Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvuti riistvara". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
andmekandja, protsessor, magnetlint, mälupulk, mälukaart, riistvara, ühisgümnaasium, plastist, populaarsed, disc, kettakujuline, välkmälu, kiipe1.Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Seepärast kutsutakse teda ka arvuti ,,ajuks" Pildil on pentium MMX protsessor 2.Magnetlint on sobivate mehaaniliste omadustega plastist riba, mille üks külg on kaetud magneetuva kihiga -- magnet ehk töökihiga. Magnetlinti kasutatakse andmekandjana, analoogsignaali (helisignaali), magneetilise salvestamise puhul. Andmete salvestamine lindile on palju odavam kui nende salvestamine magnetketastele. Lintidel on ka väga suur mälumaht, mis ulatub sadadest kilobaitidest paljude terabaitideni. Teiselt poolt on aga andmepöördus lintide puhul palju aeglasem kui ketaste puhul, sest vajaliku koha leidmiseks lindil tuleb
Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka kuuluvad näiteks klaviatuur, hiir, skanner, kuvar ja printer. Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: · pihuarvutid (handheld PC): ·sülearvutid (laptop, notebook): · lauaarvutid: ·suurarvutid (mainframe): (desktop, minitower, miditower) 1. Riistvara Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa. Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1.1 Sisendseadmed Arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed : klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon Klaviatuur Hiir Skanner Mikrofon 1.2 töötlusseadmed (keskseade, välismälud) Keskseade ehk protsessor Välismälu ehk kõvaketas 1
andmesalvestusseadmeid ja anda lühike ülevaate nende ajaloost, ehitusest, tööprintsiibist ja muidugi tarbijale kõige olulisemal teemal- kasutusmugavusest ja hinnaklassist. 2. USB MÄLUPULK JA MÄLUKAART 2.1 Ajalugu Mälupulka esitles esimesena Sony 1998. aasta oktoobris. 2.2 Ehitus Mälupulk on tavaline mälukivi pisikeses korpuses, mille küljes on standardne universaalne (USB) pistik. Esimene mälupulk mahutas andmeid alla 20MB, see number on järkjärgult suurenenud ja juba tänapäeva mälupulgad ja kaardid lubavad mahutada isegi kuni 32GB andmeid. Ehituselt on mälupulk ja mälukaart väga sarnased, erinedes ainult selle poolest, et mälupulga külge on integreeritud USB pistik, mälukaarti külge aga spetsiifiline pistik, mille jaoks on vaja juba selle mälukaardi jaoks mõeldud kaardilugejat. Teistest andmesalvestussedmetest
ruumi. (scribd.com) Tüüpiline lauaarvuti kõvaketas mahutab 120 GB ning edastavad andmeid kiirusega 20-100 MB/s. Sülearvuti kõvakettad on väiksemad ning aeglasemad ega edasta andmeid kiiremini kui 20 MB/s. (Vikipedia) Inimestele, kes kasutavad vaid tekstitöötlusprogramme, pole väga suure mahutavusega kõvaketast vaja. Samuti pole mõtet väga suure mahutavusega kõvaketast osta vanale arvutile, sest selle protsessor ei tule nii suure andmete salvestamisvõimalusega toime. (arvutiweb.ee) Esimene kõvaketas valmis 1950.aastal USA mereväe tellimusel, mis mahutas vaid 1 gigabiti jagu andmeid. IBM valmistas 1956.-ndaks aastaks 5 GB mahutava kõvaketta, mis oli odavam kui mereväele valmistatud kõvaketas. 1973. aastal tuli IBM välja niinimetatud tänapäevaste kõvaketaste isaga, millest väljastati kaks 30 MB mudelit ja üks 70 MB mudel. 1980.aastal valmistati esimene kõvaketas kodukasutuseks
Tallinna Reaalkool Arvuti riist- ja tarkvara Referaat Kevin Morten Saidla Õpetaja Kailit Taliaru Tallinn 2010 Riistvara Kuna arvutite riistvara ja tarkvara on väga erinevad selgitan meeleldi need teemad eraldi, alustades riistvarast Personaalarvutid võib jagada kaheks: - lauaarvutid - sülearvutid e kantavad arvutid Lõppkasutaja seisukohalt koosneb arvuti: arvutiplokist monitorist klaviatuurist hiirest kõlaritest (+ printer) Need kõik üleval loetletud on kõige üldisemad riistvara komponendid. Monitor / kuvar / displei Kuvar muudab arvutis toimuva kasutaja jaoks visuaalselt jälgitavaks. Kuvarite peamiseks
Computer). Esialgu kasutati neid arvuteid põhiliselt matemaatika tehete sooritamiseks, sest polnud vaja teha mahukaid arvutusi käsitsi. Töötav arvuti koosneb riistvarast ja tarkvarast. Tarkvara ehk arvutiprogramm on arvutile arusaadav käskude jada, mida ta täidab. Kui on vaja luua mõnda uut programmi, tuleb see programmeerida. Programmi paigaldamist arvutisse nimetatakse installeerimiseks. Tarkvara töötab nö. riistvara peal. Arvuti riistvara on kõik need seadmed, mida saab käega katsuda. Nendeks on: monitor, klaviatuur, hiir, printer, skänner, UPS ja arvutikorpuse sees asuvad arvutisisesed riistvara komponendid, näiteks: protsessor, RAM-mälu, emaplaat, toiteplokk. Arvutisisesed riistvara komponendid: Emaplaat andmetöötlussüsteemi keskseade, mis on ühenduses sisend ja väljundseadmetega.
Iseseisev töö. 1) IBM asutati aastal 1924 2) Ajakiri ,, Time" kuulutas välja 1982 aastal inimeseks arvuti 3) Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. 4) Arvutikorpus on arvuti riistvara osa, mis majutab arvutisiseseid komponente. Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. ROM ehk püsimälu on digitaalseadmete mälu tüüp HDD ehk kõvaketas on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. 5) Riistvara jaguneb kahte gruppi : 1) siseseadmed asuvad arvuti sees. Näiteks : videokaart, kõvaketas, RAM'id jpt
Kogu arvuti ülesehitus hakkab peale emaplaadist. Emaplaat määrab ära süsteemi jõudluse, kasutatavate protsessorite ja mälude tüübi ning kiiruse. Samuti selle, kas ja milliseid lisakomponente (videokaart, helikaart, võrgukaart) on vaja juurde lisada, et moodustuks terviklik, toimiv arvuti. Emaplaadi ajalugu ulatub 20 aasta taha. 1982 aastal sisaldas tolleaegne IBM PC emaplaati, mis kujutas endast suurt kaarti, millel oli 8088 protsessor, BIOS, mälupesad ja lisapesad lisakaartidele. Kui arvutile oli vaja lisada kettaseadmeid või COM-porte, siis tuli lisaks osta kaart kettaseadmetele ja COM-portidele. Tänapäevastel emaplaatidel on eelpoolnimetatu integreeritud emaplaadile. Emaplaat määrab ära ka arvuti välimuse: on tegemist tower (püstine korpus) või desktop (pikali) korpusega. Mõlemat tüüpi korpuseid tehakse väga erinevates mõõtudes ja disainides, sõltuvalt sellest kui suur, või kui väike on emaplaat, mida
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2
Riistvara · Elektroonika,millest arvuti koosneb Tarkvara · Korralduste jada,mis annab arvuti elektroonikale käske · Jaguneb operatsioonisüsteemiks(süsteemitarkvara)ja rakendustarkvaraks Operatsioonisüsteem · Käivitub pärast arvuti sisselülitamist · Tegeleb riistvara ja teiste programmide juhtimisega · Jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel · On vahepuhvriks riistvara ja rakendustarkvara vahel Rakendustarkvara · Üldjuhul kõik ülejäänud programmid mis arvutis asuvad(teksti-,tabeltöötus) · Sarnase sisuga tarkvara programmid võivad olla koondatud ühte paketti,et lihtsam olek turustada Kasutajaliides · Vahendusprogramm, mille abil kasutaja suhtleb arvutiga Mittegraafiline kasutajaliides-käske saab jagada vaid klaviatuuril · Käske ja nende tähendusi peab täpselt teadma · Tava kasutaja jaoks keeruline
Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil arvuti suudab tegutseda etteantud käskude jada ehk programmi alusel
väikeste mõõtmete juures. Sõltuvalt arvutist võib töömälu maht olla 4 MB, 8 MB või rohkem. .....................................................................................................................................................6 Vahemälu (Cache) on kiire sisemälu, kus paiknevad protsessorile minevad ja sealt tulevad andmed, mis on loodud operatiivmälu töö kiirendamiseks. Vahemälu tööprintsiip on lühidalt järgmine - kui protsessor pöördub põhimälus asuvate andmete või instruktsioonide poole, siis kopeerib vahemälukontroller need andmed ja vastavalt oma kontrollialgoritmile ka nende andmetega seotud vöi neile lähedased andmed vahemällu. Kui nüüd protsessor vajabjärgmisi andmeid, siis on need suure tõenäosusega juba vahemälus olemas. Tänu vahemälu põhimälust tunduvalt suuremale kiirusele ei pea protsessor enam ootama aeglase põhimälu taga...............6
ka välismällu salvestatud faili suuruse) kirjeldamiseks kasutatakse praktikas suuremaid ühikuid. 1 bait (byte) B= 8 bitti (bit) 1 kilobait kB = 1024 baiti (ehk 210 baiti) 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. (220 = 1 048 576 baiti) 1 gigabait GB = 1024 megabaiti (230 = 1 073 741 824 baiti) 1 terabait TB = 1024 gigabaiti (240 baiti) Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. ● Arvuti osad on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: ● Suurarvutid (mainframe) ● Lauaarvuti (desktop, minitower, miditower) ● Sülearvuti (laptop, notebook) ● Pihuarvuti (pocket PC) – see on tänaseks kadunud nähtus, selle koha on üle võtnud nutitlelefonid. Levinumad personaalarvutid: ● IBM PC tüüp ● Apple (Macintosh) tüüp
arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. 9. Mis on riistvara? Too näiteid! Riistvara (ka raudvara) (inglise keeles hardware) all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud. Lisaks riistvarale on arvuti tööks tarvilik tarkvara, mis kõige üldisemalt öeldes sisaldab instruktsioone riistvarale. Näited: Printer, monitor, CD-ROM 10. Mis on sisendseadmed? Too näiteid!
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i
II all. 15. Emaplaat ja tema peamised parameetrid Emaplaat on seade mis ühenadab einevaid arvuti komponenete (protsessor, mälu jne) ja aitab seadmetel omavahe suhelda (tõlgib). Emaplaadide parameetirteks on: Protsessoti socket/slot ja nende arv, laiendus siinide arv ja portide arv.Füüsilised mõõtmed nagu emaplaadi mõõtmed. Mis stanadriga on emaplaat kas AT, ATX või siis BTX. 16. Ergonoomika seoses erinevate riistvara detailidega TCO92 kiirguse tase TCO95 visuaalne ergonoomika Monitorid peavad olema kaetud laetud kattega TCO 97 · 20" monitori värskendussagedus · Kohustuslik 75 Hz · Soovituslik 100 Hz TCO 99 · Power saving 15W · Standard hakkas kehtima CRT, LCD, sülearvutid, printerid TCO 03 FPD, CRT värvidele on nõuded TCO 06 FPD, Flat TV, - täpsem värvitemp., energiakasutus täpsem
Tabelite loetelu Tabel 1..............................................................................................................................11 Tabel 2.............................................................................................................................18 4 Sissejuhatus Referaadi koostamisel on kasutatud IT aluste loengukonspekti1 1 Kirikal, M. IT alused. Arvutite riistvara II osa (loengukonspekt), Tallinn, 2017 5 1 Pooljuhtmäluseadmed 1.1 Mäluseadmete jaotus Mäluseadmeid võib jaotada mitmeti: andmekandja järgi (pooljuhtmälu, magnetmälu, laserplaatmälu), asukoha järgi (protsessori sees, otse emaplaadil või mälumoodulis, eraldi seadmena põhiploki sees või väljaspool põhiplokki), kasutusala järgi (põhimälu, püsimälu, vahemälu, välismälu jne).
............................................................................. 10 2 Mis on arvuti port? Port on puhverelement protsessori ja sisend-väljundseadmete vahel. Sisend- väljundseadmete mõiste on siin kasutusel veidi üldisemas mõttes ja hõlmab ka protsessori juhitavaid lüliteid, valgusindikaatoreid, välismäluseadmeid, liideseid jms, (st enamikku seadmeid, millega protsessor informatsiooni vahetab). Üldiselt ei loeta pordiks operatiivmälu ja veel mõningaid protsessori siinidele ühendatud arvuti sisemise tööga seotud loogikaskeeme. Iga sisend-väljundseade on ühendatud oma pordiga. Port on vajalik järgmistel põhjustel: 1) Protsessori vabastamiseks sisend-väljundseadmete andmevahetusega kaasnevatest lisategevustest, mis ei ole otseselt seotud ülesande lahendamisega. Paljude sisend-
AT07 Juhendaja: Laido Valdvee Viljandi 2009 2 Mis on siis Bios? BIOS (Basic Input Output System) ehk põhiline sisend- ja väljundsüsteem. See on tarkvara, mis asub pisikeses kivis emaplaadil ja see on kõige esimene asi, mis arvutit käima pannes tööle hakkab. BIOS kuvab ekraanile esimesed kirjad, mis käivad tavaliselt selle kohta, milline protsessor arvutist leiti, mitu megabaiti mälu ja millised kõvakettad ja CD/DVD- seadmed tuvastati. BIOS hoolitseb selle eest, et kõik kiibid, kõvakettad, pordid ja protsessor koos töötaksid. Alles pärast seda, kui BIOS on esmase kontrolli lõpetanud, annab see kõvakettal tööjärje operatsioonisüsteemile (näiteks Windowsile). Ent see ei tähenda, et sealt alates BIOS-i enam vaja pole operatsioonisüsteem saab ikka kasutada neid kettaseadmeid,
Arvuti riistvara on arvuti füüsiline osa. Tänapäeva arvutiteriistvara töötab elektriga ja suur osa riistvarast on teostatud integraalskeemide abil. Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne
........................................................................... 9 SISSEJUHATUS’ Referaadi eesmärgiks on anda endale ja teistele vajalikud teadmised arvuti füüsilistest komponentidest. Ma püüan aruanda erinevatest arvuti osadest, et lugejad teaksid ja saaksid aru, mida üks või teine asi arvuti korpuse all teeb ja milliseid komponente võiks osta, kui peaks vanal arvutil mõne jupi välja vahetama. 1 Arvuti füüsilised komponendid Arvuti südameks on protsessor, mille ülesandeks on andmeid ja operatsioonie töödelda. Tavaliselt juhib operatsiooni süsteemide täitmist elektrooniline taimer: taimeri iga signaali ajal täidab protsessor instruktsioone. Kõikidel arvutitel on tavaliselt kirjas selle taimeri sagedus (taktsagedus), kuid see ei näita tegelikku arvuti kiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe taimeri signaali ajal erineva arvu operatsioone.
kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, Micro–ATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne.
1. Mida tähendab termin "riistvara"? Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. 2. Mida tähendab termin "tarkvara"? Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. 3. Millest tuleneb lühend IT? Infotehnoloogia IT tuleneb sõnast infotehnologia, inglise keeles Information technology. 4. Mis on PC? - personal computer
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD MULTIMEEDIUM- JA SALVESTUSSEADMED Referaat Koostaja: Allan Pertel Rühm: AA-10 Pärnu 2011 Mis on multimeedium? Multimeedium (inglise keeles multimedia), eesti keeles ekslikult kasutusel ka kui multimeedia, on teabe mitme esitusvormi, näiteks teksti, kahe- või kolmemõõtmelise graafika, heli või video korraga kasutamine näiteks arvutis, telefonis, teatri- või kontserdilaval, kinos või mujal. Multimeedium on meedia ja sisu, mis ühendab endas erinevad sisuvormid. Terminit võib kasutada nimisõnana (meedium mitme sisu vormiga) või omadussõnana kirjeldamaks meediumit, millel on mitu sisuvormi. Terminit kasutatakse vastandina meediale, mis sisaldab vaid meedia traditsionaalseid vorme nagu prinditud või käsitsi toodetud materjalid. Multimeedia on teksti, audio, piltide, animatsiooni, video ja interak
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib).
Protsessorid 1 Küsimus 1 Firma Intel<--> protsessori 80286 andmesiin on... Õige vastus on: 16 bitine. Küsimus 2 Kas protsessorite jõudlust saab korrektselt iseloomustada, võttes aluseks ainult protsessori taktsageduse? Õige vastus on 'Vale'. Küsimus 3 Vali õiged väited Kahe protsessori süsteemisiine saab omavahel võrrelda... Õige vastus on: ...taktsageduse järgi kui tegemist on sama tüübiliste protsessoritega, ...andmeedastus kiiruse järgi kui üks protsessor on jada ja teine paralleelsiiniga. Küsimus 4 Milline oli esimene esimene täielikult 64-bitine (IA-64 tehnoloogia) protsessor? Õige vastus on: Intel Itanium. Küsimus 5 Mis määrab ära, mitmebitise protsessoriga on meil tegemist? Õige vastus on: Protsessori sisemiste registrite suurus, Mitme biti kaupa töötleb protsessor sisemiselt infot/andmeid. Küsimus 6 Hyper-Threading tehnoloogiat kasutaval protsessoril on:
komponente arvuti töö tagamiseks. BIOS on kui arvuti hing, mis suunab ja kontrollib arvuti töö käiku. 3 Mis on BIOS? ,,BIOS" tuleb sõnadest Basic Input Output System ehk põhiline sisend- ja väljundsüsteem. See on tarkvara, mis asub pisikeses kivis emaplaadil ja see on kõige esimene asi, mis arvutit käima pannes tööle hakkab. BIOS kuvab ekraanile esimesed kirjad, mis käivad tavaliselt selle kohta, milline protsessor arvutist leiti, mitu megabaiti mälu ja millised kõvakettad ja CD/DVD-seadmed tuvastati. BIOS hoolitseb selle eest, et kõik kiibid, kõvakettad, pordid ja protsessor koos töötaksid. Alles pärast seda, kui BIOS on esmase kontrolli lõpetanud, annab see kõvakettal tööjärje operatsioonisüsteemile (näiteks Windowsile). Ent see ei tähenda, et sealt alates BIOS-i enam vaja pole operatsioonisüsteem saab ikka kasutada neid kettaseadmeid, mida BIOS
arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne.
11. Mis on andmete digitaliseerimine? Andmete arvutisse salvestamiseks peavad need olema digitaliseeritud, st esitatud arvude kujul. 12. Mis liiki rakendusprogramme sa tead? Microsoft Office, LibreOffice ja viirusetõrjeprogramm. 13. Mis erinevus on operatiivmälul(RAM ja andmekandjatel? Nimeta andmekandjaid. Kuna operatiivmälu on kiire, hoitakse seal programme nende töö ajal ja andmeid nende töötluse ajal. Andmekandjal hoidakse kogu arvuti süsteeme. CD, DVD, mälupulk ja kõvaketas. 14. Milliste lisaseadmetega saab pilte arvutisse laadida? CD, DVD, mälupulk, mälukaart ja välinekõvaketas. 15. Milliste arvutite kohta kasutatakse väljendit ,,PC"? Kuidas selliseid arvuteid veel nimetatakse? PC (Personal Computer). IBM 16. Millist klahvi kasutatakse tekstikursorist vasakul oleva märgi kustutamiseks? Kursorist vasakul asuva märgi kustutamiseks kasutatakse klahvi backspace. 17. Milliseid seadmeid on vaja arvutivõrgu ehitamisel
Milline nimetatutest on patareitoitega muutmälu? CMOS Mida tähendab inglise keeles lühend CPU? Central Processing Unit Mis aastal hakati tootma esimest PC-tüüpi arvutit? Aastal 1981 Milline nimetatud mäludest on kiireim? Vahemälu Mida tähendab inglise keeles lühend PC? Personal computer Millised nimetatud komponentidest on kasutusel ainult laptop arvutites (tavaliselt)? Aku, Mini PCI liides Mis operatsioonisüsteemi kasutas esimesena PC-tüüpi arvuti? MS-DOS Mis on CPU? Protsessor Mida tähendab inglise keeles lühend RAM? Random access memory Milline nimetatud mäludest on kiireim? Vahemälu Mis on RAM? Muutmälu Millised nimetatud komponentidest on kasutusel (tavaliselt) nii laua kui ka laptop arvutites? CD-lugeja/kirjutaja, kõvaketas Toiteplokk/toiteadapter DVD.lugeja/kirjutaja Kas SATA liidese külge saab ühendada (mõne) kõvaketta? Jah Mida tähendab inglise keeles lühend ROM? Read only memory
................................................9 2 Sissejuhatus Mälu on arvutil üks tähtsaid osasid. Kõik sinu asjad salvestatakse kõvakettale, ning ilma mäluta ei saaks arvuti üldse tööle hakata. Arvuti juhtimisprogramm Windows salvestatakse kõvakettale, kui kõvakettaga midagi juhtub siis ei hakka Windows tööle. Enda dokumente on võimalik salvestada mitmele mälu seadmele, näiteks on viimastel aastatel välja arendatud selline seade nagu mälupulk. Mälupulgale saad sa salvestada asju oleneb muidugi kui palju, see sõltub mälupulga suurusest. Kogu arvuti süsteem sõltub mälu mahust. Mida rohkem mälu arvutil on seda rohkem asju on võimalik talletada ja tavaliselt mõjutab see ka arvuti kiirust. Mida rohkem vaba mälu sul on seda kiirem on arvuti. Kui arvuti on igasugu asju täis topitud siis võtab see ruumi Windowsilt ning takistab arvuti kiiret tööd. 3 Mälu seadmed
-Taskuarvuti,sülearvuti,lauaarvuti 4. Arvutite ajaloos on tähtis koht arvutil ENIAC, miks? Kirjelda seda arvutit!-Sest see oli esimene usa laiaotstarbeline,elektrooniline digitaalne arvuti,mida oli võimalik programeerida lahendamaks paljusid erinevaid arvutiülesandeid. 5. Mis on transistor tema olulisus?-On kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. 6. Mis on protsessor? Milles seisneb tema olulisus? -Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone ja töötleb andmeid . 7. Mis on arvuti riistvara? Too näiteid!-Arvuti juurde kuuluvad seadmed . Kõik mida arvuti kasutamiseks vaja läheb. Näiteks: kuvar,klaviatuur,printer,kõlar,mälu,emaplaat,videokaart,helikaart. 8. Mis on sisendseadmed? Too näiteid! -Sisendseadmed on kõik seadmed mille abil on võimalik arvutisse andmeid sisestada Näiteks klaviatuur ja arvuti hiir. 9
Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. 8. Mis on riistvara? Too näiteid! Kõik käega katsutavad seaded. Hiir , klaviatuur , kuvar jne. 9.Mis on sisendseadmed? Too näiteid! Arvuti sisesed seadmed - lülitid, kontaktid, andurid, seadurid jne. 10. Mis on väljundseadmed? Too näiteid! Seadmed mis väljastavad infot kõlarid ,ekraan, hiir jne. 11. Mis on protsessor? Milles seisneb tema olulisus? Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid
annaabi.ee 
