sobivas tööaja korralduses. ÜLETUNNITÖÖ (§ 44), s.o. töö üle kokkulepitud tööaja, üldjuhul lubatud ainult poolte kokkuleppel. TA võib kohustada tegema ületunnitööd, vastavalt hea usu põhimõttele, kui selle tegemine on vajalik ettevõtte eriliste asjaolude tõttu ja kui töö tegemata jätmisel on reaalne oht kahju tekkimiseks, s.t selle tegemist ei saa edasi lükata ja see tuleb ära teha viivitamatult. Ületunnitöö piirnormid - nädalas kogu tööaeg 48 t, 4-kuulises arvestusperioodis Täiendavalt võib töötajat tema nõusolekul rakendada ü/tunnitööle arvestusega 52 tundi 7 päevases ajavahemikus. (4-kuulises arvestusperioodis) - kui see ei kahjusta tervist ega tekita üleväsimust - ei kahjusta töötaja olukorda - TA peab selle kohta eraldi arevestust ja esitab selle nõudmisel TI-le ja töötajaid esindavale organisatsioonile. PUHKEAEG · töötaja on vabastatud tööülesannete täitmisest
kolmel päeval peale tööpäeva lõppu. Kuidas toimub ületunnitööle rakendamine. Keda ei saa rakendada. Millised on ületunnitöö piirnormid ja kuidas selline töötamine kompenseeritakse Ületunnitöö toimib poolte kokkuleppe põhimõttel, rakendada ei saa alaealist, üksnes T nõusolekul saab rakendada rasedat, piirnormid nädalas kogu tööaeg 48t, 4 kuulises arvestusperioodis, täiendavalt võib töötajat, tema nõusolekul, ületunnitööle rakendada arvestusega 52 tundi päevases ajavahemikus. Rakendamisel samad piirangud mis öötöö puhulgi, lisatasu mitte väiksem kui 25% tunnipalgamäärast. 3. Firma, kus ühes tsehhis oli tervistkahjustavate töötingimustega töö, soovis kollektiivlepingusse võtta järgmised sätte a) suvekuudel on tööaeg esmaspäevast kuni neljapäevani 9
kokkuleppel. TA võib kohustada tegema ületunnitööd, vastavalt hea usu põhimõttele, kui selle tegemine on vajalik ettevõtte eriliste asjaolude tõttu ja kui töö tegemata jätmisel on reaalne oht kahju tekkimiseks, s.t selle tegemist ei saa edasi lükata ja see tuleb ära teha viivitamatult. Näiteks kui on vääramatu jõud ja tööd tuleb teha viivitamatult (loodusõnnetused, avariid) Ületunnitöö piirnormid - nädalas kogu tööaeg 48 t, 4-kuulises arvestusperioodis Täiendavalt võib töötajat tema nõusolekul rakendada ü/tunnitööle arvestusega 52 tundi 7 päevases ajavahemikus. (4-kuulises arvestusperioodis) - kui see ei kahjusta tervist ega tekita üleväsimust - ei kahjusta töötaja olukorda - TA peab selle kohta eraldi arevestust ja esitab selle nõudmisel TI-le ja töötajaid esindavale organisatsioonile. Sellisest nõusolekust võib T loobuda, teatades 2 nädalat ette ja TI on õigus selline ü-tunnitöö
kokku leppida? Töötasu alammäära kehtestamine ; Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord ; Puhkusetasu ja keskmise töötasu riigieelarvest hüvitamise kord ; Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord 9. Summeeritud tööaeg, mis see on? Mida tuleks summeeritud tööaja osas kokku leppida töölepingus? töötunnid võivad mingis ajaühikus ehk arvestusperioodis jaotuda erinevalt. perioodiks võib olla kuni 4 kuud ning tööaega arvestatakse summeeritud tööaja puhul arvestusperioodi lõpus; selguvad ala ja ületunnid Töölepingus on vaja kokku leppida: 1. Töötaja suhtes rakendatakse summeeritud tööaja arvestust 2. Summeeritud tööaja arvestusperioodi pikkus (max 4 kuud) 3. Tööajakava teatavaks
majandusutulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvestamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed Summeeritud tööaeg, mis see on? Mida tuleks summeeritud tööaja osas kokku leppida töölepingus? Tööandja saab tööaega summeerida, st töötunnid võivad mingis ajaühikus ehk arvestusperioodis (näiteks kuus) jaotuda erinevalt.-Summeeritud tööaja arvestus eelkõige töötamisel tööaja kava ehk graafiku alusel. Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse tegelikult tehtud tööaega arvestusperioodi lõpul. -Summeeritud tööajas kokkuleppimisel peab tööandja andma töötajale teada tööaja kava teatavaks tegemise tingimused Katseaeg, eesmärgid, pikkus; Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida?
Igapäevane ja nädalane puhkeaeg peab seadusega kooskõlas olema olenemata sellest, et töötaja töötab graafiku alusel ehk summeeritud tööaja arvestuse kohaselt (kõik kassiirid/müüjad töötavad ju graafiku alusel ). TLS § 46 lg 1 sätestab üldreegli, et tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul (NB! See neljakuuline arvestusperiood on vastavalt TLS § 2 kohustuslik – pikemas arvestusperioodis ei saa kokku leppida), kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi. Lõike 3 kohaselt on võimalik jõuda järgnevale kokkuleppele - tööandja ja töötaja võivad leppida kokku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav. Töötaja võib kokkuleppe igal
Käsitletakse sageli liitkuludena. Kulukoht - allüksus, osakond, piirkond, põhiprotsess, tugiprotsess, seade, töökoht jne. Kulukohtade arvestus: * peab selgitama, millistes ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad * on ettevõtte jagamine üksikuteks osadeks, kus arvestatakse, kontrollitakse ja ka planeeritakse ühes arvestusperioodis tekkivaid kulusid. Kulukoha arvestuse ülesanded: * üldkulude või teatud otsekulude tekkimise jälgimine konkreetsetes tekkimise kohtades. * konkreetsete tootmistegurite mõju kontroll kuludele kulukohtade lõikes. * objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamine üldkulude jaotamiseks kulukandjatele. *kulukoha kuluressursi kasutamise kontroll.
Lõppvarusse jäävad alati viimased ostud. Perioodilise või pideva arvestussüsteemi rakendamine annavad nii ühesuguse müüdud kaupade kulu kui ka varude jäägi naksumuse. FIFO eelised on: · Varud on kantud bilanssi tegelikus soetusmaksumuses · Perioodiline ja pidev arvestussüsteem annavad ühesuguse tulemuse FIFO puudused on: · Ei järgita tulude ja kulude vastandamise põhimõtet, sest tulu viimasena soetatud kaupade müügist kajastatakse järgmises arvestusperioodis: · Hindade pidevas tõusus tekib nn. laokasum. Seda meetodit kritiseeritakse, sest ta rakendamisel moodustub hindade pideva tõusu tingimustes nn laokasum. See on realiseerimiskasumite erinevus, mis moodustub FIFO ja LIFO meetodite rakendamise võrdluses. Majandustegevuse käigus peab majandusüksus asendama müüdud varud. Varude asenduskulud on lähedasemad müüdud kaupade kulule siis, kui majandusüksus kasutab arvestuses LIFOt. FIFO puhul on asenduskulud
1. Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul (=täistööaeg); 2.Ületunnitöö piirnorm: maksimaalselt keskmiselt 8 tundi nädalas 4 kuulise perioodi kohta! 3.Tagada igapäevane puhkeaeg; 4.Tagada iganädalane puhkeaeg; 5.Järgida alaealiste tööaja piiranguid. 6. Maksimaalne tööaeg 13 h 7.Minimaalne puhkeaeg ööpäevas 11 h 8. Tööandja saab tööaega summeerida, st töötunnid võivad mingis ajaühikus ehk arvestusperioodis (näiteks kuus) jaotuda erinevalt.(GRAAFIK) 9. Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra. 10.Ületunnitöö hüvitatakse kas vaba aja andmisega või rahas (1,5x töötasu) 18. Töötasu, lisatasud; -Puuduvad mõisted palgamäär, põhipalk, lisatasu, preemia, palga arvutamise kord; -Eeldatakse, et pooled lepivad töötasus kokku;
oluliseks peavad ja töölepingusse lisavad.;Töötasu,kui palju töö eest tasu saab,kokkulepe muude hüvede saamiseks (nt sõiduauto kasutamine),kuidas töötasu arvutatakse ja makstakse ,millal on palgapäev,tööaeg ,töö tegemise koht,tööülesanded,puhkuse kestus,töökorralduse reeglid 18.Summeeritud tööaeg, mis see on? Mida tuleks summeeritud tööaja osas kokku leppida töölepingus? Tööandja saab tööaega summeerida, st töötunnid võivad mingis ajaühikus ehk arvestusperioodis (näiteks kuus) jaotuda erinevalt.-Summeeritud tööaja arvestus eelkõige töötamisel tööaja kava ehk graafiku alusel. Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse tegelikult tehtud tööaega arvestusperioodi lõpul.;Summeeritud tööajas kokkuleppimisel peab tööandja andma töötajale teada tööaja kava teatavaks tegemise tingimused. 19.Katseaeg, eesmärgid, pikkus; Juhul kui töölepingus ei ole katseajast sõnakestki, on töötajal katseaeg 4 kuud.Töölepingus võidakse
tekkimiseks ja tööd tuleb teha viivitamatult. (vääramatu jõud) Ületunnitööle rakendamisel samad piirangud, mis öötöö puhulgi. Ületunnitööd ei saa kokku leppida ka töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguritega ja kellel on lühendatud tööaeg. Kompenseeritakse - kas vaba aeg samas mahus või - lisatasu mitte vähem kui 50 % tunnipalgamäärast (see peab olema eraldi kokku lepitud) Keskmiselt 48 h 7-päevase vahemiku kohta 4-kuulises arvestusperioodis. Ainult kokkuleppel töötajaga 52 h. PUHKEAEG Riina Vään 6 Tööpäevasisesed puhkeajad a) vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks pikema kui 6 tunnilise töötamise korral peab olema vähemalt 30 minutit b) vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks, vastavalt arsti otsusele (arvestada ka arstile mineku ja tuleku aega) säilit. keskmine töötasu
Lühendatud täistööaeg - näeb ette lühendatud tööaja ametikohtade kaupa (nt haridustöötajad). Alaealisel sõltuvalt vanusest, koolikohustuslikkusest, töötamise ajast (koolivaheajal või mitte), praktika läbimisest, töö iseloomust. 7 h päevas, 35 h nädalas Tööaja arvestamise viis – päevaviisiline vs summeeritud arvestus. Summeeritud tööaja arvestust kasutatakse eelkõige töötamisel graafiku alusel, mille puhul töötaja tööaja jaotus arvestusperioodis ei ole ühtlane, st töötaja võib töötada ühes nädalas rohkem tunde ja/või päevi kui teises. Summeerimise perioodiks võib olla poolte kokkulepitud/tööandja määratud kuni 4-kuuline ajavahemik. 2. Ületunnitöö mõiste, töötaja ületunnitööle rakendamise kord, ületunnitöö kindlakstegemine tööaja summeeritud arvestuse korral, ületunnitöö kohaldamise isikulised piirangud, ületunnitöö kohaldamise ajalised piirangud ning ületunnitöö kompenseerimine
Mahaarvestusmäär=200%/kasulik eluiga Amortisatsioonikulu=mahaarvestusmäär*jääksmaksumus · Regressiivne meetod, mida kasutatakse kui esimestel kasutusaastatel kasutatakse põhivara rohkem ehk kuluks katav summa suureneb Erinvate meetodite võrdlus: kui kasutatakse kiirmahaarvestusmeetodit, siis suuremad kulusummad esmestel tegevusaastatel vähendavad kasumit kuid järgnevatel aastatel kasum suureneb. Tegevusmahul põhineva meetodi puhul saame igas arvestusperioodis kõige täpsemad andmed Akumuleeritud kulum on kontraaktiva konto (passiva iseloomuga), mis reguleerib teiste materiaalse põhivara kontode saldosid, mille tulemusel kajastatakse põhivarad bilansis jäkväärtuses. (D:põhivara kulum K:akumuleeritud põhivara kulum) 15 16
· Tähtajaline Kuni 5 aastaks Mõjuval põhjusel (töömahu ajutine suurenemine, hooajatöö tegemine, asendamine) Kindla kuupäevani Teatud tulemuse saabumine Tulemuse saavutamine KATSEAEG · Aeg selleks, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel · Kestus 4 kuud kokkuleppel lühem või võib jätta kohaldamata SUMMEERITUD TÖÖAEG · Tööaja arvestus, kus tööaja jaotumine teatud arvestusperioodis ei ole ühtlane · Töötamine graafiku alusel · Kokkulepe arvestusperioodi pikkuses · Tööaeg võib jaguneda päevade, nädalate ja kuude lõikes erinevalt TÖÖTASU · Töötasu Kõik tasud, mida töötajale makstakse töö tegemise eest (põhitasu, lisatasud, preemiad) makstakse rahas · Muud hüved TÖÖTASU · Kindlale ajaühikule vastav tasu (kuupalk, tunnitasu) peab olema selgelt ja arusaadavalt väljendatud konkreetse numbrilise suurusena · Tulemustasud
rakendada rasedat, töötajat, kellel on see keelatud arsti otsusega ning ei ole vaja kokkulepet alla 12-aastast last kasvatava töötaja puhuks, vaid on keelatud ainult alaealistele. Hea usu põhimõte tähendab huvide kaalumist. Ületunnitööd – ei saa kokku leppida ka töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguritega ja kellel on lühendatud tööaeg. Ületunnitöö piirnormid - nädalas kogu tööaeg 48 t, 4-kuulises arvestusperioodis Täiendavalt võib töötajat tema nõusolekul rakendada ü/tunnitööle arvestusega 52 tundi 7 päevases ajavahemikus. (4-kuulises arvestusperioodis) - kui see ei kahjusta tervist ega tekita üleväsimust - ei kahjusta töötaja olukorda - TA peab selle kohta eraldi arevestust ja esitab selle nõudmisel TI-le ja töötajaid esindavale organisatsioonile. Sellisest nõusolekust võib T loobuda, teatades 2 nädalat ette ja TI on õigus selline ü-
leppida, kui tavaline tööajakorraldus töötajale näiteks ei sobi. 6.2 Tööaja kestus Täistööaeg on 40 tundi nädalas ehk 8 tundi päevas 7-päevase vahemiku kohta. Tööandja ja töötaja võivad omavahel leppida kokku ka osalises ehk lühemas tööajas. Näiteks töötab töötaja 20 tundi nädalas. Kokkuleppe puudumisel eeldatakse täistööaega. 6.3 Summeeritud tööaeg Tööandja võib tööaega summeerida, mis tähendab, et töötunnid võivad mingis ajaühikus ehk arvestusperioodis jaotuda erinevalt. Näiteks kuu jooksul võib töötaja ühel nädalal töötada kuus tundi päevas, kuid teisel nädalal 10 tundi päevas. Summeerimise perioodiks võib olla kuni 4 kuud ning tööaega arvestatakse summeeritud tööaja puhul arvestusperioodi lõpus. Arvestusperioodi lõpus selguvad ka ületunnid ning alatunnid. Summeeritud tööaja arvestust kasutatakse eelkõige töötamisel tööajakava ehk graafiku alusel.
·Muutub tähtajatuks, kui on järjest sõlmitud 2 korda või pikendatud rohkem kui 1 kord; ·Lõpeb automaatselt tähtaja saabumisega; ·Ennetähtaegsel lõpetamisel tööandjal "väljaostmise" kohustus. 17. Töö- ja puhkeaeg; Tööaja arvestust peab tööandja. (lisaks kohustus säilitada viimase 12 kuu sõidumeerikute salvestised ettevõttesiseste kontrollimiste jaoks) - Tööandja saab tööaega summeerida, st töötunnid võivad mingis ajaühikus ehk arvestusperioodis (näiteks kuus) jaotuda erinevalt. - Summeeritud tööaja arvestus eelkõige töötamisel tööajakava ehk graafiku alusel. - Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse tegelikult tehtud tööaega arvestusperioodi lõpul. - Summeeritud tööajas kokkuleppimisel peab tööandja andma töötajale teada tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Ületunnitöö - tööandja saab nõuda vaid ettevõtte või tegevusega seotud
tööandja juhtimisele ja kontrollile. LIIGID: täistööaeg- Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevas ajavahemikus ning 8 tundi päevas. Osaline tööaeg- on täistööajast lühem tööaeg ning seda rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. Summeeritud tööaeg- Tööandja võib tööaega summeerida, mis tähendab, et töötunnid võivad mingis ajaühikus ehk arvestusperioodis jaotuda erinevalt.Siis arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul. Lühendatud tööaeg-Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas, on täistööaeg (lühendatud täistööaeg): 712-aastasel 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul; 1314-aastasel või koolikohustuslikul töötajal 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
November 21 168 Detsember 19 152-6=146 Kui 23. VÕI 31. detsember EI OLE tööpäev, siis töötunnid kuus 146+3=149 Kui 23. JA 31. detsember EI OLE tööpäev, siis töötunnid kuus 146+6=152 SUMMEERITUD TÖÖAEG „Tööandja võib tööaega summeerida, mis tähendab, et töötunnid võivad mingis ajaühikus ehk arvestusperioodis jaotuda erinevalt. Näiteks kuu jooksul võib töötaja ühel nädalal töötada kuus tundi päevas, kuid teisel nädalal 10 tundi päevas. Summeerimise perioodiks võib olla kuni 4 kuud ning tööaega arvestatakse summeeritud tööaja puhul arvestusperioodi lõpus. Arvestusperioodi lõpus selguvad ka ületunnid ning alatunnid.“ Näiteks perioodil jaanuar – aprill on normtunnid: 176+157+168+168=669 tundi Kuid töötunde võib teha ka järgmiselt: 165 + 160 + 168 + 176 = 669 tundi
Viidatud regulatsiooni eesmärk on tagada töötajatele ülevaade erinevatest töötamise võimalustest, et nad saaksid ise otsustada kõige sobilikuma töötamise vormi üle. Tööandja kohustus piirneb teavitamisega ning ei tähenda kohustust töötajale töökohta pakkuda (vt täpsemalt selgitusi TLS § 28 juures). 5. TLS § 43 lõige 3 näeb ette kokkulepitud tööaja summeerimise võimaluse. Tööandja saab tööaega summeerida, st töötunnid võivad mingis ajaühikus ehk arvestusperioodis (näiteks 90 § 43 T öö - ja puhkeaeg 3. ptk 3. jg kuus) jaotuda erinevalt (TLS § 6 lõige 6 ja § 43 lõige 3). Summeeritud tööaja arvestust kasu- tatakse eelkõige töötamisel tööajakava ehk graafiku alusel, mille puhul töötaja tööaja jaotus arvestusperioodis ei ole ühtlane, st töötaja võib töötada ühes nädalas rohkem tunde ja/või päevi kui teises
Tööandja peab töötajat renditöö tegemisest kirjalikult teavitama. Kirjaliku teavitamise puudumisel eeldab seadus, et kokkulepet renditöö tegemises ei ole. (6) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg), peab tööandja lisaks lisaks kohustuslikele andmetele teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Summeeritud tööaja kohaldamises ja selle arvestusperioodis on soovitav pooltel töölepingus kokku leppida. Tööajakavast teavitamine võib töölepingus olla esitatud viiteliselt sisemistele töökorralduse reeglitele vms töötajale õigeaegselt ja selgelt esitatud dokumendile. Sisuliselt peab tööandja töötajale kirjalikult teatavaks tegema, millal töötaja tööajakavaga tutvuda saab. (7) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööandja hüvitab töötajale töö tegemisel või tööandja
Tööandja peab töötajat renditöö tegemisest kirjalikult teavitama. Kirjaliku teavitamise puudumisel eeldab seadus, et kokkulepet renditöö tegemises ei ole. (6) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg), peab tööandja lisaks lisaks kohustuslikele andmetele teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Summeeritud tööaja kohaldamises ja selle arvestusperioodis on soovitav pooltel töölepingus kokku leppida. Tööajakavast teavitamine võib töölepingus olla esitatud viiteliselt sisemistele töökorralduse reeglitele vms töötajale õigeaegselt ja selgelt esitatud dokumendile. Sisuliselt peab tööandja töötajale kirjalikult teatavaks tegema, millal töötaja tööajakavaga tutvuda saab. (7) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööandja hüvitab töötajale töö tegemisel või tööandja juhiste
annaabi.ee 
