surmajärgsesse ellu. 7) Kuidas kujutati inimest egiptuse poosis? Inimesi kujutati egiptuse pärases poosishoogsalt sammudes, jalad küljelt, rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. 8) Mis on tsikuraat? Kirjelda seda! On kõrge torn templite juures, mis astangutena ahaneb ülespoole. Selle külgi katsid terpid ja muud väljaehitised. Templi ukseni jõudmiseks tuli tonile mitu ringi peale teha. 5060m. 9) Milliseid stseene (teemasid) armastati kujutada Assüüria reljeefidel? a) Võidetud lahinguid või õukonnaeluosavalt on edasi antud üksikasjad, samal ajal on inimesed terviklikkud, kuid siiski tardunud ja liikumatud. b) Jahistseene loomadesthoopis teistsugused, hoogsad ja loomulikumad. Kaastunnet avaldatavana on loodud lõvijaht;reljeefidel surmapiinades vaevlevad loomad. 10) Kirjelda Mükeene lõviväravat! (või joonista see)
kui ka üksikasjades. · Kolossaalorder ja sammassportlikus. · Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud. · Klassitsistlikule arhidektuurile on omased lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus. · Ampiirstiil kaldus rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole, need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini ehitusarhidektuuri tellijatele. · Armastati siiski ka ümarkaari ja kuppelehitisi. · Kasvas lihtsuse, sümmeetria ja tasakaalu taotlus. Sisekujundus : · Rokokoolik kergus ja asümmeetria asendusid rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. · Kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt. · Ornamentika muutus sõltuvaks kreeka ja rooma eeskujudest. · Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne.
sümboliseerisid kammiti keskelt kaunistati sel lahku. juuksed aastakümnel Põskedele sulgede või naiste seisundit langevad vääriskinidega. ühiskonnas. juuksed seoti *Juuksed lõigati taha rulliks lühikseks." (Kardinasoeng) 5 1920-1929 6 RÕIVAMOOD Seda on nim.fläpperite e. vabameelsete naiste, aga ka dzässi ajastuks. Armastati kanda mugavaid riideid Korsetist loobuti lõplikult ning moodi tuli langev särkkleit, mis esmakordselt paljastas jalad. Naised hakkasid end silmatorkavalt meikima. Figuurilt armastati pikk ja peenikest inimest Moeiidolid: Josephine Baker,7 Louise Brooks 8 SOENGUMOOD Kõige kantum soeng 1920a. Oli poisipea. Juukseid hakati värvima, millest saadi tihti mürgitus. Soengute nimed olid lõbusad nt. Moana, Chesterfield, mis tuli meeste mantlimoe järgi. Valmistati parukaid
oli huvi ümarkaarte ja kuplite vastu. Märksõnadeks võiksid olla lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus. Vene arhitektid: 1. de la Mothe-Kunstide akadeemia hoone, Gostinõi Dvor 2. Rinaldi-Marmorpalee Neeva kaldal Levisid ka ilma praktilise ülesandeta ehitised: triumfikaared, võidusambad ja auväravad. Sisekujundus Sisekujunduses asendus rokokoolik kergus rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Seinapannoode kasutamine jäi püsima. Armastati kasutada hammaslõiget, meandrit, helmisnööri, munavööti ja trofeekimpe. Mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. Klassitsistlikus interjöris armastati kuldornamente valgel, tumepunasel ja tumesinisel seinal. Hakati kasutama paberist tapeeti. Skulptuurid Klassitsistlikus skulptuuris kasutati kõige enam marmorit. Skulptuurides kasutati süzeezid antiikmütoloogiast. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud alastifiguurid.
Sambaid, ümarkaari ja kupleid 8. Milliste sõnadega iseloomustad klassitsistlikku arhitektuuri? Lihtsus, rangus, reeglipärasus 9. Kes olid kaks kuulsaimat vene arhitekti ja mille nad on kavandanud? De la Mothe, kes kavandas Kunstide Akadeemia hoone; Rinaldi, teoseks on Marmorpalee Neeva kaldapealsel 10. Millised ehitised veel klassitsismis levisid peale paleede? Triumfikaared, võidusambad, auväravad 11. Millised muutused toimusid sisekujunduses? Milliseid motiive armastati? Sisearhitektuuris asendus rokokoolik kergus juba varaklassitsismi päevil rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Seinapannoode kasutamine jäi püsima, kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt. Levinud motiivideks olid hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt. 12. Milliseks muutus klassitsismi ajal mööbel võrreldes rokokooliku mööbliga? Mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. 13
tundeid ja kirgi. Uuriti meelte maailma, tunti huvi üksikisiku kogemuste ja läbielamiste vastu. Tekkis mina - kultus. Romantism kaldus unistuste-ja fantaasiamaailma.Romantikuid huvitas ka olemise hämaram poolõudused, müstika, surm Hakati nägema paralleele inimese sisemaailmas ja looduses toimuvate protsesside vahel. 2) Uuendused: vormiline mõtlemine - vormiosade piirid avardusid ja hägustusid; harmooniat rikastati kromatismidega; rütmika muutus vaheldusrikkamaks; tempo - armastati suuri äärmusi, kasutati agoogikat; dünaamika - nüanssiderikas; hakati huvi tundma vanamuusika vastu; suurenes ilmaliku muusika tähtsus; süvenes huvi rahvamuusika vastu; pillid said tänapäevase kuju; kammermuusika lemmikpilliks klaver; tekkis virtuoosikultus; tähelepanu keskmes 3) Uued zanrid: soololaul, sümfooniline poeem; kammerlikud väiketeosed klaverile; klaveritranskritsioonid; operett. 4) Ferenc Liszet (1811-1886) - 19
välisilmet. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kui San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on erinevad, küll aga armastati väga kupleid. Kõige levinum oli ristkuppelkirik, selle põhiplaan meenutab kreeka risti, mille keskosas kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Hagia Sophia ja San Vitale kiriku seinad on kaetud värvilistest kivikestest ja
Rokokoo (prantsuse rococo, rocaille tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias) kasvas välja barokk-kunstist. Lühike, ent hiilgav õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Oli enim levinud Prantsuse õukonnas. Maalikunst "Palverännak Kythera saarele", Antoine Watteau Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Skulptuur
11. Kirjelda mustafiguurilist vaasimaali Nüüd tulevad vaasimaali ka inimesekujutised Sageli kujutatakse eeposte kangelasi, jahi ja võitlusteemad Kujundid kantakse vaasile musta lakiga Kunstnikud hakkavad vaase allkirjastama Kõige tuntum mustafiguuriline vaas on nn Francois` vaas (krateer) Kasutati ka vöönditena kujutamist nagu Egiptuseski 12. Arhitektuur hellenistlikul ajastul milliseid hooneid armastati kõige enam rajada? Too vähemalt 2 näidet! (3p) Kõige rohkem armastati rajada templeid. Nike tempel, Parthenon, Poseidoni tempel Paestumis
Lihtsus, rangus, reeglipärasus 10) Kes olid 2 kuulsaimat vene arhitekti ja mille nad on kavandanud? Antonio Rinaldi kavandas Marmorpalee Neeva kaldapealsel Carlo Rossi kavandas Peastaabi kaarhoone, Mihhailovskoje palee (praegune Vene Muuseum), Aleksandra teatri ansambli 11) Millised ehitised veel klassitsismis levisid peale paleede? Võidusambad, auväravad, triumfikaared 12) Millised muutused toimusid sisekujunduses? Millised motiive armastati? Rokokoolik kergus asendus varaklassitsismi päevil rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Seinapannoode kasutamine jäi püsima, kuid dekoratsioon muutus. Levinud motiivideks olid hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. 13) Milliseks muutus klassitsismi ajal mööbel võrreldes rokokooliku mööbliga? Mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. 14) Milliseid värve armastati klassitsistlikus interjööris?
kullatud ornamendid. Nendeks olid seintel asetsevad ohtrad kaunistused. Need olid kumerad puuliistud, mis olid hargnenud ja on keerdus. Akende ja uste läheduses võis sageli näha kujukesi. Tavaliselt olid nendeks inimeste kujutised. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Kasutati palju ebasümmeetrilisi ornamente, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju. Maalikunst Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, värisevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval kasutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Skulptuur
Lapsi. Rõivastus tuunika, jalas sandaalid, pükse ei kanta, pidulik oli tooga. Kreekas oli kitoon, himation, pükse ei kantud ja jalas sandaalid. Toit Vaesed jahupuder, puu-ja juurviljad, kalatoidud. Rikkad jahupuder, puuviljad juurviljad, ja lihatoidud. Jook oli piim ja lahj. Vein. Elamud nelinurksed kivist majad, keskmes avatud katusega ruum AATRIUM selle keskmes bassein 7. Millist meelelahutust armastati roomas, millist mitte? Võrdle kreekaga Roomas ei peetud spordist nii palju lugu, kui Kreekas, armastati närvikõdi tekitavaid vaatemänge kaarikute võidusõit, gladiaatorite võitlused. Teater ei olnud nii oluline kui kreekas, see oli rohkem rahva lõbustamiseks, mitte nagu kreekas, kus käsitleti igast probleeme. 8. Mis riigiametnikud töötasid roomas? Kaks konsolit sõjaväe juhid, Preetorid õigusemõistjad, Tsensorid-kodanikeloendaja. 9
kaunistused. Need olid kumerad puuliistud, mis olid hargnenud ja on keerdus. Akende ja uste läheduses võis sageli näha kujukesi. Tavaliselt olid nendeks inimeste kujutised. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Kasutati palju orvandeid, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju. 3 Rokokoo maalikunst Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Skulptuur ja tarbekunst
Bütsantsi kunsti iseloomustab bütsantsilik toredus ,kuid see on tugevalt mõjutatud religioonist ja Kreeka kunstitraditsioonidest. Bütsantsi mosaiigid on värvilistest kividest ja sädelevast klaasist, neil domineerivad lilla, must ja kuldne ning neil kujutatud inimfiguurid on karmiilmelised ja pikaks veninud. Vana-Rooma kunstis on palju võetud etruskidelt aga kõige enam Kreeka kultuurist. Vana-Roomas kaunistati kõige esinduslikumad ruumid maalingutega. Mosaiikidega armastati kaunistada ruumide põrandaid. Ka Vana-Rooma mosaiigid on värvilistest kividest ja klaasist.
Suursuguseid ja elegantseid aristokraadiportreid. Portreemaalis- paraadportree Portreede peen ttlus ja krge vrvikultuur Suureprane vaikelude - natrmortide maalija HOLLAND Hollandis seevastu aga omandas lihtsama, kodusema ilme. Tagasihoitumaks ja lbinisti realistlikuks, tetruuks. Enamasti olid pildid kodanlaste elutubadesse, siis tehti nad mtmetelt vikesed- vikesteks hollandlasteks Eriti armastati anri- ehk olustikumaali. Elumnude nitamise lesannet teenisid ka natrmordid. Kallid hbenud, kristallpeekrid, lbi-paistavad klaasid vi siis tumedal taustal erendavad lillekimbud, vaagnad kpse puuviljaga, mida vluva pisiasjana tiendab mni putukas vi liblikas, samuti terved laua-tied jahisaaki - selliseid asju armastati kujutada neil piltidel. Imehsti on hollandi natrmortidel edasi antud erinevate esemete materjal.
kunstis. Ka ehitati siis kirikule juurde kõrged minaretid, mis muudavad suuresti ta välisilmet. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Eriti armastati kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või ümmargune või hulknurkne kõiki neid nimetatakse tsentraalehitisteks.
LAURI LUHA BAROKK BAROKK MUUSIKA • Hakati looma teoseid kuulamiseks • Tekkisid elukutselised muusikud • Algas vokaal ja instrumentaalmuusika võidukäik • Polüfoonilise muusika asemele hakkas tekkima monoodiline • Barokkmuusika helikeel on kummaline • Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid • Armastati tempo ja dünaamikakontraste BAROKK PILLID • Viiul – ansambli ja soolopill • Klavessiin • Klavikord • Orel • Positiivorel • Klaviirimuusika BAROKKI STIILID • Aaria – Väga levinud soololaulu vorm • Kantaat – Ulatuslik ja pikk vokaalteos ühele või mitmele solistile • Instrumentaalkonstert – Muusikateos, mis oli mõeldud rahvale • Süit – Instrumentaalteos, kus muusika oli tehtud tantsu rütmis • Fuuga – Polüfoonilise muusika keerukas ja arendatud
Abstraktne ekspressionism & Fotorealism { Tallinna Humanitaargümnaasium 12. A Tamm Maria Abstraktne ekspressionism 1950 ndatel aastatel peeti abstraktsionismi ainuvõimalikuks läänemaailma kunstivormiks. Kuigi kasutati erinevaid maalimisstiile, oli olulisel kohal emotsionaalne sisu, enda tunnete ja kogemuste väljendamine. Armastati ka suuri lõuendeid. Põhiliselt jaotatakse abstraktsed ekspressionistid kahte rühma: 1) Tegevusmaal kus kunstnikud kandsid värvi lõuendile hoogsalt. Rohkesti on nendes töödes nâha dramaatilisust ja emotsioone. 2) Värvivälja maalikunst teosed näevad välja "Nr.31" rahulikumad, kuid nendes on kasutatud värvuste
Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi.. Moes olid gobeläänid (kootud piltvaip v tapeet) Tihtipeale olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit - see on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. Tarbekunst Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist. Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed. Neid hakati esimesena valmistama Meissenis, kus lõpuks oli avastatud seni Aasiast toodud portselani valmistamise saladus. Moes oli kõik hiinapärane. Skulptuur
Nendeks olid seintel asetsevad ohtrad kaunistused Need olid kumerad puuliistud, mis olid hargnenud ja on keerdus Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks Kasutati palju orvandeid, taimemotiividega Oli tunda Aasia mõjutusi Hiinast toodi portselani ja nipsasju Akende ja uste läheduses võis sageli näha kujukesi Tavaliselt olid nendeks inimeste kujutised Maalikunst Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine Võbelevat valgust Salapärase meeleoluga maastikutaustu Maalilisust Õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisipastelle Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst Click to edit Master text styles Second level
Renessanss 14-17 saj. Barrokk 17-18 saj. Klassitsism 18 saj. II pool - 19 saj. Romantism 19 saj. Modernism praegune aeg Vanaaja muusika: Väga kõrge arengutaseme saavutas muusikakultuur juba muistsetes orjanduslikes riikides nagu Egiptus, Babüloonia, Hiina, India, Süüria ja Palestiina. Vanaajal oli muusikal väga suur tähtsus, seda võrreldi jumalate keelega. Ka jumalaid peeti muusikuiks. Antiikaja rahvaste muusika kultur oli erinev. Egiptuses armastati suursugusust ja väärikust, Idamaades aga eelistati eeskätt lärmakat muusikat.Vaatamata kõigele on antiikaja rahvaste muusikal ka palju ühiseid jooni. Muusika kuulus tavaliselt tantsu ja luule juurde. Selline luule ja tantsurütmidega seotud muusika oli tavaliselt ühehäälne. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika 5-4 saj. e.Kr Kreekas, kus omistati muusikale ka väga olulist ühiskondlikku tähtsust (Dionysose pidustused). Muusika keskajal:
15.) Prantsusmaal 17. sajandil ehitati Versailles' loss, iseloomulik see on ajalooline ning suurejooneline regulaarpark, mis kuulub versaille´i lossiansamblisse 16.) Claude Lorraine ta oli üks juhtivaid ideaalmastiku viljelejaid ja klassitsistliku maalisuuna peaesindaja.Eriline panus on aga valguse meisterlik esitamine. kui kompositsioonilt on tema tööd sarnased, siis iga teos erineb teistest valguse käsitluse poolest. teda peetakse esimeseks päikesemaalijaks 17.) rokokoole iseloomulik Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. põhjustas seda et euroopas oli Hiilgav õitseaeg 18.) Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku oli pandud poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Nendeks olid seintel asetsevad ohtrad kaunistused
klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Klassitssisliku ehituskunsti näiteks on Pariisis asuv Pantheon. Klassitsismi sisekujundus Ka sisekujunduses hakkas klassitsismile omane sirgjoon välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud. Klassitsisliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mida eriti armastati Klassitsism Eestis Perioodi 177090ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Perioodi 180030 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud. Sellele järgneb nn järelklassitsismi periood, mil valitsenud historitsismis kasutati sageli veel endiselt klassitsismi elemente või (harvemini) ehitati endiselt klassitsismi reeglitest lähtuvalt
ka arhitektuurielemente ja ornamente. Sageli maaliti seinale uks ja sellest avanev vaade aeda või teise ruumi, mille avadest paistavad fantastilised ehitusdetailid, ornamendid, inimfiguurid ja palju muud. Portreede puhul lähtuti samuti inimese iseloomu ja isikupära väljatoomisest. Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega - väikestest värvilistest kivi- või klaasikildudest koostatud piltidega. Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. Mosaiigid on väga meisterlikud oskuslikult on edasi antud keerukaid poose ning valguse ja varjude mängu. Roomas levis ka tahvelmaalikunst. Stiililt olid need lihtsad, kuid realistlikud. Neid on aga säilinud väga vähesel määral Egiptuses.
· Värv jäi tagaplaanile Varaklassitsistlik maalikunst: · Hakkasid kehtima normid, millest üleastumist peeti lubamatuks · Mehisus · Eetilised väärtused · Kunst pidi olema õpetlik ELISABETH LOUISE VIGEE-LEBRUN · Rokokoo läheb üle varaklassitsismiks · Soojatundeline · ,,Kuninganna Marie Antoinette sinises sametkleidis" · Autoportree Kõrgklassitsistlik maalikunst: · Süzeed antiikajaloost, mütoloogiast · Armastati motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega · Maalide ülesehituses võeti eeskujuks kõrgrenessansi meistrite teoseid · Inimestel tardunud, teatraalsed poosid · Pildi ülesehitus tasakaalukas, sümmeetriline , rahulik · Tihti pildis ainult 2 plaani esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus , ja peaaegu detailideta taust · Vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu · Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv, vaese koloriidiga
mõeldud mitte kirikute või losside seintele, vaid kodanlaste elutubadesse, siis tehti nad mõõtmetelt väikesed. Selle järgi ongi hakatud osa hollandi kunstnikest nimetama "väikesteks hollandlasteks", ehkki nende teened olid kõike muud kui väikesed. Eriti armastati zanri- ehk olustikumaali. Pieter de Hooch (1629-1684) maalis hubaseid hollandi kodusid ja õue. Naisi köögis, pitsi niplamas, kirja lugemas, üldse rahulikke argitoimetusi näeme Jan Vermeer van Delfti (1632-1675) intiimsetel piltidel. Tavaliselt toimub tal tegevus siseruumis, kuhu külje pealt aknast langeb mahe valgus, pannes särama mõne pärlikee, heleda juuksekihara või tooli polstrinaela. Vermeeri armastatuimad värvid on sinine ja kollane. Vermeeri arvuliselt
kujutatakse loodust nautiva seltskonna vabaõhupidu. Levinud olid ka nn. lamburistseenid, kus kaunilt rõivastatud armunudõukondlasest karjusepaar oli ilusa maastiku taustal. ● Rokokooajastul levinud hiina kunsti mõjul lisati maalidele hiinapäraseid detaile, seetõttu räägitakse lausa nn. hiinatsemisest – chinoiserie. Luksuslikud ja eksootilised materjalid sobisid rikastama sisekujundust. Vahel kasutati buduaaride seinte katmiseks hiina siidi ja armastati portselannõusid. ● Kompositsioonis järgib lainetav ruum diagonaale ja oluline on kõverjoonte vastandamine. Armastati võbelevat valgust ja salapäraseid maastikutaustu. Peenes joonistuses hajuvad piirjooned, figuurid elustuvad tantsisklevas poosis. Rokokoomaali naisetüüp on meeleline, veidi väljaveninud proportsioonidega. Joonega toodi esile nt. kaljude teravad servad, kangaste voldid ning puude kõverused. Dekoratiivansamblite kunstlik ning väikeste maalide
klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. JOSEPH HAYDN (1732-1809) Teenistus Ungari vürst Esterhazy õukonnas Reis Londonisse-loominguline vabadus Muusika selgepiiriline ja tasakaalukas Tähtsamad teosed:104 sümfooniat, ooperid-laulumängud, messid-oratooriumid
polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Muusikat muudeti aktiivseks motoorsusega (rütmiga), kõige rohkem armastati ooperit ja instrumentaalmuusikat. Barokkooper oli hiilgav lavateos, mida esitati õukonnas. Seal olid ka toretsevad kostüümid ja dekoratsioonid. Aariad olid keerukate käikudega ja näitasid laulja meisterlikkust ja hääle ilu. Oopereid hakkasid kirjutama Monteverdi (Cladio) ja Händel (F.) Johann Sebastian Bach 1685 1750. Peamised märksõnad barokkile on järgmised: · Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks · Ilmaliku muusika võidukäik
(muusika+poeesia). Etendustel osales koor, maskeeritutena satüürideks (kandsid soku sarvi), et saateks mängiti ka pille. Paljud muusika terminid ulevad vanakreekast. Kreeklased pidasid tragöödiaid kõrgemaks kunstiks, sest seal liitusid mitmed kunstiliigid (nt.muusika, luulekunst, näitlemine). Tuntuim eepos ,,Kuningas Oidipus". VanaKreeka tragöödia sai hiljem eeskujuks ooperile. Ka VanasRoomas oli muusika tähtsal kohal. Eriti armastati pillimängu ja sageli esinesid terved orkestrid. Muusika oli peamiselt meelelahutuseks ja tihti korraldati suure publiku ees muusikute võistlusi. Võitjaid pärjati loorberi pärjaga.
Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks. Guillaume de Machaut (1300 1377) - keskaja väljapaistvaim helilooja, nn. viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral, harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel) , olid isanda muusikalised nõustajad ja ka heliloojad. Rahva hulgas rändkunstnikke armastati, sest nad olid uudiste ja teadete toojad. 13.sajandist alates tagas linn rändmuusikutele kaitse. Loodi tsunfte, kuhu koondusid ka muusikud. 15.saj. said paljud neist linnamuusikuteks. kes olid linna palgal. Kirikusse ei lubatud pillimuusikat kui paganluse sümbolit väga kaua aega. Enamik Euroopas kasutatavaist pillidest on idamaise päritoluga ning tulnud siia kas Bütsantsist või toodud araablaste poolt läbi Põhja-Aafrika ja Hispaania.
Prantsusmaal: 1)1760-1790 Louis XVI stiil 2) 1790-1800 direktooriumistiil 3) 1800-1820 ampiirstiil 2)Arhitektuur.Kust võtsid klassitsismiajastu arhitektid eeskuju? Eeskujuks antiikehitised.Kasutati palju üle kahe korruse kõrguvaid sambaid ja antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitised. Levinumad motiivid-meander, munavööt, hammaslõige. seinapaneelide dekoratsioon muutus sümmeetriliseks. varaklassitsismis armastati rippuva rätiku ja vaniku motiivi. ampiirstiil- vaasid, urnid, looberpärjad, tiivulisd sfinksid. direktooriumistiil- pompeji seinamaalidelt laenatud motiivid. 3)Skulptuur.Kust võeti eeskuju?Materjal.Kuidas kujutati inimesi(ka kaasaegseid)?. Eeskuju võeti antiigist.Materjaliks oli marmor.Keha kujutati hästiarenenuna,harmoonilisena,eelistatult alastifiguuridena.Kaasaegsete portreid püüti lahendada kreekapäraselt-neile anti vastav näoilme,poos ja isegi riietus. 4)Maalikunst
õrnemaks muutumine · Kuulus meister Edme Bouchardon (1698-1762) - "Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" väljendab täpselt rokokoolikku valumaadi. · Clodion (1738-1814) - kujutas lõbusaid nümfe ja faune. · Kuulsamaid Rootsi kunstnikke Johan Tobias Sergel - Tema motiivid on enamasti antiimütoloogilised · Jean- Antoine Houdon Diana Rõivamood Maalikunst · Maalid väga dekoratiivsed · Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust · Õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle · Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambakarjuseid Antoine Watteau. Armastuse nauding Antoine Watteau. Gilles Francois Boucher Venuse tualett Francois Boucher. Pastoraalistseen. Francois Boucher. Madame Pompadouri portree.
Samuti suurenes muusika olulisus ilmalikemal üritustel seda kasutati tantsuks ja pidudel saateks, muusika käis kokku ka luulega. Muusikat seostati tugevalt jumalaga, seda peeti taevalikuks ja omistati ka võlujõudu; arvati, et jumala hääl sarnaneb pillihäälega. Muusikuid austati väga ja seda, kes oskas mängida, peeti jumalaga ühenduses olevaks ning eriti tähtsaks. Ka vaaraode jaoks oli oluline muusikute lähedus. Muusikatavad erinesid kultuuriti. Näiteks armastati Egiptuses suursugust ja väärika rütmiga muusikat, mida kasutati küll peamiselt kõrgkihi ürituste ja tähtsate usuliste rituaalide jaoks; Süürias jällegi lärmakat muusikat. Babüloonias tegeleti põhiliselt muusikateooriaga ja oluline oli seaduspärasus. Põhiline osa muusikategemisel oli ka pillidel ning kuna piirkonniti erinesid pillide tegemise võimalused, tulid ka need välja erineva kõlaga. Pillidest olid peamiselt levinud keel- ja puhkpillid, oli ka erinevaid löökpille
Hiilgeaeg Euroopas 17301780. aastatel Tekkis Prantsusmaal, levis Saksamaal ja mujal Euroopas Enim levinud Prantsuse õukonnas. Arhitektuur Arhitektuur suunatud interjöörile Loobuti sammastest ja rasketest elementidest Kasutati peegleid ja seinad olid heledad. Peterof'i palee Trevi purskkaev Maalikunst Dekoratiivsed maalid, kaunistasid interjööri Armastati heledaid toone: helesinine, roosa Kasutati õlivärve ja pehmetoonilisi pastelle Sageli kujutati rokokoomaalis lambureid Mütoloogilised Veenust kujutavad ja pastoraalsed stseenid. "Palverännak Kythera saarele", Antoine Watteau François Boucher http://album.ee/node/19002985/50158321 Skulptuur Eelistati portselani ja pisiplastikat Enim viljeleti aiaja pargiskulptuuri.
Vesti kaunistas mõõda põrandat lohisevate otstega pikk lehv. Tolle aja silueti rangust kompenseerisid riiete erksad värvid. XIII sajandil võeti kasutusele ka pitsid, mille läbipaistvus kutsus esile kirikutegelaste pahameele. Nad püüdsid igati pitside levikut takistada. 1398. aastal keelas kirik vestide ja tikitud särgi kandmise. Neid lubati kanda vaid pruutpaaridel. Laulatus keskajal Valge laulatuskleit ja pruudiloor tulid kasutusele suhteliselt hiljuti. Üldiselt armastati keskajal erksavärvilisi rõivaid, valget peeti liiga tagasihoidlikuks. XV sajandil kandsid Itaalias mõrsja ja peig karmiinpunast sametit ja atlassi. Leekivpunasesse kleiti rõivastusid pruudid veel kuni XVIII sajandini. XVI sajandil, kui Euroopas domineeris hispaania mood oma süngete toonidega. Pulmariiete suursuguseimaks materjaliks peeti musta põhjaga kuldbrokaati. Järgmisel aastasajal kuulus elegantseima mõrsjarüü au mustale sametkleidile, mille alt paistis välja
jumalakujud puudusid. Portreeskulptuur- keiser Tiberiuse pea ; noore roomlanna portree. Rooma kunsti mõjutas hellenistlik kultuur. Portreed olid realistlikud, loomulikud. Isikupärasemad kui Kreeka omad. Rikkad roomlased hakkasid kunsti koguma. Hakati valmistama koopiaid. Keiser augustuse marmorkuju- tehtud 2.saj , on tehtud ,,odakandja" järgi. Rooma maalikunst on vähe säilinud, meisterlikult väljendati loodust, püüti anda edasi materjali (marmorit), armastati silmapetteid, tahvelmaale tehti- freskosid seinale, mütoloogilised teemad, natüürmordid.
Seinad kaeti peeglite ja pannoodega, mida ümbritsesid taimemotiividest raamid ja tihti olid need värvitud kuldseks. Kasutusele tulid orvand- sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. SKULPTUUR Skulptuurid on pehmed ümara vormiga ja mõõtutelt väikesed. Valmistamiseks kasutati portselani. Kujud olid värvilised. Kujutati skulptuuris putosi (paljas paks poiss) ja amoreti (tiibadega puto). Kujutati ka lambureid (lamburiteks rõivastatud aadlikud) MAALIKUNST Armastati heledaid pastellseid toone. Maalidel kujutati lembestseene, taustaks maaliti loodust koos võbeleva valgusega. ANTOINE WATTEAU (1684-1721) rahvuselt oli flaam, kes sündis Belgia.Prantsuse piirilinnas. Kunsti läks õppima Pariisi. Õppis suurmeistrite töid kopeerides. Maalis kahel teemal: Lembestseenid ja aiapeod, teater, näitlejad. ''Sõjalaager'', ''palverännak ziterra saarele'', ''Mezitino kitarriga'' THOMAS GAISSBOROUGH (1727-1788)
Fassaad muutus kogu välisehitise tähtsamaks osaks, kuhu rajati arvukalt dekoorielemente. Barokki ongi kerge ära tunda paarissammaste ja paarispilastrite järgi fassaadil. Barokkehitiste siseseinad kaeti sageli värvilise marmoriga, maalide ja skulptuurkaunistustega. Itaalia arhitektidest olid kõige väljapaistvamad Giovanni Lorenzo Bernini ja Francesco Borromini. Maalikunsti iseloomustavad üldjuhul rahutud pildid. Jäädvustati meelega ebatavalisi poose ja ägedaid liigutusi. Armastati kujutada peamiselt jõulisi, võimukaid inimesi. Ajastu suurimaid maalijaid oli Hollandist pärit Rembrant, kes lõi üle 700 maali ja graafilise lehe. Itaalia meistritest oli kuulsaim Caravaggio. Barokiajastu skulptuur oli tihedalt seotud arhitektuuriga. Viljeleti dekoratiivplastikat, mis pidi kaunistama hoonete fassaade, interjööre ning parke. Skulptuuri vormikõne oli maaliline. Seda saavutati rohkete detailide, arvukate põimumiste ja valguse-varju kontrastiga. Inimesi kujutati
Franz Shubert(1797-1828)-Austria helilooja. Pärit Viini ees linnast .isa kooli õpetaja, peres armastati muusikat.11a. asus Viini konvikti, kust sai muusikalise hariduse.20 a. pühendus ainult muusikale. Armastas laule kirjutada. Enamasti lühikesed klaveripalad .Kuid ka suurteoseid(10 sümf., 19 ooperit,laulumänge,17 keelpillikvartetti,22 klaverisonaati) Laule üle 700.Hakkas esimesena ühendama laule tsüklitesse(Soololaulu tsükleid ühendab süzeeline arendus, ühine demaatika) 1823-soololaulu tsükkel 20-st laulust "Uus möldrineiu" Klaverisaade on võrdne lauluga annab edasi laulu sisu
Keskaja linn Linnade tekke eelduseks oli käsitööliste kihi teke, mis elavdas kaubandust. Linna keskpunktis olid turuplats, kirik ja raekoda. 13. saj oli suurimaks linnaks Pariis umbes 100 000 elanikuga. (Tallinn 6000 ja Tartu 4500) Kõige rohkem olid linnad siiski alla 1000 elanikuga. Keskaegne linn koosnes kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustikust, mis võis tunduda labürindina. Majade uhkemad pooled olid tänava poole. Armastati eredaid värve, eriti punast ja kuldset. Enamasti oli keskaegsel linnal kaks olulist tunnust-linnamüür ja linnaõigus, mis pidid tagama linna püsimise ja võime määrata ise oma käekäiku. Eeslinnad jäid ajajooksul müürist väljapoole. Osa linnasid allusid senjöörile, kelle maal nad asusid. Tekkisid iseseisvusvõitlused, mille käigus senjööri võimu alt vabaneti. Veneetsia, Genova, Firenze ja Bologna liitsid ümberkaudsed maa-alad
Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven.
"Kaapija", 9. Vaasimaal arhailisel ajastul, kuidas kaunistati? Geomeetrilise ornamendiga, mustafifuuriline või punasefiguuriline 10. Mustafiguuriline vaasimaal - kuidas teostati? Figuurid maaliti peale musta lakkvärviga, kontuurid kraabiti sisse 11. Punasefiguuriline vaasimaal - kuidas teostati? Fifuurid värvimata, detailid maaliti peale, üldpind must 12. Arhitektuur hellenistlikul ajastul - milliseid hooneid armastati kõige enam rajada? Templid, paleed, valitsushooned, kindlused, raamarukogud, staadiumid, gümnaasiumid. 13. Kes oli Aleksander Suur ja milline oli tema panus kultuuri arengusse Makedoonia kuningas, asutas 1. teadusasutuse ''Museion''
· materjalidest oli eelistatuim siid; · mustritest kasutatusel triibud ja lillemustreid; · pärlite ja kalliskivide kasutamine; · soengute kaunistamisel kasutati linte, sulgi; · juukseid pesti harva, seejuures puuderdati ja kasutati suurtes kogustes lõhnaõlisid. Milliseid käsitööesemeid hakati rokokoo ajal valmistama Hiina eeskujul? · Suurmoeks said mitmesugused Hiinalikud kaunistused, mida õpiti tundma Euroopasse toodud Hiina käsitööesemetelt; · Armastati luksusesemeid ja oluasjakesi; · Eurooplastele uudsest materjalist (portselanist) valmistati ka uusi esemeid tee ja kohvi serviise; · Moes oli kõik Hiinapärane, kuna seda kauget ja põnevat maad õpiti just sel ajal Läänemaailmas lähemalt tundma.
ümbritses ebasümmeetriline väänlev taimornament. Milleks olid lehed, lilled, vanikud, kuhu juurde lisati merekarbi motiiv. Valitsesid pastelltoonid (heleroheline, õrnroosa, taevasinine, sidrunkollane). Interjööri puhul eelistati väiksemaid ruume, mis olid vajalikud intiimseteks vestlusteks. Rokokoo mööbel, seal kasutati merekarpi meenutavaid nikerdusi. Diivanid ja toolid kaeti pastelltoonides lillelise siidiga. Sellel perioodil tulid moodi ka mitmesugused nipsasjakesed. Eriti aga armastati portselanist pisiplastikat. Esemete ja ornamentide kaunistamisel eelistati nn orvantit. See on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsesid nikerdatud kaunistused. Pargikujundus. Varem valitses sümmeetriline range jooneline barokk pargistiil, mida nimetati prantsuse pargistiiliks. Siis nüüd tekkis vabaloodust jäljendav looklevate teede, ja juhuslike puuderühmadega paigutatud nn inglise park. Inglise pargistiili iseloomustavad veel
· Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). · Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. · Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). · Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. · Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven.
saavutamiseks kasutas juugend juba ajaloost tuntuid võtteid: seinamaalingut,sisseehitatud mööblit,mosaiiki,vitraazi,kõiki ruume läbivaid värve ning materjale · Lemmiktaimed krüsanteem ja orhidee, ka liilad ja iirised, kallad ja tulbid, alpikannid ja võõrasemad, põllulilled ja viljad. · Looma- ja linnuriigi lemmikuteks olid pikakaelalised linnud flamingod, luiged, iibised, pelikanid, paabulinnud, armastati ka salamandrit, vähki ja krabi. · Värvigamma erilise au sees olid violetsed, kahvatukollased, valged, õunrohelised, eriti paabulinnuvärvid. LAMP, LOUIS COMFORT TIFFANY USA Henry van de Velde bürootolo Gustave Serrurier-Bovy Kortermaja Castel Beranger. Hector Guimard. Pariis Hector Guimard, Castel Beranger Sotlane Charles Rennie Mackintosh 1897. aastal esimene maja koos interjööriga- Glasgow Kunstikool
näiteks Riisiperes ka Kolgas. Ka sisekujunduses hakkas klassitsismile omane sirgjoon välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud ehk girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal nimetatakse ampiirstiiliks, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mida eriti armastati Napoleoni-aegsel Prantsusmaal, ehtisid rohked pronksilustused, mis olid laenatud Idamaade ja Rooma keisririigi aegsest kunstist. Perioodi 177090ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Parioodi ca 180030 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud. -5-
-3. saj. e. Kr. Itaalia aladel. Ühtne riik puudus, olid edukad meresõitjad, põlluharijad ja metallurgid (raud, pronks, kuld). Linnad olid korrapärase planeeringu ning võimsate müüride ja väravatega. 7-6. saj. e. Kr. oli kultuuri kõrgaeg, kuid siis alistati nad roomlastele, kellele nende kunst suurt mõju avaldas. Kuna etruskikeelseid tekste on väga vähe säilinud on teadmised selle kultuuri kohta väikesed. Haruspeksid olid ennustajad, kes ennustasid loomamaksa järgi. Täringumängu armastati ka rituaalina. Tulnud olid etruskid kas Väike-Aasiast või olid Itaalia püsiasukad. ,,Kapitooliumi emahunt" on pronksskulptuur, millel on kujutatud Rooma linna rajajaid imetavat hunti (imetatavad on hiljem lisatud). Terakota on põletatud savi, millest valmistatud skulptuurid olid suurte mandlikujuliste silmadega, raskete laugudega, muigel, suure ninaga. Mõjutusi saadi Kreeka kultuurist. Väga tähtis oli surnukultus, haudadeks olid kivisesse maapinda
Kreekas oli muusika arenenud kõrgel tasemel. Õpetlane Homeros rääkis oma eeposes kuulsatest lauljatest. Kõrgema seltskonna pidulistel oli domineerivaks koorilaul. Pillid King- Hiinas levinud löökpill. 16 erineva suurusega kiviplaati oli riputatud üles, mängiti puust haamritega. Vilepillid- olid valmistatud looma kontides, mammuti sarvedest ja kihvadest. Vina- ehitati kilpkonna kestast või poolikust kõrvitsast. külge pandi puuklotsid. Tekkis Egiptuses. Flöödid- 5-6 väikest auku, armastati otseflööti ja põikiflööti. Harfil oli 5-7 keelt Ainult Kreekas ja Egiptuses: Lüüra-keelpill, Aulos- vilepilli sarnane, 5-6 auku, Kitara- puhkpill.
annaabi.ee 
