Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvutikasutamise turvalisus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viirus, nuhkvara, windows, internet, viirusetõrje, konto, tulemüür, meili, viirused, turvalise, tarkvara, versioon, veebileht, arvutisse, trooja, programmid, kuva, arvutiviirus, automaatne, standardse, ründetarkvara, reklaam, küsib, kuvada, veebibrauseri, uuem, hoidke, isiklikku, hobused, pahavara, blokeering, kustutada, viiruseid, loend, reklaamesõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod? Arvuti häälestamine ühiskasutuseks Isikliku pildi lisamine 3. osa: Nautige Windows XP kasutamist! Interneti kasutamine E-posti saatmine Outlook Expressiga Digitaalfotode haldamine Arvuti isikupärastamine 4. osa: Windowsi hõlbustusvahendid Windowsi kohandamine kuulmisprobleemidega kasutajale Windowsi kohandamine nägemisprobleemidega kasutajale Windowsi kohandamine liikumisprobleemidega kasutajale 5. osa: Turvalisus, riistvara ja tööriistad
.................... lektor Külli Hovi Tartu 2014 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. ÜLEVAADE KASUTATUD VAHENDITEST ..............................................................4 1.1. Viirusetõrjeprogrammid : AVG, Avira,Avast .............................................................4 1.2. Programm AVG Internet Security 2014 .....................................................................5 1.3. Avira Free Antivirus 2014 ..........................................................................................5 1.4. Avast! Antivirus Free 8 ..............................................................................................5 1.5 Programm ,,Windows Virtual PC" ..............................................................................6 2. VIIRUSTE EEMALDAMINE ...................
Kuna internetti kasutatakse aina rohkem erinevate operatsioonide sooritamiseks, siis on seda üha raskem tagada. Üheks kõige suuremaks probleemiks virtuaalmaailmas on ründetarkvara, millega tekitatakse üha rohkem rohkem kahjusid ning mille levik kasvab iga aastaga. Pidevalt arenev digitaalmaailm on andnud kasutajatele juurde palju uusi võimalusi, mis aitavad hoida kokku meie aega ning muudavad samal ajal elu mugavamaks. Sellele kõigele on aluse loonud internet, mis lubab mõne millisekundi jooksul saata andmed Eestist USA'sse. Eestlased teavad seda arvatavasti kõige paremini, kuna maailmas oleme tunnustatud e-riik. Meie poolt on loodud Skype, kuid rahvusvahelist tunnustust oleme saanud aga eelkõige oma erinevate e-projektidega. Näiteks ei pea me toast väljuma, et minna valima ja sellist võimalust pole mujal maailmas. Paraku muudab selline mugav elu inimesed ettevaatamatuks ning unustatakse ära ohud, mida virtuaalmaailm endas peidab
Kuidas teha arvuti kiiremaks: 6, kuidas kiirendada arvuti Pärast mõned lihtsad juhised, saate säilitada oma arvuti, aitab suurendada arvuti kiirust ja aitavad hoida seda sujuvalt. Selles artiklis käsitletakse, kuidas kasutada olevaid vahendeid, Windows 7, Windows Vista ja Windows XP Service Pack 3, mis aitab teha oma arvuti kiiremaks, hoida arvuti tõhusalt ja aidata kaitsta teie privaatsust, kui sa oled online. Märkus: Mõned vahendid käesolevas artiklis nimetatud vaja teil olema sisse logitud administraatorina. Kui sa ei ole sisse logitud administraatorina, saate ainult muuta sätteid, mis rakenduvad teie kasutajakontole. 1. Eemalda nuhkvara ja aitab kaitsta teie arvutit viiruste eest Nuhkvara kogub isikuandmeid ilma rendile sa tead ja küsimata luba
........................................................... 5 Päästikumehhanism.................................................................................................................6 Toimelaeng .............................................................................................................................7 Kuidas kaitsta arvutit? ................................................................................................................7 1.Aktiviseerida tulemüür......................................................................................................... 7 1.Viirusetõrje tarkvara olemasolu........................................................................................... 7 1.Viirusetõrje tootjate informatsiooni pidev jälgimine .......................................................... 8 2.Operatsioonisüsteemi haavatavaid kohti otsimine .............................................................. 8 1
Rikutud internet Nimi Tallinn 2009 Sisukord 2 Sissejuhatus Internet on saanud meie elu üheks väga tähtsaks ja mugavaks osaks. Ta on väga lihtsasti kätte saadav, mugav, mitte sugugi kallis. Kaasajal saab internetis lugeda uudiseid, tellida toitu koju, vaadata filme,arveid maksta, mängida mänge jne. Internet on meie jaoks nagu teisugune koht, maailm, kus saab lõõgastuda, uudiseid lugedes või oma lemmik mänge mängides, kuid nüüdisajal ei ole see enam sugugi mugav. Kuna internet on täis viiruseid ja muid pahatahtlikke programme mis teevad internetis surfamise ebameeldivaks ja lausa ohtlikuks. Näiteks olles oma lemmik veebilehel, lugedes seal uudiseid ja ilmagi et tavakasutaja aru saab tungib pahtahtilk programm läbi veebibrausei tavakasutaja arvutisse ja hakkab seal igasugust pahndust tegema
Välkmälukiipe monteeritakse välkmälu kaartidesse. Viimaseid esineb mitmes eri vormingus, sh. täismõõduline PC-kaart (ATA PC Card), CompactFlash, SmartMedia jms. vormingud. On olemas kaht tüüpi välkmäluliideseid. Esimene on ATA-liides, millel on samasugune 512-baidine plokisuurus nagu standardsel kõvaketta sektoril. Teine on varasem lineaar-välkmälu, mida kasutatakse ka programmide täitmiseks otse kiibilt (XIP). See nõuab Flash Translation Layer (FTL) või Flash File System (FFS) tarkvara kasutamist, et välkmälu paistaks arvutile kõvakettana. Virtuaalmälu (Virtual Memory) mõned opsüsteemid (näit.MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmidkasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid
Kui veel aastakümme tagasi tähistas see sõna mingit mütoloogilist olendit, kellesse paljud suhtusid nii nagu suhtutakse Ufo-desse, siis tänapäeval on asi muutunud. Arvutiviirustest on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa. Siiski on ka praegu arvamusi, mis tekitavad paanikat ilma põhjuseta. Näiteks võib tuua Trooja hobuse, mida on väga suur hulk arvutikasutajaid peab kõige hullemaks viiruseks maailmas. Tegelikkus on aga see, et Trooja hobune ei ole viirus vaid nuhktarkvara. Ta võib sisaldada arvutit ja andmeid kahjustavaid ja/või hävitavaid koode, kuid reaalsem on võimalus, et viirus sisaldab Trooja hobust. Nii nagu arenevad arvutid, arenevad ka viirused. TUNTUMAD VIIRUSED Michelangelo Aktiveerub Michelangelo Bunarotti sünnipäeval hävitades kogu boot- ketta info. Interneti uss (worm) 2.nov 1988-USA Autoriks on Cornelli Ülikooli üliõpilane Robert Morris. Uss erineb viirustest selle poolest, et ei
poolest ,et ei haaku mõne olemasoleva peremeesprogrammi külge, vaid levib ja paljuneb arvutivõrgus iseseisvalt. See uss nakatas lühikese ajaga 6200 VAX- ja Sunarvutit, mis töötasid operatsioonisüsteemi Unix teatud versioonidega. Tagajärjeks oli, et paljud organisatsioonid, sealhulgas suured teaduskeskused olid sunnitud ennast mõneks ajaks internetist lahti ühendama. 3.1.3 Internetiuss ,,Good Times" dets.1994 Asjatundlikult käimapandud kirjakett, kuid mitte viirus. Autor lasi ringlusse e-maili teemareaga ,,Good Times". Kirjas oli hoiatus, et mööda e-postisüsteeme liigub ringi ohtlik viirus nimega ,,Good Times1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID Viiruste toimest lähtuvalt on väljatöötatud viiruste erinevad tüübid. Järgnevalt ongi välja toodud viiruste tüübid koos kirjeldusega mida vastavad viirused teevad. 1.1 ,,Süütud" viirused ,,Süütud" on need viirused seetõttu, et nad ei hävita ega kahjusta programme ning andmeid
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Teenindusosakond Arvutiteeninduse eriala Õpilase Nimi Viirusetõrje ja nuhkvara programmid Referaat Juhendaja : Ott Kukk VANA-VÕIDU 2010 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 ARVUTIVIIRUSTEST......................................................................................................................
.............................................................4 Tasuta viirusetõrjed................................................................................................................5 Tasulised viirusetõrjed............................................................................................................5 Kasutatud kirjandus................................................................................................................6 Antiviirus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk
TITLE ARVUTIVIIRUSED Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad suurendada oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. Mõiste.. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõiki
suhtusid nii nagu suhtutakse UFOdesse, siis tänapäeval on asi muutunud. Arvutiviirustest on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa, kui me nendest hoidumiseks midagi ette ei võta. Järgnev töö räägib lühidalt ja arusaadavalt arvutiviiruste ajaloost ning olemusest, nende tegevusest ja levimisest. Ülevaatlikult on välja toodud ka põhitõed, kuidas end ja oma arvutit viiruste eest kaitsta ning mida teha, kui viirus on juba arvutis. 1.Mis on arvutiviirus? 1.1.Lühike ajalugu Esimene laialt esinenud "metsik" (mitte teaduslikel eesmärkidel loodud) arvutiviirus oli Pakistanist pärit Brian Virus, mis sai avalikuks 1986. aastal. Aasta hiljem tekitati viirus Stoned, mis levib tänaseni ning on üks raskesti tõrjutavaid viiruseid. Sellest ajast muutusid viiruste nakkusjuhud üha sagedamateks. Tuli ette esimesi suurkahjustusi, kui viiruse ohvriks langes suur hulk arvuteid või suured terviksüsteemid.
...................................4 1.1.2.Päästikumehhanism...............................................................................................................5 1.1.3.Toimelaeng.............................................................................................................................5 1Arvutiviiruse liigid..............................................................................................................................6 1.1."Süütud" viirused.........................................................................................................................6 1.1.Algkäivitusviirus ehk boot-sektori viirused.................................................................................6 1.2.Failiviirused.................................................................................................................................6 1.3.Residentsed failiviirused..........................................................
............................................................................................4 1.2.1.Päästikumehhanism.............................................................................................5 1.3.1.Toimelaeng..........................................................................................................5 2.Arvutiviiruse liigid............................................................................................................6 1.2"Süütud" viirused........................................................................................................6 1.3Algkäivitusviirus ehk boot-sektori viirused................................................................6 1.4Failiviirused................................................................................................................6 1.5Residentsed failiviirused.............................................................................................6 1
.......................................................................................................12 Sissejuhatus Uurimustöö, milles käsitlen ja räägin lähemalt kõigile tuttavatest kahjuritest ehk arvutiviirustest. Erinevates alapunktides vaatan mitmeid võimalusi kuidas siis nakatuda või kuidas jätta puutumatuks oma arvuti nendest kahjuritest. Töö materjalid on pärit internetist. 3 1.Mis on arvutiviirus Arvutiviirus on viirus, mis levitab ennast teisi programme muutes, lisades neisse enda koopia. Viirus käivitatakse nakatunud programmi aktiveerimisel. Kuigi viirus vajab mõningatel juhtudel käivitamiseks kasutaja abi. Viirus töötab varjatult ja kasutaja ei märka selle olemasolu enne tõsisema probleemi tekkimist. Üldjuhul on probleemiks: * arvuti aeglus programmide käivitamisel * reklaamaknad * faili mahu suurenemine * kahtlaste failide tekkimine * mälu vähenemine Arvutiviirused jagunevad: 1
Arvutiviirused ja viirusetõrjed. Koostanud Geisy Meiner, Pärnu 2008 Mis on üldse arvutiviirused? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmed ei saa enam taastada või käivitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Arvutiviirus on programmikood, mis on kirjutatud selge sihiga, et see end ise paljundaks. Viirus üritab levida arvutist arvutisse, kinnitades end peremeesprogrammi külge. See võib rikkuda tarkvara, andmeid ja riistavara. Arvutiviiruste tüübid. "Süütud" viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused Makroviirused "Antiviirus" viirused Kuulsaimad viirused. Trooja hobused
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus-11 Timo Reinpõld Arvutiviirused Referaat Juhendaja Rita Pillisner Pärnu 2011 sissejuhatus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad tõsta oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõiki
Pahavara kirjutamine ja levitamiine toob sisse miljareid dollareid aastas. Computer Economicsi uurimuse kohaselt tekitas pahavara 2007. aastal 20 miljardit dollarit kahju. Tänapäeval levib põhiliselt läbi Interneti(e-kirjad, tõmmatud failid jne),kuid võib levida ka mälupulkade ning teiste andmekantijate kaudu. Tee neil vahet: Pahavara jaguneb viirusteks, troojalasteks, ussideks, helistajateks, reklaamijateks, makrodeks, tagausteks ja paljudeks muudeks. Mitte segamini ajada tarkvara veaga, ehk turvaauguga, mis võib ka osutuda ohtlikuks(seda võib ära kasutda mitte soovitud isik võib programm ning saada ligipääsu sinu süsteemile). Pahavara kahte rühma Nakkuslik: · Viirused · Ussid Varjatud olekuga(tihti andmepüügiks mõeldud): · Trooja hobused(nimetatakse ka troojalasteks) · Tagauksed · Turvaauk · Nuhkvara · Rootkitid · Keylogerid Viirused on pahavara liik, mis suudab end ise paljundada ning poogivad end teiste failde
suure hulga päringutega, milleks tavaliselt on võrguliikluse standardne ping-päring. Eraldi brauseriaken (popup window), mis hüppab lahti siis, kui külastate teatud veebilehekülgi, ja üritab reklaami näidata.Hüpikakende eesmärgiks on pikendada konkreetsel leheküljel viibimise aega (mõnikord kasutatakse selleks brauseri põhiakna all avanevat akent, mida kasutaja märkab alles siis, kui pealmise akna kinni paneb) ning teenida rohkem reklaamitulu. Klahvinuhk (keylogger) on nuhkvara, mis salvestab kõik klahvivajutused algul failina arvuti kõvakettale ja hiljem saadab need üle interneti ettenähtud e-posti aadressile või FTP-serverisse. Klahvinuhk võib olla ka riistvaraline selle võib paigutada klaviatuurijuhtme pistiku ja pesa vahele või monteerida klaviatuuri sisse. Niisugused klahvinuhid salvestavad klahvivajutused oma sisemällu. Krüpteerimine tähendab loetaval kujul oleva informatsiooni muutmist loetamatuks. Pealtnäha kaootiline tulemus allub
..................................11 Ülevaade Antud dokument annab ülevaate populaarsematest viiruskaitse programmidest, sellest kus neid kasutada (nt. Windowsi või Linuxi keskkond). Märgib ära selle, kuidas versioone uuendada. Annab kasutajale teave, kus programm arvutisüsteemis asub ja kuidas seda lõpuks kasutada. Populaarsemad programmid AVG (http://www.avg.com) · AVG antiviirus on kaasaegsete viirusetõrje tarkvarade absoluutsesse tippklassi kuuluv ja mitmeid auhindu võitnud toode. Auhindade kohta vaadake täpsemalt: www.grisoft.com/ww.awards · Viirusetõrje blokeerib viiruste jaoks arvuti kõikvõimalikud sissetungikanalid. AVG-s sisalduv ainulaadne kombinatsioon erinevatest viiruste leidmise meetoditest (sh. heuristiline analüüs, skaneerimine ning terviklikkuse kontroll) tagab arvuti maksimaalse kaitse.
Esimene laialt esinenud "metsik" (mitte teaduslikel eesmärkidel loodud) arvutiviirus oli Pakistanist pärit Brian Virus, mis sai avalikuks 1986. aastal. Järgmisel aastal alustasid tegevust Jerusalem -levinumaid ja visamaid raaliviirusi, millest on ohtralt erinevaid variante. Samal ajal tekitati ka viirus Stoned, mis on tänaseni levinuim ning üks raskesti tõrjutavaid. Tema päritolumaaks peetakse Itaaliat või Uus-Meremaad. Viiruse tunneb ära ekraanile ilmuva fraasi "Your PC is Stoned" järgi; stoned tähendab argoos meelemõistuse kaotanult purjus või narkootikumiuimas olemist. Sellest ajast muutusid raaliviiruse nakkusjuhud üha sagedamateks. Tuli ette esimesi suurkahjustusi, kui viiruse ohvriks langes suur hulk arvuteid või siis suured terviksüsteemid. 1988.a
filtreerimiseks. Näiteks reegel "Permit tcp any 1.1.1.1 25" lubab meililiikluse meiliserverisse suvaliselt IP-aadressilt ning suvalisest pordist tulnud tcp-protokolli liikluse meiliserveri (IP aadressiga 1.1.1.1) 25. (smtp-) porti. Personaalsed tulemüürid kasutavad rakendustepõhist reeglistikku, mis võimaldavad lubada või keelata konkreetse rakenduse pääsu internetti. Tulemüür iseenesest ei paku veel mingisugust turvalisust, sest tulemüür on nii hea, kui head on selle reeglid. Läbimõtlematult või valesti koostatud reeglid võivad tekitada võltsturvalisuse tulemüür on paigas ja reeglid ka, tegelikult saab aga tulemüürist "mööda minna", s.t kuskil reeglites on viga, mida ründaja võib ära kasutada. Samuti ei kaitse tulemüür nende rünnakute eest, mis on suunatud mõne tulemüürist lubatud teenuse vastu. Näiteks reegel, mis lubab internetist juurdepääsu arvutis olevale veebiserverile
ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID....................................................... 2 ,,SÜÜTUD" VIIRUSED............................................................... 2 ANDMEID HÄVITAVAD VIIRUSED...........................................3 PROGRAMMIFAILE NAKATAVAD VIIRUSED.......................3 SPAWING-TÜÜPI VIIRUSED....................................................4 PARASIITVIIRUSED.................................................................. 4 SÜSTEEMIVIIRUSED EHK BOOT-SEKTORI VIIRUSED........4 MAKROVIIRUSED.................................................................... 4 ,,ANTIVIIRUS" VIIRUSED.........................................................5 KAITSE ARVUTIVIIRUSTE EEST............................................. 5 MIDA TEHA ARVUTIVIIRUSTEST HOIDUMISEKS ?..............5 VIIRUSETÕRJE TARKVARA.................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................... 7
KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA ARVUTIVIIRUSED Juhendaja: Kus ja mis aastal 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Bootsektori viirused................................................................................................................. 4 Failiviirused ehk parasiitviirused.............................................................................................. 4 Kaasfailiviirused (companion virus)......................................................................................... 6 Hübriidviirus (multiple-infector virus, multipartite virus)............................................................ 6
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites
turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cybernetica AS, Tallinn 2009 · Infosüsteemide turve 2: turbetehnoloogia. Vello Hanson, Ahto Buldas, Tarvi Martens, Helger Lipmaa, Arne Ansper, Viljar Tulit. Küberneetika AS, Tallinn 1998 · Security Engineering. Ross Anderson, Wiley 2001
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVIIRUSED Juhendaja: 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................4 1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID..............................................................................5 1.1 ,,Süütud" viirused...........................................................................................5 1.2 Andmeid hävitavad viirused ..........................................................................5 1.3 Programmifaile nakatavad viirused ...............................................................5 1.4 Spawing-tüüpi viirused ..................................................................................6 1.5 Parasiitviirused...............................................................................................6 1.6 Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused ...........................................
.................................................................................9 Hiir............................................................................................................................................ 10 ARVUTIVIIRUSED.................................................................................................................11 Arvutiviiruseks nimetakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse. Viiruste levimiskiirus võib olla väga suur ja nende likvideerimine vägagi tülikas. Viiruste poolt tekitatav kahju võib
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Margus Kõresoo PA-09B REFERAAT Windows Vista home Sisukord 1. Windows Vista 1.1 Vista arenduskeskus 2. Uued või muudetud funktsioonid 2.1 Lõppkasutaja 2.2 Tuum 2.3 Arendus 2.4 Turvalisusega seotud 3. Väljaanded 4. Visuaalne stiil 5. Riistvara nõuded 6. Füüsilise mälu piirid 7. Hoolduspaketid 7.1 Hoolduspakett 1 7.2 Hoolduspakett 2 8. Kasutatud materjal 1.Windows Vista
255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 2 Arvutivõrgud 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP numbrite täisklassid ja alamklassid Täisklassid Vanarahvas räägib, et esialgu ei osatud nii globaalset arvutite võrgutamist ette näha nagu seda on tänapäeval Internet. Seepärast jaotati IP numbrid kolme täisklassi A, B ja C vahel Diaposoonid Mask Seadmete hulk Võrkude hulk 29 A 0.0.0.0 126.255.255.255 255.0.0.0 2 126 16 6 8 14 B 128.0.0.0 191.255.255.255 255.255.0
Eduard Krigulson Windows 7 ülevaade Referaat Juhendaja Indrek Brifk Tartu 2009 1 SISUKORD Sisu 1 sisukord ...........................................................................................................................2 2 sissejuhatus .....................................................................................................................3 3 windows 7 versioonid ......................................................................................................4 3.1 Windows 7 Home Premium ......................................................................................4 3.2 Windows 7 Professional ...........................................................................................4 3.3 Windows 7 Ultimate ................................................................................................
annaabi.ee 
