a) ja igal aastal kodanike sealt valitud riigiametnikud 5 efoori. Otsuse langetamisel ütles lõpliku sõna kõigi spartiaatide koosolek. Erandlikuks oli see et spartiaadid moodustasid elanikkonnast vaid tühise vähemuse. Ateena- Kuni aastani 594 kehtis Ateenas aristrokaatlik kord, kus võim kuulus aristokraatide seast valitud riigiametnikele ja nõukogule. Rahvakoosolekul polnud tähtsust. See muutus 594 aastal kui riigimees,poeet ja seaduseandja Solon kärpis mingil määral aristrokraatide võimu ja avas lihtkodanikele võimalused kaasarääkida. 5 saj, kui Ateena oli tugevaima laevastikuga mereriik ja riigi eesotsas seisis Perikles, kujunes Ateenast demokraatlik riik ja kogu võimutäitvus kuulus rahvakoosolekule. Nii nõukogu liikmed, kohtunikud kui ka riigiametnikud valiti ametisse liisu teel. Toimis vahendamatta demokraatia- rahvas ei valinud esindajaid vaid tegeles sellega ise. Soloni reformid Solon (640-558 eKr) reformid 594 aastal: 1
William Shakespeare 1564- 1616 Kuulus keskklassi, abiellus väga noorelt. Töötas Londonis erinevates teatrites suflöörina (etteütleja), kuid õige pea oli ta ise nii näitleja, lavastaja kui ka dramaturg. Asutas teatri Gloobus, kus olid ainult tema näidendid. Teda toetas noorte aristrokraatide grupp. Viimased aastad elas Shakespeare endasse tõmbunud erakuna. Sünnib ja sureb 23.aprillil. Kaheldakse, kas ta oli ikka olemas või peitis tema nime taha end mingi grupp, kuna looming oli nii mahukas. Arvatakse, et 1 inimene ei suuda nii palju ära teha. Poeemid Need olid pühendatud aristrokraatide rühmale. · Venus ja Adonis · Rüvetatud Lucretsia Rooma keisri pojast, kes kasutab vägivalda oma sõbra naise kallal. Naine teeb enesetapu.
Pidustused,-sport,-lüürika ja teater,- Filosoofia,-Hellenismiperiood,- Sport Sport oli üks aristrokraatide lemmikharrastusi.kreeklased sportisid alasti. Gümnaasiumites tegeldi spordiga aga ka vaimuharidusega. 776 e.m.a toimusid esimesed olümpiamängud ning seda aastat peetakse kreeklaste ajaarvamise aluseks. Olümpiamänge peeti olümpias zeusi auks. Neid peeti iga nelja aasta järel. Võistlejaid ja pealtvaatajaid oli kõikjalt kreekast. Naistele olid need keelatud. Alad, milles võisteldi: staadionijooks, maadlus, rusikavõistlus, odavise, kettaheide, hobukaarikute võidusõidud
foiniikia ja eruski tähestik oli seotud minose silpkirjaga · koosneb 24 tähest Kõige kuulsamad Linnriigid. Klassikaline ajajärk. · Sparta, Lõuna Kreekas · Korintos, Balkani poolsaarel · Mileenos, Väike Aasias · Sürakuusa, Sitsiilias · Athena, Balkani poolsaarel · Kreekast ei kujunenud ühtset riiki, sest loodus oli eripärane. · Linnriigid olid pidevalt üksteisega vaenujalal ja ka sisemiselt ebastabiilsed. · Esines aristrokraatide ja lihtrahva konflikte ja vägivaldseid võimuhaaramisi. · Kreeklasi liitis ühtne keel, kombed ja usundid · Ennast nim. Nad Hellenistideks, mittehelleniste nimetasid nad barbariteks · Ühtne relligioonikeskus Delfi · Atheena mereliit ühendas egeuse mere linnriike · Peloponnesose liidu moodustasid Lõuna-Kreeka ja Sparta Olümpia mängud · Pärimuse järgi aastast 776 eKr. · Peeti Zeusi auks · Osalesid algselt vaid mehed
sisikonnast. Tema ihu läks paiste, nahk tuli maha levitades kohutavat lehka. Astroloogid ennustasid Ivanile surma 18.märtsiks. Sel samal päeval ta surigi Bogdan Belskiga malet mängides. Enne surma arvas ta ise, et on hästi oma isamaad teeninud,sest idas vallutas ta Kaasani, Astrahani ja Siberi. Vene rahvale, keda Ivan oli kohutanud umbes nelikümmend aastat, oli ta hoolimata oma kuritegudest ja eksisammudest Jumala esindaja maa peal. Põhiliselt langesid tema hoobid bojaaride, reeturite, aristrokraatide, kõlvatute munkade vastu, harva tabas ta tavainimesi. See ongi põhjus, miks rahvas halas ja langes põlvili ka pärast kõige julmemat ja kardetumat valitsejat.
Klassitsistliku alatooniga. Jacob van Campen(1595- 1657)- Amsterdami raekoda. · Saksamaa: Saksamaa oli killustatud, üksikud riigid trumpasid vastastiku üksteist üle. Austria- siin kujunes välja baroki variant, mida tuntakse Viini barokina, 1689. aastal oli viimane kord, kui türklased jõudsid nii kaugele ja piirasid Viini. Pärast piiramist mahapõletatud linnaosade kohale kerkis uus esinduslik Viin, eeslinnade kohal, mis olid maha põletatud loodi aristrokraatide linnaosa vöönd, kus aristrokraatide residentsid olid ümbritsetud parkidega. · Johann Bernhard Fischer von Erlach(1656-1723)- Püha Karl Borromäuse kirik Viinis. Tegi terve rea aadlilosse Viinis. · Johann Lucas von Hildebrandt(1668-1745)- Belvedere loss Viinis. Valmistab ette teed rokkokoole. · Tsehhi: keskuseks Praha, terveid linnaosasid hõlmavad suured lossid. · Frankimaa: Johann Baltashar Neumann(1687-1753)- Piiskopiresidents Würtshburgis. Sisedekoor on
riigiametnikud, kuid otsuseid tehti siiski spartiaadide koosolekul. sellest võime järeldada, Spartas valises konstitutsiooniline monarhia, sest riiki valitsesid siiski kuningad, kuid nad ei esindanud riiki, vaid seda lasid teha riigiametnikudel ja rahval. Anteenas valitses demokraatia, mis meenutab üsna tänapäeva demokraatliku riiki. Algselt oli alguses korraldatud tavaline aristrokraatlik riik, kus võim kuulus aristrokraatide hulgast pärinevate riigiametnike ja nõukogude inimestele. Kuid rahvakoosolekul polnud võimu.riigi korda hakkas muutma Solon, kesavas lihtkodanikele senisest suuremad õigused. Perkles, aga saavutas Ateenas täieliku demokraatia.ateenas hakkas valitsema otsenedemokraatia. Kogu riigivõim kuulus rahvale, neid korraldati regulaarselt iga kümne päeva tagant . rahvakoosolekutest võisid osavõtta kõik kodanikud. Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500- liikmeline nõukogu
mungarüü, sest tahtsid Kristuse moodi olla, kuna too oli ka olnud väga vaene. Mungad püüdsid oma aja ühiskonda vahetada, suunata ja lepitada. Nad proovisid luua rahu ja vennalikkuse õhkkonda. Rüütel Vanasti kogunesid sõjamehed salkadesse ja nendes salkades oli aegade jooksul tekkinud välja oma eetika, mis seadis esiplaanile vapruse, ustavuse ja kiindumuse oma juhisse. Need tradistsioonid keerlesid nüüd aristrokraatide sõjasalga ümber, millest oli saamas eliit. Pidulik relvade üleandmine muutus noore vürsti troonile astumise tseremooniaks , mida meie teame kui rüütlikslöömise rituaali, mis sai ratsavarustuse ja seisuse väliste eraldusmärkidega määravaks rüütlimõiste väljakujunemisel. Rüütleid oli kahte sorti: ilmalikud ja vaimulikud. Ilmaliku rüütli eesmärgid olid maised ja nad olid väga uhkelt riides ja kaunite soengute ning kõige uhkema varustusega
saj eKr lõpus hõberaha kasutuselevõtu. Kõige kuulsamad Linnriigid. Klassikaline ajajärk. · Sparta, Lõuna Kreekas · Korintos, Balkani poolsaarel · Mileenos, Väike Aasias · Sürakuusa, Sitsiilias · Athena, Balkani poolsaarel · Kreekast ei kujunenud ühtset riiki, sest loodus oli eripärane. · Linnriigid olid pidevalt üksteisega vaenujalal ja ka sisemiselt ebastabiilsed. · Esines aristrokraatide ja lihtrahva konflikte ja vägivaldseid võimuhaaramisi. · Kreeklasi liitis ühtne keel, kombed ja usundid · Ennast nim. Nad Hellenistideks, mittehelleniste nimetasid nad barbariteks · Ühtne relligioonikeskus Delfi · Atheena mereliit ühendas egeuse mere linnriike · Peloponnesose liidu moodustasid Lõuna-Kreeka ja Sparta Olümpia mängud · Pärimuse järgi aastast 776 eKr. · Peeti Zeusi auks · Osalesid algselt vaid mehed
Pikka aega polnud Bütsantsi keisrivõim päritav. Tegelikkuses määras keiser ise enale järeltulija, kes oli ühtlasi tema kaasvalitseja. Uue keisri kroonis Bütsantsi kirikupea Konstantinoopoli patriah. Keisrivõimu pärandamine isalt pojale muutus tavaliseks alles Bütsantsi langusajastul XI sajantist alates. Keisrile allusid mitmesuguseid riigielu valdkondi korraldavad ametkonnad. Kõrgemad ametnikud määras keiser enemasti aristrokraatide hulgast. Bütsantsi sõjaväe tuumiku moodustas antiikaja lõpul palgaarmee, mis alates VII sajandist põhjalikult ümber korraldati. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus juhtivatele väepealikele ehk strateegidele kuulus nii sõjaline kui ka tsiviilvõim. Sõjaväe põhiosa moodustasid nüüd maakaitseväelased ehk stratioodid. Enamik stratioote võitles ratsaväes, millest sai keskaegse Bütsantsi olulisim väeliik.
lineaarkiri kreeklaste välja arendatud kiri, hellen kreeklaste nimetus, barbar teised rahvad peale kreeklaste, polis tüüpiline kreeka linnriik, alfabeet kreeka tähestik, akropol linnriigi keskus, agoraa koosoleku- ja turuplats, aristrokraatia paremate võim, valitsemis kord, sümpoosion aristrokraatide ühised pidusöögid, patriarhaalne ühiskonna vorm, kus naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid mõne mehe eest koste all, türannia hirmu valitsus, monarhia riigivorm, kus ühel isikul on piiramstu võim, spartiaat sparta kodanik, hopliit raskerelvastus jälaväelane, kellel olid kõik kodanikuõigused, perioik enamik lakoonika elanikud, kes olid isiklikult vaba, geruusia spartiaatide seast valitud
skarabeusiga või pikad graveeritud ovaalseed lõiketerad kokku pandud koos ühe kalliskiviga. Filigraan ja granulatsiooni tehnikad. Foiniikia pühad embleemid, nagu päikeseketas ja poolkuu, olid ühendatud traditsioonilisse geomeetrilisse repertuaari, aga varsti hakkasid domineerima lilled ja kujundlikud elemendid idamaade inspiratsioonist. Vanemad meetodid surutrükist ja sisselõikest kujundavad sepistatud kuld- ja hõbe lehtedest jätkuva kasutuse, aga aristrokraatide teenistuses olevad juveliirid hakkasid kasutama granulatsiooni- ja filigraantehnikat ilustamaks väärismetallidele ornamente. Sellised dekoratsioonid olid lubatud, külluslikumalt kui kunagi varem, et päritud vormid, mis olid varem olnud pronksis, nagu sõlg, juustespiraal, juuksenõelad, pärlid, sõrmused, käevõrud, kõrvarõngad ja suured prossid. Samad käsitöölised võisid teha vastuvõttude anumaid kullast ja hõbedast, mis on leitud kuninglikkudest hauakambritest Etuurias ja Lazios
Ristisõjad tõid Bütsantsile veel enam kahju, Lääne-Euroopa väed vallutasid Konstantinoopoli, Bütsants langes frankide võimu alla. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga, eksisteeris ka senat. Ta oli sõjaväe kõrgeim juht. Keisrit võis näha vaid pidulikel üritustel. Keisri nimetasid ametisse senat, armee ja rahvas. Keiser määras endale ise järeltulija, kes oli ühtlasi kaasvalitseja. Keisrile allusid ametkonnad, kehtis kindel hierarhia. Kõrgemad ametnikud aristrokraatide hulgast. Tähtsaimad linnas Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Konstantinoopol. Justinianuse valitsemisajal püüti taastada muistset impeeriumi hiilgust. 395 jaotati Rooma kaheks: Lääne- ja Ida-Rooma. 1453 Bütsantsi riik lagunes (türklased vallutasid Konstantinoopoli ja tegid riigile lõpu). Muhamed hakkas 40 aastaselt nägema nägemusi, hakkas kuulutama usku ainujumalasse Allahisse. 622 põgenes Mekast. 630 vallutas Muhamed Meka
ettevalmistuse. Prast teenistust said nad tisiguslikeks kodanikeks. 8.Selgita misted ja too nide Vana-Kreeka ajaloost: demokraatia, aristokraatia, trannia. v: Demokraatia - lihtsalt eldes rahva vim. Niteks kujunes Ateenast demokraatlik riik viiendal sajandil, kui riigi eesotsas seisis Perikles. Toimusid rahvakoosolekud ja kik kodanikud olid seaduste ees vrdsed. Aristrokraatia - lihtsalt eldes parimate vim. Selle all misteti krgklassi inimesi. Aristrokraatide seast prinesid valdava enamuse riigimeestest kui ka vaimuinimestest. Trannia - ainuvalitseja vim, kui inimene on haaranud vimu riigis tihtipeale lbi vgivalla. Kui riigis olid pingelised olukorrad ja Kreekat vaadates poliste vahel olid arusaamatused ja vastuolud, juhtus tihti, et mni inimene vttis korra oma ktte, kuigi see ti kaasa sjapidamiste tihenemise. 9.Vrdle Antiik-Kreeka demokraatiat tnapeva demokraatliku riigikorraldusega. Nimeta kaks sarnasust ja kaks erinevust.
vahel jagatud ainult nõu anda,sõjaväe kõrgeim juht,riigi ülemkohtunik ja ülimseaduseandja Riigivõimuorganid Allusid ja riigiametnikud keisrile,keiser valis aristrokraatide hulgast kuid sai ka mõni madalast päritolust Linnad Konstantinoopol Langus,kaubavahetus pealinnaks ei katkenud Talupojad ja orjad Enamik elanikonnast,vabad
VANA-KREEKA ( 2000-30 eKr) Polis-linnriik, Vana-Kreekas. Faalanks-sõjaväe lahinguformatsioon, raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi, sõjameded olid rivistunud üksteise taha, pikkadesse viirgudesse Agoraa-vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, Kreekas. Akropol-Ateena linnriigi keskele, kaljukünkale ehitatud kindlus. Strateeg-sõjaväejuht Andron-Sümpoosiumi toimumiseks ettenähtud külalistetuba, maja kõige esinduslikum ruum, Kreekas. Sümpoosion-Aristrokraatide sõpruskonna ühine pidusöök või koosjooming, Kreekas. Müsteerium- salajane rituaal, jumalateenistus Kreekas. Lüüra-seitsme keelne pill Vana-Kreekas, meenutab kannelt. Lüürika-luule, mis kantakse ette viisi saatel, lüürikaga tegelesid rikkad aristrokraadid, kel oli palju vaba aega endale pühendamiseks. Sofist- Vana-Kreeka filosoof, koduõpetaja Draama-teatrikunsti žanr Teatron-istekohad, pingid vaatlejatele Skenee- lavadekoratsioon, lavaehitis puidust Orkestra- keskmine mänguplats
k o n s t i t u t s i o o n i li n e m o n a r h i a , s e s t r i i k i v a l i t s e s i d s i i s k i k u n i n g a d , k u i d n a d e i e s i n d a n u d r i i k i , v a i d s e d a l a s i d t e h a r i i g i a me t n i k u d e l j a r a h v a l . A n t e e n a s v a li t s e s d e m o k r a a t i a , mi s m e e n u t a b ü s n a t ä n a p ä e v a demokraatliku riiki. Algselt oli alguses korraldatud tavaline aristrokraatlik riik, kus võim kuulus aristrokraatide hulgast pärinevate riigiametnike ja n õ u k o g u d e i n ime s t e l e . K u i d r a h v a k o o s o l e k u l p o l n u d v õ i m u . r i i g i k o r d a h a k k a s m u u t m a S o l o n , k e s a v a s li h t k o d a n i k e l e s e n i s e s t s u u r e m a d õ i g u s e d . Perkles, aga saavutas Ateenas täieliku demokraatia.ateenas hakkas valitsema otsenedemokraatia. Kogu riigivõim kuulus rahvale, neid korraldati regulaarselt iga kümne päeva tagant . rahvakoosolekutest võisid
Klassitsistliku alatooniga. Jacob van Campen(1595- 1657)- Amsterdami raekoda. · Saksamaa: Saksamaa oli killustatud, üksikud riigid trumpasid vastastiku üksteist üle. Austria- siin kujunes välja baroki variant, mida tuntakse Viini barokina, 1689. aastal oli viimane kord, kui türklased jõudsid nii kaugele ja piirasid Viini. Pärast piiramist mahapõletatud linnaosade kohale kerkis uus esinduslik Viin, eeslinnade kohal, mis olid maha põletatud loodi aristrokraatide linnaosa vöönd, kus aristrokraatide residentsid olid ümbritsetud parkidega. · Johann Bernhard Fischer von Erlach(1656-1723)- Püha Karl Borromäuse kirik Viinis. Tegi terve rea aadlilosse Viinis. · Johann Lucas von Hildebrandt(1668-1745)- Belvedere loss Viinis. Valmistab ette teed rokkokoole. · Tsehhi: keskuseks Praha, terveid linnaosasid hõlmavad suured lossid. · Frankimaa: Johann Baltashar Neumann(1687-1753)- Piiskopiresidents Würtshburgis. Sisedekoor on
Need 3 rünnakud tõid kaasa mitmeid vahistamisi ja Pagulaste Nõukogu. Ta saadeti Bastille vanglasse 11 kuuks, kus ta kirjutas oma debüütetenduse Oedipe. Oedipe edu tagas Voltaire'le tema maine. Kiirus, tähelepanelikkus, teravmeelsus, löögivalmidus ja sageli terav kriitika, tänu millele Voltaire on tuntud täna, tegid temast väga ebapopulaarse isiku tollal, eriti Prantsuse aristrokraatide hulgas. Need kättemaksuhimulised olid vastutavad Voltaire Prantsusmaalt väljasaatmise eest, peale mida ta asus Suurbritanniasse. Peale Voltaire kättemaksu solvangu eest, mille tegi talle noor prantsuse aadlik Chevalier de Rohan 1725 aasta lõpus sai Rohani perekond kuningliku lettre de cachet'i, mis on Prantsuse kuninga poolt allkirjastatud dokument ja tagab vangistuse. Voltaire saadetakse Bastille vanglaase ja seejärel maalt välja andmata talle võimalust ennast kaitsta
Ta hakkab korraldama sõdu kreeka polistega. Perioodi lõpuks langevad kõik kreeka polised Makedoonia võimu alla. Klassikaline ajajärk on seotud antiik filosoofiaga. Antiik filosoofia rajaja on Sokrates , Platon , Aristotheles. Aristoteles on kujundanud loodus seaduste kujunemist. Ateena polis. See oli kesk-kreekas . seal oli 200 000 elanikku, neis kodanikud olid 50 000. Kodanikud said olla vabad mehed ja põliselanikud. Ennem 5 saj eKr oli võim aristrokraatide käes. Lihtrahva olukord oli raske , talupoegadest võis saada orjad, kui nad oma võlgu ära ei tasunud. Drakon pani paika esimesed seadused Ateenas. Seadused olid karmid ja iga eksimuse eest oli ette nähtud karistus. 6 saj enne kristust andis Solon välja soloni reformid, mis keelas vaesunud talupoegi orjadeks müüa. Võimaldas talupoegadel osaleda rahva koosolekutel. 5 saj eKr Perikles pani aluse demokraatiale Ateenas. Seal toimusid
enneaegset vananemist ja elutüdimust ehk spliini. Jevgeni Oneginis ei saa tegelasi liigitada headeks ega halbadeks ning see muutis selle teose eriti realistlikuks. Puskin on teose üles ehitanud väga täpselt ja ta muutis peategelaste karakterid väga keerulisteks ja mitmetahulisteks, iseloomustades neid erinevatest vaatepunktidest. Jevgeni Oneginil puudub lõpp. Tegevus toimus aastatel 1820-1825. Teose algul on Onegin 24-aastane mees, kes kuulub vene aristrokraatide hulka ja veedab oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, kuid tulenevalt spliinist kolis ta onult päranduseks saadud maamõisa ja kohtus 17-aastase Tatjana ja 15/16 aastase Olgaga ning kõike seda läbi oma sõbra Vladimir Lenski, kes oli 17-aastane naabermõisnik Saksamaalt. Tatjana saatis Oneginile siira armastust avaldava kirja, kuid Onegin lükkas selle tagasi, sest arvas, et muidu kasutaks ta ära lapsemeelsust. Samal ajal rääkis Lenski palju sellest, kuidas too armastab
võimult , kas tapeti või aet ipagendusse. Suurt roll imängis ihukaitsevägi.Pikka aega ei olnud Bütsantsi keisrivõm päritav. Keiser määras ise endale järeltulija, kes oli ühtlasi tema kaasvalitseja. Uue keisri kroonis Bütsantsi kirikupea Konstantinoopoli patriarh. Seda tähistati võimu pärinemist Kristluselt. Keisrile alusid rigielu korraldavad ametkonnad. Neis kehtis kindel hierarhia ja tõus ametiredelil võttis palju aega. Kõrgemad ametnikud määras keiser enamasti aristrokraatide hulgast. Hea haridusega madalamatel meestel õnnestus ka teha karjäärui riigiametnikuna. c) Justinianus I Keiser Justinnianuse valitsusajal püüti Rooma impeeriumi muistset hiilgust taastada.Ühendas veelkord keisririigi, kui534 purustas vandaalide riigi, 554 a. vallutati Itaalia idagootide käest tagasi nign Bütsantsiga liideti osa Hispaaniast. Konstantinoopoli väljaehitamine pealinna vääriliseks ning sinna ehitati Hagia Sophia katedraal ehk püha tarkuse katedraal
Suveräänsus on hetk väljaspool teadmist. See on hetk. Nagu veinijoomine. Korraks. Hetketi saame välja astuda ringist. Tunda mis on suveräänsus, milles seisneb. Seda mõistuse kontrolli ringlust häirivad tugevad, bioloogilised hetked. Suveräänsus võib avalduda nutmises või naerus. Viivad ringist välja. Sarnane sellele mida nietzche ütles. See on vahetu käitumine, justkui põhjuseta. On olemas hetked kui saame ületada mõtete voolu. Aristrokraatide maailm – terve elu kulutus. Tegelesid kunstidega, mille vajadust polnud. Kunst oli puhas kulutus, ainult aritrokraadid said millegi nii kasutuga tegelda. Oli vaja maad künda. Kuidas end kunstiga elatada. Sihitu kulutamine, kodanlik maailm tootis. Nõukogude kommunismi vaenlane oli raiskamine. Marxi ettekujutus oli uue inimese loomine, kes sarnanes suverääniga. Kui kaotada ebaõiglus, siis saaksid inimesed olla suveräänid. Kõik saaksid tegeleda sellega, mida tahavad
Ilus on inimese vaimutegevuse tulemus. Inimese poolt loodu on ilus ja kunst. Kõik passiivne, vaimuta, väljenduseta ei saa olla ilus Croce jaoks. Viib omakorda mõtteni, et kui ilu on inimese väljenddustegevuse tulemus, siis ükskõik milline on kusnti sisu, alles selle vormimine uudab selle kauniks. Sisu ei pea olema ilus, vaid selle kujundamine muudab selle ilusaks. · Eesmärk oli tuua kunst tagasi tavaliste inimeste juurde, et kunst ei oleks ainult aristrokraatide eralõbu. Kunsti sündimine on nii takistatud. Ta arutleb ka selle üle, et tees igas inimeses peitub kunstnik ei tee olematuks head ja halba kunsti. Halb kunst on ebaõnnesunud väljendus, hea kunst on alati õnnestunud väljendus ja on eriti intensiivne intuitiivne vaimutegevus · Alates Crocest kaotab ilu mõiste oma tähtsuse. Walter Benjamin (1892-1940) · Juudi päritolu saksa filosoof, kirjanduskriitik ja tõlkija · 1936
linnades olid ülekaalus käsitöölised maine madalam kui talupojal akropol = kindlus, mägilinn agoraa = koosoleku- ja turuplats Ülemkiht: aristrokraadid suurmaaomanikud nende põlde harisid orjad ja sõltlased ülikud: pöörasid vähe tähelepanu majapidamisele, oluline oli enese arendamine, oma mõtete ja arvamuste avaldamine Kreeka kirjasõna on aristokraatlik kujunesid sõpruskonnad(erakonnad) korraldati sümpoosione = ühine pidusöök aristrokraatide vahel valitses konkurentsivõim andron = meeste ruum ??? 2. Ülikoolid ja Teadus varakeskajal Piibel ja kirikuisade teosed Ladina keel Õpiti tundma Cicerot + kreeka keel Plaaton - filosoof kes annab riigi mudelid Katedraali koolid ehk toomkoolid hakati andma ka õigus ja arstideaduse alast teadust Hakati rajama linna põhikoole Käsitööliste ja kaupmeeste pojad Ametikoolid ehk abakuse koolid Arvutamine ja raamatupidamine Õppetöö oli emakeeles Ülikoolid kujunevad välja Itaalias 10
annaabi.ee 
