2.OSA 1.Peatükk · Osvaldi ja Marta vahel on tekkinud suhe. Värdi hoiatab meest Marta suhtes, kuid Osvald jääb siiski Marta poolele. · Selma teatab, et Ilme on üle lahe sõitnud ning Taavi vangistatud. · Hilda on muutunud elavamaks, rõõmsameelsemaks, ta suhtub Tõmmisse pilkavalt, ei poputa teda nii nagu varem, Tõmm jõuab järeldusele, et on Hildasse armunud. · Metsaotil edeneb töö, arvatakse, et venelased ei ohusta enam kedagi kuni kuuldakse raketipauku. Suuremat rünnakut sellest aga ei tule. · Mees, kes asus uue võimukandja Holde asemel valgesse majja, oli Mihhail Turban ( mannetu Venemaa eestlane, sünge, kahtlustav ). Teiseks võimukandjaks sai Peetal Rause, Martast oli saanud Kommunistliku Partei liikmekandidaat. · Venelased on Hiiel ( Must NKVD auto kahe relvastatud mehega)
Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et sealt edasi Soome minna. Õhtul saabusid tallu külalised (Ignas, Tõmm, Ilme). Neile räägiti, et Taavi oli hommikul lahkunud. Paljud tööd olid unarusse jäänud ning nüüd tuli kähku tööle asuda. Arutati, kas Osvald peaks end vallas kirja panema või mitte. Ilmel tuli mõte Tallinnasse Taavit otsima minna. Ka poeg Lembit oli ideest elevil. Kardeti, et Ilmet ja Lembitut hakkavad teel Tallinnasse sõdurid kimbutama. Kolmas peatükk Taavi liikus koos kaaslastega rongijaama kasutades piiripunktidest läbi saamiseks passi, mille ta Martalt oli saanud
Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et sealt edasi Soome minna. Õhtul saabusid tallu külalised (Ignas, Tõmm, Ilme). Neile räägiti, et Taavi oli hommikul lahkunud. Paljud tööd olid unarusse jäänud ning nüüd tuli kähku tööle asuda. Arutati, kas Osvald peaks end vallas kirja panema või mitte. Ilmel tuli mõte Tallinnasse Taavit otsima minna. Ka poeg Lembit oli ideest elevil. Kardeti, et Ilmet ja Lembitut hakkavad teel Tallinnasse sõdurid kimbutama. Kolmas peatükk Taavi liikus koos kaaslastega rongijaama kasutades piiripunktidest läbi saamiseks passi, mille ta Martalt oli saanud
Põhiküsimused: 1. Rahva meeleolu: suhtumine uude võimu, suhtumine metsavendadesse, Marta 2. Teose peategelaseks on Taavi Raudoja. Taavi Raudoja põlvkonna saatus aastatel 1943-1946. Mille nimel võideti? 3. Kas Taavi oleks pidanud oma poja päästma? Missuguse ülesande saab Taavi romaani lõpul? 4. Ainestik: Materjali on saanult ühelt oma sõbralt, kes on talle kirjutanud. Sõber sai Soome kaudu Rootsi. Tähtsad tegelased: Taavi naine Ilme ja vend Tõmm. Inimesed, kellega ta kokku puutub on isamaaliselt meelestatud. Tegevuspaik on põlised talud. Taavi võitles Soome vabaduse ja Eesti au eest. 1944 aastal kevadel, tuli Eestisse tagasi. Siin sattus ta aga olukorda, kus polnud võimalik midagi ette võtta. kaks korda arreteeriti NKVD poolt, KGB eelkäia. Kaks korda õnnestus tal põgeneda. Rahva meeleolu on väsinud ja muserdatud. Igas majas oodatakse kedagi koju nii idast kui ka läänest
läheneb 30-nele, on teeninud Soomes Kõrvaltegelased: Aadu Mustkivi kurttumm, Hiie talus armualune, umbuskilik võõraste suhtes. Hilda- orb, Hiie talus armualune, Tallinna pommitamisest ellujäänud. Hiie Ignas- endine vallavanem, Hiie peremees, kasvult tugev ja pikk. Taavi naise isa. Hiie Krööt- perenaine, range, napisõnaline, auväärne, Taavi naise ema. Ilme- Hiie peretütar, Taavi naine, rahulik, tütarlapseohtu Lembit- Ilme ja Taavi poeg, asjalik Tõmm- Ignase poeg, kes sarnaneb oma isale kasvult, 18 aastane. Linda- Taavi ema, Piskujõe perenaine Marta Laane- Elanud kogu Saksa okupatsiooni aja varanduse otsas ja sehkendanud ohvitseridega, vallamajas tööl, ta tahab Taavit lahutada perekonnast. Osvald Roik- Hiie sulane Ferdinand Uba- umbes 40 aastane, lühikest kasvu, sandiks lastud mees, jääb Hiiele elama, oli olnud metsas redus Leonard Kibuviir- paksude neegrihuultega, oli metsas redus Eduard Tähna e
Tegelaste jagunemine gruppidesse Teoses on kaks põhigruppi: venelased ja eestlased. Eestlased jagunevad omakorda veel mitmeks grupiks: 1. need, kes pooldavad Nõukogude Liitu ja kes on nii öelda koputajad. 2. need, kes võitlevad Nõukogude Liidu vastu ja on metsavennad. 3. need, kes elavad maal ja kes tahavad rahus elada. Pea- ja kõrvaltegelased Peategelaseks on Taavi Raudoja, kes on metsavend. Kõrvaltegelasteks on Ilme (Taavi naine), Tõmm (Ilme vend, Taavit ei salli eriti), Lembit (Taavi poeg), Piskujõe Linda (Taavi ema), Piibu Eedi (Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult), Ferdinand Uba (Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem umbes 40), Leonard Kibuviir (Taavi kaaslane), Osvald (Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu), Hilda (Hiiel teenijatüdruk, Tõmmusse armunud), Aadu (varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus), Hiie Ignas (vallavanem, Taavi äi, pgenes koos perega (ka tütre ja
Külamehed käisid üksteise juures arutamas, mida metsas redutavate bandiitidega teha, kuid Matsu Juhani vastuseisu tõttu ei jõutud mingi otsuseni. Marta oli jälle maal ja ütles Lindale, et pakkus Taavile peale Ilme ja Lembitu ärasõitu ka võimalust üle lahe sõita, kuid Taavi keeldus. Linda sai aru, et Marta üritas Taavile läheneda. Marta rääkis, et lõpuks kadus Taavi ära ja ta ei suutnud teda enam Tallinnast üles leida. Tõmm, Osvald ja Värdi olid Hiie saunas sõja eest varjul. Ühel ööl tulid Osvald, Tõmm ja Ferdinand metsast (käisid peidukast relvi ära toomas) koju ja otsustasid Matsu Juhani tütardele ligi ajama minna, kuid avastasid, et 4 venelast olid tulnud sinna peretütreid vägistama - tapsid venelased ära, päästsid kinniseotud perenaise lahti, sel ajal jõudis kohale ka Ignats ja hakkas asju korraldama.
Vello Kasar: üks tuttav kaasvõitleja, kes venelaste seas kannab Soome pükse ja saapaid, tal on kaasas 2 sõpra. Leonard: Taavi sõber, teekonnakaaslane Selma: Taavi lapsepõlvesõber, lahke abivalmis ja heasüdamlik neiu. Lompus: Soome päritolu kokk, kes suhtleb venelastega ning üritab Taavit üle piiri sokutada, Taavi jaoks tundub see kõik kahtlane. Hiie talu teenrid: Vana Aadu, Osvald, noor Hilda, vigane Värdi Hiie talu pereliikmed: perenaine Krõõt, pereisa Ignas, perepoeg Tõmm, peretütar Ilme koos poja Lembituga Vallavolikogu liige: Marta krutskeid täis, annab Taavile Nõukogude passi Taavi ema: Piskujõe Linda Taavi isa: Andres Raudoja ,,Kui pole surmaks loodud, ei sure tappeski" Andres tapeti Piskujõe kuuskede all* Kombinaadipoisid: Jaan Meos, Ruudi Ugur, Manivald Pihu, Jüri Paarkukk Roosi August: Roosi Marta isa, viinanina, kes suhtleb tihedalt venelastega, kuid külas teda üldiselt ei kardeta, tema toob Hiiele mobilisatsiooniteate Tõmmule.
läheneb 30-nele, on teeninud Soomes Kõrvaltegelased: Aadu Mustkivi – kurttumm, Hiie talus armualune, umbuskilik võõraste suhtes. Hilda- orb, Hiie talus armualune, Tallinna pommitamisest ellujäänud. Hiie Ignas- endine vallavanem, Hiie peremees, kasvult tugev ja pikk. Taavi naise isa. Hiie Krööt- perenaine, range, napisõnaline, auväärne, Taavi naise ema. Ilme- Hiie peretütar, Taavi naine, rahulik, tütarlapseohtu Lembit- Ilme ja Taavi poeg, asjalik Tõmm- Ignase poeg, kes sarnaneb oma isale kasvult, 18 aastane. Linda- Taavi ema, Piskujõe perenaine Marta Laane- Elanud kogu Saksa okupatsiooni aja varanduse otsas ja sehkendanud ohvitseridega, vallamajas tööl, ta tahab Taavit lahutada perekonnast. Osvald Roik- Hiie sulane Ferdinand Uba- umbes 40 aastane, lühikest kasvu, sandiks lastud mees, jääb Hiiele elama, oli olnud metsas redus Leonard Kibuviir- paksude neegrihuultega, oli metsas redus Eduard Tähna e
GEOGRAAFIA - A TMOSFÄÄR 1) Atmosfäär e. õhkkond (ulatus 1000-1200 km) mõjutab nii inimest kui teda ümbritsevat loodust. Kliimatingimused on kujundanud looduskeskkonna ning mõjutanud inimeste tegevusalasid ja elulaadi. Kõige enam sõltuvad ilmastikust põllumajandus ja merendus. Atmosfääri mõiste - Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht. Vajadus ilmaennustuste järele on olnud atmosfääriuuringute liikumapanevaks jõuks. Ilma prognoosimise seisukohalt oli väga suureks edusammuks 20. sajandi esimestel kümnenditel Norra teadlaste (V. Bjerknes jt) poolt loodud tsüklonite tekke ja arengu teooria, millel põhineb sünoptiline ilmaennustamine. 2) Atmosfääri tähtsus: · Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades O2: hingamine, põlemine. · Võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastiku taimekasvuks. · On elukeskkond: linnud, putukad, eosed jne. · Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sa...
kirjandusauhinnaga. 1997. aastal autasustati Riigivapi III klassi teenetemärgiga, kuid sellest kirjanik loobus. Oma loomingus järjekindlalt kommunismivastasele võitlusele pühendunud kirjanik. Seni viimane, autobiograafiline romaan ,,Põhjatähe all" (Tartu, Ilmamaa, 2009) käsitleb reedetud generatsiooni võitlusteed Soomes ja Eestis ajavahemikul kevadest 1943 kuni lahkumiseni Rootsi sügisel 1944. Raamatust Tegelased: Taavi Raudoja - peategelane, metsavend Ilme - Taavi naine Tõmm - Ilme vend, Taavit ei salli eriti Lembit - Taavi poeg Piskujõe Linda - Taavi ema Piibu Eedi - Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult Ferdinand Uba - Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem (um. 40) Leonard Kibuviir - Taavi kaaslane, naljaka kiila kuklaga Osvald - Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu Hilda - Hiiel teenijatüdruk, Tõmmusse armunud Aadu - varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus
Matsu Juhani vastuseisu tõttu ei jõutud mingi otsuseni. Marta oli jälle maal ja ütles Lindale, et pakkus Taavile peale Ilme ja Lembitu ärasõitu ka võimalust üle lahe sõita, kuid Taavi keeldus. Linda sai aru, et Marta üritas Taavile läheneda. Marta rääkis, et lõpuks kadus Taavi ära ja ta ei suutnud teda enam Tallinnast üles leida. Tõmm, Osvald ja Värdi olid Hiie saunas sõja eest varjul. Ühel ööl tulid Osvald, Tõmm ja Ferdinand metsast (käisid peidukast relvi ära toomas) koju ja otsustasid Matsu Juhani tütardele ligi ajama minna, kuid avastasid, et 4 venelast olid tulnud sinna peretütreid vägistama tapsid venelased ära, päästsid kinniseotud perenaise lahti, sel ajal jõudis kohale ka Ignats ja hakkas asju korraldama. Sel ajal kui ta kodus teistele käske jagas, jõudis kohale Matsu Juhan, kes teda tänas ja lasi mehed oma maa peale salaja maha matta