4.3. Müüritise deformatsiooniomadused 11 5. Müüritise tugevdamine armeerimisega 5.1. Müüritise survetugevuse suurendamine 12 5.2. Müüritise pikiarmeerimine 12 6. Müüritise tugevusarvutused 6.1. Arvutuse alused 12 6.2. Vertikaalselt koormatud armeerimata müür 13 6.2.1. Avadeta seina ja postide tugevusarvutused 13 6.2.2. Nõtke ja ekstsentrilisustegur, survetsooni pindala 14 6.2.3. Seina arvutuslik kõrgus 15 6.2.4. Seina arvutuspaksus 16 6.2.5. Koormused toesõlmedes 6.3. Vertikaalselt koormatud armeeritud müüritis
elektrijuhtmete ja kontaktide paigaldamiseks. Tänapäeval kasutatakse selleks teemantsaagimist ja puurimist. Eelised võrreldes muude tehnoloogiatega: Kasutades tööriistu, millel on teemantlõiketera on võimalik teha puhtaid ning sileda lõikepinnaga ümaraid (puurimine) või sirgeid (lõikamine) avasid läbi erinevate kivimaterjalide alustades krohvist, ehitussegudest ja betoonist ning lõpetades graniidi või maakividega. Puuritav materjal võib olla armeeritud või armeerimata. Kasutades avade tegemiseks teemantpuurimist välditakse puuritavale konstruktsioonile või selle lähedal olevatele detailidele mõjuvaid lööke ja vibratsiooni, mis on oluline tihti just vanade või renoveeritavate objektide puhul. Teemantpuurimine ei tekita tolmu, kui puurimisel kasutatakse lõiketera jahutamiseks vett. Kui tegemist on valmisolevas ruumis puurimisega (näit: korter, kontor vms.) ja välistatud on vee
hüdroisolatsiooniga. Sokli kujundamisel tuleb arvestada, et maapinnalt pritsiv vihmavesi ja lumesulamisvesi ei kahjustaks välisseina. Sokkel tuleb soojustada mittehügroskoopse materjaliga. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. Nõuanded Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt 2 armatuurvardaga Ø 12 mm. Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, et vältida taldmiku murdumist. Vaivundamendi ehitamisel on oluline, et vaiad löödaks pinnasesse projektis ette nähtud sügavusele. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Vundamendi mahamärkimisel ei tohi unustada üle mõõta diagonaalid, et tulemus ei oleks trapetsikujuline.
hüdroisolatsiooniga. Sokli kujundamisel tuleb arvestada, et maapinnalt pritsiv vihmavesi ja lumesulamisvesi ei kahjustaks välisseina. Sokkel tuleb soojustada mittehügroskoopse materjaliga. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. 6 Nõuanded Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt 2 armatuurvardaga Ø 12 mm. Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, et vältida taldmiku murdumist. Vaivundamendi ehitamisel on oluline, et vaiad löödaks pinnasesse projektis ette nähtud sügavusele. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Vundamendi mahamärkimisel ei tohi unustada üle mõõta diagonaalid, et tulemus ei oleks trapetsikujuline. 7 Kasutatud allikad https://ehituspood
.............................................................................3 Tehnilised näitajad:...............................................................................................................................4 Materjalid ja nende üldised nõuded müüritöödele...............................................................................5 Põhilised kivide tüübid on järgmisel skeemil:......................................................................................7 Armeerimata seinad..............................................................................................................................8 Soojade ruumide välisseinad................................................................................................................9 Välissein normaalse niiskusega ruumile, seest õõnesplokkidest:.......................................................10 Puitkarkassiga hoone:...............................................................................
................................................................................... 25 4.3 Müüritise tugevus ........................................................................................................... 30 4.3.1 Müüritise survetugevus ........................................................................................... 30 4.3.2 Müürituse nihketugevus .......................................................................................... 31 4.3.3 Armeerimata müüritise normpaindetugevus ........................................................... 32 4.4 Müüritise deformatsiooniomadused ............................................................................... 33 4.4.1 Deformatsioonid müüritise koormamisest .............................................................. 33 4.4.2 Muud deformatsioonid ............................................................................................ 34 4.4.2
2. Portland-silikaattsement 3. Portland-putsolaantsement 4. Portland-lendtuhktsement 5. Portland-põlevkivitsement 6. Portland-lubjakivitsement 7. Portland-komposiittsement 2)Räbutsement 3)Putsolaantsement 4)Komposiittsement Portlandtsement Portlandtsement, mis esialgsel kujul ilmus ehituslike sideainete nomenklatuuri ligi 1,5 sajandi eest, on tootmise-tarbimise mastaabilt teiste sideainete seas esikohal. Suurem osa tööstus- ja tsiviilehituses armeeritud ja armeerimata monteeritavadest ning monoliitsetest betoonkonstruktsioonidest valmistatakse portlandtsemendiga. Portlandtsement on hüdrauline sideaine, mis saadakse portlandtsemendi klinkri ja vajaliku koguse kipsi koosjahvatamisel. Klinker põletatakse sobivast toorainest paakumiseni ning sisaldab 70-80% kaltsiumsilikaate. Portlandtsemendis ja tema eriliikides võib olla väävelhappeanhüdriidi (SO3) 1,5-3,5% ning magneesiumoksiidi (MgO) kuni 5%.
16. Tooge näiteid kuumustugevates polükristalsetest kiududest. kvartsklaasil, mis kujutab endast praktiliselt puhast SiO2. süsinikkiud 17. Mis vahe on nn. pigikiududel ja PAN kiududel? Pigikiude onvõimalik saada sulamist e. Märgmeetodil (suur tootlikkus), mida ei saa teha PAN - polüakrüülnitriil kiude kasutades. 18. Mida tähendab armatuuri kriitiline maht kiudkomposiitides? Vkr on selline maht, kus komposiitmaterjali tugevus võrdub armeerimata maatriksi tugevusega 19. Mida tähendab kiu kriitiline pikkus kiudkomposiidis? Armatuuri kriitiliseks pikkuseks lkr loetakse sellist pikkust, mille korral on kiud täielikult koormatud ja purunevad ning nendest sõltub komposiitmaterjali tugevus. 20. Millised on meetodid, mille abil püütakse tõsta komposiitmaterjali sitkust (vastupanu prao tekkele ja levikule) silmas pidades maatriksi ja armatuuri vaheliste üleminpindade mahtu ja omadusi?
Tüüpilised polümeermaatriksid on vaigud. Fenool-formaldehüüdvaigud (PF) , need on tugevad, vee ja kuumuskindlad (200C), ning jäigad. Resoolvaigud liim-ja sideained. Novolakkvaigud- presspulbrite sideained, lakid ja emailid. Näiteks telefonid, autodetailid, korpused. Polüestervaigud (UP) enamlevinud vaigud (60-80% komposiidi koostisest). Soodsad, lihtne kasutada, suurepärased mehaanilised omadused. Armeerimata tõmbetugevus 75 Mpa, armeeritud klaasplastil 120-350 Mpa. Negatiivsed aspektid, et kahaneb palju kõvenemisel ja on habras. Adhesioon täiteainega pole samuti väga hea. Aminovaigud (UF,MF), hea kriimustus-ja kuumuskindlus. Head elektriisolaatorid ja hästi toonitatavad. 28-69 Mpa tõmbetugevus. Epoksüvaigud kõrgsoorituskomposiidid, armatuur ja maatriks pooleks. Sitked ja väikese mahukahanemisega. Üleüldiselt sitaks heade
Plokkide pealispinda ei pea enam freesima uurdeid, armatuur mahub ära liimivuuki! Betoon-õõnesplokkidest seinad Nii välis- kui ka siseseinte ehitamiseks võib kasutada ka betoonist õõnesplokke ning fassaadikatte moodustamiseks fassaadikive, sealjuures plokkide ja kivide värvigamma on küllalt lai. Betoon-õõnesplokke on sobilik kasutada nii seinte kui ka vundamentide ehitamisel. Müüritise mahumuutustest tekkivate pingete leevendamiseks tuleb ette näha deformatsioonivuugid – armeerimata müüritises max vahekaugusega 6...7,5 m sõltuvalt konstruktsioonist. SUURPLOKKIDEST SEINAD Teemas käsitletavaid seinaelemente hetkel Eestis ei toodeta. Eestis ehitati suurplokkidest kuni 4korruselisi hooneid. Nende kasutamine võib ette tulla vaid vanade tagavarade kasutamise korral. Suurplokke toodeti kahest materjalist: gaaskukeroonist ja gaassilikaltsiidist. Mõlemat materjali loetakse gaasbetooniks. Need on suhteliselt nõrgad, kuid kerged ja küllalt (aga mitte piisavalt)
· Poorsus oluline poorsuse iseloom Õhupoorid viiakse sisse betoonisegusse, et vähendada tihedust ja suurendada külmakindlust (poorbetoon). Kapillaarpoorsus aga vähendab betooni püsivust ja külmakindlust. Tihedus iseloomustab betooni omadusi kõige üldisemalt, määrates ära betooni kasutamisala ja otstarbe. Tugevust mõjutavad asjaolud: · Tsemendi lubatud minimaalne kogus betoonis oleneb betooni kasutustingimuste klassist, betooni liigist (armeeritud, armeerimata, pingebetoon) · Vesitsement-teguri piirsuurus · Täitematerjalide tera suurus ja terastikuline koostis · Täitematerjalide kuju ja terade pinnakaredus · Betooni niiskus · Terase ja betooni paindetugevus vähenevad oluliselt temperatuuri tõustes ja seetõttu tulekahju korral võivad betoonehitised puruneda. · Betooni tugevus oleneb suurel määral vesitsementtegurist mida suurem
Betoonist lintvundament 150...200 mm Betoonist keldrisein kui keldri põrand on < 1 m allapool maapinda 250...300 mm Betoonist keldrisein kui keldri põrand on > 1 m allpool maapinda 400...500 mm Kivikbetoonis ei tohi kivide läbimõõt ületada 1/3 müüri paksust. 16. Vundamentide armeerimine ja selle otstarve Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt kahe armatuur vardaga, mille läbimõõt on 12 mm. Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, kui see on väiksem, võib taldmik murduda. Otstarve: vältida ja vähendada müüritise pragunemist ning suurendada deformatisoonluukide vahekaugust. Armeerida tuleks pikad seinad, raskemini koormatud seinad, esimene plokirida vundamendi peal ja silluste tugipinnad. 17. Seintele esitatavad nõuded · Tugevad ja püsivad kogu eksplutatsiooniea vältel · Piisavalt helipidavad
Mitmekihilise seina puhul vastas.Müüritise Mört on ebahomogeenne, laotakse kuni 5 rida telliseid nihketugevuse saab selles on tihedamaid ja kohakuti, ilma sidumata katseandmete puudumisel hõredamaid kohti,üksikuid põiki müüri. Järgneb siderida vastavatest suuremaid tükke.Kui sellised ja jälle 5 kohakuti valemitest.Armeerimata kohad satuvad vuuki,hakkab rida.Vertikaalse kihi liialt müüritise kivi töötama lihttalana kahel suur sidumata kõrgus võib normpaindetugevus toel,kivisse tekib esile kutsuda selle kihi määratakse katsete pragu.JOONISED 4.6,4.8 väljanõtkumise müürist. alusel.Normpaindetugevus Kihtide omavaheliseks tuleks määrata kahe 9.Müürituse
millised tööriistad valite? Kirjeldage nende parameetreid ja omadusi. SEDA MA EI LEIDNUD, TÄPSELT ÜLES!!! Teemantpuur Kasutades tööriistu, millel on teemantlõiketera on võimalik teha puhtaid ning sileda lõikepinnaga ümaraid (puurimine) või sirgeid (lõikamine) avasid läbi erinevate kivimaterjalide alustades krohvist, ehitussegudest ja betoonist ning lõpetades graniidi või maakividega. Puuritav materjal võib olla armeeritud või armeerimata. Kasutades avade tegemiseks teemantpuurimist välditakse puuritavale konstruktsioonile või selle lähedal olevatele detailidele mõjuvaid lööke ja vibratsiooni, mis on oluline tihti just vanade või renoveeritavate objektide puhul. Turul on firmad, mille varustus võimaldab puurida avasid diameetriga vahemikus 6 – 825 mm. Seadmete ajamiks on kas hüdroajam või elektrimootor. Näiteks Rothenbergeri Rodiacut 131 DWS koosneb universaalsetest seadmetest raudbetooni
tööle ava kohal kandva elemendina. Sellise silluse peal peab olema vähemalt ava laiuse kõrguses avadeta vaba müür (ilma lagede koormuseta). Sillus projekteeritakse sellise müüri kaalule. Ava laius ei tohiks olla üle 2...2,5 m. Teisel juhul peab sillus võtma vastu kõik koormused, mis esinevad ava peal eelpool mainitud alas. Monteeritavateks sillusteks on üldjuhul raudbetoonsillused, kasutatakse ka terastalasid ja väikemajadel puittalasid. Armeerimata kivisillused Armeerimata kivisilluse töötamise eelduseks on kaareefekti tekkimine vastavas müüritise osas. Kivisilluse töötamine on võimalik ainult juhul, kui temas tekkivad horisontaalreaktsioonid võetakse hoone poolt vastu. Eristatakse nn -- ridasillust, -- kaarsillust (võlvi) ja -- kõrget tala (talaseina). Kõrge tala puhul on vajalik müüritise armeerimine. Armeeritud sillused Kasutatakse armeeritud raudbetoonsilluseid ja kivisilluseid (võib kasutada ka terasprofiile).
Betoonist lintvundament 150...200 mm Betoonist keldrisein kui keldri põrand on < 1 m allapool maapinda 250...300 mm Betoonist keldrisein kui keldri põrand on > 1 m allpool maapinda 400...500 mm Kivikbetoonis ei tohi kivide läbimõõt ületada 1/3 müüri paksust. 16. Vundamentide armeerimine ja selle otstarve Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt kahe armatuur vardaga, mille läbimõõt on 12-16 mm. Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, kui see on väiksem, võib taldmik murduda. Otstarve: vältida ja vähendada müüritise pragunemist ning suurendada deformatisoonluukide vahekaugust. Armeerida tuleks pikad seinad, raskemini koormatud seinad, esimene plokirida vundamendi peal ja silluste tugipinnad. - Ebaühtlase koormuse, samuti ebaühtlase või nõrgavõitu pinnase puhul võib betoonvundamendi pragunemise vältimiseks sarrustada e. armeerida
hüdroisolatsiooniga. Sokli kujundamisel tuleb arvestada, et maapinnalt pritsiv vihmavesi ja lumesulamisvesi ei kahjustaks välisseina. Sokkel tuleb soojustada mittehügroskoopse materjaliga. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. Nõuanded. Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt 2 armatuurvardaga Ø 12 mm. Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, et vältida taldmiku murdumist. Vaivundamendi ehitamisel on oluline, et vaiad löödaks pinnasesse projektis ette nähtud sügavusele. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Odavam tuleb valatud postvundament. Vundamendi mahamärkimisel ära unusta üle mõõta diagonaalid, et tulemus ei oleks trapetsikujuline. KONSTRUKTSIOONID Kandekonstruktsioon - karkass ja seinad.
Mineraalvill ei põle, ei kõdune ja on suure soojapidavusega. Katusekatteks kasutatavad rullamaterhakud liigitatakse sideaine järgi: bituumenmaterjalideks (valmistatud naftabituumeniga või nafta- ja loodusliku bituumeni seguga) või tõrvmaterjalideks (sideaineks on kivisöe- või põlevkivitõrv). Otstarbe järgi on rullmaterjalid kasutatavad alus- või kattekihina. Tavaline tsementsideainega valmistatav raskebetoon on kõige rohkem kasutatavaks armeeritud ja armeerimata betoon konstruktsioonmaterjaliks. Kasutatakse nii monoliitsete konstruktsioonide kui ka monteeritavate elementide valmistamiseks. 1 2. Metallide korrosioon Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine
Määravaks on siiski ehitusviis. Ehitusviisi poolest kuulub sügavvundamentide hulka ka vaivundament, kuid oma spetsiifilise ehitusviisi ja laia leviku tõttu vaadeldakse seda omaette tüübina. Sügavvundamentideks loetakse vajukaevuna, kessoonina ja süvaseina meetodil rajatud vundamente. Vundamendi ehitusmaterjaliks on tänapäeval valdavalt raudbetoon kui välismõjule hästi vastupidav, hõlpsasti kujundatav ja piisava tugevusega materjal. Laialdaselt kasutatakse ka armeerimata betooni ja kivimaterjale, enamasti looduskivi. Vaiade materjaliks võib olla raudbetooni kõrval ka puit või teras. Ajalooliselt on puitu kasutatud ka tavalise madalvundamendi taldmikuna. Eestis on see tavaline Tartu vanadel ehitistel. Betooni ja raudbetooni võib kasutada nii monteeritava kui monoliitsena. Mõlemal on oma eelised ja puudused, mida tuleb ehitise kavandamisel igal konkreetsel juhul arvestada.
2.5.1 KEEMILISTE LISANDITE KASUTAMINE EESMÄRK lubatud keemiliste lisandite osakaal (%-des tsemendi kaalust) Lisand Õhutemperatuur, 0C 0 kuni -5 -6 kuni -10 -11 kuni -15 Potas 5 10 15 Naatrium nitrit 5 8 10 NaCl, CaCl2 (armeerimata konstruktsioonid) - - 7,5 VASTUNÄIDUSTUSED Külmumisvastaseid lisandeid ei ole lubatud kasutada: 2.5.2 TERMOSMEETOD EESMÄRK 1. KOMPONENTIDE EELSOOJENDUS 2. Betoonitööd 29 2. RAKETISE SOOJUSTAMINE 3. BETOONISEGU EELSOOJENDUS 2.5
deformatsioonivuukidega vä vähemalt iga 18– 18–20 m jä järel (9– (9–10 m jä jäigast kinnitusest). Praktika on nänäidanud, et poorbetoonplokkidest seina tekivad mahukahanemisepraod avadeta seinas 8… 8…10m tagant, armeerimata poorbetoon müüm üüritises ritises on deformatsioonivuugid iga 6m jäjärel. Samuti tehakse defromatsioonivuugid pikkade kandvate seinte ristumiskohtadesse, seinte liitub postide või teisest materjalist materjalist seintega või kui muutub jä järsult seina kõrgus. Müüritise üüritise armeerimine vähendab pragude tekke riski ja suurendab ka
Paindearmatuur- Ette on antud pikitõmbearmatuuri vähim ja suurim ristlõikepindala. Jaotusarmatuur peaks olema vähemalt 20% töötava armatuuri pindalast. Armatuuridele on ette nähtud max lubatav vahekaugus mis on kuni 400mm. Tugedel tuleb armatuur ankurdada. Vabad nurgad ja servad tuleb armeerida. Põikarmatuuriga plaadi paksus peaks olema vähemalt 200 mm. 59. Talade konstrueerimine, põhinõuded (p 10.1) Tala pikiarmatuur Lõiget, kus armatuuri on vähem, kui As,min, tuleks vaadelda armeerimata lõikena. Nii tõmbe- kui ka survearmatuuri ristlõikepindala ei tohiks väljaspool ülekattejätku olla suurem kui As,max = 0,04Ac. Toeristlõike armeerimine Monoliitse tala toeristlõige (isegi siis, kui projekteerimisel vaadeldakse tuge lihttoena) tuleks arvutada toe osalise kinnituse põhjustatud paindemomendile, mille suurus on vähemalt 0,15- kordne avas esinev suurim paindemoment. Alumise pikiarmatuur tuleb äärmisel toel ja vahetoel ankurdada
Sellisele purunemisele ei eelne märgatavat pragude arenemist. Ülearmeeritud ristlõike kasutamine ei ole soovitav üleliigse armatuuri kulu tõttu. Nõrgalt armeeritud ristlõige võib puruneda juba prao tekkimisel (s.o. üleminekul 2. pingestaa- diumi), kui armatuur ei suuda vastu võtta betooni tõmbetsoonist temale ülekanduvat tõmbejõu- du. Sellist ristlõiget nimetatakse alaarmeeritud ristlõikeks ja seda tuleb arvutamise ja töötami- se seisukohalt käsitleda armeerimata betoonristlõikena. 1.4. Raudbetoonelemendi arvutusmeetodid Raudbetoonelementide tugevusarvutusel on kasutatud järgmisi meetode: − lubatud pingete meetod (nn. klassikaline teooria); − purustava koormuse meetod; − arvutuslike piirseisundite meetod. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 29 Lubatud pingete meetodi kasutamisel loetakse kandevõime tagatuks, kui kasutusseisundis (2.
Vahelae omakaal pd,p2=6,96*8=55,68 kN/m Lumekoormus qd,l=1,8*8=14,4 kN/m Kasuskoormus qd,k=3,0*8=24,0 kN/m Seina omakaal pd,s=22,93*1=22,93 kN/m2 Eeldame,et: Korrustel 1-5 seinade paksus 51 cm Korrustel 6-1 seinade paksus 25 cm NEd2=32,64+55,68*5+22,93*17,12*0,25+24*5+14,4*0,5=536 kN Leiame koormused 1-el korrusel Sein2 jaoks (ühe meetri seinariba jaoks). NEd1=536 + 55,68*5+22,93*13,68*0,51+24*5=1094 kN Põhimördil laotud armeerimata müüritise, mille kõik vuugid rahuldavad nõudeid ja on korralikult täidetud, normsurvetugevuse võib leida ka avaldisega [vt EPN-ENV 6.1.1 p 3.6.2.2(1)] fk = K fb0,70 fm0,30, N/mm2 (2.4) eeldusel, et fm ei võeta suurem kui 2fb ega suurem kui 20 N/mm2, kus K on konstant (N /mm2)0,10. P Koostas N.N 2011 11
Mida plastsem on maatriks, seda väiksem on vajamineva armatuuri kogus. Tugeva maatriksi korral on vaja palju armatuuri. Mida suurem on armatuuri osa, seda suurem on ka materjali tugevus. Armatuuri osakaalul on aga piirangud ja ei üle 70-75%. Armatuuri sisalduse alumine piir tuleneb sellest, et koormamisel vähese armatuuri korral katkeb eelkõige armatuur. Armeerimise mõju suurendamiseks on vaja, et armatuuri minimaalne ja kriitiline (komposiidi tugevus võrdub armeerimata maatriksi tugevusega) maht oleksid võimalikult väikesed. Selle saavutamiseks kasutatakse armeerimisel tugevaid kiude. Minimaalne armatuuri maht ei sõltu maatriksi ja armatuuri materjali tihedusest. 11. Õhusõidukitel kasutatavad tekstiilmaterjalid. a) Kord- ja lihvimisriie. Kasutatakse rehvide valmistamisel, peamine kiud on kapronist, ristkude puuvillast või sünteetiline. b) Tseferriie
eemaldamiseks müüri alumises osas plekist põlle. 27 · Müüri alumisse ritta jäetakse fassaadiava iga 80 cm tagant vertikaalvuuk tühjaks, et tagada tuulutus, samuti tehakse ka fassaadi ülemises otsas, et tekiks õhu ringikäik. · Plekist põlled tuleb paigaldada ka iga akna ja ukse silluse peale ja jätta õhu avad. Müüritise armeerimine ja betoneerimine · Õõnesplokist müüri korral võib olla armeerimata kõrguseks 20 ploki laiust ja armeeritud õõnesploki korral (vertikaalsete õõnte täisbetoniseerimise ja armeerimise samm on 192 armatuuri läbimõõtu) 30 ploki laiust. · Soovitav on armeerida ja betoneerida õõnesplokist müüri alumine horisontaalne rida ja ka paneeli alune horisontaalne rida. · Õõnesplokist müüride korral, kus on näiteks ekstrentiline surve, pikad sillused või muu
kasutada neid koos teraskiududega. Teraskiud annavad konstruktsioonile tugevuse ning sünteetilised kiud on vajalikud plastilise mahukahanemise vähendamiseks. 12) 2. POLÜMEERBETOON - sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalid liiv ja killustik. Kasutatakse keemia, metallurgia, naftatöötlemis- ja toiduainetetööstustes. Betooni omadused sõltuvad valitud vaigust ja vaigu kulust. Võib olla armeeritud ja armeerimata. 13) 28. Isetihenevbetoon, teebetoon 14) ISETIHENEV BETOON - Selliste konstruktsioonide valmistamiseks, mille puhul puudub intensiivse tihendamise 15) võimalus. 16) Isetiheneva (ITB) betoonisegu kasutamine võimaldab: 1. Loobuda vibreerimisest paigaldamise käigus; 2. Lühendada betoonivalu kestvust; 3. Müra ja vibratsiooni vähenemine; 4. Betoneerida väga tiheda armeeringuga ja keeruka kujuga konstruktsioone;
.. 300 mm - betoonist keldrisein, kui keldri põrand on üle 1 m allpool maapinda 400 ... 500 mm Kivikbetoonis ei tohi kivide läbimõõt ületada 1/3 müüri paksust. Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt 2 armatuurvardaga Ø 12 mm. Koostas: Meeli Kams 7 Hoone osad EPMÜ Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, kui see on väiksem, võib taldmik murduda. Vaivundamentide ehitamisel on väga oluline jälgida, et vaiade löömisel pinnasesse saavutatakse projektis ette nähtud vaste (vajum cm 10 löögi kohta 10 m kõrguselt vasara raskusega 1 tonn). Vundamentide aluskihiks kasutatakse kruusa või killustikku paksusega 100 ... 150 mm, niiskele savipinnasele monteeritavate vundamentide alla betooni paksusega 200 ... 300 mm.
Enamlevinud on termoreaktiivsed vaigud. Tahkestumine toimub betoonisegu termilise töötlemisega või normaaltemperatuuril. Polümeerbetoonide kasutusala- mitmesuguse toimega korrodeeruvates keskkondades. Keemia-, metallurgia-, naftatöötlemis- ja toiduainetööstuses. Keemilisele agressioonile alluvates põrandates, mahutites, torustikes, heitvete kanalisatsiooniseadmetes. Võivad olla armeerimata kui ka teras- või mittemetalse varrasarmatuuriga armeeritud- kiudarmatuuriga polümeer. Polümeerbetooni omadused sõltuvad valitud vaigust ja vaigu kulust. Vaikude kulu määratakse katseliselt- kulu 10...90%. Täitematerjal tavaliselt peeneteraline, tihti katkendliku terastikuga ja 20...30%-lise mineraaltolmu lisandiga. Täitematerjalid peavad olema kuivad. 2% niiskus toob kaasa tugevuse languse kuni 35%. Kui liiva niiskus 4...6% siis polümeerbetooni valmistamine
mittelhaustuvasse olekusse kasutatakse lisandeid- tahkesteid (kõvendajaid). Enamlevinud on termoreaktiivsed vaigud. Tahkestumine toimub betoonisegu termilise töötlemisega või normaaltemperatuuril. Polümeerbetoonide kasutusala- mitmesuguse toimega korrodeeruvates keskkondades. Keemia-, metallurgia-, naftatöötlemis- ja toiduainetööstuses. Keemilisele agressioonile alluvates põrandates, mahutites, torustikes, heitvete kanalisatsiooniseadmetes. Võivad olla armeerimata kui ka teras- või mittemetalse varrasarmatuuriga. Kiudarmatuuriga polümeer. Polümeerbetooni omadused sõltuvad valitud vaigust ja vaigu kulust. Vaikude kulu määratakse katseliselt- kulu 10...90%. Täitematerjal tavaliselt peeneteraline, tihti katkendliku terastikuga ja 20...30%-lise mineraaltolmu lisandiga. Täitematerjalid peavad olema kuivad. 2% niiskus toob kaasa tugevuse languse kuni 35%. Kui liiva niiskus 4...6% siis on polümeerbetooni valmistamine võimatu.
Sellisele purunemisele ei eelne märgatavat pragude arenemist. Ülearmeeritud ristlõike kasutamine ei ole soovitav üleliigse armatuuri kulu tõttu. Nõrgalt armeeritud ristlõige võib puruneda juba prao tekkimisel (s.o. üleminekul 2. pingestaa- diumi), kui armatuur ei suuda vastu võtta betooni tõmbetsoonist temale ülekanduvat tõmbejõu- du. Sellist ristlõiget nimetatakse alaarmeeritud ristlõikeks ja seda tuleb arvutamise ja töötami- se seisukohalt käsitleda armeerimata betoonristlõikena. 1.4. Raudbetoonelemendi arvutusmeetodid Raudbetoonelementide tugevusarvutusel on kasutatud järgmisi meetode: lubatud pingete meetod (nn. klassikaline teooria); purustava koormuse meetod; arvutuslike piirseisundite meetod. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 29 Lubatud pingete meetodi kasutamisel loetakse kandevõime tagatuks, kui kasutusseisundis (2.
lisandeid- tahkesteid (kõvendajaid). Enamlevinud on termoreaktiivsed vaigud. Tahkestumine toimub betoonisegu termilise töötlemisega või normaaltemperatuuril. Polümeerbetoonide kasutusala- mitmesuguse toimega korrodeeruvates keskkondades. Keemia-, metallurgia-, naftatöötlemis- ja toiduainetööstuses. Keemilisele agressioonile alluvates põrandates, mahutites, torustikes, heitvete kanalisatsiooniseadmetes. Võivad olla armeerimata kui ka teras- või mittemetalse varrasarmatuuriga armeeritudkiudarmatuuriga polümeer. Polümeerbetooni omadused sõltuvad valitud vaigust ja vaigu kulust. Vaikude kulu määratakse katseliselt- kulu 10...90%. Täitematerjal tavaliselt peeneteraline, tihti katkendliku terastikuga ja 20...30%-lise mineraaltolmu lisandiga. Täitematerjalid peavad olema kuivad. 2% niiskus toob kaasa tugevuse languse kuni 35%. Kui liiva niiskus 4..
Kambrumisavi (murenemis koorik) 4. Devoni savi 5. Moreen E = 3 ... 200MPa 6. Liiv. Orgaanilise ainega liivad E =3 ... 100 MPa 7. Nõrgad savid (savi: möll) 8. Turbad mudad. 33. Vaiade klassifikatsioon. Vaiu liigitatakse mitmesuguste tunnuste järgi: materjal, kuju, asend, valmistamisviis ja koormuse pinnasele ülekandmise iseloom. Vaiade liigitus materjali järgi Tänapäeval valmistatakse vaiad valdavalt raudbetoonist. Juhul kui vaiale mõjub ainult survejõud, kasutatakse ka armeerimata betoonvaiu või osaliselt armeeritud vaiu. Järjest laieneb terasvaiade kasutamine. Puitvaiade, mis enne raudbetooni leiutamist olid ainuvõimalik vaia materjal, kasutamine on tunduvalt vähenenud. Samal ajal on aga kasvanud eeldus puitvaiade laialdasemaks kasutamiseks näiteks metsateede rajatiste vundeerimisel. Vaiade liigitus valmistamisviisi järgi Valmistamisviisi järgi jaotatakse vaiad kahte suurde gruppi. 1
annaabi.ee 
