Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Armastus liftis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mike, lift, kimi, buss, nägid, naerma, bussi, liftis, astusid, uurima, istusid, pargis, vaatas, suhtesse, morozova, 2016, suvest, hirmus, kartma, surus, seisis, majas, naermine, saabuma, arutama, vaikus, ootamatult, hommikul, oodanud, vestlust, lahkuma, aknast, nuttes, juhus, talt, jooksis, jalutama, sokis, palus, vabandust, unustama, momenti, väsinudI- Karin rääkis Indrekule Köögertali pankrotist. Indrek oli maininud, et see võib juhtuda kõigiga, ka meiega. Karin tahtis minna välja rääkima, et ta mees ajab nad pankrotti, kuid mees ei lasknud. Karin tegi Indrekul küüntega näo katki. Seejärel istus Karin maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama ja sellest tekkis uus tüli ja Karin lahkus toast. II- Indrek jäi üksi. Ta ei suutnud enam raamatut lugeda ja mõtles esimesele kohtingule. Ta mõtles veel, mis juhtus hetk tagasi Kariniga, pankrotile ja väiksele Andresele. Indrekule tundus nagu elu ähvardaks sassiminek. III- Peagi tuli ukse taha Tiki (noorem tütar), kes päris ema kohta. Indrek tahtis ta õe juurde saata, aga too ei tahtnud kuna õde kiusab. Tuli välja, et Tiki tahtis uut nukku, kuid selle saamiseks pidi vana kaduma. Ta tahtis nuku katki teha, kuid õde Tiina seda ei lubanud. Indrek lepitas nad ära ja saatis välja män
Sellele kirjale vastas Karin ainult sellega,et ta ei tule ja lisas oma arveldus konto kui midagi peaks olema.Paralep saatis alduses sinna tagasi laenu summa. Kuid selle saatis Karin talle tagasi.Kuid see ei rahuldanud Paraleppa , ta arvutas välja ja kandis sinna lubatud protsendid, mida ta oli ennem pettuse avalikuks tulemist lubanud. Kuid selle saatis Karin heategevuseks, millest kirjutati ka ajalehes ja lisas alla Paralepa nime. See pani Paralepa kolleege naerma ja Paralepa üle tehiti nalja. Ainukesena pidi ta seda selgitama oma naisele. Karini peale ta vihane polnud, vaid teretasid üksteist nagu midagi poleks juhtunud. Karinit aga hakkas huvitama Tiina. Nimelt oli temal üks saladus nagu jutu sees välja tuli, kuid sellest ei tahtnud ta rääkida, aga Karin tahtis seda väga teada saada. Karin hakkas leidma põhjuseid, et Tiina enda lähedusse saada ja siis sellest
Mis sinuga juhtus, Ann? Ann on saanud 16 aastaseks ja istub vaimuhaiglas ja mõtiskleb toimunud sündmuste üle. Ann lõpetas 9. klassi ja valmistus gümnaasiumi minekuks. Ometigi tundus kõik nüüd hoopis teisiti, sest polnud ju enam kõiki vanu klassikaaslasi kellega ta oli koos 9 aastat koolis läbinud. Oli siiski ka palju vanu sõpru, kuid siiski ei olnud see enam tema klass. Ann oli tavaline koolitüdruk, kellele meeldis veeta palju vaba aega oma sõprade seltsis ning ei öelnud ka ära napsist. Tihti olid tema vanad tuttavad reede õhtuti kokku tulnud ja rääkisid maast ja ilmast. Koolis läks Annil väga hästi, kuigi et matemaatikaga oli probleeme nagu enamusel. Annil oli ema, Kärt. Kärt oli mõistlik naine kellel oli suitsetamis probleeme. Isa oli tööse uppunud edukas ärimees, Ants. Kuigi Ants ei olnud Anni pärisisa arvas Ann ikkagi et ta on ta Isa, kuigi ta teadis seda isegi et ta polnud. Kui kasuisa on sinuga ter
Schwarts elas mõnda aega laagri lähedal metsas lossivaremetes ning Helen puges võimalusel aia alt läbi, et mehele süüa viia. Seejärel põgenesid nad ka sealt, sest Helenil oli oht Saksamaale tagasi sattuda. Nad leidsid tühja villa, millesse Helen armus. Olles seal neli päeva elanud läks Schwarts külla sisseoste tegema, ning kuulis, et Bordeaux'st pidavat väljuma kaks laeva. Nad läksid Bordeaux'sse, et asja uurida. See linn aga oli juba okupeeritud. Villasse tagasi jõudes nägid nad, et see oli samuti okupeeritud. Nii nad liikusid edasi Biarritzi, kus nad elasid pansionis. Kord kui Schwarts käis laevade väljumisi uurimas, leidis ta tagasi tulles Heleni toa põrandalt pikali. Schwarts kutsus arsti, naine keelas viimasel oma mehele öelda, et tal on vähk. Mees sai siiski teada, aga ei öelnud Helenile, et ta teadis. Kord kohtasid nad ühte ameeriklast, kes tegi neile välja ja küsis, miks nad Ameerikasse ei tule
Schwarts elas mõnda aega laagri lähedal metsas lossivaremetes ning Helen puges võimalusel aia alt läbi, et mehele süüa viia. Seejärel põgenesid nad ka sealt, sest Helenil oli oht Saksamaale tagasi sattuda. Nad leidsid tühja villa, millesse Helen armus. Olles seal neli päeva elanud läks Schwarts külla sisseoste tegema, ning kuulis, et Bordeaux'st pidavat väljuma kaks laeva. Nad läksid Bordeaux'sse, et asja uurida. See linn aga oli juba okupeeritud. Villasse tagasi jõudes nägid nad, et see oli samuti okupeeritud. Nii nad liikusid edasi Biarritzi, kus nad elasid pansionis. Kord kui Schwarts käis laevade väljumisi uurimas, leidis ta tagasi tulles Heleni toa põrandalt pikali. Schwarts kutsus arsti, naine keelas viimasel oma mehele öelda, et tal on vähk. Mees sai siiski teada, aga ei öelnud Helenile, et ta teadis. Kord kohtasid nad ühte ameeriklast, kes tegi neile välja ja küsis, miks nad Ameerikasse ei tule
Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas.
Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas
Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas
Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas
Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised – parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas
lasi jalga. Üks autojuhtidest lõpetas selle haavata saanud mehe ära. Nad proovisid autot lahti saada, kuid tulutult. Natuke maad edasi minnes jäid ka teised autod kinni ja nad läksid kõik jalgsi edasi. Nad jõudsid teepeale ja minategelane andis tüdrukutele mõlemale 10 liiri ja ütles et nad mööda teed edasi läheks. XXX Minategelane ja autojuhid läksid mööda teed edasi kuni jõudsid ühe rongisillani, kust minategelane üle läks. Nad nägid sealt saksa sõdureid ja taipasid, et nad on ära lõigatud. Nad läksid mööda raudteed edasi. Nad proovidid minna ühele kõrvalteele, kuid kui nad olid võsast nähtavale läinud, siis kohe hakati neid tulistama ja kõik taandusid nii kiiresti kui said. Kuid üks autojuhtidest oli ikkagi pihta saanud ja suri mõned hetked peale seda. Nad liikusid sellest kohast eemale ja leidsid endale peavarju ühes vanas, mahajäätud talus. Üks
E lubas anda neile magamisaseme. Ei saanud öösel magada. Arvas, et G tuleb teda kohe ema juurest otsima. E arvas, et kõik on L süü. L läks koeraga jalutama. Inx vaatas laste järele, kuid korraks teise tuppa minnes lõhkusid lapsed peegli ära. E oli väga vihane. Inx lubas L Gerdiga aidata, sest teadis millin tropp G on.Gmängis teiste ees head pereisa. L leidis lehest 1 kuulutuse. Kalamajja, 3000. Inx ja teised läksid kelgutama. Tagasi tulles nägid G audit. Otsustasid veel jalutada. L ja Inx arvasid et E lasi G sisse, kuid ei lasknud, mille eest L tänulik oli. Lapsed ei uinunud, ema sai pahaseks. E ütles L , et lapsed rahuneksid, peab ta ise rahunema. Lootis, et kõik muutub. Läheb paremaks. Ja, et Genam tagasi ei tuleks. PETTUMUS- L tutvus kohaliku Mariannaga, kel oli 2 a poeg. Esmalt keskendus L elamispinna leidmisele ning seejärel tuleb otsida töökoht. L ei tahtnud oma ema viga korrata,
Taeva palge all August Mälk Romaan algab sellega, kui Tuisu Jüri oma pojale Kustasele linna bussi vastu tuleb. Kustas on viimased 6 aastat merel olnud ja otsustas nüüd koju tulla. Koduteel juba üsna küla lähedal tuleb neile vastu Hilde. Hilde ja Kustase vahel oli kogu aeg midagi olnud ning nüüd oli ta esimene inimene, keda Kustas kodukülas nägi. Tervitasid üksteist ja lubasid veel kohtuda. Lõpuks jõudsid Kustas ja Jüri Tuisu tallu. Seal tervitasid Kustast pisarsilmil ema, vend Kaarel, Kaarli naine Viia (suure kondiga tugev naine) ja nende kolmeaastane poeg Heino
Parun Herbert küsis vaheaja järel koolipreililt, et kas ta ta kodu on Sveitsis. Guvernant vastas, et jah, Genfis. Parun rääkis, et Genfis on nii ilus loodus. Guvernant imestas, et härrale meeldib loodus. Parunihärra vastas, et seal algaski tema looduse armastus. Uus parun küsis,et kas talle pakub huvi eesti rahvas, kui ta selle maa keelt õpib. Guvernant vastas, et talle pakuvad huvi kõik rahvad, kui selle rahva juures pakuvad talle huvi virgad talupojad. Vana parun Rüdiger pahvatas naerma. Tema arust olid need laisad. Guvernant arvas tõemeelega, et talupojad ei söö leiba, vaid turvast. Guvernant ütles veel, et eestlastel pidi olema ilus rahvaluule. Selle peale pahvatasid kõik naerma peale guvernandi. Vana parun ütles, et luuleanne ei tee neid virgemaks ega terasemaks. Lõpuks lahkus guvernant lauast, kui ta sai vastuse, et teda enam seal vaja pole. Preili Marchandist räägiti taga, et kuidas ta julgeb rääkida kõrgema klassi inimestega ja oma arvamust avaldada
Parun Herbert küsis vaheaja järel koolipreililt, et kas ta ta kodu on Sveitsis. Guvernant vastas, et jah, Genfis. Parun rääkis, et Genfis on nii ilus loodus. Guvernant imestas, et härrale meeldib loodus. Parunihärra vastas, et seal algaski tema looduse armastus. Uus parun küsis,et kas talle pakub huvi eesti rahvas, kui ta selle maa keelt õpib. Guvernant vastas, et talle pakuvad huvi kõik rahvad, kui selle rahva juures pakuvad talle huvi virgad talupojad. Vana parun Rüdiger pahvatas naerma. Tema arust olid need laisad. Guvernant arvas tõemeelega, et talupojad ei söö leiba, vaid turvast. Guvernant ütles veel, et eestlastel pidi olema ilus rahvaluule. Selle peale pahvatasid kõik naerma peale guvernandi. Vana parun ütles, et luuleanne ei tee neid virgemaks ega terasemaks. Lõpuks lahkus guvernant lauast, kui ta sai vastuse, et teda enam seal vaja pole. Preili Marchandist räägiti taga, et kuidas ta julgeb rääkida kõrgema klassi inimestega ja oma arvamust avaldada
Mees aga kõndis edasi ukseni ja jõudis koridori. Koridoris ukse juures seisis Allan. Mees pöördus Allani poole, kui Allan ütles, et ta pole praegu teenistuses. Mees läks siis edasi. Koridor läks pikkamööda pimedamaks ja mees kuulis, kuidas auto mootor kuskil töötas ja talle puhkus näkku külm öine õhk, järelikult pidi koridoril olema aken, mille keegi oli avanud. Mees aga jõudis liftini, kuhu ta sisenes ja Bobby tõi mehele ta mantli, kella ja kaabu. Lift hakkas tõusma, kui ta viimaks peatus, leidis mees end lamedalt lumiselt katuselt, tuul puhus siin neljast suunast. Mees läks trepiastmetest alla ja olles maapinnal, leidis ta ennast otse tänavalt. See oli pime ja tühi tänav, aga otse ees kumas valgus ja kuuldus rahvahulga kisa ja kära. Seal oli peatänav, kust mees mõne tunni eest oli põgenenud. Mees oli jälle seal tänaval pärast paariminutilist kõndi. Talle tulid vastu kolm veidi nikastunud
Natuke eelmal elasid Haldjas ja Rebaseneiu. Rebaseneiu tahtis kangesti minna maasikaid otsima, aga oli ju talv ja maasikaid tavaliselt siis ei olnud. Rebane läks Haldja juurde ja muudkui mangus, et lähme. Haldjas jäi lõpuks nõusse ja nad asusid teele. Metsa jõudes ja maasikaid otsides avastasid nad mingi halli laigu ja läksid lähemale. Hall laik osutus Pekkaks. Said siis Pekka, Haldjas ja Rebaseneiu tuttavateks. Siis astusid nende juurde Karu ja Kassikakk. Karu oli ära kaotanud oma julguse võtme ja ei olnud enam nii tugev kui vanasti. Karu oli haldja vana sõber. Metsa tagant hakkas kostma kõige julgema ja kurjema Hundi Susi Suure hulgumist. Susi Suur oli Rohelise Laane (selle metsa) valitseja, keda kõik kartsid. Pekka puges kivi taha peitu, teised jäid aga keset aasa seisma. Susi jõudis siis ka sinna ja hakkas metsaelanikega rääkima. Korraga märkas Susi Pekkat
Leidsid Porthose. 26.D`Artagnan leidis haavatud Aramise külalistemajast ülesse. Aramis tahtis elada edasi oma usuelu. Aramis rääkis oma eluloo usust. 27.D`Artagnan leidis ülesse ka Athose, kes oli majas, kuhu ta jäi, keldrisse peitnud ja nüüd mitte välja tahtnud tulla. D`Artagnan tõi sõbra siiski välja koos teenriga ja mehed jõid ööläbi. 28.Athos ja d`Artagnan sõitsid oma teenrite hobuse seljas tagasi(teenrid olid jala), tagasiteel nägid Aramist ja Porthost. Kõik mehed, koos oma teenritega suundusid ikkagi tagasi oma kodupaika(Prantsusmaale). Kuna aga varustus oli lõpukorral, arvutasid nad kokku, et neil on vaja veel umbes 8 tuhat liivrit(jõudsid koju). 29.Kõik mehed üritasid plaani välja mõelda, kuidas 8000 liivrit saada. Porthos kohtus kirikus oma kunagise armastatuga(advokaadiemandaga). 30.D`Artagnan ja Blanchet suundusid Saint-Germani poole(de Treville`i tallist võetud hobustega)
paika, Nipernaadi ütleb, et ei lahku homme, kuid ta on õnnetu, kuna ta olevat juba oma tädile kirja saatnud. Ta hakkas uuesti rääkima Katariinast ja Maret vihastab. Ta käsib Nipernaadil öelda, kes ta tegelikult ning selle peale Nipernaadi jookseb onnist välja. Kaks inimest tuli Sirvaste kõrtsi poolt. Üks oli Jaanus ja teine mingi proua, kes oli uhkelt riides. Nad läksid Siimon Vaa hurtsikusse Nipernaadit otsima. Maret küsis, kas daam on Katariina Jee, mille peale naine hakkas naerma. Tuli välja, et naine on Inriid Nipernaadi –Toomase naine. Ta rääkis, et Nipernaadi lahkub igal kevadel ja läheb reisima. Maret Nuttis. Nipernaadi astus tuppa ja küsis esimese asjana Mareti kohta. Nipernaadi pakkus Siimonile raha. Nipernaadi käitumisest võib järeldada, et ta ei suhtunud oma naisesse hästi. Maret küsis, kas ta Seeba kuninganna on saabunud ning Nipernaadi ütles, et teda hüüab ta ka raugaeas
peoperemeest ei tundnud ega näinudki seal olemise jooksul. Ka Nick läks sinna. Seal kohtas ta Jordan Barkerit. Koos temaga liikus ta majas ja aias ringi nig kuulis, mida inimesed rääkisid. Arvati, et kuna Gatsbyl on komme sekeldustest igal võimalusel hoiduda, siis on ta kindlasti kunagi millegi halvaga hakkama saanud, mida ta nüüd kiivalt varjab. Arvati, et ta on kas tapnud mehe või olnud sõja ajal saksa spioon. Jordan ja Nick läksid Gatsbyt otsima. Jõudes raamatukokku nägid nad seal meest, kes oli vaimustuses sealsete raamatute ehtsusest (et ei olnud ainult kaaned). Gatsby ja minategelase kohtumine. istusid juhtumisi ühes lauas. Nick algul ei mõistnud, kellega tegu ja hiljem Gatsby ise ütles, et tema ongi peo peremees. Selgus, et mõlemas olid olnud kolmandas deviisis. (seega võis praegune olla juba kolmas kohtumine.) Nick ja Jordan liikusid koos ringi, ühel hetkel kutsus Gatsby Jordani enda juurderääkisid ca 1h.
Ühel päeval istus ta oma täku selga ja ratsutas üksinda lossi poole. Tee peal tuli talle vastu kaks ratsanikku vastu. Need olid Oodo ja Emmi. Nad sõitsid võidu Prohveti- Pärdi koopani. Kui nad Jaanuse juurde jõudsid otsustas Oodo, et tema enam enda märaga enam sammugi ei sõida. Vaid hoopiski Jaanuse täkuga. Kui nad olid natuke aega ratsutanud ja Prohveti- Pärdi koobas hakkas paistma, kihutas Oodo Jaanuse ja Emmi eest ära. Teised püüdsid talle järgi minna. Jaanus ja Emmi nägid, kuidas täkk teepeal olevast august üle hüppas ja edasi ilma koormata metsa jooksis. Kui Jaanus ja Emmi kohale jõudsid lamas, Oodo maas. Jaanus kükitas ta kohale ja rebis südame lähedal olevad riided lahti ja kuulas kõrvaga südant ja ütles, et Oodo on vaid minestanud. Jaanus võttis Oodo endale selga ja hakkas teda Prohveti- Pärdi koopa poole tassima. Kui Jaanus koopa juurde jõudis oli Oodo ikka veel uimane. Prohveti- Pärt andis Oodole mingit läbipaistvad märjukest juua
sõprust rikkuda. Oma hinges aga oli ta rohkem Käämeri poolel, sest Käämer toetas kommunismi. Ahase vendki on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja punakaartlane. Vennad hoolisid üksteisest alati väga. Punakaartlasena aga oli vend Venemaale aetud ja nüüd kui punased ründama pidid lootis Ahas oma venda näha. Kui punased võidavad hakkab Eesti kehtima sotsialistlik kord. Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad sõdureid (saksa) peaväljakul. Nad jäid väljakule seisma ja nägid raekoja tornis sini- must-valget lippu. Saksa ohvitserid tungisid seda kohe maha rebima. Peagu hakati koolegi saksastama. Ühingud hakkasid tegutsema põrandaalustel. Põranda all panid kooliõpilasedki kaitse üles, et kaitsta riiki eesotsas Julius Kuperjanoviga. 12. november tuli Tallinnast teade, et sakslased on valitsuse üle võtnud. Koolide vanemaklasside esindajad kutsuti kokku, et teha oma nn armee
sõprust rikkuda. Oma hinges aga oli ta rohkem Käämeri poolel, sest Käämer toetas kommunismi. Ahase vendki on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja punakaartlane. Vennad hoolisid üksteisest alati väga. Punakaartlasena aga oli vend Venemaale aetud ja nüüd kui punased ründama pidid lootis Ahas oma venda näha. Kui punased võidavad hakkab Eesti kehtima sotsialistlik kord. Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad sõdureid (saksa) peaväljakul. Nad jäid väljakule seisma ja nägid raekoja tornis sini- must-valget lippu. Saksa ohvitserid tungisid seda kohe maha rebima. Peagu hakati koolegi saksastama. Ühingud hakkasid tegutsema põrandaalustel. Põranda all panid kooliõpilasedki kaitse üles, et kaitsta riiki eesotsas Julius Kuperjanoviga. 12. november tuli Tallinnast teade, et sakslased on valitsuse üle võtnud. Koolide vanemaklasside esindajad kutsuti kokku, et teha oma nn armee
2 (August Kask) Ta räägib loomadest ja sellest, kuidas ta ei usalda mitte ühtegi linnalooma, väljaarvatud tõukoeri. Ta oleks tahtnud joodikud ära tappa, kuid ühiskond talle automaati ei andnud. Hukkas kõiki tänavatel enda mõtetes. Selle asemel, et eliiti kosmosesse saata, tahtis ta sinna saata allakäinud inimesi (joodikud jne). 3 (Maurer) Mõtles sekretäriga abielluda (sekretär - varem abielus olnud, ilma lasteta; nad olid koos mere ääres, Maurer püüdis kalu). Nad nägid rannas aeda ja läksid seda uurima. Maurer ütles, et aed oli lammaste jaoks ja et see aed läks merre sisse, sest lambad olid head ujujad. Siis suudles ta naist, et naine rohkem ei küsiks. Suudeldes mõtles Maurer, et võtab naise ära, kuid kui suudlus lõppes, jooksis naine naerdes ära. Nad leidsid mingi lossi (lk 119). Tegemist oli pimedate koduga. Kuu pärast nad abiellusid (selleks hetkeks olid 4 aastat abielus olnud). 4 (Laura) Ikka sama film. Laura seletas Peeterile millest film on.
õe käitumine ja karu olid ta välja vihastanud 10. - Leemetit näris nähtu ja ta oleks tahtnud emale Salmest ja karust rääkida, kuid ei saanud seda teha, sest muidu oleks pere teada saanud, et ta piilumas käis, sellest teadsid vaid Pärtel ja Ints, viimast miski eriti ei vaimustanud - Leemet hakkas Hiiet tihemini külastama, läksid Intsuga sinna, Hiie oli üksinda ja rügas tööd, Ints ja Leemet nägid esimest korda elus nii suur hundikarja, kes kõik ulgusid näljas, Leemet sosistas ussisõnu ja pani nad magama, et nad niipalju ei uluks ja Hiie niipalju tööd rügama ei peaks, õpetas need sõnad ka tüdrukule selgeks, et tal edaspidi lihtsam oleks - vanemad hakkasid imestama, miks küll hundid nii unised on ja enam niimoodi ei õgi, Tambet kutsus isegi kohale Ülgase, kes väitis, et see on metshaldjate töö, kelle unerahu
teenimist. Nimelt tahtsid nad Napoli ülempiiskopi Filippo Minutolo sarkofaagist kõik tema ehted ja varanduse pihta panna. Kuid enne pidi Andreuccios end kaevus ära pesema. Kuna ämbrit polnud siis lasid nad ta köiega sinna alla ja et kui valmis siis sikutab ja nad tõmbavad ta ülesse tagasi. Kuid Sinna tulid kaks korravalvurit ja kas meest jooskid minema. Kuid korravalvurid ei saanud algul aru et see seal kaevus on ning tõmbasid ülesse seda ning kui nägid siis jooksid minema. · Andreuccios sai välja ning lõpuks kohtas neid kahte kellega midi vargusele minema. Niisis nad läksid ja Kui kohal oli siis tõsteti raudkangiga sarkofaagi kaan ülesse ja vaieldi kes sisse läheb aga kuna kaks meest Andreucciost ähvardasid siis ta pidi sisse minema ja asju välja andma. Ta oli kaval ja võttis kohe sõrmuse surnult ära ning siis andis ülejäänud asjad välja. Kuid kaks meest lasid kaane alla ja jooksid minema
mingi salapärane jõud, mis veenab neid Oma Loo võimatuses. Poiss ei saanud küll vanamehe jutust aru, aga tundis huvi selle salapärase jõu üle. Mees siis seletas, et see jõud tundub olevat hävitav, aga tegelikult aitab ta elada Oma Loo järgi. Nad arutlevad sellel teemal päris pikalt kuni lõpetuseks ütleb vanamees: " Kui sa midagi tahad, aitab sind selle saavutamisel salamisi kogu Universium". Siis aga jäävad nad mõlmad natukeseks ajaks vait. Lõpuks hakkas vanamees uurima, et miks poiss just lambakerjus on. Poiss aga seletas, et talle meeldib rännata. Vanamees võrdles teda sama väljaku teises otsas aknapeal askeldava pagarida, väites, et pagar tahtis ka kunagi rännata ja ta teebki seda millalgi, aga hetkel kogub ta varandust. Ja et pagareid tahetakse rohkem oma tütrele abikaasaks võtta kui kerjuseid. Poiss siis pettus ja mõtles oma unistuste neiu külale, raudselt on seal ka pagar. Vanamees aga lehitses raamatut kuni jäi ühe lehel pidama
Vihane kapten sõimas kõiki argpüksideks ja läks üksi üles. S tulistas teda kuulipildujast ja oli pettunud, et ainult ühe neist tappa sai. Lõpuks jõudsid kohale lennukid ja pommitasid künkatippu. Ellu jäi ainult Joaquini, kelle fasistide leitnant kuklalasuga tappis. Seejärel käskis ta kõigil partisanidel pead maha lõigata ja need kaasa võtta. R nägi, kuidas kolonn ratsanikke nende laagri lähedalt mööda liikusid. P ja A käisid hiljem S laagripaika vaatamas ja nägid peadeta laipu. A rääkis R-le veel vägede liikumisest ja R otsustas kirjutada kindralstaapi raporti, et rünnak ära jäetaks. Ta kirjutas raporti valmis ja pitseeris selle S.I.M-i (sõjaluureteenistus) pitsatiga. Raportit saadeti kindralstaapi kohale viima AN. Samas ei uskunud R, et rünnak ära jääb, sest G ainult juhib seda, käsud tulevad aga Madriidist. R mõtles, et võib rünnaku ajal surma saada ja siis kohtuks ta oma surnud vanaisaga
- tütar sõi leiba ja viskas kanadele ka, meenutas kuidas kanu ja kukki sülle võtta saab, aga hetkel seda teha ei viitsinud - tütar mattis oma nuku Manni maha kontpuu juurde vahele - tütar ja ema (HILDA) läksid linna, tütar esimest korda elus, panid end ilusti riide, linna mindi bussiga, kuhu tulid ka ema kooliõde Laine ja tema tütar Ann, bussijuhiks oli Ants, keda kõik teadsid - ema ja tütar käisid linnas ringi, istusid pargis ja kuulasid valjuhääldist lastekoori, nägid tuvisid, teisi emasid ja lapsi, jäätist - ema ja tütar sõid koos rosina-koorejäätist, seejärel läksid kirikut vaatama - läksid külla Sennile, kellel oli taks, jäid ootama Heinot, kes koju jõudes väljastaks emale seanahatõendi - tütar läks õue Senni lapsega Heljuga mängima, läksid puukuuri, kus olid lambavillad ja nahad ning hakkasid neis hullama - Helju andis talle papist nuku, mis oli ilus ja lausa läikis, seejärel läks tütar tuppa ja nõudis
Õde oli siis venna käest küsinud, et mis jutt see on , Priidu rääkis talle, et rüütlid ajasid teda kelmustüki pärast taga, aga kätte ei saanud. Eile sõitis ta hobuse seljas metsa, tagasi tulles aga hobune puudus, ta oli enda päästmiseks hobusel minna lasknud ja ise puu otsa roninud. Pisut hiljem oli Maie üksi õues olnud, kui värava taga kostus kisa ja värav lahti kästi teha. Maie siis avas värava ja nägi kahte uhket rüütlit ja hulk ratsamehi. Rüütlid astusid tuppa, noorem neist võttis Maie ümbert kinni, nimetas teda ilusaks, tahtis Maie nime teada ja talt vägisi musi saada. Maie aga oli ta käest lahti rebinud, jooksnud kõrvaltuppa ja peitnud end pimedasse salaurkasse kus oli ka Priidu. Kõik mis elutoas räägiti oli kuulda. Otsiti läbi kõik kohad majas, peale peidupaiga. Kui komtuur tahtis Priidu leidmiseni ema kinni siduda ja lossi sügavamasse kongi visata hüppas Priidu välja ja ütles, et võtke mind aga minu ema ärge puutuge
karmimaks. Lõpuks jõuti pärale ja läbi saju tõldade poole minnes märkas Harry oma metsavahist sõpra Hagridit, kes viis 1.klassi lapsi traditsionaalsele sõidule üle järve. Sõbrad istusid ühte tõldadest ja sõit lossi poole võis alata. Tõllad veeresid väravast sisse, tiivuliste metskultide vahelt läbi ja mööda sissesõiduteed, kõikudes ohtlikult tuules, mis hakkas kiiresti tormipuhanguks muutuma. Õpilased astusid lossi fuajeesse ja sealt edasi suurde saali, mis nägi välja uhke nagu alati ning oli kooliaasta alguse pidusöögiks ehitud. Kuldsed taldrikud ja peekrid hiilgasid sadade küünalde valguses, mis hõljusid laudade kohal õhus. Neli pikka majalauda olid lobisevate õpilastega ääristatud ning saali otsas istus viienda laua taga, näoga õpilaste poole, õpetajad. Harry, Ron ja Hermione läksid Slytherini, Ravenclaw ja
sõpruse, õlle ja vihtlemise eest XXVI - Voitinski ja Indrek said sõpradeks ka väljaspool sauna, ta kutsuti Voitinski nimepäeva tähistama Slopaševi juurde, oli ainukene õpilane seal - kõik jõid, püüti ka Indrekut täis joota, sest siis pidavat ta õigeks sõbraks saama - vaieldi erinevate asjade üle: inimese, jumala, maailma, Indrekule tundus see mõttetu ja ta tüdines selles ning lahkus - järgmisel päeval tahtis Indrek teada saada, kes vaidluses peale jäi, läks seda Koovilt uurima, kuid sai vastuseks, et see ei puutu temasse XXVII - linna tuli tsirkus, mis köitis kõigi tähelepanu, isegi Mauruse - Maurus pakkus poistele, et kes tahab tsirkusesse minna, tulgu tema juurde, sest tema käest saab pileti poole odavamalt - õpilased käisid karjakaupa tsirkuses - peale tsirkuses käimist, kus ka maadeldi, hakkasid kogu Mauruse kooli poisid järsku oma lihastele tähelepanu pöörama, isegi Indrek - pärast tsirkuse lahkumist kestis poiste seas rammuvaimustus veel pikalt
Ühel päeval istus ta oma täku selga ja ratsutas üksinda lossi poole. Tee peal tuli talle vastu kaks ratsanikku vastu. Need olid Oodo ja Emmi. Nad sõitsid võidu Prohveti- Pärdi koopani. Kui nad Jaanuse juurde jõudsid otsustas Oodo, et tema enam enda märaga enam sammugi ei sõida. Vaid hoopiski Jaanuse täkuga. Kui nad olid natuke aega ratsutanud ja Prohveti- Pärdi koobas hakkas paistma, kihutas Oodo Jaanuse ja Emmi eest ära. Teised püüdsid talle järgi minna. Jaanus ja Emmi nägid, kuidas täkk teepeal olevast august üle hüppas ja edasi ilma koormata metsa jooksis. Kui Jaanus ja Emmi kohale jõudsid lamas, Oodo maas. Jaanus kükitas ta kohale ja rebis südame lähedal olevad riided lahti ja kuulas kõrvaga südant ja ütles, et Oodo on vaid minestanud. Jaanus võttis Oodo endale selga ja hakkas teda Prohveti- Pärdi koopa poole tassima. Kui Jaanus koopa juurde jõudis oli Oodo ikka veel uimane. Prohveti- Pärt andis Oodole mingit läbipaistvad märjukest juua
annaabi.ee 
