ning saadeti lõpuks Prantsusmaalt välja. Valitsus määras tema teose ,,Filosoofilised kirjad" avalikule põletamisele. Voltaire ei uskunud demokraatiasse. Ta on öelnud ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik". Mõnda aega viibis Voltaire Preisimaa valgustusmeelse kuninga Friedrich II õukonnas. Charles Louis de Montesquieu: Montesquieu tegi kuulsaks ta raamat ,,Pärsia kirjad". Selles raamatus saatsid kaks näiliselt mööda maailma rändavat pärslast koju kirju, milles arvustati prantsuse seltskonnaelu, jätmata kõrvale ka kuningat. Montesquieu elutööks sai aga 1748. aastal ilmunud teos ,,Seaduste vaimust". Ta pooldas parlamentaarset monarhiat. Jean Jacques Rousseau
teadusesse naisteadlased ei leidnud rahastusi oma tegevuste toetamiseks. Nt Marie Curie olevad käinud USA ringreisil, et koguda raha oma laborisse raadiumi ostmiseks. 4. Naisteadlased olid meestepoolt tõrjutud sotsiaalsetes (erialastes) võrgustikes. Puudus võimalus vahetada teadmisi ning kogemusi, arutada erialastel teemadel. 5. Naiste saavutusi ning edu teaduses ei võetud 20.sajandi alguses tõsiselt. Nende saavutustest räägiti ning arvustati meesteadlaste ning ajakirjanike poolt vaid ,,pehmetes" teadusharudes - nagu näiteks meditsiin, antropoloogia, võib-olla isegi keemia. 6. ,,Sõna levimine naisteadlastest ning nende saavutustest", mis aitaks kaasa suhtumise muutumisele. Tolle aegsete arusaamade levitamine massimeedias. Raamatus toodi näitena välja, et meesteadlased olid erialakirjanduses 15 korda nähtavamad kui naisteadlased. Tolle aja ajakirjanike sõnutsi nõuab teaduse tegemine
nimel. Eesti kirjandust mõjutas ka saksa sõjajärgne ekspressionistlik luule (mis oli küll revolutsiooniline, aga formalismi tõttu ei pääsenud mõjule) ja prantsuse revolutsiooniline kirjandus. Kirjanduslikku avalikkust hakkasid põhiliselt esindama ajakirjad, näiteks Tuglase "Odamees", kus esines ühiskonnakriitilist kirjandust, aga põhirõhk oli siiski loodusel ja armastusel. Teine Tuglase ajakiri "Ilo" oli juba nime poolest "kunst-kunsti-pärast"-ajakiri, aga kohati arvustati reaktsioonilisust ja kontrrevolutsioonilisi teoseid ei olnud. (Näiteks Tuglase enda novell "Inimese vari".) Kirjandus suhteliselt isoleerus rahvast, kuna ei tahtnud progressiivseid teemasid käsitleda. 1921 tekkis rühmitus "Tarapita" (sinna kuulusid Semper, Barbarus, Alle, Kärner, Suits, Tuglas, Adson ja Under) , mis väljendab pettumust kodanlikust iseseisvusest. Taotleti ühendust laiemate hulkadega ja see ka saavutati
paavst kartis teda lahutada. Katolik kirik Reformeeritud kirik Kirik allus paavstile Kirik allus valitsejale Kirik oli rikas, palju maavaldusi Kirik oli lihtne ja odav Tegelesid kloostrid ja ordud Kloostrid ja ordud suleti Jutlused ja piibel olid ladina keeles Jutlused ja piibel oli emakeeles Arvustati pühapildikultusi Austati pühapilte ja pühakute säilmeid 7 sakramenti 2 sakramenti Preestrid ei tohtinud abielluda Preestrid võisid abielluda Vastureformatsioon · Katoliku kiriku otsene vastutegevus · Taastada vana kord · Paavst Gregorius XIII teostas 1582.a kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas tänapäevani kehtivale kalendrile.
tutvuma. Pealegi valdas kogu Euroopa kõrgem seltskond Lois XIV ajast saadik prantsuse keelt ja vaatas Pariisile kui tsiviliseeritud maailma tsentrumile. Kõige kuulsamateks prantsuse valgustajateks said Montesquieu,Voltarie ja Rousseau. Charles-Louis de Montesquieu tegi kuulsaks juba tema esikraamat ,,Pärsia kirjad´´ . Selles raamatus saatsid kaks näiliselt mõõda Euroopat rändavat pärslast koju reisikirju, milles teravmeelselt arvustati tollast prantsuse seltselukonna, jätmata kõrvale ka kuningat. Montesquieu elutööks sai aga tema 1748. aastal ilmunud mahukas teos ,,Seaduste vaimust´´ . Montesquieu kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Montesquieu põhimõte võimude lahususest on jäänud tänapäevani demokraatia alusmüüriks. Kõige kuulsamaks prantsuse valgustajaks sai Francois-Marie Voltaire. Voltaire sattus oma kirjatööde pärast paaril korral
Valgustajad olid kirjamehed kes üritasid harida inimesi kes ei olnud haritud. Inglismaa on valgustuse sünnimaa. Inglismaa muutus tõotatud maaks ssinna läksid paljud Prantsusmaa haritlased, et tutvuda uute ideedega. Lõuis XIV ajas oskasid Euroopa kõrgeim seltskond prantsuse keel. Kõige kuulsaimad valgustajad olid Montesqueiu, Voltaire ja Rousseau. Montesquieu kuulsaim raamat oli ,,Pärsia kirjad" selles saatsid kaks pärslast koju reisikirju milles teravmeelselt arvustati prantsuse seltskonnaelu ja isegi kuningat. Tema suurim teos on ,,Seaduse vaimust." Tema arvates pidi kehtima võimude lahususe põhimõte ehks kõik kolm võimu pidid olema eraldatud. Pidi olema Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim, sest siis takistab üks võim teist omavolitsemast. Tema põhimõte on jäänud tänapäevani demokraatia alusmüüriks. Voltaire naeruvääristas oma töödes elupahesid eriti katoliku kirikut. Ta sattus oma teoste
Neljas peatükk juhatab lugeja kasvatuse ja kasvatusteaduse ajalukku. Ülevaates liigutakse primitiivsetest ühiskondadest ja varasest kasvatusest kreeka himanismini ja seejärel uusaja kasvatussuundumusteni. Selles peatükis peatutakse ka Soome kooliinstitutsiooni tekkel ja kasvatusteaduse ajalool. Arvan, et material on antud segamini. Aga kõige tähtsamad nimed kasvatuseteaduses ja nende ideed käsitletakse: näiteks, Montessori. Steiner, Freinet ja teised. Vana kooli arvustati kõvade sõnadega: ,,Lapsed armastavad loodust, aga nad suleti klassruumidesse. Laste meelest on tore mängida, aga neid pandi tööd tegema. Nad tahavad näha oma töö tulemusi; kanti hoolt selle eest, et nende tööl ei oleks nätavaid tulemusi. Lapsed tahavad liikuda , aga neid sunniti paigak istuma. Nad tahavad tegelda esemetega, aga nad viidi kokku aadetega. Nad tahavad kasutada oma käsi, aga neile anti võimalus töötada ainult oma ajudega
Shakespeare helgemaid, romantilisi tragikomöödiaid "Pevicles", "Cymbeline" ja "Talvemuinasjutt". Shakespeare'i looming on renessansidraama tipp, see kajastab tollal ühiskonnas ja isiksuses toimunud muutusi. Iseloomulikud on karakterite rohkus, mitmekülgsus ja sügavus, lavaline dramatism ja poeetiline realism, keele lopsakus ja rikkus. Saavutanud juba eluajal menu, ei ole Shakespeare Inglismaal kunagi unustusse vajunud, kuigi teda 17. ja 18. saj. klassitsistlikust seisukohast arvustati ja ümber tehti. Tõeline Shakespeare'i kultus algas romantismiajal, kui teda imetleti peamiselt luuletajana; teatris loobuti ümbertegemisest, kuid raskepäraste historitsistlike lavastuste pärast tuli teha suuri kärpeid. Alles 20. saj., kui hakati etendusi andma tühjavõitu või tinglikul laval, taasvastati Shakespeare'i ehtne dramatism; kriitikas on esiplaanile tõusnud vabad metafoorilised tõlgendused, mis on mõjutanud ka lavastajaid
4 ,,Filosoofilised kirjad" avalikule põletamisele. Voltaire ei uskunud demokraatiasse. Ta on öelnud ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik". Mõnda aega viibis Voltaire Preisimaa valgustusmeelse kuninga Friedrich II õukonnas. Charles Louis de Montesquieu: Montesquieu tegi kuulsaks ta raamat ,,Pärsia kirjad". Selles raamatus saatsid kaks näiliselt mööda maailma rändavat pärslast koju kirju, milles arvustati prantsuse seltskonnaelu, jätmata kõrvale ka kuningat. Montesquieu elutööks sai aga 1748. aastal ilmunud teos ,,Seaduste vaimust". Ta pooldas parlamentaarset monarhiat. Jean Jacques Rousseau: Rousseau sai kuulsaks teosega ,,Kas teaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist?". Vastupidiselt tollal levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud kõlbluse langus ja temalt on pärit lause ,,Tagasi loodusesse!" Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim
Jaanuaris suri Elisabeth Baudu. Ja kui surm kustutas tema pilgu, jäid pisaraist tulvil, ikka kaubamaja poole vaatavad silmad pärani avatuiks. Nüüd oli see koletis, kaubamaja härra Baudu`lt võtnud kõik- tema äri, tütrelt mehe, lõpuks ka tema tütre ja naise. Saabus veebruarikuu. Teisel pool tänavat seisis pärast Baudu vanadekodusse minekut suletud Vana Elbeuf, kinnimüürituna nagu haud luukide taga. Räägiti sellest, et Denise pidavat lahkuma, kuna tema käitumist arvustati ja sellest tehti üllatavaid järeldusi. Denise oli sellistest kuulujuttudest väsinud. Ta kartis ka, et Mouret`le järele andmist kahetseb ta kogu ülejäänud elu. Mouret käis jäiga ja kahvatuna ringi. Pärast proua Hédouini surma oli ta tõotanud jääda vallaliseks, tema õnnele oli aluse pannud üks naine ja nüüd oli ta otsutanud oma õnne ehitada, kasutades kõiki naisi. Teda haaras vahel meeletu vihavahk Denise`i vastu, sest talle tundus, et Denise kehastab kättemaksu
kõigis valdkondades. Balti alad saksa ülevõimu näidiseks. Baltisakslaste maine langes madalseisu. Neid kahtlustati reetmises, spionaažis, sabotaažis. Suleti saksa seltsid, koolid, ajalehed, keelati saksa keele kasutamine ametlikus kirjavahetuses ja saksa keele kõnelemine ametiasutustes ja avalikes kohtades. Sõja ajal saadeti välja u. 700 sakslast. Hobusteprotsessid – mõisnikke süüdistati hobuste varjamises, et mitte neid rindele. Sõja ajal kasvas järsult huvi Balti olude vastu. Arvustati balti mõisnikke ja nende privileege. Hinnati ümber suhtumine eestlastesse ja lätlastesse. Need ei ole separatistid, vaid tõsised Vene patrioodid. Aga pandi ka ette (šovinistid) võõrandada saksa maavaldus ja asendada saksa keel kõikjal vene keelega. Maa müüdama vene talupoegadele-kolonistidele, mõisad müüa haritud ja varakatele vene inimestele. Pöörata kohalikud kõik vene õigeusku. Peterburgist sai Petrograd. Ka meil saksapäraste kohanimede asendamine venepärastega
(1612). Helgem täiendus tragöödiate maailmapildile. Kirjaniku vaated tulevikule. Shakespeare'i looming on renessansidraama tipp, see kajastab tollal ühiskonnas ja isiksuses toimunud muutusi. Iseloomulikud on karakterite rohkus, mitmekülgsus ja sügavus, lavaline dramatism ja poeetiline realism, keele lopsakus ja rikkus. Saavutanud juba eluajal menu, ei ole Shakespeare Inglismaal kunagi unustusse vajunud, kuigi teda 17. ja 18. saj. klassitsistlikust seisukohast arvustati ja ümber tehti. Tõeline Shakespeare'i kultus algas romantismiajal, kui teda imetleti peamiselt luuletajana; teatris loobuti ümbertegemisest, kuid raskepäraste historitsistlike lavastuste pärast tuli teha suuri kärpeid. Alles 20. saj., kui hakati etendusi andma tühjavõitu või tinglikul laval, taasavastati Shakespeare'i ehtne dramatism; kriitikas on esiplaanile tõusnud vabad metafoorilised tõlgendused, mis on mõjutanud ka lavastajaid
Eesti mandriosas jätkusid lahingud augusti lõpuni, saartel novembri alguseni. Esialgne rõõm sakslaste tuleku üle asendus peagi pettumusega. Selgus, et Balti riikide iseseisvust ei taastata, üks vallutaja oli lihtsalt asendunud teisega. Kehtestati okupatsioonireziim, mille ohvriks langes tuhandeid inimesi. Holokausti käigus hävitati pea täielikult kohale jäänud juudid, samuti tapeti kõik mustlased. Laiem avalikkus nendest roimadest ei teadnud ja Saksamaa poliitikat arvustati enda seisukohalt, st uutele võimudele pandi pahaks nende soovimatust mõista kohalike rahvaste vaba-dustaotlusi. Siiski leidus tuhandeid eestlasi-lätlasi-leedulasi, kes olid kommunistide kuritegudest nii kibestunud, et liitusid vabatahtlikult 1941. aastal Saksa armeega. Samas leidus neid, kes suhtusid sellesse eitavalt. Leedus põgenesid sellised mehed metsadesse, Eestis aga Soome, et võidelda küll kommunistidega, kuid mitte Hitleri lipu all. Neist
sonetti Shakespeare'i looming ... on renessansidraama tipp, see kajastab tollal ühiskonnas ja isiksuses toimunud muutusi. Iseloomulikud on karakterite rohkus, mitmekülgsus ja sügavus, lavaline dramatism ja poeetiline realism, keele lopsakus ja rikkus. Saavutanud juba eluajal menu, ei ole Shakespeare Inglismaal kunagi unustusse vajunud, kuigi teda 17. ja 18. saj. klassitsistlikust seisukohast arvustati ja ümber tehti. Tõeline Shakespeare'i kultus algas romantismiajal, kui teda imetleti peamiselt luuletajana; teatris loobuti ümbertegemisest, kuid raskepäraste historitsistlike lavastuste pärast tuli teha suuri kärpeid. Alles 20. saj., kui hakati etendusi andma tühjavõitu või tinglikul laval, taasvastati Shakespeare'i ehtne dramatism; kriitikas on esiplaanile tõusnud vabad metafoorilised tõlgendused, mis on mõjutanud ka lavastajaid. Nüüdisajal on
probleemidesse. Vajaduse korral teisendas ta selleks müüte üsna vabalt nagu teisedki traagikud, erinevalt eepikuist, kes müüte võimalikult originaalitruult lavastada püüdsid. 6.Komöödia teke ja ülesanne Antiik-Kreekas. Põhilised kirjanikud, kes komöödiaznrit viljelesid. Aleksandria õpetlaste järgi jaotatakse komöödia kolmeks: -Vana komöödia (u.a-ni 400 e.m.a) ammutas oma aine polise igapäevaelust. Selles käsitleti poliitika päevaprobleeme ja arvustati silmapaistvamaid poliitikuid. Näitlejate maskid kujutasid tollaseid riigimehi ja tekstis heideti nende üle üpriski tihti meie mõistes lausa sündsusetut ning rõvedat nalja. Paljudel juhtudel sai komöödia oma pealkirja koori riietuse järgi, koor kujutas monikord inimesi ('Ratsanikud') või loodusnähtusi ('Pilved'), kuid sagedamini siiski loomi ja linde ('Linnud'). -Keskmises komöödias peegeldub Ateena demokraatia langus. Komöödia teemad on ülekaalukalt apoliitilised
operatiivselt sündmusi . Eesti esimesed ajalehed 17 saj lõpul ja võõrkeeltes. Esimene eestikeelne ajakiri 1766 Lühhike õpetus... Põltsamaal. Esimene eestikeelne ajaleht 1806 Tarto Maa Rahwa Näddali Leht. Esimene pidevalt ilmus Eesti leht 1857-1886 Jannseni Pärnu Postimees See leht oli Eestis ilmuvate ajalehtede aluseks. Selles lehes võeti esmakordselt kasutusele sõna eestlane. See kasvatas rahvustunnet. Eesti esimene poliitiline leht oli Jakobsoni Sakala 1878- 1882, selles arvustati aadlite võimu ja kiriku tagurlikkust. Nõukogude võim likvideeris vaba ajakirjanduse, seati sisse tsentsuur. Avaldati palju kinni makstud artikleid. Metroloogia definitsioon ja põhimõisted- teadus mõõtmisest ja vahenditest. Uurib, millised vahendid olid vanasti kasutusel. Mõõtmise eesmärgiks on mõõdetava suuruse väärtuse määramine. Legaalmetroloogia- Mõõtevahendite mõõtude määratlus, nt taatlemine, tüübikinnitus. Tüübikinnitus- kindel mudel vastab kindlatele nõuetele
Marie Under. Tegevus jaotatakse kahte perioodi: 1905-1909 kujuneti ideeliselt 1909-1915 tegeleti kunstilis-esteetilise küljega Noor-Eesti liikmed olid üsna enesekesksed ning rahva äratamisega eriti ei tegelenud. Olid arvamusel, et tuleks importida Prantsuse, Skandinaavia ja Itaalia kunsti mõjusid. Rühmitust kritiseerisid rahvale lähemal seisvad loojad nagu Kitzberg ja Vilde, seda teatri ("Tabamata ime") ja karikatuuri abil. Noor-Eesti tegevust arvustati ka kõnedes, kus sõnu eriti ei valitud (nt skulptor Weisenberg) Rühmitus pettus iseendas sõja algusega, kuna Euroopa sõdis iseendaga. 7 SIURU Loomine oli ajendatud poliitilistest muudatustest Venemaal. Maapaos olevad eestlased naasesid koju (Tuglas) ning otsisid endale väljundit. Liikmeskonna moodustasid Noor-Eesti liikmed, lisaks mõned uued. Idee oli edendada kirjanduslikku
aasta maikuuks oli Tolkien Lewise meelitanud ,,Söeõgijatesse". Sellest sai alguse nende pikk ja keerukas sõprus. 1930. aastate alguses moodustus uus rühmitus, mille nimeks sai ,,The Inklings". Rühmitus hakkas moodustuma umbes sellel ajal, kui ,,Söeõgijate" kooskäimised lakkasid, sest nende eesmärk oli täidetud tähtsamad Islandi saagad said läbi loetud ning lõpuks ka ,,Vanem Edda". ,,The Inklingsi" nime kandis esialgu kirjandusselts, kus loeti ette ja arvustati avaldamata teoseid. See klubi polnud enamat kui hulk sõpru, kes kõik olid meessoost ja ristiusku ning kellest enamus oli huvitatud kirjandusest. Rühmitus kohtus kas kõrtsis või Lewise suures elutoas Magdaleni kolledzis. Keedeti teed, süüdati piibud ja siis otsis keegi välja käsikirja ja hakkas seda valjusti lugema. Järgnesid arvustused. Vahel vaieldi. 30. aastate lõpuks oli ,,The Inklingsist" saanud tähtis osa Tolkieni elust. Ta luges nendel koosviibimistel ette ka seni avaldamata
helgemaid, romantilisi tragikomöödiaid "Pevicles", "Cymbeline" ja "Talvemuinasjutt". Shakespeare'i looming on renessansidraama tipp, see kajastab tollal ühiskonnas ja isiksuses toimunud muutusi. Iseloomulikud on karakterite rohkus, mitmekülgsus ja sügavus, lavaline dramatism ja poeetiline realism, keele lopsakus ja rikkus. Saavutanud juba eluajal menu, ei ole Shakespeare Inglismaal kunagi unustusse vajunud, kuigi teda 17. ja 18. saj. klassitsistlikust seisukohast arvustati ja ümber tehti. Tõeline Shakespeare'i kultus algas romantismiajal, kui teda imetleti peamiselt luuletajana; teatris loobuti ümbertegemisest, kuid raskepäraste historitsistlike lavastuste pärast tuli teha suuri kärpeid. Alles 20. saj., kui hakati etendusi andma tühjavõitu või tinglikul laval, taasvastati Shakespeare'i ehtne dramatism; kriitikas on esiplaanile tõusnud vabad metafoorilised tõlgendused, mis on mõjutanud ka lavastajaid. Nüüdisajal on
tragikomöödiaid "Pevicles", "Cymbeline" ja "Talvemuinasjutt". Shakespeare'i looming on renessansidraama tipp, see kajastab tollal ühiskonnas ja isiksuses toimunud muutusi. Iseloomulikud on karakterite rohkus, mitmekülgsus ja sügavus, lavaline dramatism ja poeetiline realism, keele lopsakus ja rikkus. Saavutanud juba eluajal menu, ei ole Shakespeare Inglismaal kunagi unustusse vajunud, kuigi teda 17. ja 18. saj. klassitsistlikust seisukohast arvustati ja ümber tehti. Tõeline Shakespeare'i kultus algas romantismiajal, kui teda imetleti peamiselt luuletajana; teatris loobuti ümbertegemisest, kuid raskepäraste historitsistlike lavastuste pärast tuli teha suuri kärpeid. Alles 20. saj., kui hakati etendusi andma tühjavõitu või tinglikul laval, taasavastati Shakespeare'i ehtne dramatism; kriitikas on esiplaanile tõusnud vabad metafoorilised tõlgendused, mis on mõjutanud ka lavastajaid
../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus Tähtsus: eesti keele arendamine (Aavik), kultuuri uuele tasandile viimine, noored autorid (K.J.Peterson, J.Liiv), asjaliku kirjanduskriitika loomine (Tuglas, Suits), vormi ja kujunduse rõhutamine, tõlkekirjanduse arendamine, rikastatud pinna loomine edasiseks arenguks, kirjanduspildi avardumine Lagunes, sest sõjaaeg, mis tõi omakorda pettumuse euroopalikus kultuuris; kirjanikud
3. album oli murrangux: see oli esteetiliselt maximalistlik, mis jahmatas kirjandusavalikkust. Selgitati oma teoreetilisi seisukohti ja arendati neid: kirjanduse kõrgeima ja ainsa mõõdupuuna käsitati kunstilist täiuslikkust, puhast ilu, imetletavax tõsteti üxikisiku kordumatus ja individuaalsus. NE looming oli suunatud kõrgelt haritud lugejaskonnale, keda tol ajal leidus vähe. Peale 3.albumit tekkis NE ümber poleemika: rühmituse tegevust, taotlusi ja loomingut arvustati taunivalt, NE reageeris terava vastupoleemikaga. Selle tagajärjel arutleti seni tundmata põhjalikkusega tähtsate kirjandusteoreetiliste mõistete üle. NE tegevus vaibus maailmasõja aastail, kui halvenesid ühisväljaannete koostamise ja väljaandmise võimalused ning oldi pettunud ka euroopalikus kultuuris, mida võimendas veel mitme saxa ja prantsuse tuntud autorite sõda toetavad avaldused.
3. album oli murrangux: see oli esteetiliselt maximalistlik, mis jahmatas kirjandusavalikkust. Selgitati oma teoreetilisi seisukohti ja arendati neid: kirjanduse kõrgeima ja ainsa mõõdupuuna käsitati kunstilist täiuslikkust, puhast ilu, imetletavax tõsteti üxikisiku kordumatus ja individuaalsus. NE looming oli suunatud kõrgelt haritud lugejaskonnale, keda tol ajal leidus vähe. Peale 3.albumit tekkis NE ümber poleemika: rühmituse tegevust, taotlusi ja loomingut arvustati taunivalt, NE reageeris terava vastupoleemikaga. Selle tagajärjel arutleti seni tundmata põhjalikkusega tähtsate kirjandusteoreetiliste mõistete üle. NE tegevus vaibus maailmasõja aastail, kui halvenesid ühisväljaannete koostamise ja väljaandmise võimalused ning oldi pettunud ka euroopalikus 59
· 1685-st alates süveneb poliitiline kriis Prantsusmaal (kuningas valitseb parlamendita, riigivõlg, ebaühtlane maksustamine, välispoliitilised probleemid) Et poliitiline tegevus oli piiratud, kandsid Prantsusmaal uuenduslikku poliitilist mõtet edasi mitte praktikud (nagu Locke või Burke), vaid kirjanikud-idealistid. Voltaire ja Rousseau kirjanikud, Diderot ja D'Alembert teadlased, sotsioloog Montesquieu kirjutas ka satiire. Arvustati halba valitsemist ning püüti õigustada võimu piiranguid (Locke'i eeskujul). Leiti, et: · kõigil inimestel on loomuõigused, millest lähtub valgustatud omahuvi, sellest omakorda ühishuvi. Valitsus on õigustatud vaid siis, kui edendab vabadust, korda, omandi kaitset ja teisi hüvesid. · Õiglane valitsus on esindusvalitsus, mis piirab võimu kuritarvitusi ja türanniat ning laseb indiviidil end teostada. Inglismaad idealiseeriti
noortele aadlidaamidele, polnud iialgi, isegi mitte palaviKunoos, soninud pooltestki imepärastest armulugudest ja galantsetest seiklustest, millest siin kõneldi ühenduses kõige tuntumate nimedega ja peenemaidki üksikasju varjamata. Kui eeskojas oli sokeeritud tema sündsustunne, siis ootetoas sai tugevasti kannatada tema lugupidamine kardinali vastu. Oma suureks üllatuseks kuulis d'Artagnan, kuidas seal avalikult kritiseeriti poliitikat, mis kogu Euroopat hoidis hirmu all; samuti arvustati siin kardinali eraelu, millesse tungimise pärast paljud kõrged ja võimsad isandad olid karistada saanud: see suurmees, keda härra d'Artagnan-isa nii väga austas, oli härra de Treville'i musketäridele pilkealuseks. Nad naersid tema kõveraid sääri ja küürus selga; mõned laulsid pilkelaule tema armukese proua d'Aiguilloni tema õetütre proua de Combalet' kohta, kuna teised plaane sepitsesid hert-sog-kardinali paazide ja kaardiväelaste vastu --
annaabi.ee 
