L.Koidula 26 Rakvere, LÄÄNE-VIRUMAA Telefoninumber 56792276 e-mail: [email protected] Avaldus 11. novembri 2013 „CV Keskuses“ avaldatud kuulutuse põhjal soovin kandideerida andmesisestaja ametikohale. Oman peale 3,5 aastast õpet arvutikasutuse ja laomajanduse erialast haridust, töökogemus andmesisestajana olemas. 14. november 2013. a.
TAGAJÄRJED · Reaalne elu jääb täiesti unarusse, mistõttu võivad tekkida probleemid lähedastega kuni perekonna lagunemiseni. · Tekivad probleemid tööl, mis võib kaasa tuua majandusliku laostumise. · Inimene võib langeda moraalse ja psüühilise traumani, mis võib lõppeda enesetapuga. · Tekivad terviseprobleemid nägemine halveneb, valud seljas ja kätes, une- ja söömishäired. KUIDAS RAVIDA? · Sõbrad · Arvutikasutuse piirang · Tuleb leida tegevust arvutist eemal · Nõustamiskeskused KASUTATUD KIRJANDUS · http://www.youtube.com/watch? v=0NO93kiGIu0 · http://www.nip.ee/page/140/16/111 · http://courses.cs.ut.ee/2007/internet/Main/I nternetis%C3%B5ltuvusJaSelleN %C3%A4hud · http://lahendus.net/? a=artiklid&art=48f643b841dfe3446772 AITÄH KUULAMAST!
Üldistavalt võib öelda, et inimeste arvutikasutusaeg minutites on oluliselt sagenenud, samas kui näiteks lugemisele kulutatav aeg on vähenenud. Nii kulutati perioodil A arvutiga seotud tegevusele keskmiselt 2 minutit päevas (mehed 4, naised 0), samas kui perioodil B oli vastav näitaja 36 ehk arvutikasutus oli kümnendiga 18-kordseks muutunud. Mehed kulutasid seejuures perioodil B arvutiga seotud tegevuseks 49 minutit päevas ehk üle 12 korra enam kui perioodil A. Naiste puhul tõusis arvutikasutuse aeg 25 korda. Selline statistika näitab, et arvuti kasutamine on saamas üha igapäevasemaks ja sagedasemaks tegevuseks lisaks tööle ka vabal ajal. Lugemise puhul on näha aga selgelt kahanevat trendi. Perioodil A kulutasid lugemisele päevas nii mehed kui naised keskmiselt 36 minutit. Perioodil B oli vastav sugudeülene näitaja 27, seejuures naised lugesid keskmiselt 30 ja mehed 24 minutit päevas. Sellest võib järeldada, et meeste lugemus on võrreldes naiste omaga enam langenud.
Olulisim on anda lastele interneti ohtudest teada nii, et nad käituks ohutult. Samuti tuleb olla olemas juhuks, kui las soovib arutleda interneti kasutamisega seonduvatel mis tahes teemadel. 2. Eale vastav ohutu kasutus 2.1 Nooremad kui 7-aastased Lapse esimesed internetikülastused panevad suuresti paika tema edasise internetikasutuse viisi ja kombed. Eelkooliealistele lastele meeldib sisseharjutatud tegevuste kordamine ja see on ka hea võimalus arendada neis välja ohutu arvutikasutuse kombeid ja tavasid. Alla 7-aastaste laste suutlikkus mõista internetis leiduvat informatsiooni on piiratud, näiteks ei suuda nad tihti eristada reklaami lehekülgede tegelikust sisust. Selles vanuses vajavad lapsed sobivate materjalide leidmisel vanemate abi. Tihti ei erista lapsed internetikasutust arvutimängudest või arvutis joonistamisest. Sel ajal võiks perekonnad paika panna esimesed arvutikasutuse põhireeglid.
Windows Vista sisaldab .Net Frameworki 3.0 versiooni. Microsofti peamiseks ülesandeks Windows Vista puhul oli suurendada turvalisust Windows’i operatsioonisüsteemides. Peamisteks Windows XP ja selle eelkäijate kritiseerimise põhjusteks olid nende suured puudujäägid turvalisuses ja avatus viirustele ja puhvrite üleuputamisele. Seda silmas pidades kuulutas Microsoft’i juht Bill Gates 2002. aasta alguses välja ettevõtte- sisese "Trustworthy Computing" ("Usaldusväärse Arvutikasutuse") algatuse, mille eesmärgiks oli suurendada turvalisust tarkvaraarenduses. Microsoft teatas, et prioriteediks on Windows XP ja Windows Server 2003 julgeoleku parandamine, mis tingis Windows Vista tootmise viibimise. Windows Vista arendus Microsoft alustas Windows Vista’ga, sel ajal koodnimega "Longhorn", tööd 2001. aasta mais, viis kuud enne Windows XP ilmumist. See pidi algselt välja tulema 2003. aasta lõpuks,
Operatsioonisüsteemi valik vastavalt arvutikasutuse eesmärgile Operatsioonisüsteemide valik on mitmekesine ning samuti on ka nende kasutajate eesmärgid arvutikasutamise puhul erinevad. Operatsioonisüsteeme on mitmeid ning seetõttu on ka nende omadused mitmesugused. Enamjaolt tunneb inimene Windowsi operatsioonisüsteeme, vähemtuntud on Mac OS. Kõige vähemlevinud, kuid siiski ka tuntud operatsioonisüsteem on Linux. Millise operatsioonisüsteemi peaks siis ikkagi oma arvutile valima?
1. Kasutad arvutit, et kogeda naudingut, rahulolu ja kergendust. 2. Tunned end tujuka, masendunu, kergesti ärrituva ja väsinuna, kui ei kasuta arvutit. 3. Tunned vajadust kulutada üha enam aega ja raha arvutiga seotule, et muuta oma tuju. 4. Hülgad sotsiaalse ja perekonnaelu, õpi- ja töökohustused. 5. Valetad oma perekonnaliikmetele, arstile või teistele, et varjata oma arvutikasutuse ulatust. 6. Riskid tähtsate suhete, töökoha, akadeemilise või ametialase edukusega vaid arvuti kasutamise nimel. 7. Arvutiga seotud tegevuste kontrollimine ebaõnnestub sul korduvalt. 8. Ilmneb füüsilisi tundemärke, näiteks seljavalu, migreen, halb füüsiline vorm ja puudulik enesehügieen. 9. Jätkad arvuti kasutamist ka siis, kui mõistad, et see tekitab probleeme reaalses elus. Jälgimise põhjal on sõltuvussümptomid sellised:[5]
väidetest. 1. Kasutad arvutit et kogeda naudingut, rahulolu ja kergendust; 2. Tunned end tujuka, depressiivse, kergestiärrituva ja väsinuna, kui ei kasuta arvutit; 3. Tunned vajadust üha enam aega ja raha arvutiga seotule kulutada, et muuta oma tuju; 4. Hülgad sotsiaalse ja perekonnaelu, õpi- ja töökohustused; 5. Valetad oma perekonnaliikmetele, arstile või teistele, et varjata oma arvutikasutuse ulatust; 6. Riskid tähtsate suhete, töökoha, akadeemilise või ametialase edukusega vaid arvuti kasutamise nimel; 7. Ebaõnnestud korduvalt oma arvutiga seotud tegevuste kontrollimisel; 8. Ilmneb füüsilisi tundemärke nagu seljavalu, migreen, halb füüsiline vorm ja puudulik enesehügieen; 9. Jätkad arvuti kasutamist ka siis, kui mõistad, et see tegevus tekitab probleeme reaalses elus.
5.3 Täpsustatud kontseptuaalne klassidiagramm........................................................... 18 1.5.4 Põhiprotsessi(de) töövoo(gude) tegevusdiagrammid...............................................19 1.5.5 Põhiobjektide olekudiagrammid.............................................................................. 26 1.6 Nõuete analüüs................................................................................................................27 1.6.1 Arvutikasutuse sündmused / primaarsed kasutusjuhud............................................27 1.6.2 Primaarsete kasutusjuhtude diagramm.....................................................................28 1.6.3 Prioriteetsete kasutusjuhtude lühikirjeldused...........................................................29 1.6.4 Üldiste funktsionaalsete nõuete täpsustamine..........................................................31 3. Iteratsioon III.......................................
6.3 Täpsustatud kontseptuaalne klassidiagramm...........................................................18 1.6.4 Põhiprotsessi(de) töövoo(gude) tegevusdiagrammid...............................................18 1.6.5 Põhiobjektide olekudiagrammid..............................................................................22 1.7 Nõuete analüüs................................................................................................................25 1.7.1 Arvutikasutuse sündmused / primaarsed kasutusjuhud............................................25 1.7.2 Primaarsete kasutusjuhtude diagramm.....................................................................26 1.7.3 Prioriteetsete kasutusjuhtude lühikirjeldused...........................................................27 1.7.4 Üldiste funktsionaalsete nõuete täpsustamine..........................................................29 3. Iteratsioon III.......................................
isiku läheduses olemasolu on turvakaalutluselt ikkagist palju otstarbekam, kui seda on tavakasutajatele lihtlabane administreerimisõiguste võimaldamine. Eks tegelikkuses seesamune õiguste seadmine lõppkasutajatele on vähemääratlev, kui tegemist tuleb teha mõne lõppkasutaja väära toimingu põhjuste selgitamiseks. Olgu lõppkasutajal või ülemääraste õiguste asemel tohutud kitsendused infosüsteemis, ei tooks see antud murekohas lahendust, mis tõttu on vastutustundliku arvutikasutuse suurem osakaal tingitud ikkagist lõppkasutaja endi teadlikkusest ning kohusetundlikkusest. 3.2 Lõppkasutaja teadlikkus Lõppkasutajale pealtnäha ülemäära piirangud ei tohi paista kui takistavaks teguriks infosüsteemi kasutuses. Kasutajasõbraliku arvutikasutuskeskkonna tagamises on vastutav kogu organisatsiooni: juhatajad, haldajad, süsteemi lõppkasutajad. Siinkohal peaksidki kõik üheselt mõistma, miks on miski reguleeritud nii ja miks ei tohi teha toda
Tegu võib olla arvutisõltuvusega, kui võib kinnitada vähemalt viit järgmistest väidetest: Kasutad arvutit et kogeda naudingut, rahulolu ja kergendust; Tunned end tujuka, depressiivse, kergestiärrituva ja väsinuna, kui ei kasuta arvutit; Tunned vajadust üha enam aega ja raha arvutiga seotule kulutada, et muuta oma tuju; Hülgad sotsiaalse ja perekonnaelu, õpi- ja töökohustused; Valetad oma perekonnaliikmetele, arstile või teistele, et varjata oma arvutikasutuse ulatust; Riskid tähtsate suhete, töökoha, akadeemilise või ametialase edukusega vaid arvuti kasutamise nimel; Ebaõnnestud korduvalt oma arvutiga seotud tegevuste kontrollimisel; Ilmneb füüsilisi tundemärke nagu seljavalu, migreen, halb füüsiline vorm ja puudulik enesehügieen; Jätkad arvuti kasutamist ka siis, kui mõistad, et see tegevus tekitab probleeme reaalses elus. Jälgimise põhjal on sõltuvussümptomid sellised:
Oluline on mõista, et mitte keegi ei otsusta ise sõltuvusse jääda. Isegi kui nad tunnistavad oma probleemi, ei näe nad sageli sellele lahendust. Siin saavad kaasa aidata sõbrad. Sõbrad on sageli esimesed, kes märkavad probleemi. Varem kui vanemad, õpetajad või sõltlane ise. Sõpradel on seetõttu oluline roll sõltlase aitamisel, kuid seda ei saa teha ilma, et abivajaja seda ise sooviks. Internetisõltuvusest pääsemiseks soovitatakse kõige enam arvutikasutuse piiramist. Tuleb endale luua täpne ajakava- näiteks piirata arvuti kasutamist ühele tunnile päevas. Erinevalt enamikust teistest sõltuvustest ei ole täielik loobumine soovitatav. Oluline on leida endale tegevus arvutist ja internetist eemal ning kasutada arvutit vaid konkreetsetel eesmärkidel. Kokkuvõte Peamiselt eristatakse kahte sõltuvusseisundit. Psüühiline- ja füüsiline sõltuvus. Psüühiline sõltuvus on tugev soov sõltuvusainet tarvitada. Füüsilise sõltuvuse korral
3.Kas olete mitmel korral proovinud tulemusteta vähendada arvutikasutust? 4.Kas tunnete end väsinuna, tujukana, depressiivsena ja kergestiärrituvana üritades vähendada arvuti kasutamist? 5.Kas kasutate arvutit kauem kui esialgu planeerite? 6.Kas olete riskinud tähtsate suhete, töökoha, akadeemilise või ametialase edukusega vaid arvuti kasutamise nimel? 7.Kas olete valetanud oma perekonnaliikmetele, arstile või teistele, et varjata oma arvutikasutuse ulatust? 8.Kas kasutate arvutit igapäevaelu probleemide, abituse, süütunde, ärevuse või depressiooni eest põgenemiseks? Arvutisõltuvus ja ühiskond Võiksime jagada arvutisõltuvuse kui probleemi kaheks suureks osaks positiivseks sõltuvuseks, mille juures arvutist saadav kasu kaalub vähemalt sõltlase enda arvates üles sellele kuluva aja ja ressursi, ning negatiivseks sõltuvuseks, kus ka sõltlane ise leiab, et arvutikasutamine on talle halvasti mõjuma hakanud
Oluline on mõista, et mitte keegi ei otsusta ise sõltuvusse jääda. Isegi kui nad tunnistavad oma probleemi, ei näe nad sageli sellele lahendust. Siin saavad kaasa aidata sõbrad. Sõbrad on sageli esimesed, kes märkavad probleemi. Varem kui vanemad, õpetajad või sõltlane ise. Sõpradel on seetõttu oluline roll sõltlase aitamisel, kuid seda ei saa teha ilma, et abivajaja seda ise sooviks. Internetisõltuvusest pääsemiseks soovitatakse kõige enam arvutikasutuse piiramist. Tuleb endale luua täpne ajakava- näiteks piirata arvuti kasutamist ühele tunnile päevas. Erinevalt enamikust teistest sõltuvustest ei ole täielik loobumine soovitatav. Oluline on leida endale tegevus arvutist ja internetist eemal ning kasutada arvutit vaid konkreetsetel eesmärkidel.
Windows Vista sisaldab .Net Frameworki 3.0 versiooni. Microsofti peamiseks ülesandeks Windows Vista puhul oli suurendada turvalisust Windowsi operatsioonisüsteemides. Peamisteks Windows XP ja selle eelkäijate kritiseerimise põhjusteks olid nende suured puudujäägid turvalisuses ja avatus viirustele ja puhvrite üleuputamisele. Seda silmas pidades kuulutas Microsofti juht Bill Gates 2002. aasta alguses välja ettevõtte-sisese "Trustworthy Computing" ("Usaldusväärse Arvutikasutuse") algatuse, mille eesmärgiks oli suurendada turvalisust tarkvaraarenduses. Microsoft teatas, et prioriteediks on Windows XP ja Windows Server 2003 julgeoleku parandamine, mis tingis Windows Vista tootmise viibimise. Kuigi uued funktsioonid ja turvalisuse parandamine on saanud palju kiitvaid kommentaare, on Windows Vista ajakirjanduses pälvinud ka rohkesti kriitikat ja negatiivset tähelepanu. Selle põhjuseks on peamiselt operatsioonisüsteemi kõrged
sotsiaalvõrgustikke saab edukalt ära kasutada turunduses, kliendisuhetes ja infokanalina. *Kursiivis toodud kommentaarid ja argumentatsioon on otsene tsiteering Eesti Arengufondi koostatud analüüsist "Välistrendid Eesti fookuses 2020". ÜHISKONNAGA SEOTUD TRENDID (sh sotsiaal-demograafilised aspektid) Võimalused Ohud Digitaalse lõhe vähenemine - paremad arvutikasutuse oskused ja internetikasutuse võimalused loovad aluse uute toodete-teenuste turule toomiseks. Paindlikumad töötamisvõimalused. Kasvav migratsioon Euroopasse – liigitub võimaluseks, sest tööjõu vajaduse suurenemise valguses on tegemist positiivse trendiga. Sotsiaalne innovatsioon (vabaühenduste ja vabatahtlikkuse levik, sotsiaalse innovatsiooni esiletõus) – võimalus delegeerida avaliku haldusega
Paberil kirjade saatmine on Eestis jäänud küll asutuste ametliku korrespondentsi viisiks, erakirjavahetus aga asendub hoogsalt elektroonilise postiga (e-mail). Arvutite ja interneti kasutus on Eestis arenenud jõudsalt, firmade ja internetisidet, kaasaskantavaid sülearvuteid (lap-top) ja kommunikataoreid (pihuarvutid). Asutuste kõrval peab täna arvutiside olemas-olu vajalikuks ka enamik vähemalt keskmisel elatustasemel olevates peredest. Arvutikasutuse arengule on kaasa aidanud riigi ja omavalitsuste loodud avalikud internetipunktid, samuti IT-firmade ja pankade osalisel läbiviidud rahvuslik õppeprojekt "Vaata Maailma". Vastavalt tehnoloogia arengule ja hindade odavnemisele kasutavad tarbijad aina enam traadita. Eestlaste majanduslike võimaluste kasvule viitab ka sagenev reisimine nii välismaal kui Eesti enda piires. Kui 1992. aastal lähetasid Eesti reisifirmad välismaale 46.000 inimest, siis 2001. aastal ulatus vastav 264
15 13 Laste- ja noorteleht. https://www.luts.ee 14 Ibid. 15 Whibty, Pamela. Turvalise internetikäitumise käsiraamat lapsevanematele. Crimson Publishing 2011. Tallinn 2019,lk35, 38. 8 2.3. Arvutisõltuvuse tunnusmärgid Interneti ja arvutite kasutamisega seotud terviseriskid on teema, mida paljud tootjad ilmselgetel põhjustel väldivad. Liigse arvutikasutuse tagajärgede kohta laekub aga üha rohkem teavet. Tänased tõendid näitavad, et sõltuvusse jäävad väga vähesed inimesed, ent just laste puhul on sõltuvuse tunnuseid raskem tuvastada. Kõige tuntumad arvutisõltuvuse tunnusmärgid on aga sellised: Silmatorkavus - kui mängimisest saab lapse elu kõige tähtsam asi. Meeleolumuutused - seda võib kirjeldada kui ,,pilvesolekut", tuimenemist" või ,,põgenemist".
mängides; · on väsinud, koolis jäädakse magama, kuna arvutis veedetakse aega uneajast; · tekkivad raskused koolitükkidega, tuleneb väsimusest, keskendumishäiretest, kuna pidevalt mõeldakse arvutimängus toimuvale; · hinded halvenevad arvutis ollakse õppimise ajast, vanemate poolt vabakasvatus, ei kontrollita oma lapse tegevust ei arvutis, ega ka koolitükke; · valetatakse arvutikasutuse ja videomängude mängimise kohta; · ollakse närviline arvutist eemal olles; · huviringidest, nagu korvpall, maleklubi jms väljakukkumine. Vanemad peaksid rohkem huvi tundma oma lapse tegevuste kohta internetis ja arvutimängudes. Vabakasvatus ei ole enam ammu moes, vanemad võiksid oma lastega rohkem tegeleda ja arvutis veedetud aeg võiks olla hoopis perekonna kvaliteetaeg. Noores eas on inimesed kõige enam mõjutatavad, mis jääb neile ka kogu eluks külge.
tüdrukutest kui ka poistest kasutas arvutit koolipäevadel vabal ajal 2 tundi või kauem. Hiljutises uurimuses oli noorukite väheliikuva eluviisi indikaatorina määratud vabal ajal televiisori/arvuti ees veedetud aeg (screen time per day) poistel seotud alakaaluga, tütarlastel aga ülekaaluga (18). Kuna tütarlaste kehaline aktiivsus on kõikides vanuserühmades väiksem kui poeglastel, võib arvata, et tüdrukute/poiste arvutikasutuse võrdsustumisel süveneb tüdrukutel väheliikuv elusviis, millega võib tulevikus kaasneda ülekaalulisuse sagenemine nende seas. Kokkuvõtteks - vabal ajal koolipäevadel 2 tunni arvutikasutajate osakaal on suurenenud, tütarlaste arvuti kasutamine on 15aastaste hulgas tõusnud poistega ühele tasemele; see võib süvendada väheliikuvat eluviisi tüdrukute seas ja suurendada ülekaalulisuse riski. (Aasvee & Maser 2009: 392-393) 8 2
telefonifirmad mobiilside pealetungi tõttu mittetasuvaks. (Suurenev tarbimisvajadus, 2003) Paberil kirjade saatmine on Eestis jäänud küll asutuste ametliku korrespondentsi viisiks, erakirjavahetus on aga hoogsalt asendunud elektroonilise postiga. Arvutite ja interneti kasutus on Eestis arenenud jõudsalt, firmade ja asutuste kõrval peab täna arvutiside olemasolu vajalikuks ka enamik vähemalt keskmisel elatustasemel olevatest peredest. Arvutikasutuse arengule on kaasa aidanud riigi ja omavalitsuste loodud avalikud internetipunktid, samuti IT- firmade ja pankade osalusel läbiviidud rahvuslik õppeprojekt „Vaata Maailma”. Vastavalt tehnoloogia arengule ja hindade odavnemisele kasutavad tarbijad aina enam traadita 11 internetisidet, kaasaskantavaid sülearvuteid ja kommunikaatoreid (pihuarvutid). (Suurenev tarbimisvajadus, 2003) 12
kusagil kõrgemal. Seepärast toimub praegu tehnikaülikoolide humaniseerumine, ka meie rauakool peab andma oma lõpetajaile midagi enamat kui kutseoskuse". Mikkal, V. Tehnokraatiast meis ja meie ümber.- Insenerikultuur 1, Tallinn, 1992.,lk.81- 84. Referaate · Infotehnoloogia areng ja kõlbeline vastutus. · Geenitehnoloogia ja eetika. · Tehnika progress ja mittetaastuvad loodusvarad. · Tehisintellekt. · Arvutikasutuse sotsiaalsed ja eetilised probleemid. 21 · Tehnokraatia ja humanism. INSENERIAMETI DEFINITSIOON Professionaalse inseneri tegevus on iga projekteeriv, planeeriv, kavandatav, hindav, nõuandev, aruandlik või millegi eelneva juhitav, järelvalvav ning korraldav tegevus, mis nõuab inseneriameti printsiipide rakendamist ja mis puudutab elu, tervise, vara,
Vastutuse jagunemine sõltub järgmistest asjaoludest: · Organisatsiooni suurus ja iseloom, riik · IT ressursside kogus ja tüübid · Organisatsiooni ja tippjuhtide suhtumine arvutitesse ja tehnoloogiasse · Kasutatava tehnoloogia küpsusaste · Allhanke raames sisseostetav IT teenus 12. Milliseks on muutunud IT osakonna roll organisatsioonis? Traditsioonilised infosüsteemi funktsioonid: juhtimissüsteemide arendamine ja süsteemide projektijuhtimine, arvutikasutuse korraldamine, personali koolitamine, tehniline teenindamine jne Uued (nõuandvad) funktsioonid: konkreetsete infosüsteemide algatamine ja kavandamine, interneti ja elektroonilise kaubanduse ärisse ühendamine, mitte infosüsteemi haldurite IT-alane koolitamine, infosüsteemi töötajate äriline väljakoolitus, koostöö juhtidega, äriliste liitude loomine teiste organisatsioonide tarnijate ja infosüsteemi osakondadega 13
Otsinguabilise avamine Klõpsake nuppu Start ja seejärel käsku Otsing. 11 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod? Windows XP kasutajakontode funktsioon salvestab mitme kasutaja isiklikke sätteid ja eelistusi -- see on ideaalne, kui arvutit kasutab kogu pere. Kui olete sisse loginud, käitub arvuti nii, nagu oleksid salvestatud vaid teie sätted ja eelistused. Erinevad kasutajakontod muudavad arvutikasutuse turvalisemaks ja meeldivamaks. Kasutajakontode funktsiooni abil saate teha järgmist: kohandada ekraanikujundust, mõjutamata sealjuures kujundust teiste jaoks; kaitsta endale olulisi arvutisätteid, kasutada oma failide kaitseks parooli; kiirendada sisselogimist; kasutada omaenda veebilemmikute ja hiljuti külastatud saitide loendeid; vahetada kasutajaid kiiresti, programme sulgemata.
Eelarvestatud 600 000€ 116 000€ 400 000€ 200 000€ 1 316 000€ üldkulud Hooldusosakonna töömaht osakondades Eelarvestatud - 1 600 2 400 4 000 8 000 töötunnid protsentuaalselt 20% 30% 50% 100% IT osakonna töömaht osakondades Eelarvestatud 200 - 1 600 200 2 000 arvutikasutuse aeg protsentuaalselt 10% 80% 10% 100% 26 Otsemeetod Otsemeetod on kõige sagedamini kasutust leidev toetavate osakondade kulude jagamise meetod ettevõtetes. Selle meetodi kohasel jagatakse kõikide toetavate osakondade kulud otse põhiosakondadele ignoreerides toetavate osakondade vahelisi suhteid Joonis 1
tegevusdiagramm(id) ; Infovoogudega tegevusdiagrammid; M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Põhiobjektide olekudiagrammid; Nõuete (Funktsionaalsed Arvutikasutuse Keerukaima(te) Analüüs ja Sündmused / kasutusjuh(tu)u( mittefunktsionaa Primaarsed de) laiformaadis (Kasutusjuhtu lsed) nõuded Kasutusjuhud; kirjeldus; de mudel) Kasutusjuhtude diagramm (primaarsete süsteemi
annaabi.ee 
