Leidsid 21 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Äriplaan: OÜ BUHLO". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
laen, pank, 19000, reklaam, 4020, soodus, restoranid, konkurents, intress, äriplaan, äriidee, rahastamine, riskifaktorid, ettevõtja, omakapital, 3500, käibemaks, 1010, alkohol, komm, direktor, 25000, remont, tagastame, intressikulud, vargused, ressursid, tegevusaeg, 13000, 2505, 3900, erakorralised, teeninduskool, juhendaja, niina, lühiülevaade4.2. TURG 6 4.2.1. Turu kirjeldus 6 4.2.2. Tarbijaskonna määratlus 6 4.2.3. Turu-uuringute läbiviimine 6 4.2.4. Toote/teenuse nõudlust mõjutavad tegurid 6 4.2.5. Turu võimalikud muutused 7 4.2.6. Konkurents 7 4.3. TURUSTAMINE 7 4.3.1. Turustuskanalid 7 4.3.2. Müügitoetus 7 4.3.3. Müügiprognoos 7 4.4. TOOTMINE, RESSURSID JA INFRASTRUKTUUR 8 4.4.1. Ettevõtte asukoha valiku põhjendus 8
.................... 5 3. Ärikeskkonna analüüs......................................................................................... 6 4. SWOT ja strateegia............................................................................................. 7 4.1. Konkurentsi- ja turundusstrateegia..............................................................7 4.2. SWOT-analüüs............................................................................................. 8 5. Teenus, turg ja konkurents.................................................................................. 8 5.1. Teenusest..................................................................................................... 8 5.2. Turg.............................................................................................................. 9 5.3. Konkurendid................................................................................................. 9 6. Juhtimine ja personal...........................
muuta. Mõnikord võrreldakse äriplaani lennugraafikuga, mis on küll täpselt paika pandud, kuid mida näiteks ootamatult muutuvad ilmastikutingimused või muud liiklustingimused muuta võivad. Äriplaani koostamiseks on mitmeid põhjusi: 1. et ettevõtte juhtidel oleks tegevuskava, millest otsuse langetamisel lähtuda; 2. äriplaani ettevalmistamine sunnib ettevõtjat uurima oma äritegevuse eri aspekte ning küsima endalt küsimusi, mille peale ta muidu ei tuleks; 3. äriplaan on hea vahend, kui soovitakse oma töötajatele firmat ja selle eesmärke ning tulevikuplaane tutvustada; 4. äriplaan võimaldab hinnata oma edusamme ja võrrelda tegelikku arengut planeerituga; 5. ettevõtja vajab äriplaani ka siis, kui ta tahab saada ettevõttesse investeeringut või laenu. Äriplaaniga ettevõtja: - põhjendab, kui palju raha ta vajab, - tõestab investorile, et ettevõte on võimeline töötama piisava kasumiga;
Mõnikord võrreldakse äriplaani lennugraafikuga, mis on küll täpselt paika pandud, kuid mida näiteks ootamatult muutuvad ilmastikutingimused või muud liiklustingimused muuta võivad. Äriplaani koostamiseks on mitmeid põhjusi: 1. et ettevõtte juhtidel oleks tegevuskava, millest otsuse langetamisel lähtuda; 2. äriplaani ettevalmistamine sunnib ettevõtjat uurima oma äritegevuse eri aspekte ning küsima endalt küsimusi, mille peale ta muidu ei tuleks; 3. äriplaan on hea vahend, kui soovitakse oma töötajatele firmat ja selle eesmärke ning tulevikuplaane tutvustada; 4. äriplaan võimaldab hinnata oma edusamme ja võrrelda tegelikku arengut planeerituga; 5. ettevõtja vajab äriplaani ka siis, kui ta tahab saada ettevõttesse investeeringut või laenu. Äriplaaniga ettevõtja: - põhjendab, kui palju raha ta vajab, - tõestab investorile, et ettevõte on võimeline töötama piisava kasumiga;
Eesti Hotelli- ja Turismi Kõrgkool Hotelliteenindus H12 OÜ MÖÖBLIPIONEER Ettevõtlusaluste äriplaan Tallinn 2013 KOKKUVÕTE Plaanime müüa täispuitmööblit. Meie eesmärk on pakkuda mööblikauplustele, eraisikutele ja kaubamajadele eritellimustööna eksklusiivseid nisitooteid, näiteks baaride sisustused, esikumööbel, nikerdatud paneelidega kapid, palkvoodid, unikaalsed meigi-, söögi- ja kirjutuslauad, büroomööbel, köögisisustus, pöörd- ja veiniriiulid, pukid, kummutid jne. Et
4.2. TURG 6 4.2.1. Turu kirjeldus 6 4.2.2. Tarbijaskonna määratlus 6 4.2.3. Turu-uuringute läbiviimine 6 4.2.4. Toote/teenuse nõudlust mõjutavad tegurid 6 4.2.5. Turu võimalikud muutused 7 4.2.6. Konkurents 7 4.3. TURUSTAMINE 7 4.3.1. Turustuskanalid 7 4.3.2. Müügitoetus 7 4.3.3. Müügiprognoos 7 4.4. TOOTMINE, RESSURSID JA INFRASTRUKTUUR 8 4.4.1. Ettevõtte asukoha valiku põhjendus 8
kaudu on võimalik saavutada edu. Klientide nõudluse vähenemine on ettevõttele suurimaks riskiks, et seda ära hoida tegeleb ettevõte uute turundusalternatiivide leidmisega. Suureks riskiks on ka tööjõu voolavus ja tooraine kättesaadavus. Ettevõtte tasuvusaeg saabub 1,2 aasta pärast, mis on positiivne aeg. Tasuvuspunkt saabub, kui ettevõte on teenindanud 4214 klienti, et investeeringu kulud katta ja jõuda 0-punkti Antud äriplaan on vajalik ettevõtte tulemuslikuks arendamiseks ja see võimaldab ettevõttel paremini aru saada investeeringuga seonduvatest riskidest ning võimalustest. Äriplaanis vajamineva info on kogunud ja arengustrateegia sõnastanud ettevõtte juhtkond. 5 Üldised andmed Ettevõtte nimetus: Toor- ja mahetoidukohvik Mahedik Ettevõtte juriidiline vorm: Osaühing Aadress: Lossi 5, Kuressaare 93816, Kuressaare Asutamise aeg: 16.11.2014 Telefon: 56639700
.................................................................................................. 4 2. Turusituatsioon ja selle arengu väljavaated............................................................................ 5 2.1 Tegevusala ja turupiirkonna kirjeldus...............................................................................5 2.2 Kliendid.............................................................................................................................5 2.3 Konkurents........................................................................................................................5 3. Ettevõtte analüüs .................................................................................................................... 7 3.1 Ettevõtte SWOT analüüs...................................................................................................7 3.1.1. Marketing....................................................................................
........................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................5 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED..............................6 1.1 Äriplaan kui dokument.....................................................................................6 1.2 Äriplaani koostamise põhjused........................................................................ 6 1.3 Mis on äriplaan?................................................................................................7 1.4 Äriplaaniga ettevõtja.........................................................................................7 1.5 Üldisi näpunäiteid äriplaani kirjutamiseks.................................................... 8 1.6 Äriplaani koostamine ja komponendid...........................................................9 2. ÜLDANDMED...........................................
Tooted on suunatud eelkõige vanusegrupile 1525 aastat, kuna huvi sedasorti meelelahutuse vastu on suurim just sellises vanuses. Lauamängude, eriti aga LARPi varustuse valik, on Eestis hetkel väga kesine. Lauamängude turul on suurimaks ettevõtteks praegu Ludo. Võrreldes Ludoga suudaksime meie pakkuda konkurentsivõimelisemaid hindu, laiemat tootevalikut ning paremat teeninduskeskkonda. Kuigi kirjanduse osas on konkurents tunduvalt suurem, annab fantaasia ja ulmekirjanduse müümine klientidele võimaluse saada kõik fantaasiameelelahutusega seotu ühest kohast, andes poele nii juurde lisaväärtust. Peale kohapealt ostmise on võimalik kaupa tellida ka läbi interneti. Ettevõtte asub Tallinna vanalinna ja kesklinna vahel, olles nii väga läbikäidav, nähtav ning klientidele avatud. Kuna vanalinn on põhiline Tallinna turismipiirkond, on oodata ka turistidest huvilisi.
toite, peseb nõud); · restorani söögisaalis üks teenindaja; · Baaris üks teenindaja. Vahetuste arv sõltub tööseadusest, kuna üks vahetus ei tohi töötada rohkem kui 40 tundi nädalas. Tööaega arvestades tuleb arvesse võtta, et kokad ja teenindav personal ei saabu koos esimeste külastajatega ega lahku koos viimastega- restoran on avatud 24 tundi ööpäevas, seitse päeva nädalas. Tavaliselt on nii restoranid, pubid kui kohvikud on enamasti avatud 12 tundi seitse päeva nädalas, mis tähendab töötamist vähemalt kahes vahetuses. Need restoranid, kus pakutakse ka hommikusööki, on avatud 16 tundi ja vajavad seetõttu kolme vahetust töötajaid. Restoranid ja pubid avavad uksed keskpäeval ja sulgevad kell 23 või 24. Hommikusööki pakkuvad restoranid alustavad aga juba kell 8 või kell 9. Kohvikud avavad uksed tavaliselt kella 7 ja 10 vahel ja sulgevad kella 19 ja 24 vahel.
.................................................................. 9 4 VÄLISKESKKONNA PESTLE ANALÜÜS JA MÕJU HANSO TURISMISTALULE.................................................................................................................. .......................................................................................................................................... 10 5 KONKURENTS JA TURG ........................................................................................... 12 5.1 Haaslava valla piirkonna kirjeldus ............................................................................ 12 5.2 Turule sisenemine ja konkurents ............................................................................... 14 5.3 Toote/turu maatriks.................................................................................................... 15
............................................................. 8 3. TOOTE (TEENUSE) KIRJELDUS .............................................................................................................. 8 4. ETTEVÕTLUSKESKKONNA KIRJELDUS ................................................................................................ 10 5. TURG .................................................................................................................................................. 11 6. KONKURENTS..................................................................................................................................... 12 7. KONKURENTSIEELISED ....................................................................................................................... 15 8. TÜÜPKLIENDI PROFIIL ........................................................................................................................ 15 9. TOOTMISPROTSESSI KIRJELDUS ........................................
............................................................................................... 6 7. TOODE/TEENUS ...................................................................................................................... 8 8. TOOTMINE/TEENINDAMINE ................................................................................................ 8 9. TURU ANALÜÜS ..................................................................................................................... 9 10. KONKURENTS ..................................................................................................................... 10 11. TURUNDUSPLAAN ............................................................................................................. 12 12. PERSONAL JA JUHTIMINE ................................................................................................ 13 13. FINANTSPLANEERIMINE .................................................................................................
......................................................... 15 7.6 Turustuspoliitika, turustuskanalite ülesehitus, kasutatavad vahendajad ja suhted nendega..............................................................................................................................16 7.7 Müügitoetuspoliitika................................................................................................... 16 3 7.8 Konkurents (võib esitada võrdlustabeli konkurentidega)............................................16 8. FINANTSARVESTUSED...............................................................................................16 8.1 Vajaliku stardikapitali hinnang................................................................................... 16 8.2 Investeeringute allikad................................................................................................ 17 8
sõltumatu üksikettevõtjana tegutsemisega. Frantsiisivõtja seisukohalt Eelised * Nõuab vähem kogemusi * Madalam läbikukkumise protsent, kontrollitud toode 7 * Tuntud kaubamärk ja imago tarbija silmis * Paiknemise põhjendatuse analüüs * Tegevusalane välajõpe * Jooksev abi juhtimises, arendustöödes, turunduses, töötajate järelvalves * Ühine reklaam ja kontrollitud reklaamimehhanism Väiksem kapitalivajadus (?) Võimalikud sooduskrediidid sisseseade muretsemisel ja asukoha leidmisel. Puudused Sõltuvus frantsiisiandjast Kontrolli puudumine frantsiisiandja tegevuspoliitika üle Võimalikud konfliktid frantsiisiandjaga kasumite ja muude stiimulite üle Kasumit tuleb jagada, ühekordne lepingutasu võib olla kõrge Piiratud ärist väljumise paindlikkus Sundostud frantsiisiandjalt Frantsiisiandja seisukohalt Eelised
· Tegevuse alustamine võib toimuda kiiremini. Ettevõ-te toimimispõhimõtted on välja töötatud ja testitud. · Nõuab vähem kogemusi · Tuntud kaubamärk ja imago tarbija silmis toetab müüki · Paiknemise põhjendatuse analüüs · Tegevusalane väljaõpe (äriline, tehniline, asukoha valik, hankijate valik) · Jooksev abi juhtimises, arendustöödes, turunduses, töötajate järelvalves · Ühine reklaam ja kontrollitud reklaamimehhanism · Väiksem kapitalivajadus (?) · Frantsiisiandja pakub vahel sooduskrediite sisseseade muretsemiseks ja ruumide ettevalmistamiseks. · Stardiperioodil on lihtsam leida võõrkapitali (tulenevalt madalamast riskist) · Tegutsemine suuremas ketis võib võimaldada mastaabiefekti ärakasutamist Puudused frantsiisivõtja seiukohast: · Puudub võimalus arendada oma ideid ja olla loominguline
tähtajaline, koos õigusega seda pikendada. Frantsiisi eelised ja puudused (nii frantsiisivõtja kui ka frantsiisiandja seisukohalt) võrreldes sõltumatu üksikettevõtjana tegutsemisega. Frantsiisivõtja seisukohalt Eelised Nõuab vähem kogemusi Madalam läbikukkumise protsent, kontrollitud toode Tuntud kaubamärk ja imago tarbija silmis Paiknemise põhjendatuse analüüs Tegevusalane väljaõpe Jooksev abi juhtimises, arendustöödes, turunduses, töötajate järelvalves Ühine reklaam ja kontrollitud reklaamimehhanism Väiksem kapitalivajadus Võimalikud sooduskrediidid sisseseade muretsemisel ja asukoha leidmisel. Puudused Sõltuvus frantsiisiandjast Kontrolli puudumine frantsiisiandja tegevuspoliitika üle Võimalikud konfliktid frantsiisiandjaga kasumite ja muude stiimulite üle Kasumit tuleb jagada, ühekordne lepingutasu võib olla kõrge Piiratud ärist väljumise paindlikkus Sundostud frantsiisiandjalt Frantsiisiandja seisukohalt Eelised
Kuidas ta tunneb ennast teekonnal? Kas see on talle arusaadav? Toetav? Kasulik? Väärtuslik? Aega säästev? Huvitav? Positiivset elamust kujundav? Mida peab klient kvaliteediks? Klienditeekond hõlmab kogu perioodi, mis algab kliendi esimesest kokkupuutepunktist või esimesest kontaktivõtmisest organisatsiooniga ja lõppeb tema väljumisega organisatsiooni suhteväljast. Klienditeekonna etapid: 1) esmane kokkupuude reklaam, koduleht 2) esialgne kontakt helistamine, kirjutamine 3) teisene kontakt tuli kohale 4) kolmas kontakt esitas tellimuse > kliendi kogemus külastuse ajal vastuvõtt, töötajate suhtumine, mugavus, turvalisus, tegevused, teised kliendid, muusika, kogemus ümbruskonnas jne 5) tellimuse täitmine > lahkumine arveldamine, tagasikutsumine, tänamine jmt 6) hüvastijätt 7) jätkutegevused kliendi meelespidamine, info saatmine
Suurte tootmismahtude puhul hakati üha enam mõtlema ostmise, tootmise, jao- tuse ja müügi planeerimisele. Neid hakati käsitlema kui omavahel seotud protsesse. Kuna Ameerika Ühendriigid olid 20. sajandi algul muust maailmast tootlikkuse, efektiiv- suse ja tootmismahtude poolest kaugel ees, hakkas seal ettevõtete vahel teravnema konkurents varem kui mujal riikides. Mitmetes valdkondades suudeti toota palju rohkem kui tarbida. Pinges- tuv konkurents sundis tootjaid pöörama üha rohkem tähelepanu kvaliteedile ja vähendama kulusid. Konkurents kannustas ettevõtjaid otsima uusi võimalusi kulude kokkuhoidmiseks tootmises,
ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Näiteks: Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt pitsalt viiele, kaasneb sellega kogukasulikkuse kasv 150 ühikult 175 ühikule. Seega on viienda pitsa tarbimise piirkasulikkus 25 ühikut. Mida rohkem pitsasid sööb, seda väiksem on iga järgneva piirkasulikkus (kahaneb). 7. Täiuslik konkurents Täiusliku konkurentsi põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjuta turuhindu. Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline. 8. Monopol 1
annaabi.ee 
