Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Armastus sõpruse vastu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
küsis, rando, katri, küsisin, kuule, tuppa, tsau, helista, buss, vaatasin, sõbranna, hakkasin, läksime, tegin, lähen, nädalavahetusel, okei, uksekell, oota, hüppas, kohese, koolipäev, koti, avasin, ekskursioon, sünnipäev, rõõmus, mõtlesin, salati, homme, julgenud, armastan, naerma, lauset, armastaja, naerdes, tahad, eilne, eilse, tulemeMul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste servadega
sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf! Kurat ta rikub mu elu !" "Issand ta tuleb , ma peidan ennast pingi alla, äkki ta ei märka mind ."(Kerli) "Issand sa oled hale." "Hey , kuule kuulsin et oled siin meie pomo Angela,irw mis nimi.. muide ma olen nüüd klassi vanem mitte sina !" " Hey kuule ära ülbitse , või saad molli!" "Oi vaat kes nüüd möliseb .
Seest oli see palju jubedam kui väljast poolt. Siseriie oli täiesti niru ja see sahtel seal nurgas oli põhjatu. Õnneks see õudus kestab vaid kaks nädalat ja laagris ei pea ma seda kasutamaka. Ma mõtlen kohvrit. Ainuke probleem on selles, et kuidas mu riided selle jubeda eluka sees lebada suudavad. Loodan, et see jube vanainimeste hais minu riietele külge ei jää. Kuulsin elutoa seinakella krigisevat kilinat ja pugesin ruttu teki alla. Mõne aja pärast ilmus minu tuppa ema. Ei tea isegi kas ta on mu päris ema või mitte. Ema ta igatahes on. Las ta siis vähemalt arvab et mina olen ta niiöelda laps. Aga kus mu päris ema on? Seda küsimust olen ma oma isalt juba 2 aastat küsinud. Tema aga vastab mulle, et sellest teemast ei räägi meie perekond enam iial. Mis perekond?!?! Kui ta arvab, et see nõid on minu ema, ja et mu isa on selle olevusega abielus, siis palun väga vabandust aga mina siia perekonda ei kuulu. Minu päris emast rääkides tean ma
Hotell venemaal Ühel tavalisel päeval olin ma koolis. Järsku helistab mulle tunniajal isa ma mõtlesin natuke, et miks ta peaks mulle tundide ajal helistama, sest ta ju teab, et ma olen koolis. Ma küsisin õpetajalt kas ma võin isaga rääkida ukse taga. Ma läksin uksest välja ja helistasin isale tagasi ning ta ütles: tsau kuule mul on sulle üks uudis, ma kuulasin uudisimulikult edasi ja siis ta ütles me lähme kohe reisile Venemaale, ma olin väga rõõmas ning ütlesin kohe ka õpetajale seda. Ma läksin koju, pakkisin asjad ja siis olimegi teel. Kui me kohale jõudsime, võtsime hotelli. Hotell ei olnud kuigi ilus, aga mind see ei häirinud. Läks pimedaks ja me läksime magama. Öösel aga kukkus mu telefon maha ja ma ehmatasin ning ärkasin koheselt, järsku
kuriteo paika. Ja just see juhtusgi. Mu laulatelefon heliseb. ,, Tere Mitch , mina Daniel siin. Tule Quillayute jõe juurde. Leidsime noore naise pea. Tundub alles värske. ,, Olin ehmunud, ma pole veel oma karjääri ajal ainult pead leidnud. ,, Kohe tulen , olen juba poolel teel ,, Kahmasin oma pintsaku ja tormasin kontorist välja. Kohale jõudes olid allveesukeldujad lisaks naise peale ka keha leidnud. ,, Jõudsidki, siin ta meil on , kahes tükis ,, Vaatasin Danieli ja küsisin : ,, Kas detaile on teada, tunnistajaid, kahtlasi inimesi ?,, ,, Teada on, et naine on abielus. Naise pea leidsid kaks vanemat meesterahvast, kes siin iga hommik jalutamas käivad. Üks meestest nägi ka kahtlast noorte kampa. ,, ,, Miks sa siis veel siin oled ? Mine ja otsi seda kampa ! Mine! ,, Daniel jooksis autode poole ja kutsus paar meest appi. Otsisid läbi kõik ümbruse, kuid ei midagi. Käskisin naise peast ja kehast Mikel paar pilti teha ja need laborisse saata
Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, Tom!» Vana daam tõmbas prillid alla ja vaatas üle nende toas ringi; siis lükkas ta nad üles ja vaatas nende alt. Ta vaatas harva või mitte kunagi nii väikest asja nagu poiss läbi prillide, sest need olid ta pühapäevaprillid, tema südameuhkus, ja ta kandis neid «stiili», mitte vaja- Hartford, 1876 Autor duse pärast; niisama hästi oleks ta võinud näha läbi paari ahjusiibri. Ta näis hetke nõutuna
Ma saatsin Adele Thornfieldi. Adele jäi Thornfieldi pr. Fairfaxi hoole alla.Ma palusin pr. Fairfaxil Adelele guvernant otsida. Ma käisin Thornfieldis väga harva. Ühel päeval, kui ma oma mõisa läksin külastama kukkusin ma teel hobuselt. Minu juurde ilmus kõige ilusam naine, keda ma iial näinud olen. Ta ulatas mulle käe, et mind üles aidata, kuid ma keeldusin. Ta ikka hoidis seal kätt ning ma lõpuks soostusin tema abi kasutama. Ma küsisin, et kuhu ta läheb ning ta vastas et ta läheb Thornfieldi guvernandiks. Ma olin üllatunud. Peale väikest jutuajamist ma istusin hobuse selga ja ratsutasin Thornfieldi. Järgmisel hommikul nägin kuidas see kaunid guvernant mu kallist Adelet õpetas. Sel õhtul kutsusin ma guvernandi enda juurde. Ma küsisin guvernandilt tema nime ning ta vastas ,, Mu nimi on Jane Eyre, sir". Mulle väga meeldis ta hääl, see oli nagu muusika mu kõrvadele. Varsti korraldasin ma
5 2 PAIDE SÄÄSTUMARKET Olime sõbraga Paides säästumarketis, tahtsime osta energiajooki kuid pudelid olid kinnises kiles veel, mida ei oldud avatud. Nii me siis hakkasime ise seda kilet katki tegema, et energiajooki kätte saada, kuid me ei saanud sellega eriti hakkama. Müüja, kes liikus seal ringi, ning tegi oma tööd, märkas meid, ta tuli meie juurde ütles viisakalt tere, ning ütles et ma vaatasin, et te olete hädas ega saa kätte. Nii ta siis võttis selle kilenoa, ning aitas meil selle avada. Analüüs: Müüa oli väga abivalmis, sõbralik ning viisakas. Ta täitis oma tööd korrektselt, ning poes oli meeldiv viibida. Ettepanekud: ettepanekuid ei ole, sest see oli minu arvates väga hea ja korrektne teenindus. 6 3 PAIDE KAUBAMAJA
See kõik juhtus ööl, mil olin end mugavalt sohvale seadnud, et lugeda ajalehte ning rüübata kohvi. Väljas oli jube torm ning ma olin veendunud, et hommikul välja minema ei pea. Korraga kuulsin ma koputust tagauksel ning tormasin seda üllatunult avama. Mu ees seisis kahvatu näoga ähmis noormees, vanuses umbes 20-30 eluaastat. Ta tormas elutuppa ning karjus: "Appi! Mu sõber Enrique leiti kodust surnuna. Charles, te peate mind aitama!" Võpatasin ning küsisin siis härra nime. Selgus, et tegemist on 25-aastase noormehega, kelle nimi on John Dog. i olnud enam aega pikalt mõelda. Tuli hakata tegutsema. Ma haarasin oma mantli ning asusimegi Johniga teele. Väljas oli jube ilm: vihma kallas ning tuul oli päris tugev. Õnneks ei pidanud me vihma käes kaua vettima, sest juba paistis villa, kus olevat mõrv toimunud. Maja uks oli lahti murtud. Ma võtsin mõned proovid, et hiljem uurida, kes võinuks olla sissemurdja
keha kinnitamas kus me sõime isuäratavat ja väga maitsvat praadi.Magustoiduks võtsime päris kallid koogid aga polnud hullu. Sõime kenasti kõhu täis ja läksime jalutama. Me tegime päris suure tiiru haapsaluvahel enne kui mulle leitsime meelepärase kingituse. Rootslane lubas meil endil valida mida me kingituseks saada tahame. Mina muidugi tahtsin väga saada digifotoaparaati ja kui ma märkasin tagasiteel pandimaja , siis küsisin oma tuttavalt et ta ütleks sellele rootslasele, et ma tahaksin endale saada digifotoaparaati kuid minu tuttav ütles seepeale et ma ei saa seda, sest ta ei hakka seda ütlema kuna see on kindlasti liiga kallis ja nagunii ei osta tema sõber seda mulle. Kuid kuna ma ei tahtnud alla anda ütlesin ma rootslasele ingliskeeles, et lähme sinna pandimajja kuna ma soovin omale saada digifotoaparaati ja me läksimegi sisse. Ma vaatasin seal ringi ja algul
Jane sai endale suure varanduse ning jagas seda ka oma uute sugulastega. Uues kodus oli möödunud juba paar aastat ning St. John otsustas Indiasse jumalat teenima minna. Ta tahtis, et Jane temaga abielluks ja kaasa läheks. Jane aga ei olnud abieluga nõus. Ta tahtis veel enne äraminekut näha mis on saanud mr. Rochesterist. Ta sõitis tagasi Thornfield`i ning nägi, et mõis oli maha põlenud. Ta küsis ühelt kohalikult, et mis oli juhtunud ja siis seletati talle kõik ära. Nimelt oli peremehe hull naine maja põlema pannud ning ise katusele roninud. Mr. Rochester tahtis teda sealt ära tuua kuid naine hüppas hoopis katuselt alla ning sai surma. Tulekahju tõttu jäi mr Rochester ilma nägemisest ning ühest oma käest. Ta kolis ära ühte oma teise mõisasse, mis asus väga üksikus kohas, metsade keskel. Jane otsis ta üles ning asus sinna elama.
välismaa klubide palkade kohta ta tõusis. "Mida kuradit?" ta ütles."Siin lepingus ei ole midagi selle kohta kui palju sa saad." "Kui palju ma peaksin saama?" "Sa peaksid saama 10 protsenti rahast kui sind müüakse. Vastasel korral nad kasutavad sind ära." ning siis ma mõtlesin, et ma tahan tõesti 10 või 20 protsenti. Aga ma ei saanud täpselt aru kuidas me peaksime selle raha saama. Kui seal oleks olnud selline võimalus siis Hasse Borg oleks seda ju maininud, on nii? Aga ma küsisin temalt igaljuhul. Ma ei tahtnud kergelt järgi anda. "Hei Hasse.", ma laususin. "Kas ma saaksin 10 protsenti kui mind maha müüakse?" Loomulikult ma ei oodanud sealt midagi muud. "Vabandust poiss.", ta ütles "Need asjad ei tööta nii." Ma rääkisin sellest oma isale. Ma sain aru, et selles osas me alla ei anna. Kui see ei tööta, siis see ei tööta. Kuid see oli hoopis testipidid. Ta sai kurjaks ja küsisi minu käest Hasse Borgi numbrit
1. Mina (Kristiina) varastasin poest nuku ja politsei sattus mulle peale. Mind viidi ülekuulamisele, aga õnneks tuli Triinu ema mulle sinna järele. 2. Kui koju jõudsin, oli mu emal kolmepäevapohmell. 3. Läksime Triinuga parki, kus oli linnupesa. Koduteel kohtasime joodikut, kellele me mõlemad 2 krooni andsime. 4. Bussipeatuse juures nägime me oma klassikaaslasi. Triin kutsus mind endaga suvilasse kaasa. Küsisin oma emalt luba ja saingi minna, peale selle andis ema mulle söögirahaks 300 krooni kaasa. 5. Hommikul läksime (Triin oma vanematega ja mina) suvilasse. Seal oli tõesti lahe. Meie Triinuga pidime magama saunas. Käisime koos kalal ja seenel. Õhtul tegime me lõket ja mängisime valetamisevõistlust, mille võitis Triinu ema. 6. Ma vihastasin Triinu peale, sest temale oli ebaõiglaselt palju antud (ema, isa, suvila, punane "Opel
õpid. Sind ei võeta tulevikus kuskile kooligi sisse, kui sa nii jätkad. Lähedki klienditeenindajaks kusagile külapoodi. Meie ei kavatse emaga sind terve elu ülal pidada..." Rohkem ei viitsinud ma ta moraali kuulata, jaatasin ning panin klapid pähe. Ühikasse jõudes oli nagu ikka, väiksed jõmpsikad jooksid mööda koridore ringi ja karjusid. Pea niigi valutas, need arsti poolt välja kirjutaud tablakad ei aidanud sugugi, söö palju tahad. Tuppa minnes hakkas Rebecca ka oma juttudega pihta, tirides mul käed peaaegu otsast ära ,,Greete, mu armas Greete, tulid ka lõpuks. Istu ruttu, mul sulle nii palju rääkida, pole sind ju terve nädala näinud!" Ma olin nii väsinud, vaevu suutsin ta ära kuulata. 27.03 Äratuskell helises, kell oli 7:00. Üldse ei jaksanud tõusta. Rebecca tõusis ärkvele ning tuli välja plaaniga, et võiks täna kooli asemel kõik koos midagi põnevat teha. Olin
nagu me oleksime lapsepõlvesõbrad. Me naersime ja lõbutsesime koos. Aga miski pole püsiv. See juhtus ühel külmal ja tuulisel pühapäeva pärastlõunal. Ilm oli kehva, aga kodus ka passida ei tahtnud. Otsustasime kohvikusse istuma minna. Paningi riidesse ja kell 14.00 saime kohvik ''Mandariin'' ees kokku. Läksime sisse, tellisime kohvi ja kooki ja asusime juttu puhuma. Jutt meil üha jooksis ja minus kasvas iga sõnaga usaldus tema vastu. Ta tundus nii aus ja mõistev. Küsisin temalt, et :'' Sõbrannad jagavad ja peavad ju kõiki saladusi?''; Ta vastas jah ja ma uskusin teda. Sinisilmselt uskusin, kahetsedes praegu südamepõhjani. Minu saladus oli ühe meie klassivenna kohta. Ta meeldis mulle juba pikemat aega. Ta oli kena ja tark ning ei läinud teiste nolkide rumalate naljadega kaasa. Ta oli julge ja talle meeldis olla tähelepanu keskmes positiivsete asjadega. Ma ei olnud sellest isegi enda parimale sõbrannale rääkinud, keda ma juba 13 aastat tunnen
1. Mina (Kristiina) varastasin poest nuku ja politsei sattus mulle peale. Mind viidi ülekuulamisele, aga õnneks tuli Triinu ema mulle sinna järele. 2. Kui koju jõudsin, oli mu emal kolmepäevapohmell. 3. Läksime Triinuga parki, kus oli linnupesa. Koduteel kohtasime joodikut, kellele me mõlemad 2 krooni andsime. 4. Bussipeatuse juures nägime me oma klassikaaslasi. Triin kutsus mind endaga suvilasse kaasa. Küsisin oma emalt luba ja saingi minna, peale selle andis ema mulle söögirahaks 300 krooni kaasa. 5. Hommikul läksime (Triin oma vanematega ja mina) suvilasse. Seal oli tõesti lahe. Meie Triinuga pidime magama saunas. Käisime koos kalal ja seenel. Õhtul tegime me lõket ja mängisime valetamisevõistlust, mille võitis Triinu ema. 6. Ma vihastasin Triinu peale, sest temale oli ebaõiglaselt palju antud (ema, isa, suvila, punane "Opel
sõpradeks ning hiljem tuli välja , et nad on ka sugulased. Jane sai endale suure varanduse ning jagas seda ka oma uute sugulastega. Uues kodus oli möödunud juba paar aastat ning St. John otsustas Indiasse jumalat teenima minna. Ta tahtis, et Jane temaga abielluks ja kaasa läheks. Jane aga ei olnud abieluga nõus. Ta tahtis veel enne äraminekut näha mis on saanud mr. Rochesterist. Ta sõitis tagasi Thornfield`i ning nägi, et mõis oli maha põlenud. Ta küsis ühelt kohalikult, et mis oli juhtunud ja siis seletati talle kõik ära. Nimelt oli peremehe hull naine maja põlema pannud ning ise katusele roninud. Mr. Rochester tahtis teda sealt ära tuua kuid naine hüppas hoopis katuselt alla ning sai surma. Tulekahju tõttu jäi mr Rochester ilma nägemisest ning ühest oma käest. Ta kolis ära ühte oma teise mõisasse, mis asus väga üksikus kohas, metsade keskel. Jane otsis ta üles ning asus sinna elama
Vestid tulevad.'' ''Sa teed nalja. Kuidas sa üldse tead, kui keegi tuleb.'' ''Sest arsfäär tuleb alla. See tähendab, et meil on külalisi. Ma sisenesin ühte tunnelisse ja siis hakkas see ülesse liikuma. Tutvumine põrguliku utoopiaga ''Sfäär tõuseb ülesse praegu.'' ''Henry, turva märatseb igal pool. Liigu kiiremini.'' ''Palun proua, ma ei mõelnud teie loata siin olla. Palun ärge mulle lihtsalt haiget tehke.'' Sfäär tõusis ülesse kuskile tuppa. Väga pime ja arusaamatu oli. Mingi mees seisis sfääri ees. ''Palun ärge tehke mulle haiget. Te võite minu püstoli endale jätta. Lihtsalt laske mul minna.'' Anus Henry. Sfääri juurde ilmus veel üks kuju. Ta astus Henry juurde ja tõmbas tal kõhust noaga läbi. Hirmsad helid kostusid ja ma ei teadnud mida teha. Tuled vilkusid ja ma nägin oma esimest Vesti. Ta oli üleni verine ja hoidis nuga käes. Näo ees oli tal mask. Ta hingas tugevalt ja nuusutas: ''Kas siin on keegi uus?''
Pigem praegu, enne kui pime pole." Hanna-Liisa:" Pfuff, okei, aga nagu, kui meeldi ää, siis mina tulen ära!" Õpetaja: ,,Jaan ja Hanna-Liisa läksid metsa." Jaan: ,, Me ei ole siin metsas ainsad, nii, et ole ettevaatlik!" Kährik: ,, Arrr... Mis te teete minu maadel?" Jaan: ,, Ma ju ütlesin..... Ega see ju üksinda sinu maa pole, siin nagunii veel sadu loomi.." Kährik: ,, Ah no siis pole probleemi! Võite nüüd edasi minna." Jaan: ,,Okei siis, tsau!" Hulkuv kass: ,,Ma ju ütlesin sulle, sa tobe jänes, sa oled minu jaoks liiga imelik." Jänes: ,,Noh, sa ei peagi mu sõber olema, ma lihtsalt mõtlesin, et oleks nagu lihtsam ellu jääda koos." Jaan: ,,Tere! Kas te olete siin kandis hunti näinud?" Jänes: ,, Lõpuksss... olendid, kellega suhelda!" Jaan:" Ma küsisin, kas sa oled siin HUNTI näinud või MITTE!" Jänes: ,,Ahh mis sa ajad? Siin metsas pole ühtegi hunti ja sa ei räägi viisakalt!" Jaan: ,, Head aega!"
võtnud!Ei," vastasin mina, ,,me jääme siia. Vaatame, kes selles koopas elab."Jäimegi sinna ja asusime sööma. Olime just lõpetanud, kui kuulsime kõva mürtsu: see oli hiiglane, kes viskas saabudes maha suure kandami puid. Ta ajas karja sisse, lükkas röögatu rahnu koopasuu ette ja hakkas oma kitsi lüpsma.See oli turris karvaga hiiglane, nina kohal keset laupa ainult üks silm, õel ja hiilgav. Kujutage siis ette hirmu, kui ta selle meie peale suunas!,,Kes te olete, võõramaalased?" küsis ta meid märgates. Astusin ette ja vastasin: ,,Kreeklased. Sattusime siia juhuslikult ja palume sul meile külalislahkust osutada." Järgnes midagi kohutavat: vastuse asemel sirutas kükloop välja kämbla, haaras kaks minu meest kinni,litsus vastu maad surnuks ja pani nahka! Mõtlesin talle mõõgaga kallale tormata, aga ma ei teinud seda, sellest poleks midagi kasu olnud. Mis oleks aidanud minu mõõk niisuguse hiiglase vastu
peab klassijuhatajatundi minema. Noormehe kohale jõudmise ajaks oli ainult üks vaba pink. Ta kõndis rahulikult pingi poole, istus maha ning võttis välja oma märkmikku ja pastaka. Umbes viie minuti pärast astus klassi üks tütarlaps. Tal oli seljas must kleit, mis sobis kokku käekotiga tema käes, mis omakorda sobis kokku mustade kingadega.Tal olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Tüdruk sammus Ethani poole, poiss aga kuulas muusikat sel hetkel kui neiu küsis tema käest:"Tervist, kas ma saaksin siia istuda?" poiss ei kuulnud aga midagi. Tüdruk koputas ettevaatlikult poisi õlale, seda tundes poiss lülitas enda MP3 välja ning vaatas ülespoole. Tal vaju suu lahti, kui ta tüdrukut nägi, noormees ei suutnud ühtki häält teha ega ka liigutada. See oli tüdruk fotolt. Tüdruk küsis ettevaatliku häälega:" Kas juhtus midagi?" "Ei... ei...ei midagi.Kas sa tahtsid midagi?" "Jah, ma küsisin, kas ma saaksin siia istuda
Kuna olen suhteliselt enda arvamuse pealesuruja siis arvan, et sõprade seas käitun ma kõige enam ennastkehtestavalt, kuid vanemate seas alistuvalt, kuid vahepeal on ka ustepaugutamist. Agressiivne: Ema: ,,Sul on hinded langenud, karistuseks see nädalavahetus välja ei lähe." Mina: ,,See on ebaaus, sa ei saa minust aru !"(vihaselt).Seejärel ütlen emale mõned halvad sõnad, mis tean, et talle haiget teevad. Näiteks, et ta on nii harva kodus vms. Lähen oma tuppa ja löön ukse pauguga kinni. Järgnevad kaks päeva suhtlen temaga minimaalselt. Alistuv: Grupitöö. Jagatakse ülesandeid. Sõber nr1.: ,,Kuule ma ei viitsi seda ülesannet teha, ma hoopis teen midagi kergemat" Sõber nr2.:"Ma teen ka need kaks kergemat asja, Katri, tee sina siis see raskem asi ära, me ei saa sellega hakkama." Mina:" No, eks ma siis teen". Teen ülesande ära, olgugi, et ma endale valmistab see tõsiseid raskuseid, kuid et mitte teistega tülitseda lepin olukorraga.
Marja-Leena Tiainen "Kallis Mikael" 1.-4.ptk Minu nimi oli Mikael, hüüdnimega Mikke. Oli sellepärast, et ma surin mõned sekundid tagasi. Arstid küll proovisid mind elustada kuid asjatult. Vanem doktor tuli minu juurde. Ta tundis mu ära. Ta teab mu isa ja ema. Ta küsis õe käest, kas mu vanemad juba teavad, et mind enam ei ole nendega. Kuna õde ütles, et ei tea, siis otsustas doktor ise vanematega ühendust võtta. Aga tal ei õnnestunud mu vanemaid kätte saada. Doktor hankis mu venna Toumase telefoni numbri. Mu vend oli Maareti, ta tüdruku juures. Tummpi telefon helises. Ta ei ärganud. Maaret ajas ta üles. Tummpi võttis vastu. Doktor Aropohja räägib Tummpile kõik ära. Kui doktor kõne lõpetab avaldab ta kaastunnet ja lõpetab siis kõne. Tummpi
Et mitte iga päev sõita edasi-tagasi läksin nädala lõpus kõikidele pakkidele järgi. Kuna osad teatised olid mul kodus ning osad autos, ei hakkanud ma üldse mitte 6 ühtegi paberit kaasa postkontorisse võtma. Saabudes andsin lihtsalt oma juhiloa, et nad siis mu nime järgi saaksin ise kõik pakid mulle üle anda. Lasti välja paber ning toodi mulle vaid üks pakk. Küsisin korduvalt, et kas see on kõik, mille peale vastati kindel jah. Olin hämmingus, sest olin raudkindel et mulle on veel pakke.Võtsin saadetise ning läksin autosse, autos olles leidsin alles saabunud teatised, võrdlesin saatenumbreid ning läksin juba suht ärritunult kontorisse tagasi. Ootasin oma järjekorra ära, mind teenindas teine teenindaja, andsin paberid ning teatasin: ,,Minut tagasi mulle kinnitati, et mulle pole peale ühe
Ma olen rääkinud. Hitleril oli õigus. Teiesugused tuleb maamunalt kaotada. Kahju, et tal see ei õnnestunud. Aga meie viime selle lõpuni. HEESKA Jumala ausat juttu räägib see mees. Ei noh, aus mees, ei varja kah midagi. NIKOLAI Tak-tak-tak, atvetil pulimjot. HEESKA Mida? NIKOLAI Tak-tak-tak, vastas kuulipilduja. Naerab 8 HIRMUS ANTS Kolla, kuule, täis oled või? NIKOLAI Minu nimi… See ei oma tähtsust. Ma olen rahvakaitseväelane. Miilits. PIKK FELIX Väga meeldiv, vana miilits juba närib mulda. NIKOLAI Tahtsingi küsida, kaua miilits elab siin teie vallas? HEESKA No eks sõltub sinust. Kui oled sitt miis, siis kaks tundi. Kui hea mees, siis kaks sajandit. NIKOLAI Nii et oleme kokku leppinud. Käbid tagasi – kui seda ei ole 24 tunni jooksul toimunud, siis lähed sõjakohtu alla
väsinud häälega. Kuna neil olid peo plaanid korraldatud, ütles Laura kokutades: ,,No, aga, aga, aga me ju pidime ..." Liis katkestas teda poole jutu pealt ja ütles ,,Räägime sellest siis, kui oleme söögi ära söönud." Nad jätkasid söögi söömisega ja kui söök oli lõpetatud, läks Liis kassa juurde ning maksis söögi eest. Nad istusid veel kohvikus, et jutt ära lõpetada. ,,Mida ma teen siin ilma sinuta, mul hakkab igav?" küsis Laura kurvalt. ,,No kui me Hispaanias ära käime, siis näeme ju ikka korra?" küsis Liis Laura küsimuse peale. Laura tõstis pilgu Liisile sügavalt otsa ja küsis: ,,Oot-oot, mis mõttes korra?" Liis vaatas aknast välja, ega osanud midagi öelda. ,,Kas sa oled mulle midagi rääkimata jätnud?" küsis Laura kahtlustavalt. Liis ohkis korra ja ütles: ,,Lähme minu poole, seal räägin." Nad lahkusid kohvikust ja kui Liisi juurde jõudsid, tegi Liis välisukse lukust lahti ja läksid sisse
piraadid Otsimine oli kestnud ainult paar tundi, kui juba leiti kirst. See lebas merepõhjas koos vetikatega. Paari minutiga oli see laeva peale tõmmatud ja reporter hakkas filmima. `'Ma olen Panama rannikuvetes, kus me leidsime, mis arvame olevat legendaarse Härra Peeter Poolaku surnukirst, kes maeti mere üle 400. aasta tagasi.'' Kirst oli suletud ja lebas paadi põrandal. Rando astus kirstu juurde kangiga ja hakkas seda lahti tõmbama. `'Oled sa kindel, et tahad rüvetada oma esivanema jäätmeid?'' `'Sa teed selle tegevuse nii inetuks.''Rando naeris,''Pealegi, ma arvasin, et sa ei usu mind'' `'Ma tegin oma uurimistöö ja leidsin, et Peeter Poolakul ei olnud lapsi.'' `'Minevik võib eksida, mis,''ja Rando sai kangi vahele,''Näiteks, sa ei saa rüüstada tühja kirstu,''ja ta lükkas kaane kirstu pealt ära. Sees ei olnud midagi peale kivide ja metallist karbi
naeratus. PALJUPALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS ! · Ära peida oma rõõmu , vaid naerata nõnda , et seda sinu silmist näha võiks · Ma pole see ,kes ma olin eile, ma pole see, kes olin hetk tagasi, homme pole ka see, kes ülehomme olen, ja enam iial pole see, kes kunagi olin · Kui minuga mängid , mängid sa tulega . · When I saw you I liked you, when I liked you I loved you, when I loved you I lost you · Eile õhtul saatsin ingli sind valvama , kuid ta tuli tagasi . ma küsisin : '' Miks ?'' Ta vastas : '' Inglid ei valva ju teineteist . :) '' · Vihasena võib pidada parima kõne, mida kunagi kahetseda tuleb. · Kui sa saaksid vaadata tulevikku, kas sa teeksid seda? Mina mitte, sest ma kardan et tulevik on ilma Temata. · Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. · Kes sa enda arust oled ? Tuled , lõhud ja lähed . Kuradi hästi arvad endast . :'( · Sa ütlesid : " Näkku ei lööda ! " ja lõid mind siis südamesse
Suvearmastus ,,Jess, suvevaheaeg!" hõikas Kersti rõõmsalt koduuksest sisse astudes emale. ,,Viskan kohe koolikoti nurka ega puuduta seda enne sügist." Tumedapäine sihvakas tüdruk jooksis oma tuppa, peitis kirju seljakoti üheskoos asjadega kappi, sulges silmad ning hingas naerusuil sügavalt sisse ja välja. Silmi avades tõmbas ta topi seljast, viskas selle voodile ning astus kapi juurde T-särki võtma. Uksele ilmus varajastes 40-ndates ema jäätisekausiga. ,,Kullake, sinu lemmik- shokolaadijäätis. Mõtlesin, et tahad täna end vabamalt tunda ja algavat suve sisse õnnistada." Kersti huulile ilmus veel suurem naeratus, kui ta kausi enda kätte haaras ja arvuti taha istus
ja vabaaja kohta. Carmenile see meeldis, vestluses isaga puudutas ta ainult võite. Isa oli neile kahele pühapäevaks tenniseväljaku kinni pannud, ta teadis , et tüdruk armastab tennist. Nad peatusid kreemika viktoriaanliku maja ees, millel olid rohekashallid aknaluugid ja maja ümbritsev terass. Carmen ei saanud aru, ta isa pidi elama ju linnas, korteris. Ta oli kolinud, aga miks ta sellest Carmenile ei olnud rääkinud. Isa juhtis ta läbi vihmasaju tuppa. Seal ootas teda ees üllatus. Ta isal oli uus pere. Lydia ja kaks last : Paul ja Krista. Carmen ei osanud pidagi vastata , ta oli pettunud. Isa juhatas ta külalistetuppa. Kallis Bee. Carmeni ja Ali suvi ei kestnud kauem kui kojusõit lennujaamast. Mu isa on nüüd Albert ja abiellub Lydiaga ja elab majas., mis on täis taskurätikarpe, ja mängib isa kahele blondile tüübile. Unusta kõik need asjad, mida ma ettekujutasin. Ma olen külaline külalistetoas, perekonna
See on nii meelitav ja hea ,et mul on soov sinna minna aga ma ei saa. Ma olen praegu oma perega ja vaatan telekat. Olgugi ,et ma ei näe seda. Kas ma peaksin sellest teistele rääkima? Nad ei tundu seda tähelepanevat, nad on nii süvenenud ja tõsised et, ma ei julge neid segada. ,, Ema ütleb midagi vendadele ja üks tõuseb püsti lahkub korra ja tuleb koheselt tagasi. Nad räägivad omavahel aga hääletult. Tüdruk nende vahel on segaduses T: ,, Miks ma midagi ei kuule? Ma ju näen neid rääkimas, nende suud liiguvad aga miks ma ei kuule. (tüdruk vaatab pingsalt vennale sima ja üritab teda naerma ajada erinevaid grimmasse tehes. Kuid tulutult. Ta vaatab taas musta augu poole) Sellest august tuleb soojust. Sellist meeldivat soojust mitte nagu avades sauna ust ja kiiresti kuumusesse hüpates. Ei! See on hoopis midagi muud. Ma tunnen ennast praegu nagu meremees keda üritab näkk ära võluda aga meremees on kange ja ei anna järgi. Ma ei tea kas on vaheaeg
MUSTAD ROOSID, ROHELISEL AASAL Bios oli üldiselt väga igav. Kõik loopisid mingite paberitega, keegi õpetajat ei kuulanudki. ,,Preili Merit! Rääkige, mis te tänasest tunnist õppisid?" Küsis Proua Malk. ,,Ma ei õppinud täna sellest tunnist midagi, kuna see oli igav ja ma ei viitsi teid kuulata!" Ütlesin ja rääkisin Melissaga edasi, kuna ta oli minu pinginaaber. ,,Preili Melissa! Mida teie õppisite?" Tüütas õpetaja juba Melissat. ,,Sain aru, et sa oskad hästi pläriseda!" Sõnas ta, ning me hakkasime naerma. Õpetaja vangutas pead. ,,See küsimus on liiga palju korduv, ehk jääte juba vait?" Küsis keegi tagant pingist. Kõik naersid ja õpetaja oli närvis
(Naerab rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. Osvald pöörab selja ja läheb akna juurde. Paus.) OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. (vaikselt) Laura jääb hommikuni siia kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd õue... ja tuled hommikul. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja kõnnin siis natuke? LAURA: Võta minu sall. ROLAND: Laura... (teeb ukse lahti) LAURA: Roland... OSVALD: (Rolandile rõõmsalt) Lased külma tuppa! Mine juba, mis sa jutustad! (Roland lahkub.) 2 stseen Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti. LAURA: (vaikselt) Appi! ROLAND: (kargab tuppa) Nii! OSVALD: (tõuseb rahulikult püsti) Kukkusin! ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu midagi. Roland väljub.) OSVALD: (Laurale) Istu. Võta saapad ära. (Osvald paneb saapad kuivama, võtab villased sokid.) Siin on mõned augud sees. Kas ma teen teed või kohvi?
annaabi.ee 
