iga demokraatliku riigi alustala. Juurdepääs on arhiivide üks põhifunktsioone muuta endi valduses olevad dokumendid kättesaadavaks ning tagada nende võimalikult avar kasutamine. Ometi leidub arhiivides dokumente, millele juurdepääs on seotud kindlate piirangutega. Üldjoontes on nende olemasolu põhjuseks isikute eraelu ning avalikkuse huvide kaitse, kus primaarsemaks peetakse riigi ja rahvuse julgeoleku tagamiseks. (Kibal, Pirsko, Tannberg, Valge 2005) Arhiividele on avalikule teabele ligipääsu tagamine kaasa olukorra, kus tuleb uue pilguga vaadata seadusandlust nii siseriiklikul kui ka riikidevahelisel tasandil. Esimesel juhul on suur erinevus just nn Euroopa vanade ja uute riikide vahel. (Kibal jt 2005) Arhiivindusalastes perioodilistes väljaannetes nt Janus, Der Archivar, Archivak Science on läbi aegade vaatluse all olnud arhiivinduslikud põhiküsimused, mis puudutavad juurdepääsu teemat.
Nõukogude võimu ajal jätkasid arhiivid tööd, suuremates linnades tegutsenud maa-arhiivid nimetati ümber linnaarhiivideks ning arhiivide juhtimine käis Moskvale allunud Arhiivide Peavalitsuse kaudu. 1990. aastatel taastati arhiivide iseseisev majandamine. 1998. aastal kinnitatud arhiiviseaduse alusel alustas 1999. aastal tegevust Rahvusarhiiv, hõlmates ajalooarhiivi Tartus, riigiarhiivi ja filmiarhiivi Tallinnas ning 15 maa-arhiivi üle Eesti. 2012. aastast kehtib Eesti avalikele arhiividele järjekorras kolmas arhiiviseadus. Noora on rahvusarhiivi uus peahoone Tartus. Noora nime esimene silp viitab tema asukohale Nooruse tänaval ja teine silp on lühend rahvusarhiivist. Hoone planeerimine algas 2010. aasta lõpus, ehitustööd detsembris 2014. Noora sai nurgakivi 15. aprillil 2015 ja avati pidulikult 1. veebruaril 2017. Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele
riigivalitsemise demokratiseerumise ning teaduse arenguga. Oluliseks selle muutumise juures peetakse 1838. Aastal Ühendkuningriigis välja antud avalike dokumentide seadus (Public Record Act). Teise maailmasõja järel kui lääneliitlased tegid kättesaadavaks peaaegu kõik 1 ,,Juurdepääsupiirangud arhivaalidele Euroopas ja Venemaal". ,,Sissejuhatus", 2005, lk 6 nende kätte sattunud Saksa ajalooallikad, sai vabama juurdepääsu tagamine arhiividele üldreegliks. NSV Liidus oli XX sajandi vaba juurdepääs arhivaalidele vaid näiline, arhiivisüsteemi seotus poliitilise võimuga jäi alles ka pärast NSV Liidu lagunemist. Ühiskonna hoiakud, ajaloo-uurimine ja juurdepääsupiirangud dokumentidele minevikuperspektiivis. Infoajastul on tekkinud uued probleemid arhiivinduse ja juurdepääsupiirangute maastikul. Kahtlemata on demokraatia arenguks vajalik avatud juurdepääs teabele, kuid kaasaegsed
Kirjastaja kirjutab: Ene Mihkelsoni raamat kirjutab asjadest, mis puudutavad kõiki eestlasi lähedalt. Tema romaani minategelane hakkab uurima, mis juhtus tegelikult Teise maailmasõja lõpus ja selle järel, ajal, millest tal endal on üsna udused ja lapselikud mälestused. Ta teab, et ta isa ja ema varjasid ennast metsas, isa tapeti, ema on küll elus, kuid jutustaja on temast võõrdunud. Teda kasvatas tädi, ema õde, ning just selle tädi poole ta nüüd pöördubki lisaks arhiividele ja vestlustele teiste oma kodukandi inimestega. Tõde, mis vähehaaval välja tulema hakkab, ei ole meeldiv. See on keerulise aja keerulisi valikuid ja suhteid peegeldav tõde nagu katkuhaud, mille lahti kaevamist peljatakse. Varrak, 2007. Ene Mihkelson pälvis raamatu "Katkuhaud" eest Eesti Kultuurkapitali aastapreemia.
o Iga kultuuriliselt tähtsat objekti tuleb koguda ja saab koguda kindlate määruste alusel, mis on määratud ministri poolt o Iga kultuuriliselt tähtsat objekti tuleb säilitada täpselt nii, et antud objekti oleks võimalusel ka võimalik kasutada Erinevused: o Sundeksemplari seadus ja arhiiviseadused on ainukesed, kus objektide omanikud on sunnitud vähemalt ühe eksemplari loovutama raamatukogudele või arhiividele. o Muinsuskaitse seadus on ainuke, mille kultuuriliselt väärtusliku objekti alla kuulub asula või territoorium. o Muinsuskaitse seadus on ainuke, mis ei märgista oma asulat või territooriumit kindla märgisega (teised seadused teevad templeid või kindla märgise, et ära tundma, mis asjaga on tegemist- arhiivis arhiivimärgis ja sundeksemplaril sundeksemplari tempel) Kokkuvõte:
küsimustega. ICOM töötab ühiskonna ja selle arengu heaks. See on pühendunud selleks, et tagada kultuuriväärtuste säilitamine ja kaitsmine. 7. ICA - http://www.ica.org/ ICA ehk The International Council on Archives on pühendunud registrite tõhusale korraldamisele ja arhiivipärandi säilitamisele, hooldamisele ja kasutamisele. Sellega on tihedalt seotud registrite esindused ja arhiivinduse spetsialistid üle kogu maailma. ICA püüab kaitsta ja tagada juurdepääsu arhiividele läbi propageerimise, standardite kehtestamise ning professionaalse arengu, võimaldades arhivaaridel, poliitikakujundajatel, loojatel ja arhiivide kasutajatel omavahel vestelda. ICA on neutraalne ja mittetulunduslik organisatsioon. ICA on üle 60 aasta ühendanud arhiivide instituute ja praktikuid üle kogu maailma. Organisatsioonis on ligikaudu 1400 liiget. ICA on tihedas koostöös UNESCO, Euroopa Nõukogu ja teiste valitsusväliste organisatsioonidega. ICA
Nõukogude võimu ajal jätkasid arhiivid tööd, suuremates linnades tegutsenud maa- arhiivid nimetati ümber linnaarhiivideks ning arhiivide juhtimine käis Moskvale allunud Arhiivide Peavalitsuse kaudu. 1990. aastatel taastati arhiivide iseseisev majandamine ning 1998. aastal kinnitatud arhiiviseaduse alusel alustas 1999. aasta 1. jaanuarist tegevust rahvusarhiiv (lähemalt arhiivide ja arhiivinduse ajaloost Eestis: ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv). 1. jaanuarist 2012 kehtib arhiividele uus arhiiviseadus. Rahvusarhiiv kogub ja säilitab Eesti ajalugu, kultuuri, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale sõltumata nende loomise ajast, kohast või teabekandja iseloomust. Rahvusarhiivi kogud hõlmavad: 8,8 miljonit arhivaali (vanim 1240. aastast), enam kui 11 miljonit digitaalkujutist veebis (ca 1,5% kogudest, ca 125 000 arhivaali), 9,5 miljonit meetrit filmijäädvustusi (vanimad 1908. aastast), enam kui pool miljonit fotot (vanimad 19
Selles määratakse kindlaks arhiivi õiguslik seisund. Arhiivi ülesanded on : 1. Dokumentide vastuvõtt säilitamiseks 2. Säilivuse tagamine 3. Dokumentide arvestus arhiivis 4. Dokumentide kasutamise organiseerimine. Asutuse arhiivis säilitatakse järgmisi dokumente: 1. Asjaajamises lõpetatud dokumendid 2. Likvideeritud asutuse dokumendid 3. Kultuuritegelaste ja teadlaste isikfondid (toimik) 4. Trükised, mis on vajalikud arhiivi tööks. Asutuse arhiividele (ruumidele) esitatavad nõuded Vastavalt säilitatava dokumendi mahule eraldatakse asutuse arhiivile kas eraldi hoone või hoone osa, mis on spetsiaalselt ehitatud arhiivi jaoks. Asutuse arhiivi vajab järgmisi ruume: 1. Hoidla dokumentide säilitamiseks 2. Ruumid dokumentide vastuvõtmiseks 3. Tööruum uurijatele 4. Tööruum arhiivi töötajatele Asutuse arhiivi hoidlad peavad olema eemal laboratooriumitest, tootmishoonetest, ja
1720. a anti välja üleüldine reglement kolleegiumitele, kantseleidele ja kontoritele, mis sätestas riigiasutuste asjaajamise korra. Eraldi ptk arhiividest, millest olulisem nägi ette arhiivide loomise ning sõnastas põhimõtte, et kõik lõpetatud dokumendid tuleb 3 aasta jooksul kantseleist allkirja vastu arhiivi anda. 1728. a ukaasiga tuli kõikidesse kubermangudesse luua arhiivid ja ehitada kivist arhiivihoidlad. 1736. a ukaasiga nõuti, et kõikidele vanadele arhiividele tuleb koostada nimistud. Seoses pidevate reformidega ning vanade ametiasutuste likvideerimisega tekkis Venemaal massiliselt peremeheta dokumente. Selle tulemusena tekkis rida ametkondlikke ja spetsiali- seeritud arhiive, mis on läbi sajandite vene arhiivide eripäraks. Venemaal ei tekkinud terviklikku riigiarhiivi, seal eksisteeris rida väikseid, salastatud ja omanäolisi arhiive. 1768. a ukaasiga arhiivide kohta pandi paika ka kutsenõuded arhivaarile, milles oli kirjas
saavutada kuni 80%parem ruumikasutus, võrreldes madalate riiulite ja laiade vahekoridoridega laoga. Siirderiiuli peamiseks puuduseks on väike tootlikkus, kuna korraga saab olla kasutusel ainult üks vahekoridor. Seetõttu tasub mõelda siirderiiuli kasutamisele peamiselt kahel juhul: · toodete liikumine laos on aeglane (väike ringlemissagedus); · toodete liikumine laos pole aeglane, kuid toodete sortiment on väga väike. Siirderiiulid sobivad hästi arhiividele ja varuosa ladudele. Joonis 7. Alusekauba siirderiiul. Laosüsteemid. Vertikaalkarusell. Vertikalkarusell kujutab endast poolautomaatset kinnist laosüsteemi, mis on mõeldud väikesemahuliste ja suhteliselt kergete toodete ladustamiseks. Vertikaalkarusselli puhul on riiulid kinnitatud kandevketile. Juhtimisseade toob soovitud riiuli lühimat teed pidi kasutaja juurde.
Arhiiv korrastusüksusena on arhiivimoodustaja tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum. Arhiiv koosneb üldjuhul ühe arhiivimoodustaja arhivaalidest. Arhiivikirjeldamise aluseks on Rahvusvahelise Arhiivinõukogu (International Council on Archives) poolt heakskiidetud üldine rahvusvaheline arhiivikirjeldusstandard ISAD(G): General International Standard Archival Description.29 Demokraatlikes maades on juurdepääs avalikele arhiividele vaba, välja arvatud erandid, mis on fikseeritud arhiiviseadustes või muudes õigusaktides. Eesti Vabariigis on juurdepääs avalikele arhiividele vaba kui ei ole piiranguid, mida reguleerivad arhiiviseaduse kõrval riigisaladuse seadus (1999), avaliku teabe seadus (2000) isikuandmete kaitse seadus (2007), arhiivide põhimäärused ja arhivaalide kasutamise eeskirjad.30 Eraldi seadusega on sätestatud Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku- ja luureorganite
käigus spetsiaalsed siinid, millel liiguvad rullikutel riiulid. Siinid on kitsad ja tasa põrandapinnaga, mistõttu need ei takista tõstukite liikumist. Iga riiulirea otsal on juhtpult, millest on võimalik tekitada soovitud riiuliridade vahele koridor. 35. toodete liikumine laos on aeglane (väike ringlemissagedus toodete liikumine laos pole aeglane, kuid toodete sortiment on väga väike Siirderiiulid sobivad hästi arhiividele ja varuosade ladudele. 36. Ruumi ühesuguse põrandapinna ja kõrguse juures on võimalik alusekoha siirderiiulitega saavutada kuni 70% parem ruumikasutus, võrreldes madalate riiulite ja laiade vahekoridoridega laoga. 37. Vastavalt lao tüübile ning kauba hoiustamise tüübile. Kui vastuvõtuala kavandatakse liiga suureks, on oht, et kaubavoog seiskub liiga pikaks ajaks. Väikese pindalaga vastuvõtualalt on vaja kaup paigutada kiiremini ümber ladustamisala hoiukohtadele.
teel. Fotode ja helimaterjalide ning samuti ka videomaterjalide säilitamisel kasutatakse erinevaid ümbriseid, et kaitsta neid tolmu, valguse ja soojuse eest. Kõiki eelnevaid materjale 16 kasutatakse erineva niiskustasemega ning see raskendab arhiivide säilitamistegevust. Samuti kõikide nende materjalide eksponeerimine ja laenutamine raskendab samuti arhiividele säilitamise tööd. Ka keskkonna seirel on suurel mõjud säilitatavatele esemetele. Nende säilitamisel kasutatakse nii konserveerimist kui restaureerimist (kui on vajadust). 17 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Rahvusarhiiv1. (1.12.2015). http://www.ra.ee/et/kes-me-oleme-2/ (3.12.2015). 2. Rahvusarhiiv2. (1.12.2015). http://www.ra.ee/et/millega-tegeleme/ (3.12.2015). 3. Rahvusarhiiv3. (1.12.2015)
Saab paavstikuuria andmetest Vatikanis üht-teist. Lisaks sellele ka Saksa Ordu andmeid, aga nendega on ka probleem, sest kõik ei ole säilinud, üks moment jõudis see arhiiv Rootsi ja suuremas osas hävis kuningalossi tulekahjus. Mitte säilimise põhjus seiseb selles, et kui tuleb kuskil sõda, siis arhiiv on asi, mis esimeste seas likvideeritakse, kuna on sseda parem, mida vähem vaenalne meie kohta teab. Seetõttu on ka palju kaudma läinud. Palju on Venemaal, aga seal on ligipääs arhiividele keeruline, palju hoitakse salajas jne. Olulisemad kroonikad: Henriku Liivimaa kroonika, olemas palju infot, aga samas on see kaluutatud, et See mis Riia kirik tegi, on igati õige. Kroonika lõpeb 1227 aastal ära, seega pärastise perioodi kohta on vähem infot. Liivimaa vanem riimkroonika, seotud Saksa Orduga. Riim on tähtsam kui faktiline täpsus. Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika (Johann Renneri kroonika), Jutustsu Jüriöö ülestõusust
Nõukogude võimu ajal jätkasid arhiivid tööd, suuremates linnades tegutsenud maa-arhiivid nimetati ümber linnaarhiivideks ning arhiivide juhtimine käis Moskvale allunud Arhiivide Peavalitsuse kaudu. 1990. aastatel taastati arhiivide iseseisev majandamine ning 1998. aastal kinnitatud arhiiviseaduse alusel alustas 1999. aasta 1. jaanuarist tegevust rahvusarhiiv (lähemalt arhiivide ja arhiivinduse ajaloost Eestis: ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv). 1. jaanuarist 2012 kehtib arhiividele uus arhiiviseadus (loe lisaks tegevuse ülevaatest lk 7-14). Rahvusarhiivi põhimääruse järgi tegutseb riigiarhivaari juures nõuandev kogu nõukoda struktuuriüksuste tegevuse koordineerimiseks, informatsiooni vahetamiseks, arengukava koostamiseks ja ettepanekute tegemiseks arhiivi tegevuse korraldamisel. (Loengus jutuks, et arhiivinõukogu funktsiooniks arhivaari valimine, funktsioon lõpetatud.)
· Teabematerjalina kasutatavad perioodiline kirjandus, erialased raamatud, muud teavikud, maksumärgid, blanketid, sealhulgas asutuste ja äriühingute koosseisus olevatele raamatukogudele ostetud trükised ja muud teavikud, mis on vajalikud vastava üksuse teenindamiseks (asutuse või ühingu põhitegevuseks ei ole raamatute laenutamine) · Va enda poolt publitseeritud trükised ja muud teavikud (konto 550060). · Va raamatukogudele, arhiividele ja muuseumidele kui iseseisvatele isikutele põhitegevuseks soetatud trükised ja muud teavikud (kas põhivara või 552300). · 550002 Paljundus- ja printimiskulud · Sh tahmakassetid Kontoplaani liigendus · Eesmärk - majandustehingute kohta andmete kogumine, rühmitamine, kontrollimine ja aruannete koostamine · klassifitseerimise aluseks raamatupidamisaruanded Kontode liigendus 5-de rühma: Rühma tähistab konto koodi esimene number:
1943 saksa sõjavägi värbas ta endale tõlgiks. Ta arreteeriti ja nimetati saksa võimudele vastu töötajaks. Kui tulid Nõukogude väed, nägid, et on olnud saksa sõjaväes ja 46 saadeti Kross vangilaagrisse. 1954 tuleb tagasi. Kirjutama hakkas ülikooli ajal, aga tagasi tulles ta eel kuulus polnud. 1958 ilmus luulekogu ,,Söe rikastaja" see oli amet mida ta pidi pidama sunnitöölaagrites. Ajalooline romaan Põhjus, iks ta niivõrd oluline on. Sai ligi suletud ajaloo arhiividele, sest oli end tõestanud. Võtab kindla printsiibiga tegelasi silma paistvad eestlased ja olnud olulised ka laiemale ringkonnale (mitte ainult Eestis). Kõik tegelased otsivad eneseteostust. Raske piiri tõmmata fakti ja väljamõeldise vahel see pidigi ta eesmärk olema, et on ajalooliselt nii usutavad, et nii oligi. ,,Kolme katku vahel" 1970 1980. Kolme osaline romaan. 16. Sajand Eesti ajaloos Liivi sõda ja kaasas käivad talurahva rahutused
28. Päästeseadus - https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12924861 (27.05.2008) 29. Rahvusarhiiv - Dokumendihalduse ABC. http://www.ra.ee/abc/index.php? tree_id=61 (27.05.2008) 30. Rahvusarhiivi juhis. Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus. 2006 http://www.ra.ee/juhised/auditjuhis.pdf (27.05.2008) 31. Rahvusarhiivi juhis. Ohuplaani koostamine: Juhis arhiividele ja arhiivimoodustajatele. 2005 http://www.ra.ee/juhised/opjuhis.pdf (27.05.2008) 32. Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus - http://www.ria.ee/26415 (27.05.2008) 33. Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus. Infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteem ISKE rakendusjuhend. 2007 http://www.ria.ee/public/ISKE_rakendusjuhend_3_00_07092007.pdf (27.05.2008) 34. Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus
Ametkondliku arhiivi alla läheb ka Tartu Ülikooli arhiiv - nt sõjaaegse perioodi õppejõudude isikudokumendid jne. Lisaks on väiksemate asutuste arhiivid ja muuseumide arhiivikogud, nt kirjandusmuuseumi arhiivikogu, eriti sõjajärgse perioodi uurimisele pakub lisa. Sinna kirjandusmuuseumi on üsna palju arhiivimaterjale väliseestist üle antud. Lõpetuseks nende Eesti arhiivide puhul võiks viidata ka isiklikele arhiividele, kõige olulisemaks isikuarhiiviks võiks pidada Lennart Meri arhiivi. Isikuarhiivide materjalide kasutamine on seotud omaniku tahtega. Eesti järel lähiajaloo seisukohalt on väga oluliseks riigiks Venemaa, kus paljudes erinevates arhiivides on tallel väga palju Eesti lähiajalooga seotud dokumente. Saab jagada kolmeks: föderaalarhiivideks, ametkondlikeks arhiivideks ja kohalikeks arhiivideks. Nendest 3 kõige olulisemad on föderaalarhiivid - need, mis kuuluvat ametlikku arhiivisüsteemi
Riiulid liiguvad rullikutel spetsiaalsete põrandasse valatud siinide peal. Peenkaubariiuleid liigutatakse käsitsi, alusekaubariiuleid elektrimootoritega. Iga riiulirea otsas asub juhtpult , millest võimalik tekitada riiuliridade vahele koridor. Kallid ja aeglased, kui võimaldavad suurt ladustamise tihedust, vaba juurdepääsu kõikidele hoiukohtadele, minimaalset lao ruumala ühe alusekoha kohta. Peamiseks puuduseks aeglus, kuna korraga saab kasutada vaid ühte vahekoridori. Sobivad hästi arhiividele ja varuosade ladudele (väike ringlussagedus), samuti külmladudes, kus laoruumi maksumus eriti kõrge ning temperatuurikõikumist püütakse vähendada õhuruumi vähendamise teel. 7. Sügavad riiulid. Nagu konventsionaalne ladu, ainult võrreldes viimasega riiulid paigutatud topeltridadena. Võimaldab parendada - ruumikasutust, kuid vaba ligipääs ainult esimese räulirea kaubaühikutele. Samal ajal suureneb ka vahekoridoride laius (keskmiselt 45%, kuna
vajadusele kirjeldada keskuse tegevust tuleb pakkuda üksikasjalikku ja kitsateemalist ainest. Saidi kasutajaskond võib olla väga erinev sõltuvalt saidi funktsioonist ja koostajaskonnast. Kultuuriveeb peab pakkuma teenuseid peamiselt uurijatele, võimaldades kasutada (standardses ettemääratud vormingus) teaduslikke dokumente ning vahendeid, mille abil luua perioodiline või ühekordne kommunikatsioonivoog, mille abil pakutakse vajalikku ainest. Juurdepääs raamatukogude kataloogidele ja arhiividele (veebi kaudu) on üks kasulikumatest ja enim nõutud teenustest. Luua võib teemafoorumeid. 67 Eesmärk laiendada pakutavaid sidevahendeid suureneb tavaliselt suheldes "kogukondlikus" keeles, mida sageli mõistab ainult kitsas teadlaste ringkond. Uurimis- ja hariduskeskuste digiteerimispõhimõtted ja veeb Uurimis- ja hariduskeskuse veebisaidil tehakse tavaliselt kättesaadavaks suur hulk
laoruumi suurusest, on mobiilsete riiulitega külmutuslaos elektrikulu väiksem võrreldes muude laotehnoloogiatega. Valmistatakse ka mobiilseid konsoolriiuleid ja riiuleid rullis materjalide hoiustamiseks. Mobiilsed riiulid sobivad hästi ka arhiividele ja aeglaselt liikuvate peenkaupade hoiustamiseks. Ruumi ühesuguse põrandapinna ja kõrguse juures on võimalik kaubaaluste mobiilsete riiu- litega saavutada kuni 70% parem ruumikasutus võrreldes madalate riiulite ja laiade vahekori- doridega laoga. Küsimused
annaabi.ee 
