Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

FILMIANAL��S "K�rvaln�hud" (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
FILMIANALÜÜS
„Kõrvalnähud“ (originaalpealkiri Limitless) on 2011. aasta Ameerika Ühendriikide film , mille režissööriks on Neil Burger. „Kõrvalnänud“ on baseerub Alan Glynn’i romaanil “ Tumedad väljad”.
Märgisüsteem, mida hakkan filmis analüüsima on võtteplaanid.
Eddie Morra ( Bradley Cooper) on kirjanik, kes elab New Yorgis ning töötab oma uue raamatu kallal juba üle kuue kuu, kuigi samas pole veel ühtegi lauset kirjutanud. Kui tema tüdruksõber Lindy (Abbie Cornish) ta maha jätab, arvab mees, et elu on läbi. Siis aga kohtab vana sõpra, kes tutvustab talle uut ravimit nimega NZT, mis aitab inimestel kasutada oma ajupotentsiaali täies mahus .
Algus
„Loomulikult olin paar valearvestust teinud,“ lausub Eddie filmi alguses, mis öeldakse pimeduses. Filmi avapauk saabub keskplaaniga, mis keskendub metallist uksele. Selleks, et põnevust tekitada ja anda teada, kui oluline see uks tegelikult on, järgneb lähiplaan ehk suurplaan. Sissejuhatuse jätkamiseks näidatakse ruumi kolmes järjestikuses aga erinevas üldplaanis. Suure uudishimu ja põnevuse tekitamiseks suumitakse metallist uks aeglaselt sisse - üldplaanist minnakse üle keskplaanile. Sissejuhatuses näidatakse kohti, kus tegevus hakkab toimuma ja jällegi kasutatakse üldplaani. Hetkega üldplaanist üle keskplaanile ja keskplaanist üle lähiplaanile. Lähiplaaniga kirjeldatakse kahte järgnevat steeniarvutid ja inimesed põrandal. Samamoodi, et tekida põnevust liigutakse kiiresti lähiplaanilt keskplaanile ning keskplaanilt üldplaanile. Üldplaaniga jõuab tegevus majast välja ning liigutakse pilvelõhkuja katusele, et näidata steeni, kuidas Eddie seisab pilvelõhkuja rõdu äärel. Peategelase emotsioonide näitamiseks liigutakse üle keskplaanile, et näidata tema ainsat mõtet „Ma ei lase neil iialgi end puudutada,“ mida ta ütleb suure rahuloluga. Veel suurema uudishimu tekitamiseks järgneb keskplaanile ülevalt-alla võttenurk, et tekiks tunne, et peategelane kavatseb pilvelõhkujast alla hüpata. Suurele dramatiseerimisele järgneb detailplaan kingadest, mis tekitabki tunde, et Eddie kohe hüppab. Käib pauk ja kingade detailplaanilt hüppab film lähiplaanile, et näidata Eddie ehmatust. Korraks näidatakse keskplaanis ka naabrit, kes lastakse maha ning seejärel on peategelane ülisuures plaanis. Keskendutakse peategelase Eddie emotsioonidele umbes 10 sekundit. Suuresplaanis näidatakse peategelast seljatagant, suumitakse natuke ja liigutakse alt-üles võttenurgale ja üldplaanile. Keskplaanist liigutakse ülevalt-alla üldplaanile ja liigutakse pilvelõhkujast alla, et tekitada tunne, et peategelane oleks alla hüpanud. Liigutakse lähiplaanilt üle keskplaanile, suumitakse aeglaselt ja näidatakse linna. Sellele järgneb mitu korda, kuidas steen liigub üldplaanist ülisuureksplaaniks. Lõpuks liigutakse ajurakkudele – detailplaan. Super üldplaanis kirjeldatakse toimumiskohta- hiina linnaosa . Peategelase kirjeldamiseks liigutakse üldplaani ning super suurplaani. Näitamaks, et Eddie viibib tänaval kasutatakse keskplaani. Keskplaanile järgneb ülisuurplaan, kus tahetakse näidata peategelasevälimust, mis on tingitud uimasti -ja alkoholisõltuvusest. Eddie suitsetab ülisuuresplaanis, keskplaanis seletab ta inimestele, millest tema raamat räägib, sest keegi ei usu, et tal on raamatuleping. Umbes minuti jagu vaheldub detailplaan- keskplaaniks ja vastupidi. Tahetakse näidata peategelase masendust, alkoholisõltuvust ning suutmatust keskenduda raamatukirjutamisele. Lisaks kõigele muule jätab ka tema kallim ta maha- detailplaan- annab võtme tagasi. Ülisuureplaaniga näidatakse Eddie kurbust , näidatakse Eddie ja tema armastatu Lindy vestlust. Detailplaan – pangakaart - naine ütleb, et ta on talle koristaja ja pank . Ülisuuresplaanis avaldab Eddie armastust, Lindy ütleb, et ta ei kosiks teda, sest eelmine kord läks ju nii hästi ( sarkasm )- lahutas. Mõttevälgatus Melissale, toimub ülisuuresplaanis. Keskplaaniga näidatakse, et Lindy lahkub . Eddie kõnnib ringi ning avastab, et Lindyl oligi õigus.
Uimasti ja diiler
Eddie kohtub Verniga, endise abikaasa vennaga, mis kajastatakse läbi keskplaani ning liigutakse üle super suurplaanile. Läbi keskplaani jõutakse baari , räägitakse elust. Eddie küsib Verni õe Melissa kohta. Eddie kurdab , et on raamatutähtajast maas. Vern pakub Eddile uut ravimit, mis aitab aju täies mahus kasutada. Paar kaadrit järjest on super suurplaan, kus Vern püüab Eddile ravimit pähe määrida. Vern lahkub keskplaaniga, jätab Eddile uue ravimi, mis viib filmi detailiplaani ja keskendub läbipaistvale ravimile. Peategelane liigub üldplaanis minema, jõuab keskplaani, siis jõuab ta mõtted keskplaanis olevale ülemusele ja Melissani. Üldplaan tema majaesisest, millele järgneb detailplaan võtmete ja imeravimiga. Ülisuurplaan näitab, kuidas peategelane tundmatu uimasti alla neelab. Peategelane liigub koju, kohtub keskplaanis korteriomaniku naisega, naine õiendab üüri pärast ja Eddie saab aru, et ravim hakkas toimima . Järsku pani tähele ja kuulis kõike, mis tema ümber toimus. Detailplaanis näitas pirni, mis põles; naise ühte silma; naise suud ; naise juusepiiri; ratast; juuraõpikut, mis naisel kotis oli; naise sõrmust. Ülisuurestplaanist liigutakse üldplaani, siis jõuavad tegelased super suurde plaani ja uimasti mõjub.
Raamat, Vernoni mõrv
Ameerika keskplaaniga siseneb mees oma koju, keskplaaniga näidatakse segadust, mees koristab oma elamise ära. Detailplaanist avaldub, et kirjanik hakkab arvutis raamatut kirjutama. Vaheldub super suurplaan ülisuureplaaniga või detailplaaniga ja vastupidi, kuni detailpaaniga on raamatu käsikiri kirjastaja laual. Koju jõudes detailplaan automaatvastajal, kus kirjastaja ütleb, et ta talle helistaks.
Super suureplaaniga jõuab Eddie Vernoni uksetaha, üldplaanis astub uksest sisse ning keskplaanis selgub , et Eddie on NZT’st huvitatud. Vernon saadab Eddie keemilisse puhastusse ülikonna järgi. Üldplaanis jalutab Eddie Vernoni juurde tagasi, detailplaanis avastab, et uks on paokil. Sisse astudes avastab keskplaanis, et elamine on segi pekstud ning, et Vernon on mõrvatud. Üldplaanis seisab seina taga ja on paanikas, siis helistab politseisse ja teatab mõrvast ning otsib uimastit.
Uimasti- NZT mõju
Eddie lõpetas raamatu nelja päevaga. Detailplaan purgist, kus peategelane hoidis oma uimastit. Detailplaan, kuidas Eddie mängib klaverit- õppis kolme päevaga selgeks. Ülisuurplaan väljendab rõõmu pokkerivõitude üle, mida aitas teha matemaatika ja uimasti. Üldplaanis joostes ja samal ajal kuulates mõnda keelt kuuldes õppis kuuldud keelt rääkima. Keskplaanis räägib perekonnale kasvajast ning selle ravimisest. Super suur plaan näitab Eddiet rahvahulgas, kus vestleb ajaloost ja intressidest. Detailplaan helesinistele silmadele- mõtleb, kuidas ta teab kõike, mida kunagi lugenud või kuulnud oli. Keskplaanis pakub üks meesterahvas Eddiele aktsiaturul tööd. Keskplaanis kohtub jõugu liikmega , kes talle börsiturul läbilöömiseks 100 000 dollarit annab ning nädala lõpuks oli tal üle 2 miljoni dollari. Kodus olles detail plaan automaatvastajale, kus Kevin Doyle ütleb, et ta sai talle kohtumise Carl Van Looniga. Keskplaanis istub Lindyga restoranis ja räägib ettekandjaga itaalia keeles. Natuke hiljem näitab Eddiet keskplaanis koridoris , tundub, et tal on kõrvalnähud tekkinud, sest tundub nagu ta oleks segaduses. Keskplaanis istub restoranis koos Kevini, Carli ja mingi kolmanda mehega. Eddie tähelepanu on tänu uimastile kõrgendatud, detailplaanis näidatakse Carli pintsaku taskus olevat salvrätti, siis käsi, kella, lipsu ja silmi. Keskplaanis näitab Eddiet, kui Kevin ütleb oma bossidele, et ta teenis 10 päeva 12 000 pealt 2,3 miljonit.
Kõrvalmõjud
Eddiet näidatakse üldplaanis, kui ta Looni autost välja astub, siis ta avastab, et ta tahab kõndida ja seedida seda kõike. Eddiet näidatakse tänaval üldplaanis ning ta ei tea, kuidas ta 20 kvartalit läbis, siis läbis veel 10 kvartalit ja jõudis äärelinna. Efekti tekitamiseks näidatakse u. 2 minutit linna nii, et üldplaan muutub ülisuureks plaaniks ja vastupidi. Lõpuks jõuab peategelane metroopeatusesse, satub kaklusesse ja avastab, et ta ei oska kakelda . Alguses näitab teda keskplaanis, hiljem üldplaanis, kuid mälusopist tuleb talle meelde, et ta on näinud poksi ning selle põhjal ta ka oma löögid teeb. Metroost jõuab ta baari, kus teda näidatakse keskplaanis ning hijem mingis korteris . Lõpuks näitab teda koridoris koos modelliga, hiljem üli suures plaanis hotellitoas. 18 tunni pärast leiab ta end sillal ning ei suuda meenutada, mida ta sel ajal tegi. Kaadrit alustatakse super suurplaaniga, liigutakse keskplaani ja siis üldplaani. Eddie võttis sahtlist Vernoni märkmiku, kus olid tema klientide kontaktandmed sees. See kaader toimub Eddie kodus, teda näidatakse lähiplaanis. Eddie liikus parki, et helistada nendele numbritel, samal ajal kui teda üldplaanis näidatakse selgub, et 3 kilenti on surnud ja ülejäänud haiged. Eddie põgeneb mehe eest ning kohtub Melissaga, neid näidatakse super suures plaanis, kui Melissa räägib talle, mida on NZT temaga teinud. Melissa ei suutnud üle 10 minutit keskenduda, ei jõudnud töid tähtaegadeks valmis, muutus laisaks ja väga aeglaseks.
Lõpp
Tulemus oli näha juba peale kahte kuud NZT võtmist, näidatakse üldplaanis, olsales Eddie äriajaloo suurimas firmade liitmises. Tulles kabinetist üldplaanis, rääkis Eddie, et kui NZT annus on ühtlane, ta ei unusta süüa ega tarbi alkoholi, siis ei teki mäluauke. Keskplaanis näitab, kuidas Eddie räägib keemikuga, et ta teeks talle 6 kuu jooksul 2 miljoni eest tablette juurde. Hetk hiljem olles keskplaanis kohtub ta restoranis politseinikuga, kes teatab talle, et ta on Maria Winbergi mõrvas kahtlusalune. Keskplaanis hotellituppa liikudes avastab Eddie, et tema tuba on segi pekstud ning otsustab osta turvasüsteemiga korteri. Enne firmade liitmist tuli välja, et härra Atwood oli ka NZT-sõltlane. Firmade kokkuliitmine on ebaõnnestumas ning lähiplaanis olev metalluks näitab filmialgust . Detailplaanis olev NZT kukub alla ning Eddiel pole muud midagi teha, kui jõuguga verine kaklus maha pidada. Lähiplaanis olev Eddie jõi päti verd, pääses imemoodi päti jõuguliikmete käest ning 12 kuud hiljem on Eddie senaator . Keskplaanis olev Loon pakub talle NZT-d, Eddie keeldub ning ütleb talle, et sai sõltuvusest võitu.
FILMIANALS-Krvalnhud #1 FILMIANALS-Krvalnhud #2 FILMIANALS-Krvalnhud #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maigiiih Õppematerjali autor
"Kõrvalnähud"(originaalpealkiri Limitless) on 2011. aasta Ameerika Ühendriikide film, mille re%u017Eissööriks on Neil Burger. %u201EKõrvalnänud%u201C on baseerub Alan Glynn%u2019i romaanil %u201CTumedad väljad%u201D.
Märgisüsteem, mida hakkan filmis analüüsima on võtteplaanid.
Eddie Morra (Bradley Cooper) on kirjanik, kes elab New Yorgis ning töötab oma uue raamatu kallal juba üle kuue kuu, kuigi samas pole veel ühtegi lauset kirjutanud. Kui tema tüdruksõber Lindy (Abbie Cornish) ta maha jätab, arvab mees, et elu on läbi. Siis aga kohtab vana sõpra, kes tutvustab talle uut ravimit nimega NZT, mis aitab inimestel kasutada oma ajupotentsiaali täies mahus.

Sarnased õppematerjalid

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
74
pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

muusikapalade, lavastuste, filmide jt kunstiteoste vahel. (Lastekirjanduse sõnastik 2006: 65). Antud definitsiooni teisele poolele tulekski edaspidistes uuringutes suuremat tähelepanu pöörata, sest üha valdavamaks muutub visuaalsete tekstide pealetung. Lapsed kasutavad kindla teksti mõtestamise protsessis ohtralt intertekstuaalseid nähtusi, tuginedes eelnevalt tuttavale ilukirjandusele; visuaalsetele tekstidele ­ film, illustratsioon, TV programmid, video, animafilm; popkultuuri tekstidele ­ koomiks, reklaamid ja muusika, tehes seda paljudel tekstilise tegevuse tasanditel nagu süzeekäigud, tegelase motiivid, keel, teemad ja illustratsioonid. (Wilkie-Stibbs 2005: 170) Oluliseks jutuvestjaks on tänapäeval saanud joonisfilm, mis vahendab lapsele müüte, muinasjutte ja lastekirjanduse klassikat inimese ja raamatu asemel. Visuaalsed tekstid saavad lastele kirjaliku teksti mõtestamisel üha tähtsamaks.

Kirjandus
Kirjanduse eksamipiletid
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida ­ Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin

Kirjandus
Eesti proosa
25
docx

Eesti proosa

Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 ­ 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A

Kirjandus
Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
43
doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku II

Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid ­ Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" ­ Deemon oli ingel, keda Jumal karistas. Deemon vihkab maailma ja t

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus
Maailmakirjandus III
48
doc

Maailmakirjandus III

Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole. Nt Venemaal valgustust sellisel kujul polnud, Weimari klassitsism on omamoodi erinähtus. Venemaal valgustus

Kirjandus
KIRJANDUSE EKSAMI PILETID
42
doc

KIRJANDUSE EKSAMI PILETID

1. L. Tolstoi elu ja looming 1828 ­ 1910. Lev Nikolajevits Tolstoi. Tolstoi vanemad on kõrgaristokraadid, isa on krahv ja ema poolt kuulub Volkonskite suguvõssa. Lapsepõlv on niisugune omamoodi. On 2 aastane, kui ema suri, ja 9 aastane, kui ta päris orvuks jäi. Kokku oli selles peres 4 poega ja ka õde, kokku 5 last, kõik kasvavad üles orbudena. Sündis pärismõisas Jasnaja Poljana. Hooldajad, sugulased kasvatasid neid lapsi ikkagi väga hästi, niivõrd kuivõrd, loomulikult kasvasid nad üles härrandlikena, väga rikkast, jõukast perest, kus oli normaalne, et igal poisil oli oma toapoiss, ja kus oli normaalne, et inimene ise midagi ei teinud. Kui oli abielus ja kolis laste koolitamise eesmärgil Moskvasse, otsustas elu muuta, kui lapsed olid täiskasvanud, otsustas ise ennast riidesse panema hakata. Lapsed kasvavad aadlikena ja üsna isekatena üles, neile ei tule pähegi mõelda, et talupoegadel ka mingid õigused on või et nendele tuleks miskitpidi kaasa tunda. 184

Kirjandus
Kirjanduse eksami küsimused
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" ­ Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun