Polaarrebane (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

30

pptx

Polaaralades loomad

Pingviinipere Vaalad  Sinivaalad on maailma suurimad imetajad,kelle mass võib olla kuni 145 tonni ja pikkus kuni 32 meetrit.Ta toitub planktonist.Saaki otsides käib ta sügaval vee all ,käies vahepeal veepeal õhku hingamas. Vaalalised esinevad kõigis ookeanides,kuid kõige rohkem on neid Arktika ja Antarktika lähistel,sest seal on palju planktonit.Kui planktonit on vähe,elavad vaalad tänu oma paksule rasvakihile. Vaalad poraalaladel Noor polaarrebane  Polaarrebane  Polaarrebased on kohastunud elama karmides kliimatingimustes,mille tõttu on neil paks karvkate ja eriline organismi soojusvahetussüsteem.Väikese kehapindala tõttu on soojuskaod väikesed ja tema karvkatet peetakse loomade seas kõige soojemaks.Kui emarebane poegade eest hoolitseb,peab isane jahti ja toob toitu.Polaarrebane toitub lemmingutest,aga sööb ka polaarjäneseid loomade mune ja raipeid. Polaartalve lõpul,umbes märtsis- aprillis,moodustuvad

Bioloogia

4

doc

PolaarRebane

POLAARREBANE e. JÄÄREBANE Tutvustuseks Polaarrebane on väga hästi kohastunud eluks Arktika karmis kliimas. Tema tihe karvastik on talvel lumivalge, mistõttu muutub ta keset lumiseid lagendikke enamikule oma ohvritest märkamatuks. Kui päevad üha lühemaks muutuvad, tiheneb polaarrebase karvastik ning muudab järk-järgult oma värvust. Lühike hallikaspruuni värvusega karvastik muutub sabast alates kõigepealt halliks, hiljem talve saabudes aga lumivalgeks. Mõnedel loomadel on hallikassinise värvusega pikk

Geograafia

10

ppt

Loodusvööndite loomastik

Loodusvööndite loomastik Kairit Ladvig 8.Klass Kuldre Kool 2011  Jää-ja külmakõrbed POLAARREBANE Polaarrebase looduslik leviala on põhjapoolkera arktikapiirkonnad. Polaarrebane on koastunud elama karmis kliimas,selleks on tal paks karvakate. Toitub ta lemmingutes, polaarjänestest, kahepaiksetes ja ka loomade munadest ja raibetest. Tundrad ja metsatundrad PÕHJAPÕDER Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline. Põhjapõdra toit on mitmekesine

Geograafia

12

pptx

Island

Kliima Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu. Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Loomad Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Islandil on kohatud 369 linnuliiki (2006) Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Ümbritsev meri on väga kalarikas. Loomi on vähe. Enne inimasustuse teket oli vaid polaarrebane. Meri ja siseveed Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhja- ja idarannikule kannab Ida-Grööni hoovus vahel talviti triivjääd. Islandil on ka väga palju allikaid ja geisreid. Islandil toimuvad kõige tihedamini geisri pursked ja nad on ka kõige tugevamad. Islandil on kaks kõige klassikalisemat geisrit Suur Geiser ja Strokkur. Järved, jõed Click to edit Master text styles Järvi on Islandil vähe. Üle 5 Second level

Geograafia

15

ppt

Island ( slaidid )

Island Veebruar 2011  Asukoht · Island asub Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. · Põhjapolaarjoone lähedal 63 ja 66 põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel.  Kliima · Island asub lähispolaarsel laiuskraadil. · Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja. · Suvi on vilu ja lühike, keskmine temp. on +10 kraadi. · Talv on pehme, keskmine temp. on -10 kraadi. · Sademeid toovad Islandile lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid.  Taimestik · Islandi loodusvööndiks tundra loodusvöönd, seetõttu on Islandile iseloomulikud puhmad, samblad ja samblikud, rohttaimed,kidurad puud ja põõsad. · Tavaliste puude kasvamist takistab madal õhutemperatuur, igikelts ja lühike vegetatsiooniperiood. · Taimed on madalad. · Juurestik on pinnapealne. Pohl Villpea Islandi Käokõrv  Mullastik · Islandil on maapind sügavalt läbi külmunud ja te

Geograafia

28

pdf

Gröönimaa ehk „Inimeste maa“

• rauda • Tsinki • Plaatinat • Uraani • Nioobiumi • Tantaali • Molübdeeni • Tsirkooniumi • Berülliumi • ütriumi Taimestik Saare lõunaosas • Kanarbik • Mustikas • Kukemari • samblikud Gröönimaa loodus • 500 taimeliiki • 700 seeneliiki umbes 60 linnuliik • meredes leidub 6 hülgeliiki • 15 vaalaliiki ja morsad • 9 loomaliiki (hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, valgejänes, jääkaru, polaarrebane Huvitavaid fakte Gröönimaast • ILULISSATI FJORD – UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud fjord. • Gröönimaa jäämäed triivivad kuni 4000 km kaugusele lõunasse ja neid on nähtud Bermuda saarte lähedal. Jäämäe veepealne osa on ainult 1/8 jäämäest. • Gröönimaa liustik moodustab maailma mageveevarudest umbes 10% ning selle sulamisel tõuseks maailmamere tase 6,5 meetrit. • Gröönimaal on maailma vanimad kivimid. Kohalik

Geograafia

12

odp

Ita Ever ehk Ilsa Ever

Ita Ever ehk Ilse Ever Kerli Kaine ja Stella Rõbakov Põlva ÜG 8a klass  Päritolu Sündis 1. aprillil 1931. aastal. Eestlane. Algne elupaik Paide. 1-aastaselt kolis Võrru. 4-aastaselt asus elama Tallinnasse, kus elab tänaseni. Pere ainus laps.  Perekond Ita ema oli range venelanna. Isa oli pidevalt pahuksis joomisega ning oli ka korduvalt vanglas viibinud. 1953. aastal abiellus Heino Baskiniga, kellest lahutas 6 aastat hiljem. Ital ja Heinol sündis poeg Roman Baskin, kellest on saanud lavastaja. 1960. aastal kohtus Gunnar Kilgasega, kellega oli koos kuni ta surmani 2005. aastal.  Haridus 1939­1940 Tallinna 14. algkool. 1940­1944 Tallinna 8. algkool. 1944­1950 Tallinna 4. keskkool. 1950­1953 Moskva Lunatsarski-nimeline Riiklik Teatriinstituut (GITIS).  Filmi- ja teatrimaailm 10.

Kirjandus

31

pptx

ISLAND, PÕHJALIK GEOGRAAFILINE ESITLUS

Vaevakase lehed on väikesed ja ümarjad, ümbermõõt kuni 1 cm. Õitseaeg on mais. Loomastik Island on Euroopa tähtsaim vee- ja merelindude pesitsemisala. Islandi põhilise loomastiku moodustavadki linnud. Islandi rannikud on linnurohked, linnuliike umbes 400. Saart ümbritsev meri on kalarikas. Soolase vee kalu 150 eri liiki. Sisevetes elab rohkelt lõhilasi. Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Selgroogseid on maismaal vähe. Enim levinud loomaliik on polaarrebane. Islandi vetes on 17 erinevat vaalaliiki ja mitmeid hülgeliike. Koos inimesega on saarele tulnud kodu- ja metshiir, rändrott ning mink. XIX sajandil toodi saarele ka põhjapõtru, kelle järglased elavad tänapäevalgi Ida-Islandi ülangutel. Vahel harva eksivad Gröönimaalt Islandi põhjarannikule ka üksikud agressiivsed jääkarud.  Polaarrebane Polaarrebane on väga hästi kohastunud eluks Arktika karmis kliimas.

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)