat lauset pärast sõnu
annaabi.ee 
