Traditsioonilised rakenduslikud majandus- ja halduserialad ei suutnud käsitleda kõiki elusloodust mõjutavaid tegureid Vajadus eriteaduse järele, mis tegeleks looduses toimuvate seoste, muutuste, põhjuste ja tagajärgede analüüsiga ja pikaajalise kaitse planeerimisega Vajadus pidevalt teha kiirelt otsuseid, sest valitsus- ja äriringkonnad ei oota uuringuid tihti ära – kriisieriala Oluline kaasata aruteludesse ja otsustesse ka kohalik elanikkond alused (Soulè 1985) Põhipostulaadid Elurikkus ja looduse mitmekesisus tuleb säilitada ning populatsioonide ja liikide enneaegset väljasuremist tuleb vältida Biofiilia Ökoloogiline terviklikkus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima Evolutsioon peab jätkuma Elurikkusel (ja liikidel) on iseväärtus Looduskaitse printsiibid Ettevaatusprintsiip – ühtki ohtu ei tohi
Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas ülimuslik teiste suhtes Riigivõimu komponendid: *sotsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse *inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks *kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimu institutsioonide ja rahva vahel *sotsiaalpartnerlus- töötajate ning ametiühingute kaasamine tööstuskindlustus ja miinimumpalkade küsitlevatesse aruteludesse. POLIITILISED IDEOLOOGIAD *ideoloodia- on korralduatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi *poliitilsed ideoloogiad- millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivad poliitikale ning pakuvad oma nägemust ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid. PAREMPOOLSED IDEOLOOGIAD
tööd sõpradele. Juhataks Tarmo ei sobi sellepärast, et tema juhatajaks valimisel ei olnud mingit kriteeriumeid ning tema jagab tööhulka samamoodi töötajate vahel. Herzbergi kahe faktori teooria Uuringud näitavad, et töökeskkonna meeldivus on seotud kompententse juhtimisega (töötajakeskne juht), sobivate kaastöötajatega, sobiva staatusega, heade töötingimustega, paindliku tööajaga, tihendatud töönädalaga. Vähemoluline ei ole töötajate kaasatus aruteludesse ja koosolekutest osalemine. Kuna inimesed veedavad suure osa ajast tööl, siis on oluline, et neile töö meeldiks, milleks on vaja töö sisu ja suhteid. Inimese suhtumist töösse iseloomustatakse sõnadega ,,rahulolu" ja ,,rahulolematus". Ettepanekute tegemine ja lahendused Kuidas taastada töötajate motivatsioon ja heaolu? Antud kaupluse osakonna juhataja peaks võtma töötajaid nagu nad on tema alluvad,
Näiteks Taanis hakati ALMP-d majandusteooria osana käsitlema alates 1960ndate algusest (Kirstein, 1974). Seetõttu tuleb 1990. aastate reforme mõista aktiivse ühiskonna varasemate traditsioonide taustal. 1970ndatel ja 1980ndatel saavutasid Taani ja Norra kõrge tööjõus osaluse määra, 1990. aastal oli standarditud tööpuuduse tase Taanis 7,2% ja Norras 5,3% (OECD, 2002). 1990ndate algul ilmus Taanis ja Norras poliitilistesse aruteludesse aktiveerimise teema, peamiselt tööpuudusega võitlemise kontekstis. Probleemi aktuaalsus oli Norras märgatavalt väiksem kui Taanis. Norras vähenes tööpuudus 6,5%lt 1993. aastal 3,6%ni 2001. aastal. Taanis aga kasvas tööpuudus 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses ning hakkas vähenema alates 1990ndate keskpaigast. Taanis on alates 1990ndatest aktiveerimise mõiste kasutusel kolmes tähenduses; see võib tähendada nii tööpuudusega võitlemist, struktuurset tööpuudust, rõhutades
17. Mulle meeldib teha uusi asju ja kohtuda uute inimestega. 6 18. Olen ambitsioonikas ja olen endale püstitanud suured eesmärgid. 10 19. Analüüsin põhjalikult olukorda enne kui hakkan tegutsema ja koostan täpsed 7 tegevusplaanid. 20. Innustan teisi ja alagatan uusi projekte ja ettevõtmisi. 6 21. Otsin teistelt ideid ja kaasan neid erinevatesse aruteludesse. 8 22. Vajan lähedasi suhteid – olen pühendunud ja saan teistelt sama vastu. 6 23. Olen kuulekas – püsin oma tegevuste juures ja teen seda, mida minult oodatakse. 7 24. Julgustan ja innustan teisi nende endi probleeme lahendama. 9 25. Tunnen vastutust esilekerkivate probleemide ja raskuste suhtes ning püüan neid 10 alati lahendada. 26. Mind peetakse väga veenvaks
täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel. Kaasamine iseenesest ei ole Eesti ühiskonnas midagi uudset. Mida tähendab kaasamine? Kaasamist võib käsitleda erinevates kontekstides. Laiemalt võib kaasamist vaadelda meie igapäevaelu tasandil. Me kaasame oma pereliikmeid, sõpru ja kolleege erinevatel eesmärkidel ja viisidel, näiteks ühistesse ettevõtmistesse, aruteludesse. Soovime, et meie tegutsemise motiive ja eesmärke mõistetaks ja toetataks. Osapoolte veenmiseks kasutame me erinevaid meetodeid, mõnikord meie ettevõtmisega kooskõlas olevaid, kuid vahel ka sobimatuid. Kaasamine avalikus sektoris on aga tegevus, mis mõjutab meid ühiskonnaliikmetena hoopis laiemalt. Avalikus sektoris peame kaasamisega silmas partnerlust kaasatavate osapooltega/huvigruppidega strateegiliste dokumentide (näit. eelnõude, kontseptsioonide, strateegiate) väljatöötamisel
Erandeid muidugi oli, aga need ained sai tehtud ka puhtalt sellepärast , et oli vaja. Mingit erilist vaimustust nad ei tekitanud. Mida kooli lõpupoole seda mõnusamaks läks ja see kajastus ka tulemustes. Keskkoolis pole õpilastel palju sõnaõigust. Õppekavad on kindlaks- määratud, õpetajatel on mugavam teha rutiinselt oma tööd. Muudatusi tegid ikkagi õppejõud, kes olid oma ainesse pühendunud, alati seostati oma ainet ümbritseva keskkonnaga, kaasati õpilasi aruteludesse, paluti kaasa mõelda, arvamust avaldada. Selline õppevorm on väga tulemuslik. Õpilane saab õpitava seostada ja omadada palju loogilisemat rada pidi, kui lihtsalt pähe tuupides. Mis annab ka teadmiste parema kinnistumise. Klassisiseselt teekisid teatavad grupisuhted, aga need olid tingitud klassikaaslaste endi kokkupuutepunktidest väljaspool kooli. Kes olid sportlased, kes lihtsalt sobisid inimestena väljaspool kooli. Kuid rivaalitsemist
Septembris 1918 tunnistab saksamaa ennast lööduks ja sõjast väljuvad ka saksamaa liitlased. 11.11.1918 sõlmitakse COMPIEGNE'i vaherahu mis lõpetab esimese maailmasõja. Versailles'i süsteem- Pariisi rahukonverents 18.01. 1918 21.01.1920 sellel konverentsil arutatakse rahulepinguga seotud tingimusi. Kõige raskemad tingimused pidi kandma Saksamaa kuna ta kuulutati sõja süüdlaseks. Pariisi rahukonverentsil osalesid ainult kõik võitja riigid, kaotaja riike aruteludesse ei kutsutud. Kaotaja riikidel oli võimalus lepingutega ainult nõustuda. Kaotaja riikidega sõlmitakse kõik lepingud eraldi ja erinevate tingimustega. Pariisi rahukonverentsil peamised otsused olid mõeldud Saksamaa nõrgestamiseks. Versailles'i rahuleping allkirjastati 28.06.1919 See puudutab ainuüksi Saksamaad: 1. Suured muutused Euroopa territoriaalsel kaardil: · Elsass-Lotring läheb Prantsusmaale · Põhja-Shcleswing läheb Taanile
oskused ajaloolase, literaadi ja ideoloogina ning sõnastas rahvuslikku identiteeti tugevdavad arusaamad, millele toetus hiljem ka tema poliitiline tegevus. Erk poliitiline närv ilmnes samuti aktiivses tegevuses hõimusilla ehitamisel Soomega ja emakeelde tõlgitud maailmakirjanduse teoste valikus. Laulva revolutsiooni aastatel lülitus Lennart Meri aktiivse kultuuritegelasena poliitilisse tegevusse, andes kaaluka panuse vabanemisperioodi mõttetihedatesse aruteludesse loomingulistes liitudes ja mujal. Tema tolleaegne kõne eestlaste lootusest ja rahva eksistentsiprobleemidest pole oma aktuaalsust kaotanud tänaseni. Lennart Meri valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt. Lennart Meri oli abielus kaks korda. Esimene abikaasa Regina Meri (neiuna Ojavere, sündinud 1932) emigreeris 1987 Kanadasse ning naasis Eestisse 2003. aastal. Nende pojad on Mart Meri (1959) ja Kristjan Meri (1966).
midagi ette võtta. See annab neile kindlustunde, et nende ideed olid ja on ka 4. Tunne huvi oma alluvate vastu edaspidi teretulnud. Avalikustamine on töörahulolu uuringute juures oluline 5. Oska kuulata oma alluvaid algusest lõpuni. Juhtkonna poolt lubatu aga tuleb kindlasti ellu viia. 6. Korralda koosolekuid, arvamuste avaldamisi jne. 7. Kaasa alluvaid probleemide aruteludesse ja otsustamisse. Mitte vähem oluline on ka juhtide rahulolu uurimine on niisama tähtis kui OSALUSDEMOKRAATIA alluvate oma. Organisatsioonid ignoreerivad sageli tõsiasja, et juhtidel on DEMOKRAATIA (kr. demos- rahvas, kratos- võim) on ühiskonna samasugused inimvajadused kui kõigil inimestel. Kui vahetu ülemus on organisatsioonivorm, mida iseloomustab selle liikmete määrav osa ühiskonnas ka
on vaja töö sisu ja suhteid. Inimese suhtumist töösse iseloomustatakse sõnadega ,,rahulolu" ja ,,rahulolematus". Uuringud näitavad, et töökeskkonna meeldivus on seotud kompententse juhtimisega (töötajakeskne juht), sobivate kaastöötajatega, sobiva staatusega, heade töötingimustega, paindliku tööajaga, tihendatud töönädalaga. Vähemoluline ei ole töötajate kaasatus aruteludesse ja koosolekutest osalemine. 8 JUHTIMISSITUATSIOONI ANALÜÜS 4. ETTEPANEKUTE TEGEMINE JA LAHENDUSED Kuidas taastada hea õhkkond? Kas tulemustasusüsteem on vajalik? Kuidas see peaks olema üles ehitatud ? Esmalt peab kontorijuhataja aru saama, et langenud on klientide ja töötajate rahulolu. Samuti et on kasutanud ergutustasu halvemat poolt jäika kontrolli alluvate tööde üle ning
hinnangu abil; selgemalt ilmnevad kriisiolukorras Iiah- Tugeva seostamis- ja visualiseerimisvõimega, näeb ja vajab tervikpilti, loomupäraselt enesekindel, aus ja otsekohene, saab läbikukkumistest hoogu juurde, huvid ületavad valdkonna piire, oskab hankida informatsiooni, ei tunne huvi igapäevaste töökorralduslike teemade vastu (juhina delegeerib need otsused ära) Kehv emotsioonide juhtija ja tagasiside andja, puudulik empaatiavõime, ei pea vajalikuks kaasata alluvaid aruteludesse, kriitiline ja terav, armastab võrdväärseid partnereid, ei talu rumalust, sisutühja emotsionaalsust, usaldamatust (viimase suhtes äärmiselt tundlik!) Ebamugavas olukorras sarkastiline, ründab, ütleb teravalt Notsu- Hooliv, tahab armastada ja olla armastatud, tema juurde minnakse kurtma muresid, hea suhtekorraldaja, süveneja, meeskonna looja, inimsuhted on kõige olulisemad, läbi ja lõhki hea inimene, saab hakkama keeruliste inimestega
peab tagama talle usaldatud või teatavaks saanud isikuandmete konfidentsiaalsuse. Samas ei ole konfidentsiaalsusnõue absoluutne ning eelkõige neil juhtudel, kui on põhjust karta, et inimene võib olla ohtlik iseendale või teistele või et ohus on lapse heaolu, tuleb sellest viivitamata teavitada isikuid, kes on pädevad sekkuma. Tuleb austada lapse osalusõigust: iga lapse õigust avaldada arvamust teda puudutavates küsimustes ning olla alati ära kuulatud ja õigesti mõistetud. Last aruteludesse ja otsustamisse kaasates, talle infot ja sõnaõigust andes tuleb loomulikult lähtuda lapse arengutasemest ja heaolust, sest kahju võib teha ka liiga keeruline info või liiga suur vastutuse koorem. Samas on selge, et kellegi arengut ei saa toetada tema huve ja õigusi eirates, tema arvamust küsimata, ära kuulamata või arvestamata. Eripedagoog peab olema valmis isiklikult vastutama oma professionaalse tegevuse
Klassikaline riigivalitsemine lähtub võimu hierarhilisusest e ülevalt-alla sõltuvusest. Iga osaleja tegutsemispiirid ja pädevused on rangelt paigas; ülevalpool olevate asutuste ja juhtide otsused on alati tähtsamad. Hierarhilise võimumudeli kõrval on hakatud väärtustama sotsiaalset partnerlust seaduse või muu õigusakti väljatöötamisse kaastakase peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. Nt ametiühingute kaasamine miinimumpalga aruteludesse. Võrgustikuvalitsemine võrdsete osalejate suhe. Osalejad ei ole üksteises suhtes domineerival positsioonil ega alluvusvahekorras, vaid vastastikuses ressursisõltuvuses. Ükski osaleja ei saa jõuda eesmärgile partnereid ignoreerides. Nt ümarlaud, foorumid, virtuaalsed võrgustikud. 9. POLIITILISED IDEOLOOGIAD Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindalid väärtusi. Ideoloogia esitab vaid ühte ühiskonna selgitamise viisi ja peab seda ainuõigeks
Klassikaline riigivalitsemine lähtub võimu hierarhilisusest e ülevalt-alla sõltuvusest. Iga osaleja tegutsemispiirid ja pädevused on rangelt paigas; ülevalpool olevate asutuste ja juhtide otsused on alati tähtsamad. Hierarhilise võimumudeli kõrval on hakatud väärtustama sotsiaalset partnerlust – seaduse või muu õigusakti väljatöötamisse kaastakase peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. Nt ametiühingute kaasamine miinimumpalga aruteludesse. Võrgustikuvalitsemine – võrdsete osalejate suhe. Osalejad ei ole üksteises suhtes domineerival positsioonil ega alluvusvahekorras, vaid vastastikuses ressursisõltuvuses. Ükski osaleja ei saa jõuda eesmärgile partnereid ignoreerides. Nt ümarlaud, foorumid, virtuaalsed võrgustikud. 9. POLIITILISED IDEOLOOGIAD Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindalid väärtusi. Ideoloogia esitab vaid ühte ühiskonna selgitamise viisi ja peab seda ainuõigeks
teadmiste otsijana ning kaasake neid laialivalguvatesse paluge neil meeskonna jaoks ja kindlat kava vajalikke uurimistöid teha. mittejärgivatesse aruteludesse. KUIDAS LAHENDADA MEESKONNATÖÖ KONFLIKTE? Meeskonnatöö edu või ebaedu jaoks võivad määravaks saada vead mida tehakse äripartnerite või omavaheliste konfliktide lahendamisel ning inimsuhete korraldamisel. Mõnest tülist võib tegelikult alguse saada intensiivne loovusperiood. Konflikti lahendamise tulemuseks võivad olla uued ja innovaatilised ideed. Konfliktide lahendamisel saab määravaks juhi
• Ei tohi puudutada tulevikusündmusi ja ennustada? • Nt. Milliseks võiks kujuneda valitsusvõimekus Vinni ja Kullamaa ühisvallas peale nende ühinemist? • Ei tohi olla kallutatud: • Nt. Miks on liberaalne ideoloogia parem kui sotsiaaldemokraatlik? • Ei tohiks olla puhtalt vaid kirjeldavad (kehtib just põhilise uurimisküsimuse kohta)? • Nt. Kuidas nägi välja tudengiesindajate kaasamise protsess kõrgharidusreformi aruteludesse? (jääb ebahuvitavaks) • Kui lisada, küsimus: “Miks teatud aruteludesse tudengeid ei kaasatud?” - palju huvitavam. Põhilised ja alauurimisküsimused • Uurimistööl on enamasti üks (või ka kaks) põhilist uurimisküsimust ja seda lahti võttes ja konkretiseerides tuuakse ära alauurimisküsimused, • Alauurimisküsimused – näitavad uuritava teema erinevaid tahke ja aitavad paremini nii uurijal kui töö hindajal mõista, mida siis täpsemalt uuritakse.
Olukorra selgitamine või õigete andmete teavitamine parandab nende suhtumist kiiresti. Alluvatele on väga oluline juhipoolne huvi nende vastu, seetõttu tuleb huvituda nende tunnetest, kuulata ära nende arvamused ja ettepanekud. Mõne lühiajalise rühmaarutelu käigus võib lasta töötajatel nende tunded välja elada ja püüda seejärel leida üheskoos väljapääsu rahulolematust põhjustavast olukorrast. Alluvaid tuleks kaasata nende tööga seotud probleemide aruteludesse ja otsustamistegevusse. Selleks võib kasutada mitmesuguseid osalusdemokraatiavorme. Individuaalse rahulolematuse põhjuseks võib ambitsioonikatel ja võimekatel töötajatel olla ametialase tõusu võimaluse puudumine. Et hoida neid oma firmas, töötatakse välja karjäärijuhtimise plaane. Osalusdemokraatia Enamikus asutustes on palju alluvaid, kes usuvad, et nad olenevad teistest ja et nende isiklikud jõupingutused avaldavad asutuse tulemuslikkusele väikest mõju. Selline
käitumismalle, mis on välja kujunenud suhetes sise-ja väliskeskkonnaga. Sisekommunikatsiooni eesmärgid · Suurendada lähedust organisatsiooniga (igapäevane teave organisatsiooni arengute kohta aitab töötajal tunda end kollektiivi täisväärtusliku liikmena); · Suurendada töötajate osalust muutusteprotsessis (piisav info kaasab töötajaid panustama muutusteprotsessis organisatsiooni hüvanguks); · Tugevdada organisatsioonikultuuri (töötajate kaasamine otsustesse ja aruteludesse tekitab nn ühise pere ehk "meie tunnet"); · Aidata kaasa organisatsiooni sisemise pildi loomisele (igapäevane info aitab kujundada töötaja arusaama organisatsioonist ja selle väärtushinnangutest). Sisekommunikatsiooni mõjutavad tegurid · Tsentraliseeritus - kui palju tehakse otsuseid organisatsiooni hierarhia ladvikus; · Kihistumine - kuivõrd omavad rolli organisatsiooni hierarhilised tasandid; · Formaliseeritus - kui palju on organisatsioonis reegleid ja norme ning kuivõrd neid
- Cotard luul – uskumus et ollakse surnud - Frefoli luul – uskumus et - …. Kehataju häired - Kahjustuse raskuskese jääb oimusagarasse, kiirusagarasse - Võõranduvad elamused on oimusagara piirkonna kahjusutse tõttu võimalik Seosed käitumise ja isiksuse muutustega Temporaalsagara epilepsia korral: - Liigne keskendumine detailidele ja üksikasjadele - Pedantne kõne - Egotsentrilisus - Kalduvus isiklike probleemide aruteludesse - Paranoia - Liigne sisendatus religiooni - Kalduvad agressiivsuspuhangutele Külver-Bucy sündroom - Hirmu ja ärevuse kadu - Loidsus - …. Otsmikusagarad Frontaalsagara ühendused - Kahjustuse võib saadakui ühendused erinevate ajupiirkondade vahel on katkenud Pretsentraalkäär - Primaarse motoorse kontrolli ala, moodustab BA 4 Motoorne homunkulus - Käte ja näolihaste liigutamine on kõige olulisem Premotoorne koor
lastekaitsetöötajate pädevuste nimekirja, mis on täiendkoolitussüsteemi arendamise aluseks. Lastekaitsetöötajate sõnul on oluline, et neid kaasataks täiendkoolituste sisu väljatöötamisse. Praeguses süsteemis nähakse probleemina seda, et kuigi aeg-ajalt küsitakse arvamust, siis ei ole aru saada, et seda arvestataks ning täiendkoolituste korraldamine ei ole süsteemne. Kindlasti peavad olema täiendkoolituste väljatöötamise sisulistesse aruteludesse olema kaasatud ülikoolid. Täiendkoolituste korraldamine Seaduseelnõu väljatöötaja ega potentsiaalsed täiendkoolituste korraldajad pole eelhindamise läbiviimise ajaks täiendkoolituste süsteemi veel korralduslikult ega sisu ülesehituselt põhjalikult läbi mõelnud. Sotsiaalministeeriumi nägemuse kohaselt koosneb täiendkoolitus põhimoodulist, mis tuleb läbida kõikidel lastekaitsetöötajatel, ja lisamoodulist, kus lastekaitsetöötajatel on võimalik aineid valida.
Statistiliste näitajate puhul saab öelda 2 asja: EP on keskselt kaasatud koos Komisjoni ja Nõukoguga seadusloome protsessi (nii formaalselt kui mitteformaalselt); EP tegevusel on märkimisväärne mõju seadusloomeprotsessi tulemustele. EP nõrkused: 1) EP-l pole täielikku seadusandlikku võimu- neil ei ole nö “viimase sõna” õigust. 2)olgugi, et EP tavaliselt üritab oma arvamuse kujundada nii kiiresti kui võimalik, et kindlustada see, et nad oleksid kaasatud aruteludesse juba varajastes etappides, võtab Nõukogu tavaliselt enne EP arvamust juba eelotsuse vastu. 3)EP-ga ei konsulteerita kõikides Nõukogu seadusandlust puudutavates küsimustes. 4)EP-ga ei pea konsulteerima Komisjoni seadusandluse küsimustes. Parlament ja EL eelarve: 1)õigus teha ettepanekuid muudatusteks kohustuslike kulude puhul (nt põllumajandus) 2)õigus teha ettepanekuid mittekohustuslike kulude täiendusteks (enamik kulud, mis ei ole seotud põllumajandusega)
läbipaistvuse oluline vähenemine. Samas on palju eutrofeerumisega seotud küsimusi vastuseta miks ei ole rakendatud meetmed siiani olulist efekti andnud; mis osa on nn sisemisel toitainete koormusel; kas Läänemere ökosüsteemis on juba toimunud reziiminihe; missugune merekeskkonna seisund meid rahuldaks jne. Vähene teavitamine ja kaasamine. Oluline on põhjustagajärg seoste väljatoomine, oodatavate muutuste prognoos ja huvigruppide kaasamine aruteludesse võimalike meetmete rakendamiseks 4.sotsiaalne keskkond ja sadamad Sotsiaalne keskkond Inimeste sotsiaalne keskkond hõlmab nende elu- ja töötingimusi, sissetuleku taset, haridustausta ja kooslusi, millesse nad kuuluvad. See kõik mõjutab oluliselt tervist. Suured lahknevused sotsiaalse keskkonna osas Euroopas põhjustavad ka terviseseisundi erinevusi. Keskmise eluea pikkus ja haiguste sagedus on rikaste ja vaeste, kõrge ja madala haridustaseme ning füüsilist ja vaimset tööd
annaabi.ee 
